siduvad nii liikmesriikidele,ettevõtetele kui üksikisikutele. Liikmesriikide valitsused nimetavad igast liikmesriigist ühe kohtuniku 6 aastaks. Kohtunikke abistavad 9 kohtujuristi.Euroopa kohus tegeleb laias laastuses kaesuguste küsimustega. 1. Need millega tema poole pöörduvad liidu seadusandluses selguse saamiseks liikmesriikide kohtud. 2. Liidu institutsioonide poolt Euroopa Kohtute ette toodud kaebused enamjaolt on kaebaja üks või teine komisjon ning kostjaks üks või mitu liikmesriiki. Euroopa Kohus võib otsustada ,kas liikmesriigid järgivad liidu seadusandlust ning trahvida riike,kus seda eiratakse. Euroopa Kohtust teenindab kokku 1000 ametnikku.
apellatsioonikaebus - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse , et asi uuesti läbi arutataks kassatsioonikaebus II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse , et asi seal läbi vaadataks kriminaalasi kohtualust süüdistatakse kuriteos , tema poolt ja tema vastu esitavad argumente advokaat ( kaitsja ) ja prokurör ( süüdistaja ) tsiviilasi kahe eraisiku vaheline vaidlus , kellest ühte (hagi esitajat) nimetatakse hagejaks ja teist kostjaks, pole rikutud üldist õiguskorda. ( nt. Abielulahutus ) õiguskantsler ametiisik , kelle Riigikogu nimetab ametisse 7 aastaks. On sõltumatu ja valvab, et riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja muudele seadustele. Õigus teha Riigikogule ettepanek kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks. ( Eestis on selleks Indrek Teder ) vabariigi presidendi kantselei põhiülesandeks on Vabariigi Presidendi abistamine Eesti Vabariigi
Lörri läinud pidu Halduskaasus Hannes Remmelgas, Richard-Sven Rivik [email protected] , [email protected] Miina Härma Gümnaasium 9.A klass Juhendaja Urma Linnus Selles kohtujuhtumis on hagejaks Armeenia juurtega 29-aastane ärimees Viktor Dransitov. Viktori advokaat on Jüri Raidla. Kostjaks on Nädalaleht. Nende advokaat on Norman Aas. Nädalalehte esindab kohtus Nädalalehe peatoimetaja. Juhtumiga on seotud: Viktor Dransitov, tema eksmodellist abikaasa Diana, tema kaks teismelist last- 14-aastane Victoria ja 15-aastane Tanel. Juhtumiga on veel seotud erinevad ajakirjanikud, Nädalaleht ja Andmekaitse Inspektsioon. VIKTOR: Esitan kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile (AKI), milles palun teha Nädalalehele ettekirjutuse
õiguste ja kohustuste kandjaks, näiteks rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelisest õigusvõimest tuleb eristada rahvusvahelist teovõimet, st võimet rahvusvahelise tähtsusega toiminguid ette võtta ehk omandada oma tegevusega rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi. Rahvusvaheline teovõime jaguneb kolmeks osaks: Võime osaleda rahvusvahelises suhtlemises oma tahteavalduste kaudu; võime olla rahvusvahelise õiguse vastaste tegude subjektiks või objektiks, võime olla hagejaks ja kostjaks rahvusvaheliste õigusmõistmisinstantside ees. Normaaljuhul on rahvusvahelise õiguse subjektil nii rahvusvaheline õigus kui ka teovõime. Teatud juhtudel puudub subjektil aga kas kogu rahvusvaheline teovõime või üks osa teovõimest. Näiteks Saksa riik oli pärast 1945. aastat küll edasi rahvusvahelise õiguse subjekt, kuid ta oli liitlaste valitsemise tõttu teovõime. (Kristi Land 2010) Rahvusvahelisteks õigussubjektideks on riik; rahvusvahelised organisatsioonid ( nt Euroopa
Lisaks kohtunikele on ka kirminaalasjas kaks kaasistujat, kelelks võib olla 25-65 aastane Eesti kodanik, kellel on õigusmõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kriminaalõigus kuulub avaliku õiguse alla, kuna süüdistatav on väidetavalt eksinud riigi seaduste vastu. Tsiviilasja puhul on tegu eraiskutevahelise vaidlusega (nt jagavad oma vara, solvanguid). Kohtule avalduse ehk hagi esitajat nimetatakse hagejaks ja süüdistatavat nimetatakse kostjaks. Tsiviilasi kuulub eraõiguse alla, kuna jagatakse oma au- või varavõlgu ja ei ole otseselt rikutud üldist õiguskorda riigis. Kohtunik nimetatakse ametisse eluks ajaks, et ta ei peaks õigust mõistes kartma oma töökoha kaotamise pärast. Sellel kohalt võib ta lahkuda omal soovil. Kohtunikud nimetab ametisse president. Eestis on umbes 150 kohtunikku. Riigikohtu esimehe kandidatuuri esitab president, ametisse kinnitab Riigikogu.
Eesõiguseta hagejad saavad vaidlustada ainult nende subjektiivseid õigusi rikkuvaid akte. Eesõigusega hagejad: liikmesriik, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon. Eesõiguseta hagejad: kontrollikoda, EKP ja regioonide komitee. Aga ka füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad vaidlustada ainult temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutavat akti või üldkohaldatavat akti, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid. Tühistamismenetluses on kostjaks see institutsioon, kelle õigusakti kehtetuks tunnistamist taotletakse: Hagi esemeks on õigusakti kehtetuks tunnistamine. Hagi aluseks (ehk vaidlustamise põhjuseks) on: Pädevuse puudumine, Olulise menetlusnormi rikkumine, Aluslepingute või selle rakendusnormi rikkumine, Võimu kuritarvitamine. Otsus ja tagajärjed: Kui Euroopa Liidu Kohus leiab, et vaidlusalune õigusakt või
Tegevusetuse menetlus. Tegevusetuse menetlus on kohtumenetlus, mis on algatatud EL-i institutsiooni tegevusetuse tõttu. Nii nagu tühistamismenetluse puhul, tuleb ka siin eristada hagi esitajatena eesõigusega ja eesõiguseta hagejaid. Eesõigusega hagejad: liikmesriigid ja EL-i institutsioonid. Eesõiguseta hagejad: füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad hagi esitada üksnes juhul, kui liidu institutsioon, organ või asutus ei ole adresseerinud sellele isikule mingit õigusakti. Kostjaks on institutsioon, kelle tegevusetust vaidlustatakse. Hagi esemeks on igasugune tegevusetus, kui alusleping on ette näinud volituse vastava tegevuse sooritamiseks. 18. Kahju hüvitamise hagid. Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuuluvad vaidlused, mis on seotud kahjude hüvitamisega artikli 340 põhjal. Lepinguvälise vastutuse korral heastab EL kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide
Seega kokku nõudis OÜ 28 500 euro tasumist. Kostja ,,Edgar" hagi ei tunnistanud ja põhjendas, et temal puudus süü võla tekkimises, kuna linnavalitsus ei taganud õigeaegselt finantseerimist , hilinemine toimus linnavalitsuse süül, töövõtuleping sõlmiti linna nimel ja seetõttu on hagi esitatud vale kostja vastu ning palus kohut jätta hagi rahuldamata. Millise otsuse teeb kohus? Arvan, et kohus otsustas võtta uueks kostjaks linnavalitsuse ning rakendas järgmisi seaduseid: võla põhiosa suhtes: Tuginedes VÕS § 101. (Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral) lg. 1 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kusjuures viivise intress määratakse vastavalt § 94. lg. 1 (Intress võlasuhtes) Kui kohustuselt tuleb vastavalt
Asja arutamise käigus leidis kohus, et tegemist on mittevastava protsessiosalisega. Kes saavad olla protsessiosalisteks? Kas asja arutamisel rikuti seadust? Protsessiosalisteks saavad olla: 1.Hageja- Aime Koor, nagu õigesti märgitud kaasuses. 2) Kostja-a) Lihatööstus, kellele sõiduk kuulub ja kes vastutab suurema ohu allika valdajana, kuna VÕS kahju sätete alusel loetakse kutsetegevuses töötaja poolt tekitatud kahju ettevõtte tekitatuks- VÕS § 1054. b) kostjaks autojuht Ants Kass-tuleb tõendada, et kahju oli õigusevastane ja Ants Kass oli süüdi- VÕS § 1045 ja 1050 3) iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel, kui nõue esitatakse Lihatööstuse vastu VÕS § 1054 alusel- kolmas isik Ants Kass, kes juhul, kui selgub, et põhjustas liiklusõnnetuse õigusvastaselt ( tervisekahju) ja süüliselt st rikkus tahtlikult liikluseeskirju, peab hüvitama omakorda regeressnõude alusel oma tööandjale viimase poolt
tahtlikult. Oletame, inkassaator ostis nõude loovutamise teel nõude, mis on vanem kui kolm aastat, kas siis kõik vanemad kui kolm aastat nõuded on tahtlikud? Loomulikult soovib näidata inkassaator sellisel juhul, et kohustust mitte täitev pool on tahtlikult jätnud kohustuse täitmata. Siin tulemegi tagasi võistlevuse printsiibi juurde tsiviilkohtumenetluses, kus pool, kes on hagejaks ja pool, kes on kostjaks, peavad omi seisukohti tõendama. POOLTE VÕRDSUSE PRINSIIP TsMS § 5 lg- 2 sätestatud, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Võistlevuse printsiibi teine külg on võrdväärne poolte kohtlemine. Võrdväärne võrdsuse printsiip on eelduseks võistlevuse toimimiseks. -10- TSIVIILKOHTUMENETLUS UURIMISPRINTSIIP
Kui eksisteerib keeld teist riiki vallutada. Rahvusvahelise õiguse subjekt on see, kellel on rahvusvaheline õigusvõime. Õigussubjektsus saab olla: Piiramatu (riigid) Piiratud (organisatsioonid) Rahvusvaheline teovõime ei ole sama, mis rahvusvaheline õigusvõime! Rahvusvaheline teovõime jaguneb: Võime osaleda rahvusvahelises suhtlemises oma tahteavalduste kaudu Võime olla rahvusvahelise õiguse vastaste tegude subjektiks või objektiks Võime olla hagejaks ja kostjaks õigusmõistmise instantside ees Rahvusvahelise õiguse subjektide liigitamine lähtuvalt: Tekkepõhjusest o Originaarsed o Sekundaarsed Õigusvõime ulatusest o Piiramatu ehk täielik o Piiratud ehk osaline 14 Suhete ulatusest o Üldised ehk suhetes kõigiga o Partikulaarsed ehk suhetes mõnega Organisatsiooni vormist o Valitsustevahelised
Vastuväite võib esitada enne koosolekut kirjalikult või koosolekul suuliselt (vastuväide protokollitakse). Vastuväidet ei pea põhjendama. Tehakse selgeks faktiline olukord.. kui tekivad vaidlused, siis need lahendatakse kohtus. * Niisama pole mõtet vastu vaielda: kaistmata jäänud nõudega võlausaldaja võib esitada hagi kohtusse, kus kostjaks on see, kes oli vastu. Kui häid argumente ei ole, lõpeb see kaotuse ja kohtukuludega. Nõuete kaitsmisel hääletamist ei toimu. Määrav on kasvõi üks vastuhääl. 22 Halduril on kohustus vastu vaielda kui nõue tundub olevat põhjendamatu. Teistel võlausaldajatel kohus- tust ei ole.
Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: · Äriühingud: 1. Täisühing 2. Usaldusühing 3. Osaühing 4. Aktsiaselts 5. Tulundusühistu · Mittetulundusühing · Sihtasutus Isikul on täielik õigusvõime ta on õiguste ja kohustuste kandja nii, et osaleb ise, enda nimel õiguskäibes, saab omandada vara, võib olla kohtus hagejaks ja kostjaks (ka juriidiline isik). Ta on iseseisev õigussubjekt. osalist õigusvõimet, mis seisneb selles, et teatud organisatsioonile antakse õigusvõime mitte üldiselt, vaid pidades silmas üksnes teatud õigusvaldkondi või isegi teatud õigusnorme. Selline organisatsioon võib õiguslikult iseseisvana esineda üksnes teatud õiguse osavaldkonnas: ta ei ole (täieliku õigusvõimega) juriidiline isik, vaid osalise õigusvõimega subjekt.
Riigid täidavad oma kohustusi vabatahtlikult ning sanktsioonide süsteem on üldiselt väheefektiivne. Kuigi rahvusvaheline õigus ei vasta ei avaliku ega eraõiguse tunnustele, paigutavad riigiõigusega tegelevad autorid ta tavaliselt avaliku õiguse alla. Rahvusvaheline teovõime: võime osaleda rahvusvahelises suhtlemises oma tahteavalduste kaudu; võime olla rahvusvahelise õiguse vastaste tegude subjektiks või objektiks; võime olla hagejaks ja kostjaks rahvusvaheliste õigusmõistmisinstantside ees. 11.2 Rahvusvahelise õiguse allikad ja rahvusvahelise õiguse subjektid - Traditsiooniliselt olid rahvusvahelise õiguse subjektideks ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Rahvusvahelisel õigusel on kolm esmast allikat: rahvusvahelised lepingud,
Rahvusvahelisest õigusvõimest tuleb eristada rahvusvahelist teovõimet, st võimet rahvusvahelise tähtsusega toiminguid ette võtta ehk omandada oma tegevusega rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi. Rahvusvaheline teovõime jaguneb järgmisteks võimeteks: a) võime osaleda rahvusvahelises suhtlemises oma tahteavalduse kaudu; b) võime olla rahvusvahelise õiguse vastaste tegude subjektiks või objektiks; c) võime olla hagejaks ja kostjaks rahvusvaheliste õigusmõistmisinstantside ees. Normaaljuhul on rahvusvahelise õiguse subjektil nii rahvusvaheline õigus- kui teovõime. Teatud juhtudel puudub subjektil aga, kas kogu rahvusvaheline teovõime või üks osa teovõimest. Rahvusvahelise õiguse subjektil ei pea ilmtingimata olema teovõimet. See tähendab, et õigussubjektsus ei eelda teovõime olemasolu. Samas eeldab teovõime omamine aga õigussubjektiks olemist. Teovõime saab olla vaid sellel, kellel on õigusvõime.
Rahvusvahelisest õigusvõimest tuleb eristada rahvusvahelist teovõimet , st võimet rahvusvahelise tähtsusega toiminguid ette võtta ehk omandada oma tegevusega rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi. Rahvusvaheline teovõime jaguneb järgmisteks võimeteks: a) võime osaleda rahvusvahelises suhtlemises oma tahteavalduse kaudu; b) võime olla rahvusvahelise õiguse vastaste tegude subjektiks või objektiks; c) võime olla hagejaks ja kostjaks rahvusvaheliste õigusmõistmisinstantside ees. Normaaljuhul on rahvusvahelise õiguse subjektil nii rahvusvaheline õigus-kui teovõime. Teatud juhtude puudub subjektil aga kas kogu rahvusvaheline teovõime või üks osa teovõimest. Rahvusvahelise õiguse subjektil ei pea ilmtingimata olema teovõimet. See tähendab, et õigussubjektsus ei eelda teovõime olemasolu. Samas eeldab teovõime omamine aga õigussubjetiks olemist. Teovõime saab olla vaid sellel, kellel on õigusvõime.
I esitas apellatsioonkaebuse põhjendusega, et üheaegselt ei olnud kohtul õigus nõudeid rahuldada. Kas taotlus on põhjendatud? I on siin kolmas isik. Hagi esitatakse ju kostja vastu. Ei tohi lahendada laiemalt. Ainult haginõude piirides on vaja. Samas on võimalik, et K ja H esitasid kohe hagi I vastu. Sellist regresshagi ei oleks kohus saanud arutadagi, samasse menetlusse liita ei olnud alust (§ 374) 102. Asja arutamisel kaasas kohus kostjaks isiku, kelle vastu hageja oli nõude küll suunanud ja kes oli vaidlustatud õigussuhte osaline, kuid keda ei olnud hagiavalduses kostjana märkinud. Hageja ei olnud sellega nõus. Kohus jättis hageja vastuväite tähelepanuta ning kohustas hagejat esitama kohtule kaasatud kostjale üleandmiseks hagiavalduse koos lisadega. Kas kohus tegi õigesti? TsMS § 208 räägib ainult sellest, et kohus võib hageja nõudel asendada kostja
Piiratud e osaline: subjekt saab olla vaid mõnede õ ja koh kandjaks, nt rv organisats. Rv teovõime on võime rv-se tähtsusega toiminguid ette võtta e omandada oma tegevusega rv-si õ-si ja kohustusi. Õigussubjektsus ei eelda teovõimet. Teovõime jaguneb: Võime osaleda rv-s suhtlemises oma tahteavalduste kaudu. Võime olla rv õ-se vastaste tegude subjektiks või objektiks. Võime olla hagejaks ja kostjaks rv-te õigusmõistmise instantside ees. Liigitamine lähtuvalt tekkepõhjustest: Originaarsed (algne): riigid; loovad end ise. Sekundaarsed (tuletatud): rv organisats. Liigitamine lähtuvalt suhetest teiste subjektidega: Üldised: omavad rv-st õigusvõimet suhetes kõigi teiste rv-se õ-se subjektidega. Partikulaarsed: … vaid suhetes teatud rv õ-se subjektidega. Liigitamine lähtuvalt organisats vormist: Riiklikud (valitsustevahelised)
(2) Tsiviilhagejal või tema esindajal on õigus: esitada tõendeid ja osa võtta vandeadvokaadid või nende vanemabid ja abid, samuti kohtu taotlusi; osa võtta kohtulikust arutamisest; paluda uurijat ja kohut või uurija loal teised isikud. tarvitusele võtta abinõud tema esitatud hagi tagamiseks; toetada tsiviilhagi; soovi korral tutvuda toimiku materjalidega eeluurimise (2) Kui tsiviilhagejaks või -kostjaks on riik, toimub esindamine vastavalt lõpuleviimisel; avaldada taandusi; esitada kaebusi uurija, prokuröri ja Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, kohtu toimingute peale, samuti kohtuotsuse või -määruse peale 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, tsiviilhagisse puutuvas osas
arvel mõistlikku tasu, kui selle maksmine on pankrotimenetluse erisusi arvestades mõistlik. VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEK Võlausaldajate üldkoosolekul toimub nõuete kaitsmine võlausaldajate nõuded: tunnustatakse või jäetatakse tunnustamata ( vastuväidete esitamise korral). Nõude tunnustamata jäämise korral on võlausaldajal õigus pöörduda hagiavaldusega nõude tunnustamiseks maakohtusse 1 kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jäätis nõude või pandiõiguse tunnustamata. kostjaks on isik, kes esitas nõudele või pandiõigusele vastuväite. Pädevused: 1) halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine; 2) võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine; 3) juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine; 4) kompromissi tegemine; 5) pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses; 6) nõuete kaitsmine; 7) halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine;
tarvitusele võtta abinõud tema esitatud hagi tagamiseks; toetada 14 Page 15 of 24 tsiviilhagi; soovi korral tutvuda toimiku materjalidega eeluurimise (2) Kui tsiviilhagejaks või -kostjaks on riik, toimub esindamine vastavalt lõpuleviimisel; avaldada taandusi; esitada kaebusi uurija, prokuröri ja Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, kohtu toimingute peale, samuti kohtuotsuse või -määruse peale 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, tsiviilhagisse puutuvas osas
vaidlustamise menetlust, kui tal oli selleks võimalus; c)kui kohtuotsus on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud samade poolte vahel taotluse saanud liikmesriigis; d)kui kohtuotsus on vastuolus samal alusel ja samade poolte vahel esitatud hagi alusel teises liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud varasema otsusega, kui varasem kohtuotsus vastab taotluse saanud liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele või e)kui kohtuotsus on vastuolus: i)II peatüki 3., 4. või 5. jaoga, kui kostjaks oli kindlustusvõtja, kindlustatu, kindlustuslepingu kohaselt soodustatud isik, kahjustatud isik, tarbija või töötaja võiii)II peatüki 6. jaoga. Kohtuotsuse täitmisest keeldutakse selle isiku taotlusel, kelle vastu kohtuotsuse täitmist taotletakse, artiklis 45 osutatud alusel. Kohus teeb otsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta viivitamata. AMETLIKUD DOKUMENDID JA KOHTULIKUD KOKKULEPPED Ametlik dokument, mis on päritoluliikmesriigis täidetav, on täidetav teistes liikmesriikides,
olid seadustest otseses sõltuvuses. Lihtsaim ja mõistlikem neis ühiskondades oli vaidluste lahendamiseks pöörduda kohtute poole, et seaduste alusel ja nende abil vaidlus lahendada, sest kui oleks jäetud kohtu poole pöördumata, oleks pidanud suhtlema teise vaidluse osapoolega, kes oleks võinud kurjasti ära kasutada teise poole nõrkust, mitte väga suurt otsustavust ning esitanud valekaebuse kõhkleja vastu ning kostjaks oleks jäänud see, kes enne oli hageja. Probleem lahendati seega kas kohtutes või jäi see hoopis lahendamata. Selline olukord viitab liigsõltuvusele seadustest. Selline sõltuvus kaasaegsetes ,,modernsetes" ühiskondades tuleneb eeskätt tööjaotusest ja spetsialiseerumisest. Igaks elujuhtumiks on olemas oma spetsialist, kes saab palka selle eest, et ta oma tööd teeb; see kehtib ka õiguse suhtes õigusliku probleemi peaks lahendama õiguskaitseorganites töötav inimene. Tavaline
3.5. Juriidilise isiku nimi ja asukoht Juriidiline isik peab olema idin Reegel on selline, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi (täis- ja usaldusühingu juhtimiseks õigustatud osanikke) asukoht. MTÜde ja sihtasutuste puhul, vt. MTÜde seaduse §3 ja Sihtasutuste §4; juriidilise isiku asukoht võib olla ka muu kui juhatuse asukoht. Asukoht määratakse ära põhikirjas. Asukoht on oluline kohustuste täitmise ja kohtualluvuse seisukohalt. Nt. kui kostjaks on juriidiline isik, siis kus tema asukoht on. Igal juriidilisel isikul peab olema oma nimi, millega saaks teda eristada teistest juriidilistest isikutest. Nime eesmärk: teistest eristatavus; nimest peab tulenema ka liik. Vt. Äriseadustiku §9-§15; MTÜ-de seadus §4; Sihtasutuste seadus §3. 3.6. Juriidilise isiku juhtimine See on tegevuse korraldamine ja suhtlemine teiste isikutega. Sissepoole kuidas juriidiline isik toimib; väljapoole kuidas suhtleb kolmandate isikutega. NB
3.5. Juriidilise isiku nimi ja asukoht Reegel on selline, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi (täis- ja usaldusühingu juhtimiseks õigustatud osanikke) asukoht. MTÜde ja sihtasutuste puhul, vt. MTÜde seaduse §3 ja Sihtasutuste §4; juriidilise isiku asukoht võib olla ka muu kui juhatuse asukoht. Asukoht määratakse ära põhikirjas. Asukoht on oluline kohustuste täitmise ja kohtualluvuse seisukohalt. Nt. kui kostjaks on juriidiline isik, siis kus tema asukoht on. Igal juriidilisel isikul peab olema oma nimi, millega saaks teda eristada teistest juriidilistest isikutest. Nime eesmärk: teistest eristatavus; nimest peab tulenema ka liik. Vt. Äriseadustiku §9-§15; MTÜ-de seadus §4; Sihtasutuste seadus §3. 3.6. Juriidilise isiku juhtimine See on tegevuse korraldamine ja suhtlemine teiste isikutega. Sissepoole – kuidas juriidiline isik toimib; väljapoole – kuidas suhtleb kolmandate isikutega. NB
PärSE § 81 lg 1: Testamenditäitja täidab seadusest tulenevaid ülesandeid, kui testamendist ei tulene teisiti PärSE § 81 lg 4: Testamenditäitja on kohustatud täitma annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud ja muud testamendist või pärimislepingust tulenevad kohustused PärSE § 81 lg 9: Testamenditäitja ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses on testamenditäitjal õigus esindada pärijat või annakusaajat Kostjaks: · kaaspärija; · pärimisõigusele toetuv, kuid pärimisõigust mitteomav (PärS § 11 väline isik, kehtetu tahteavalduse järgi soodustatu) või · parema positsiooniga isiku poolt välistatavale pärimisõigusele toetuv isik (PärS § 12 pärimisele kutsumise järjekord, viimse tahte järgsel pärimisel ajaliselt varasema tahteavaldusega soodustatu); · testamenditäitja 52
menetlusosalist võib kohus sama sätte järgi trahvida. Selleks ei ole vaja menetlusosalist antud asjaoludel eelnevalt hoiatada TsMS § 46 lg 2 järgi. Lisaks võib olla menetlusosalisel ka spetsiifilisi, kohtuasjaga seotud kohustusi. Näiteks konfidentsiaalsuse kohustus, kui kohtuasja raames käsitletakse riigisaladusse või lapsendamise saladusse puutuvat. Hageja ja kostja Hagimenetluses on hagi esitanud isik, kelle õigusi on väidetavalt rikutud e kes õiguskaitset taotleb, hageja ning kostjaks isik, kelle vastu hagi esitatakse e kelle vastu õiguskaitset taotletakse. Seega on formaalses mõistes poolteks need isikud, kes on hagiavalduses pooltena nimetatud. Üldjuhul langevad menetluse pooled kokku eraõigusliku vaidluse pooltega. Hagimenetluses võivad siiski menetluslikult nõude maksma panna ka isikud, kes ei ole materiaalõigusliku suhte poolteks. Näiteks on pankrotihalduril õigus esitada hagisid.
annaabi.ee 
