Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Korrosioonikaitse kodutöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tellis, telliste, fassaad, kõrghoone, poorsus, savis, leelis, korrosioonikaitse, kaur, keraamiline, külmakahjustused, jahtumine, külmumine, kehv, lagunemine, telliseid, veeimavus, kristalliseerunud, soolad, so42, tellised, pinnatöötlus, katetega..................................... 10 3.3. Savitellise omadused................................................................................................................. 11 Tugevus........................................................................................................................................11 Tihedus........................................................................................................................................ 11 Poorsus.........................................................................................................................................11 Õhuläbilaskvus............................................................................................................................12 Niiskumisega seotud näitajad....................................................................................................12 Külmakindlus....................................................
4)mõned tooted veel glasuuritakse Headeks omadusteks on -küllalt suur tugevus -pikk iga -võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades -toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. *Puudusteks on -materjalide haprus -suhteliselt suur kaal - keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tihedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia hulka kuuluvad harilik tellis, katusekivid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks keraamilised plaadid. *KERAAMIKA TOORMATERJAL- SAVI Savi peamiseks koostisosaks on valge mineraal- kaoliniit. Puhtaid valgeid savisid nimetatakse kaoliinsavideks. Tavalised savid sisaldavad veel tolmu, liiva, kaltsiiti, rauaühendeid jne. Need lisandid muudavad savid ebaühtlasteks ja annavad neile mitmesuguse värvuse.
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust
Puistematerjali tiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab peale materjalis leiduvate pooride ka materjali terade vahel olevaid tühikuid. 1.5.3.4.Poorsus. Poorsus on pooride maht tahkes kehas Poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust, külmakindlust, tugevust. Pooride jaotamise ühtlus nende suletus või avatus ning pooride suurus (läbimõõt). 1. Poorsust jaotatakse kinniseks ja lahtiseks: ·Lahtine poorsus on seega materjali seesolev pooride võrgustik, mis on seotud väliskeskkonnaga. · Kinnine poorsus on materjali sees olevate pooride ruumala, mis ei ole omavahel ega väliskeskkonnaga ühendatud 2. Poorsust jaotatakse ka pooride suuruse järgi: Juhuslikud õõned läbimõõduga 1-10mm Õhupoorid läbimõõduga >10m -1mm; Kapillaarides toimub vee liikumine kapillaarjõudude toimel, läbimõõt 10-1000 nm · Makrokapillaarid >0,1m;· Keskmised kapillarid
3)õhukuiv puit (niiskust 15-20%) 4)ruumikuiv puit (niiskust 8-12%) Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse sellise niiskuse puhul. 7)Paisumine ja kahanemine-kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit praguneda või kõverduda. Kõige enam kõverduvad palgi pealispinna lähedalt saetud lauad. 8)Erimass-kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne. Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires, seetõttu on puidu tihedus erinevatel puuliikidel erinev. 9)Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: tamm 700 kg/kuupmeeter, mänd 510 kg/kuupmeeter, kuusk 450 kg/ kuupmeeter, saar 690 kg/kuupmeeter, haab 500 kg/ kpmtr, kask 640 kg/kpmtr. 10)Tugevus-on erisuundades erinev. Tugevust kontrollitakse koormisliikidele: surve pikikiudu, surve ristikiudu radiaalsuunas, surve ristikiudu
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust
kandilised,ermõõtu jne. -puidukruvid on kumer-,lame-või kantpeaga,võivad olla kattekihita ,kroomitud,tsingitud. -eriotstarbelised kruvid.kipsplaadikruvid,puurkruvid,piidakruvid, -poldid, -needid tehakse pehmest terasest,vasest või alum.-st,võivad olla kumer-või lamepeaga. -riisad(klamrid)on mõeldud jämedamate puitdet. Ühendamiseks, -peentooted(ukse- ja aknahinged,lukud,riivid,haagid,käepidemed jne.) (joonis õpikus lk 27) 13. Metallide korrosioonikaitse 1. legeerimine-metalli kostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske 2. oksüdeerimine-metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht 3. fosfaatimine-metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht 4. kuumkatmine-metall kaetakse mõne muu sulametalliga 5. galvaniseerimine-sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht 6
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb
1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune nimi! (Erandid
............ 46 4.3. Terased ............. 47 4.4. Alumiinium ja tema sulamid ............. 48 4.5. Vask ja tema sulamid ............. 49 4.6. Metallmaterjalide tootmine ............. 49 2 4.7. Metallidest ehitusmaterjalid ............. 50 4.8. Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse ............. 54 5. Looduskivimaterjalid ............. 57 5.1. Üldmõisteid ............. 57 5.2. Tardkivimid ............. 57 5.3. Settekivimid ............. 58 5.4. Paekivid ............. 59 5.5. Moondekivimid ............. 60 5.6. Loodusliku kivimi töötlemine ............
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või selle lihtaine osakestega min
1.Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Element Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravili) kasvatamisest, tootmi
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega
väljakujunemata struktuuriga kivimid, jagunevad -sõmerateks -tsementeerunuteks. Eestis levinuim tardkivim on graniit. Kulumiskindlus suur, tahutavad, hästipoleeritavad. Kasutus- ehituskivina: plaadid, kivid, killustik, trepiastmed, kõnnitee äärekivid. SETTEKIVI Settekivimid on tekkinud mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete vältel kihiliste kivimite moodustumisega. Seega iseloomustab neid kihiline struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal. Paekivid jagunevad lubjakivideks ja dolomiitideks. Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses jms. Paekivi on kasutuse ka mineraalsete sideainete lubja ja portlandtsemendi toorainena, samuti
Tal on omadus kasvada ruumis igas suunas. Kui kasv igas suunas ei ole takistatud, siis saadakse monokristall, mille kuju vastab võre tüübile (kuupvõrega kuubik). Kui monokristalli kasv mõnes suunas on takistatud, avaldab kristall kasvamisel takistusele teatud rõhku. Selle rõhu mõjul võib takistus puruneda ja kui kasvamine toimub materjali sees, siis materjal hävib. Kui pooorsetes materjalides (punane tellis, betoon, poorsed paekivid) on soolad ja on tingimused monokristallide kasvamiseks, siis need materjalid hakkavad murenema. Võre parameetrid sidemete pikkused a, b ja c ja nende vahelised nurgad , , . ). Võre klassifitseerimine sõlmpunktides olevate osakeste järgi · aatom (teemant) võre sõlmpunktides neutraalsed aatomid, mis on üksteisega seotud kovalentsete sidemetega;
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal
1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass : materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Enamike orgaaniliste materjalide erimass 0,9.......1,6 ja kivimaterjalidel 2,2....3,3. Kõige suuremaisd piirdes kõigub metallide erimass (alum. 2,7;teras 7,8) Mahumass 0: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsete mat. V < V0 ja > 0 , täiesti tihedate mat. = 0 Mat. mahumass kõigub suurtes piirides, nt. klaasvill 30-50, puit 400- 600, tellis 1800- 2000 kg/m3 Poorsus p: näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus B: omadus imada vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Mat veeimavust võib väljendada kaalu(mitu % kuiv mat. muutub raskemaks) või mahu(mitu %moodustab sisse imetud vesi mat. kogu mahust) järgi. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust
isoleeritud ruumiosa. i. Avagadro arv 6,02·1023 näitab osakeste arvu 1 moolis aines. j. Hapeteks nim. ühendeid, mis vesilahustes vabastavad H + iooni. Alusteks nim. neid ühendeid, mis vesilahustes vabastavad OH iooni. Mida rohkem happed ja alused dissotseeruvad seda tugevamad nad on. Hapete ja aluste reaktsioonivõime ei ole otseselt seotud nende tugevusega. Tugev hape on nt. HCl, nõrk (COOH)2. Tugev leelis on nt. NH3 ning nõrk alus on nt. NaHCO3. k. pH on negatiivne kümnendlogaritm vesinikioonide kontsentratsioonist [mol/l]. Seda mõõdetakse indikaatorite abil ning kasutatakse keskkonna happelisuse või aluselisuse hindamiseks. Kui pH on 7, siis on tegemist neutraalse lahusega. Mida madalam on pH seda happelisem on keskkond ning mida kõrgem on pH, seda aluselisem on keskkond
71. Elektrolüüdi mõiste, näited, nõrgad ja tugevad elektrolüüdid. - ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone. Põhjustavad elektrijuhtivust. AaBb↔aAb+ + bBa- Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4, Leelis ja leelismuldmetallide hüdroksiidid: NaOH, KOH, Tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Nõrgad elektrolüüdid: lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerinud, põhjustavad vähest elektrijuhtivust (H3PO4↔H3O+ + H2PO4- ) Vesi, ammoniaak NH3 Soolad: HgCl2 Enamus orgaanilisi happeid: etaanhape, oblikhape, metaanhape Happed: HF, H2S, HCN, H2SiO3, H3PO4 Tugevad elektrolüüdid: ioniseeruvad täielikult lahustudes vees
Tal on omadus kasvada ruumis igas suunas. Kui kasv igas suunas ei ole takistatud, siis saadakse monokristall, mille kuju vastab võre tüübile (kuupvõrega->kuubik). Kui monokristalli kasv mõnes suunas on takistatud, avaldab kristall kasvamisel takistusele teatud rõhku. Selle rõhu mõjul võib takistus puruneda ja kui kasvamine toimub materjali sees, siis materjal hävib. Kui pooorsetes materjalides (punane tellis, betoon, poorsed paekivid) on soolad ja on tingimused monokristallide kasvamiseks, siis need materjalid hakkavad murenema. Võre parameetrid sidemete pikkused a, b ja c ja nende vahelised nurgad , , . Tasapindade vaheline kaugus "d" aluseks kristallainete identifitseerimiseks; Bragg-Wolfe'i võrrand: n=2dsin ( on nurk, mille all kiired langevad; on röntgenkiirte lainep; d on aatomitasap vah kaugus). Võre klassifitseerimine
· Kuumpihustus pihustatakse metalli pinnale. Kastutatakse pulbrit või traati mis sulatatakse, paksusega 100-300µm, vastupidavus korrosioonile ja terast kaitsvad omad. väga head. · Elektrokeemiline galvaaniline katmine. Elektrolüüsiks on Zn-soola lahus, Zn on anood (õhuke) (Eristab pildi järgi henri konspektis: laiguline) · Difusioonimeetod trumlis keerutatakse kuumutatud tsingi sees Tsingitud kvaliteet kihi paksus ja poorsus, lisandid. Vastupidavus korrusioonile, terast kaitsvad omadused, vastupidavus mehhaanilistele jõududele, kontrollivõimalused, värvimise sobivus. 28. Nord Streami gaasitoru on valmistatud kõrge tõmbetugevusega metallist, seinte paksus erineb 27 41 mm. Torud on seest kaetud hõõrdumisvastase ainega, et vähendada survet. Väliskiht on kaetud korrusiooni vastase ainega milleks on polüetüleen ja 60-110 mm paksuse betooni kihiga.
Tal on omadus kasvada ruumis igas suunas. Kui kasv igas suunas ei ole takistatud, siis saadakse monokristall, mille kuju vastab võre tüübile (kuupvõrega->kuubik). Kui monokristalli kasv mõnes suunas on takistatud, avaldab kristall kasvamisel takistusele teatud rõhku. Selle rõhu mõjul võib takistus puruneda ja kui kasvamine toimub materjali sees, siis materjal hävib. Kui pooorsetes materjalides (punane tellis, betoon, poorsed paekivid) on soolad ja on tingimused monokristallide kasvamiseks, siis need materjalid hakkavad murenema. Võre parameetrid sidemete pikkused a, b ja c ja nende vahelised nurgad , , . ). Võre klassifitseerimine sõlmpunktides olevate osakeste ja paiknemise geomeetria järgi kuubiline, tetragonaalne, rombiline, heksagonaalne, monokliinne, trikliinne, trigonaalne. Sõlmpunktides olevate osakeste liigi järgi võre klassifits *aatom
.................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse .............................. 8 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad ....................................................................... 8 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad. ...................................................................... 9 18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid. ........................ 11 21. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid. .............................
2.Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Nt: Kui alumiiniumitükid panna Kitti aparaati, toimub reaktsioon ja Al on aine. Kui kasut. Al akna valmistamiseks, on ta materjal. Aine võib esineda puhtana kui ka ühendites. Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda ssamaaegselt erinevatesse klassidesse. Tähistamine:1.a)Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi)c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõlid, kiudained)2.Valemiga: a)empiiriline – analüüsiandmetes tuletatud valem, näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (g
o Aglomeraadid- tugevad kehad (tugevad sidemed, lõhkuda ei ole võimalik) Näited: Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) 84. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: o mikropoor, läbimõõt <1nm o mesopoor, läbimõõt 2-50 nm o makropoor >50 nm Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad, kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 86
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb erinevatest keemilistest element
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H
} Agregaadid – nõrgad kehad (sidemed nõrgad, kergesti katkevad); } Aglomeraadid- tugevad kehad (tugevad sidemed, lõhkuda ei ole võimalik) Näited: Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) 79. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 80. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: } mikropoor, läbimõõt <1nm } mesopoor, läbimõõt 2-50 nm } makropoor >50 nm } Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad, kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 81. Pulbriliste segude lahutamine Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi
headust. Kõrgema summaarse pinge saamiseks võib alati ühendada mitu elementi järjestikku (näiteks 9 V patareid sisaldavad tüüpiliselt 6 elementi elektromotoorjõuga 1,5 V). Konkreetse vooluallika klemmipinge on aga seotud temasse jäänud energiahulgaga. Seda seost kasutatakse näiteks mobiiltelefoni aku laetuse indikaatorites. Leeliselement (,,alkaline" patarei) Erinevus on elektrolüüdis, milleks on tugev leelis, näiteks KOH Eelised: suurem erimahtuvus (ained kasutatakse täielikumalt ära); pikem säilivusaeg (leelis ei korrodeeri tsinki sama tugevasti kui happeline NH4Cl); ühtlasem klemmipinge kasutamisel (OH kontsentratsioon on püsiv). Puudused: keerukam toota (ranged nõuded lekkekindlusele); kallim. Liitiumelement (liitiumpatarei) _ Eelised: kerge (liitiumi tihedus on väike), väga pika säilivusajaga. Sobib kasutamiseks kohtades, kus voolutarve on väike, aga voolu on vaja pika aja vältel
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
paagutamisel lagunevad ja lõhuvad eseme, Sulfaadid alandavad paakumistemperatuuri, põhjustavad toote purunemist, Orgaanilised ained põletamisel tekitavad poorsust, Veehulk määrab savi plastust. Hea kui savi ei ole väga pehme ja mitte liiga paks. Tellise omadused sõltuvad savi ja lisaainete kvaliteedist, valmistamismeetodist, põletus temperatuurist ja ajast. Poorsus sõltub põletusprotsessist -mida kõrgem temperatuur, seda väiksem üldine poorsus. Niiskusomadused on seotud poorsusega, ca 15%. Külmakindlus, vähemalt 25 külmatsüklit, see seotud niiskusega. Tänu suure tihedusele on hea helipidavus. Katusekivid on tulekindlad, pika elueaga, veekindlad, külmakindlad, keemiliselt ja bioloogiliselt vastupidavad, vaiksed vihma ajal (hea heliisolaator). Puuduseks on suur kaal - katuse nurk üle 30°. Keraamilised plaadid võivad olla glasuuriga(et anda veekindlust) ja ilma:Monocottura on ühekordne põletus
annaabi.ee 
