) Nad ei ole püsivad. · Korrosioon on metallide hävitamine ümbritseva keskkonna toimel. Raua korrosioon Alumiiniumi, tsingi ja kroomi korrosioon. Hapnikuga kokkupuutudes tekib rauarooste, see Hapnikuga kokkupuutudes tekib teihe ja tugev on habras. oksiidikiht, see tekistab selle all oleva metalli korrosiooni. · Metallid korrodeeruvad, sest nad lähevad tagasi kõige püsivamasse olekusse. See kulgeb iseenesest. · Korrosiooni liigid keemilised ja elektrokeemilised. · Keemiline korrosioon toimub kõrgel temperatuuril. Nt: metalli reageerimine kuivade gaasidega(hapnik,kloor,vääveldioksiid). · Elektrokeemiline korrosiooni toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdi(ioon, ehk laenguga osake) lahusega. Kokkupuutes peab olema kaks metalli.
KULD Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. HÕBE Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise, vase korrosiooniproduktide kihiga. Kuld ja hõbe on suhteliselt pehmed ja keemiliselt stabiilsed metallid, seega kahjustb neid põhiliselt pinnase mehhaanika
Kulla korrosioon Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe plaatina (korro- siooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Hõbeda korrosioon Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustud eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag 2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise vase korrosiooniprduktide kihiga. Vase korrosioon Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises, mida nimetatakse pronksiks. Tina ja plii korrosioon
· Siirdemetalli hõbeda tähtsamaid ühendeid: AgNO3 põrgukivi (kasut. meditsiinis), hõbehalogeniidid (AgCl) on valgustundlikud ja kasutatakse fotograafias. 2. Raud · Väga levinud element maakoores (4. kohal). Kogu planeedil levikult 1. kohal. · Oksüdatsiooniaste võib olla nii III(püsivam) kui II. · Puhtana pehme, plastiline vastupidav vee ja õhu suhtes. Sulamid aga korrodeeruvad kiiresti. · Suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. Hea elektri- ja soojusjuhtivus. · Looduses palju erinevaid maake hematiit (Fe2O3), magnetiit (Fe3O4), püriit (FeS2) jt. Eestis on toodetud rauda soorauamaagist. · Keemiliselt küllaltki aktiivne (reageerib kiiresti lahj. hapetega). · Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega (passiveerub). · Raua keemilised omadused: Tähtsamad ühendid:
Enamik siirdemetallide oksiide ja hüdroksiide on vees raskesti lahustuvad. Siirdemetalli hõbeda tähtsamaid ühendeid: AgNO3 põrgukivi (kasut. meditsiinis), hõbehalogeniidid (AgCl) on valgustundlikud ja kasutatakse fotograafias. 2. Raud Väga levinud element maakoores (4. kohal). Kogu planeedil levikult 1. kohal. Oksüdatsiooniaste võib olla nii III(püsivam) kui II. Puhtana pehme, plastiline vastupidav vee ja õhu suhtes. Sulamid aga korrodeeruvad kiiresti. Suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. Hea elektri- ja soojusjuhtivus. Looduses palju erinevaid maake hematiit (Fe2O3), magnetiit (Fe3O4), püriit (FeS2) jt. Eestis on toodetud rauda soorauamaagist. Keemiliselt küllaltki aktiivne (reageerib kiiresti lahj. hapetega). Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega (passiveerub). Raua keemilised omadused: Tähtsamad ühendid: Fe(HCO)3 - vees (katlakivi pruun värvus).
aastaringselt. Määrdeõlide põhiomadused Määrdeõli kvaliteeti hinnatakse järgmiste peamiste näitajate järgi: 1. Viskoossused 2. Viskoossusindeks, VI 3. Viskoossuse sõltuvus rõhust ja kiirusest 4. Määrimisvõime 5. Stabiilsus (oksüdeeritavus, termooksüdeerimisstabiilsus) 6. Aurustuvusomadused (leekpunkt, hangumispunkt) 7. Tuhasus ja sulfaatne tuhasus 8. Metallisisaldus, selle sõltuvus õli ekspluatatsiooniajast 9. Korrodeeruvad omadused 10. Pesemisvõime 11. Mehhaaniliste lisandite ja veesisaldus. Määrdeõlide koostis Õlid nagu kütusedki koosnevad süsivesinikest, kuid nende molekulmass on kütuse koostisse kuuluvate süsivesinike molekulmassist märksa suurem. Õli põhikomponentideks on: Mitmesugused tsükloalkaanid ja nende isomeerid (40%...82 %); Areenid ja nende isomeerid (15%...40 %); Alkaanid (0,1%...6,5 %);
painutada. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Suuremat majanduslikku kahju tekitab raua ja tema sulamite korrusioon roostetamine. Raua korrosioonil tekkiv roostekiht on poorne ega kaitse rauda edasise korrosiooni eest. Mitmed rauast aktiivsemadki metallid (nt alumiinium) on õhu ja vee suhtes küllaltki vastupidavad tänu korrosiooni käigus metalli pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile. Miks metallid korrodeeruvad : Looduslikes protsessides on keemilised elemendid aegade vältel läinud üle oma kõige püsivamasse olekusse. Enamik metallilisi elemente esineb looduses ainult ühenditena, sest need on palju püsivamad kui puhtad metallid. Metallide korrosioon on metallide tootmisele vastupidine protsess ja see kulgeb iseenesest. Korrosiooni käigus tekivad keemiliselt vähepüsivatest metallidest jälle püsivad ühendid. Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad ümbritsevas keskkonnas
kaetud mehhaaniliste kahjustustega (kriipsud, täkked, kivide löögijäljed) Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on tavaliselt väga stabiilsed ning nende pinnale tekkiv must ja tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht kaitseb edasise korrosiooni eest. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise, vase korrosiooniproduktide kihiga. 4 Vase korrosioon Vase korrosioonikindlus välistingimustes on väga hea
galvaanipaare, mis kutsuvad esile korrosiooni. Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise, vase korrosiooniproduktide kihiga. Kuld ja hõbe on suhteliselt pehmed ja keemiliselt stabiilsed metallid, seega kahjustb neid põhiliselt pinnase mehhaanika. Seetõttu on esemed korrosioonist suhteliselt
liitetehnoloogiaid. Muvor OÜ on hakanud arendama RTM-protsessi, mis seisneb kahepoolsete suletud vormide ja ülerõhu kasutamises toote vormimisprotsessil. Ühe olulise teemana tuleb uurida korrosiooni probleeme süsinikplastist ja klaasplastist laevakerede ja kinnitusdetailide vahel. Süsinikplasti elektrijuhtivus tekitab laevaehituses peamiselt probleeme galvaanilise korrosiooni aspektist. Metallide normaalpotentsiaalide pingerea põhjal korrodeeruvad süsinikuga kontaktis olles enamik metalle, eriti hästi alumiinium, natuke vähem roostevabateras. Komposiitmaterjalide müüjad on välja arendanud erinevaid pinnakattematerjale ja plastist kinnitusdetaile, mida on kvaliteedi tagamiseks optimaalne eelnevalt katsetada soolase vee ja kõrgendatud temperauuri tingimustes. Keskkonnatingimusi saab simuleerida kliima-korrosiooni ja UV kambrites, mis annab teadmisi uute materjalide vastupidavuse kohta ekstreemsetes tingimustes, kus laevad tööle
Zn + NiSO4 ZnSO4 + Ni Ni + ZnSO4 ei reageeri 4 Metallide korrosioon . www.npl.co.uk/lmm/schools/slides/03_corrosion Korrosiooni all mõistetakse metallide hävinemist ümbritseva väliskeskkonna toimel. Korrosioon on alumiiniumi tuhmumine, raua roostetamine, hõbeda kattumine tumeda kihiga, vase muutumine rohekaks jne. Miks metallid korrodeeruvad? Metallid esinevad looduses peamiselt ühenditena, sest need on püsivamad kui puhtad metallid. Metallid on keemilistelt omadustelt redutseerijad ja nende oksüdeerumisel eraldub energijat. Korrosioonil tekkivad ühendid on energiavaesemad ja seetõttu püsivamad. Metallide tootmisel ühenditest kulutatakse energiat ning seepärast võib korrosiooni vaadelda kui tootmise vastandprotsessi. Korrosiooniprotsessi tunnused: 1. korrosioon on oksüdatsioonireaktsioon- metalli aatom muutub iooniks (vt
paljunemine raskendatud. Peale ioniseeriva kiirguse emiteerimise võivad need ained olla ka sööbiva toimega, samuti tule- ja plahvatusohtlikud ning toksilised. Uraanheksafluoriid on üks näide sellest, kuidas radioaktiivne aine võib reageerida ka õhuhapniku või õhus oleva niiskusega.. Ka Eestis Sillamäe sadamas on leitud üks radioaktiivne aine. Nimelt oli see auto 2011. aastal, kuid elanikkonnale see ohtlik polnud. [6], [7], [9], [10] Kaheksandas klassis olevad korrodeeruvad ained esinevad kõigis agregaatolekutes. Suur osa siia aineklassi kuuluvatest materjalidest on keskkonnaohtlikud. Viimases üheksandas klassid on ained, mis ei kuulu eelnevatesse ohtlike ainete klassi. Eraldi on määratud ka eriti ohtlikud ained, mis on oma põhiteguri algusel paigutatud klassi 1, 6.2 või klassi 7. Radioaktiivsed ained on eriti ohtlikud ained, kui nende eriaktiivsus on 70 kBq/kg või kõrgem või need on merereostusained. (ehk omavad
sammuga konarusi, mida vaadeldakse teataval kindlal pikkusel. arv. Materjalide töötlemisel tekivad detailide pinnale korrapärased töötlemisjäljed pinnakonarused, mis annavad töödeldud pinnale pinnakareduse. Koostöötavate pindade karedusest sõltub nende hõõrdumine ja kulumine. Pinnakaredus mõjutab ka detailide tugevust. Siledama pinnaga detailid peavad kauem vastu. Pinnakaredusest sõltub pinguga istude mõjukus. Karedama pinnaga detailid korrodeeruvad kiiremini. Masinadetailide sissetöötamisel toimub pinnakonaruste intensiivne muljumine ja mahalõikamine, mille tulemusena detailide tegelikud mõõtmed muutuvad. 42. Liited. Üldiseloomustus. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited. Kinnisliited:
mehaaniline töödeldavus, plastsus ja elastsus. Metallid on tundlikud keemiliste ja ka mehaaniliste kahjustuste suhtes. Peamised kahjustuste põhjused on käsitsemine, halvad hoiutingimused/eksponeerimistingimused, kokkupuuted erinevate keemiliste ühenditega. Mehaanilisteks kahjustusteks on mõlgid, osade kulumine masinate töötamisel, poleerimisest tingitud pinnakahjustused ja kriimustused. Keemilistest kahjustustest on peamiseks korrosioon. Paljud metallid korrodeeruvad, st reageerivad hapniku, õhuniiskuse ja erinevate kemikaalidega. Raud korrodeerub kõige enam, kuld kõige vähem. Raua korrosioon= roostetamine. Hoiustamiseks pakitakse metallobjektid puhverdamata happevabasse paberisse või asetatakse happevabast papist karpidesse. Väiksemaid metallesemeid võib hoida plastkottides või paberümbristes. Tuleks hoiduda PVC-st. Riiulitest on sobivaimad kas emailkattega metallist või värvitud riiulid. Puitmööbel ei ole metallobjektide
Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine; Orgaaniliste ühendite elektrosünteesis. Al elektrokeemiline tootmine: Sulatatud boksiidist 1000 oC; boksiit Al2O3 on lahustatud krüoliidis AlF3.3NaF ning viidud Fe vanni, mis on katoodiks. Anoodidena kasutatakse süsielektroode. Vedel Al koguneb elektrolüüsivanni põhja, anoodil eraldub CO2. 101. Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Paljud metallid korrodeeruvad, sest nad oksüdeeruvad kergesti õhu toimel andes oksiide, hüdroksiide ja karbonaate. Samas pole oksiidi moodustumine alati ohtlik - näiteks Al pinnale tekib õhuke Al 2O3 kiht, mis takistab edasist korrosiooni, raua pinnale tekkiv oksiidikiht aga on poorne ning pudenev, seega korrosioon jätkub. 102. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes (orgaanilistes) vedelikes (naftasaadused, bensiin), kusjuures metallid reageerivad
kihtidest. Sellist struktuuri nim perliidikd. 9. Terase ja malmi liigid. Teras: teras sisaldab kuni 2,5 % lisandeid. C sisalduse suurenemisega suurenevad tõmbetugevus ja vaalamispiir, väheneb plastilisus ja halveneb keevitaavus. 1)Väikese C sisaldusega , kuni 0,25%---------Ei sobi termiliseks töötlemiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Sisaldaad ka Mn 1%. Tugevdamiseks lisatakse Si, V ,Mo. Kasutatakse kõige enam: autokered, profiilterased. 2)Keskmise C sisaldusega, 0,25%-0,6%---------Saab termiliselt töödeldad martensiidiks. Tugevad, aga hea plastilisus. Tugevdamiseks ja korrudiooni vähendamiseks lisatakse Cr, Ni,Mo. Nt Raudteerelsid. 3)Roostevaba teras-----korrosiooni kindel teras. Cr sisaldus 11%, vahel ka Ni ja Mo. Jaotatakse mikrostruktuuri järgi: ferriitsed, martensiitsed ja austeniitsed
happed · Metallid raskmetallid, fluoriidid, tsüaniidid, pigmendid · Nahkraskmetallid, orgaanilised lahustid · Tekstiilraskmetallid, kloororgaanilised ühendid, lahustid Võib liigitada keemiliste omaduste põhjal: Süttivad teatud keskkonnatingimuste juures, kas sädemest või ka ise (vee või õhu ligigipääsul). Põlemissaadused õhku, pinnasesse ja vette. Reaktiivsed keemiliselt ebastabiilsed materjalid Korrodeeruvad reageerivad ja korrodeerivad teisi materjale. Olulisemad on tugevad happed ja alused. Toksilised -inimesele ja loomadele mürgised ühendid. Patogeensed bioloogilised organismid, mis võivad põhjustada inimeste haigusi või muul viisil kahjustada inimesi. Radioaktiivsed kõrge radioaktiivsusega jäätmed. Ohtlike ainete käitlemine: · Jäätmete minimeerimine ja taaskasutamine · Jäätmete sorteerimine selle tekkekohas
happed · Metallid raskmetallid, fluoriidid, tsüaniidid, pigmendid · Nahkraskmetallid, orgaanilised lahustid · Tekstiilraskmetallid, kloororgaanilised ühendid, lahustid Võib liigitada keemiliste omaduste põhjal: Süttivad teatud keskkonnatingimuste juures, kas sädemest või ka ise (vee või õhu ligigipääsul). Põlemissaadused õhku, pinnasesse ja vette. Reaktiivsed keemiliselt ebastabiilsed materjalid Korrodeeruvad reageerivad ja korrodeerivad teisi materjale. Olulisemad on tugevad happed ja alused. Toksilised -inimesele ja loomadele mürgised ühendid. Patogeensed bioloogilised organismid, mis võivad põhjustada inimeste haigusi või muul viisil kahjustada inimesi. Radioaktiivsed kõrge radioaktiivsusega jäätmed. Ohtlike ainete käitlemine: · Jäätmete minimeerimine ja taaskasutamine · Jäätmete sorteerimine selle tekkekohas
Kasutamine: lennukite kered, joogipakendid, busside kered, autoosad. Al sulamid Mg ja Ti- ga: kasutatakse transpordivahendites; 95. Mg ja tema sulamid. Leidub karbonaatsetes mineraalides, merevees. Saab nn. kergsulameid, mida kasutatakse autodes ja lennukite osades. Toodetakse mereveest, millele lisatakse Ca(OH)2. Suhteliselt pehmed, toatemperatuuril raskelt töödeldavad; Keemiliselt suhteliselt ebapüsivad st korrodeeruvad eriti merekeskkonnas. Lisatakse ka Al, Zn, Mn jt elemente. Korduvkasutatav, odavam toota. 96. Kolloidide klassifikatsioon. GAAS VEDEL TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon vahukoor, majonees, kätekreem piim, värvid, tint, veri seebivaht TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid
Täitematerjal peab olema kuiv. 2% niiskus toob kaasa tugevuse languse kuni 35%. Kui liiva niiskus on 4-6%, siis on polümeerbetooni valmistamine võimatu. Täitematerjal on tavaliselt peeneteraline, katkendliku terastikuga ja 20-30%-lise mineraaltolmu lisandiga. Vaigu tahkestamiseks kasutatakse lisandeid kõvendajaid. Enamlevinud termoreaktiivsed vaigud. Tahkumine toimub betooni termilise töötlemisega või normaaltemperatuuril. Polümeerbetoonide kasutusala mitmesugused korrodeeruvad keskkonnad nt keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainete tööstus. Kiud- ehk fiiberbetoon armeeritakse betoonis ühtlaselt jaotunud kiududega. Praktikas on enimlevinud erinevad tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen- või süsinikkiud. Kiud tükeldatakse, et neid võimalikult ühtlaselt betoonimassi sisse ära jaotada. Nii muudetakse betooni surve- ja tõmbetugevus võrdsemaks, kõrgem on ka pragunemiskindlus, tänu tugevuste kasvule on võimalik
jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks n Toodetakse mereveest, millele lisatakse Ca(OH)2. Suhteliselt pehmed, toatemperatuuril raskelt töödeldavad; 87. Flotatsioon. n Keemiliselt suhteliselt ebapüsivad st korrodeeruvad Flotatsioon on hõljuvate või emulgeerunud ainete eraldamine vedelikust neid eriti merekeskkonnas. pinnale ujutades ning seejärel pinnakoort kõrvaldades. Flotatsiooni n Lisatakse ka Al, Zn, Mn jt elemente. kasutatakse näiteks reovee puhastamisel ja paberitööstuses. kasutatakse n Korduvkasutatav, odavam toota. sulfiidide, karbonaatide ja silikaatide korral, mis ei märgu vee toimel
n Toodetakse mereveest, millele lisatakse Ca(OH) 2. 87. Flotatsioon. Suhteliselt pehmed, toatemperatuuril raskelt Flotatsioon on hõljuvate või emulgeerunud ainete eraldamine vedelikust neid töödeldavad; pinnale ujutades ning seejärel pinnakoort kõrvaldades. Flotatsiooni n Keemiliselt suhteliselt ebapüsivad st korrodeeruvad kasutatakse näiteks reovee puhastamisel ja paberitööstuses. kasutatakse eriti merekeskkonnas. sulfiidide, karbonaatide ja silikaatide korral, mis ei märgu vee toimel n Lisatakse ka Al, Zn, Mn jt elemente. n Korduvkasutatav, odavam toota. § Erinevus betooni ja tsemendi vahel:
3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine; 5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 6) Orgaaniliste ühendite elektrosüntees. 2. Korrosioon: mõiste, liigitus Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Paljud metallid korrodeeruvad, sest nad oksüdeeruvad kergesti õhu toimel andes oksiide, hüdroksiide ja karbonaate Korrosioon sõltub keskkonnast (õhk, vesi, pinnas), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Korrosiooni tulemusena metallilised materjalid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks
Saab nn. kergsulameid, mida kasutatakse autodes ja lennukite osades. 20 Sulamite omadused: *Väike tihedus 1,7 g/mL; *Kasutatakse lennukitööstuses (lennukite osad), autode osad, audio-video-kommunikatsiooni aparatuuris (laptopid, TV, mobiiltelefonid jm). *Suhteliselt pehmed, toatemperatuuril raskelt töödeldavad; *Keemiliselt suhteliselt ebapüsivad st korrodeeruvad eriti merekeskkonnas. *Lisatakse ka Al, Zn, Mn jt elemente. *Korduvkasutatav, odavam toota. 96. Kolloidide klassifikatsioon GAAS VEDEL TAHKE GAAS Vedel aerosol Tahke aerosool Udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon
Madala lisandite sisaldusega terased sisaldavad kuni 2,5% lisandeid, suur sisaldus on üle 10%. Süsiniku sisalduse suurenemisega suurenevad tõmbetugevus ja voolamispiir, väheneb plastilisus ja halveneb keevitatavus. Teraste klassifikatsioon: 1) Väikese C sisaldusega (kuni 0,25% C) terased. Nad ei sobi termiliseks töötlemiseks martensiidi saamiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Suhteliselt pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased. Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks, kasutatakse peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Seetõttu tugevamad, aga ikkagi hea
Madala lisandite sisaldusega terased sisaldavad kuni 2,5% lisandeid, suur sisaldus on üle 10%. Süsiniku sisalduse suurenemisega suurenevad tõmbetugevus ja voolamispiir, väheneb plastilisus ja halveneb keevitatavus. Teraste klassifikatsioon: 1) Väikese C sisaldusega (kuni 0,25% C) terased. Nad ei sobi termiliseks töötlemiseks martensiidi saamiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Suhteliselt pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased. Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks, kasutatakse peamiselt tempereeritud martensiidi kujul
kallis toota. 91. Mg ja tema sulamid 3 Leidub karbonaatsetes mineraalides, merevees. Saab nn. kergsulameid, mida kasutatakse autodes ja lennukite osades. Sulamite omadused: *Väike tihedus 1,7 g/mL; *Kasutatakse lennukitööstuses (lennukite osad), autode osad, audio-video-kommunikatsiooni aparatuuris (laptopid, TV, mobiiltelefonid jm). *Suhteliselt pehmed, toatemperatuuril raskelt töödeldavad; *Keemiliselt suhteliselt ebapüsivad st korrodeeruvad eriti merekeskkonnas. *Lisatakse ka Al, Zn, Mn jt elemente. *Korduvkasutatav, odavam toota. 92. Kolloidide klassifikatsioon GAAS VEDEL TAHKE GAAS Vedel aerosol Tahke aerosool Udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär
terased sisaldavad kuni 2,5% lisandeid, suur sisaldus on üle 10%. Süsiniku sisalduse suurenemisega suurenevad tõmbetugevus ja voolamispiir, väheneb plastilisus ja halveneb keevitatavus. Teraste klassifikatsioon on esitatud joonisel 7-1. 1) Väikese C sisaldusega (kuni 0,25% C) terased. Nad ei sobi termiliseks töötlemiseks martensiidi saamiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Suhteliselt pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks, kasutatakse peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Seetõttu
Madala lisandite sisaldusega (low) terased sisaldavad kuni 2,5% lisandeid, suur sisaldus (high) on üle 10%. Süsiniku sisalduse suurenemisega suurenevad tõmbetugevus ja voolamispiir, väheneb plastilisus ja halveneb keevitatavus. 1) Väikese C sisaldusega (kuni 0,25% C) terased. Nad ei sobi termiliseks töötlemiseks martensiidi saamiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Suhteliselt pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks, kasutatakse peamiselt tempereeritud martensiidi kujul
Aku laadimisel toimub antud reaktsioon vastupidiselt ning elektrone "võetakse" PbSO4-lt. Üldjuhul on pliiakumulaatoris väävelhapet alati liiaga, sest nii on võimalik saada akust suuremat voolu ning "tühja" akumulaatori külmumise oht on väiksem. 33. Värvide põhimõtteline koostis ja klassifikatsioonis kasutatavad peamised tunnused. Milline on värvikilede moodustumise kemism-mehanism. Näited. Kuidas korrodeeruvad sünteetilised polümeerid ja puit? a. Värvide põhimõtteline koostis on: sideaine, pigmendid, lahusti, lisaained (inhibiitorid, mürkkemikaalid jm.). b. Värve klassifitseeritakse järgmiste tunnuste alusel: kile moodustumise viis (füüsikaline või keemiline), sideained, kasutamisviis, pigmendid (korrosioonikaitse, värvus jm.), kasutamiskohad (metall, puit, betoon, krohv jm
Saab nn. kergsulameid, mida kasutatakse autodes ja lennukite osades. Sulamite omadused: *Väike tihedus 1,7 g/mL; *Kasutatakse lennukitööstuses (lennukite osad), autode osad, audio-video- kommunikatsiooni aparatuuris (laptopid, TV, mobiiltelefonid jm). *Suhteliselt pehmed, toatemperatuuril raskelt töödeldavad; *Keemiliselt suhteliselt ebapüsivad st korrodeeruvad eriti merekeskkonnas. *Lisatakse ka Al, Zn, Mn jt elemente. *Korduvkasutatav, odavam toota. 96. Kolloidsete süsteemide klassifikatsioon. GAAS VEDEL TAHKE GAAS Vedel aerosol Tahke aerosool Udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär
keemiline korrosioon elektrokeemiline korrosioon biokorrosioon erosioonkorrosioon Korrosiooni torjumiseks kasutatakse järgnevaid vahendeid: metalli isoleerimine valiskeskonnast (oksiid- ja fosfaatkatted, varvkatted ja kaitsemaarded) katoodkaitse protektorkaitse katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn) inhibiitorite kasutamine Suur osa nendest keemilistest reaktsioonidest on redoksreaktsioonid. Paljud metallid korrodeeruvad, sest nad oksüdeeruvad atmosfääris sisalduvate ainete toimel andes oksiide, hüdroksiide, karbonaate, sulfiide, nitriide, kloriide ja sulfaate. Raua korrosiooniprotsesse nimetatakse roostetamiseks. Märkimisväärne on fakt, et samade reaktsioonide produktid võivad osutuda ka korrosiooniprotsesside pidurdajateks, see tähendab metallide ja nende sulamite korrosioonitorje vahenditeks. Näiteks tekitatakse alumiiniumi sulamite pinnale paksune Al2O3
Ca(OH)2 + Mg2+ -> Ca2+ + Mg(OH)2 Saadud Mg(OH)2 neutraliseeritakse HCl-ga, saadakse MgCl 2, mis kuivatatakse, sulatatakse ja elektrolüüsil saadakse Mg. MgCl2 -> Mg + Cl2 Sulamid: - Väike tihedus 1,7 g/mL; - Kasutatakse lennukitööstuses (lennukite osad), autode osad, audio-video-kommunikatsiooni aparatuuris (laptopid, TV, mobiiltelefonid jm). - Suhteliselt pehmed, toatemperatuuril raskelt töödeldavad; - Keemiliselt suhteliselt ebapüsivad st korrodeeruvad eriti merekeskkonnas. - Lisatakse ka Al, Zn, Mn jt elemente. - Korduvkasutatav, odavam toota. 96. Kolloidide klassifikatsioon. Gaas Vedel Tahke Gaas - Vedel aerosool Tahke aerosool Vedel Vaht Emulsioon Suspensioon
= PbSO4 +2H2O; raud-nikkel aku: 2NiOOH +Fe +2H2O =2Ni(OH)2 +Fe(OH)2 (E=1,48V) ja 2NiOOH+Cd+2H2O = 2Ni(OH)2 + Cd(OH)2 (E=1,44V). Parimate omadustega aku on Ag-Ni aku. Akule lisatakse järgnev info: a) saadav pinge, 2)võimsus ühe massiühiku kohta, 3) võimsus, mis saadakse 5 minuti jooksul. 30. Värvide põhimõtteline koostis ja klassifikatsioonis kasutatavad peamised tunnused. Milline on värvikilede moodustumise kemism-mehhanism? Näited. Kuidas korrodeeruvad sünteetilised polümeerid ja puit? Värvid koosnevad sideainest, lahustist, pigmendist ja lisaainetest. Klassifikatsioon: 1)kile moodustumise viis (füüs, keemil) 2)sideaine(an-, org) 3)kasutamisviis (pihust) 4)pigmendid (korrosioonikaitse (Al, Zn, värvus jt) 5)kasutamise kohad (puit, metall, betoon jne) 6)kasutamisjärjekord (alus-, vahe- ja pealmine värv). Kile moodustumine : 1)Füüsikaline lahusti aurub, sideaine ja osakesed liituvad
Nord Streami korrosioonitõrje meetmed Väliselt: primaarne kaitse torud kaetakse väljast kolmekihilise polüetüleenist korrosioonivastase kihiga (mille peale pannakse omakorda betoonikiht). Sekundaarne kaitse katoodkaitse. Anode potential monitoring will also be performed to ensure the integrity of the corrosion protection system. Tehakse regulaarset kontrolli. Torude võrdlemisi paksud seinad vähendavad võimalust, et korrosioonist tekivad tõrked gaasitoru töös enne kui korrodeeruvad kohad avastatakse. Siseselt: Kõrgetasemeline teras peaks vähendama H2S-st tingitud korrosiooni. Enne, kui gaas lastakse torudesse, lastakse torud täis merevett surve(rõhu) testi jaoks. Ennetamaks veest tulenevat torudesisest korrosiooni, võidakse vett töödelda biotsiidiga ja vähendada vees olevat hapnikukogust. Nord Streami korrosiooniriskid Merevees sisalduvad soolad, mis antud keskkonnas pääsemisel läbi toru kaitsva betoonkihi (110mm) ohustavad enim gaasitrassi korrosiooniga
voolamise tingimusi. Korrosioonitõrje meetmed Nord Streami gaasitrassil: Väliselt: primaarne kaitse torud kaetakse väljast kolmekihilise polüetüleenist korrosioonivastase kihiga (mille peale pannakse omakorda betoonkiht). Sekundaarne kaitse katoodkaitse;korrosioonikaitse tugevdamiseks. Tehakse regulaarset kontrolli. Torude võrdlemisi paksud seinad vähendavad võimalust, et korrosioonist tekivad tõrked gaasitoru töös enne kui korrodeeruvad kohad avastatakse. Siseselt: kõrgetasemeline teras peaks vähendama H 2S tingitud korrosiooni. Enne, kui gaas lastakse torudesse, lastakse torud täis merevett surve(rõhu) testi jaoks. Ennetamaks veest tulenevat torudesisest korrosiooni, võidakse vett töödelda biotsiidiga ja vähendada vees olevat hapnikukogust. Kõige suuremad korrosiooniriskid: probleemiks on polüetüleeni suhteliselt suur soojuspaisumine
Torud kaetakse seest hõõrdumisevastase kihiga (kodulehel polnud täpsemalt kirjas, milliste materjalidega). Nord Streami korrosioonitõrje meetmed Väliselt: primaarne kaitse torud kaetakse väljast kolmekihilise polüetüleenist korrosioonivastase kihiga (mille peale pannakse omakorda betoonikiht). Sekundaarne kaitse katoodkaitse. Tehakse regulaarset kontrolli. Torude võrdlemisi paksud seinad vähendavad võimalust, et korrosioonist tekkivad tõrked gaasitoru töös enne kui korrodeeruvad kohad avastatakse. Täiendav korrosioonikaitse tagatakse alumiinium- ja tsinkprotektoritega. Protektorid kujutavad endast kindlat ja iseseisvat kaitsesüsteemi lisaks korrosioonikaitsekihile. Torude välimine korrosioonikaitsekiht kaetakse rauamaaki sisaldava betoonist raskuskihiga. Betoonkihi peamine eesmärk on gaasijuhtme stabiilsuse tagamine merepõhjas, kuid samas annab see ka lisakaitse väliste objektide, näiteks
pinnakonarused, mis annavad töödeldud pinnale pinnakareduse. Koostöötavate pindade karedusest sõltub nende hõõrdumine ja kulumine. Pinnakaredus mõjutab ka detailide tugevust. Siledama pinnaga detailid peavad kauem vastu. Pinnakaredusest sõltub pinguga istude mõjukus. Siledama pinnaga detailid annavad liites suurema pingu, sest karedate pindadega detailide kokkupressimisel lõigatakse osa pinnakonarusi maha. Karedama pinnaga detailid korrodeeruvad kiiremini. Masinadetailide sissetöötamisel toimub pinnakonaruste intensiivne muljumine ja mahalõikamine, mille tulemusena detailide tegelikud mõõtmed muutuvad. Mida karedam on pind, seda suuremad on need muutused. Tuleb aga teada, et mida siledamat pinda soovitakse, seda kallimaks läheb töötlemine. Igat töötlusviisi iseloomustab teatav otstarbekas pinnakaredus, mille märgitav ületamine suurendab järsult töötlemiskulutusi.
annaabi.ee 
