Korrakohane õigusemõistmine Arvamuslugu Kohtus on põhiseaduslik institutsioon, mis tugineb võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttetele. Õigust mõistab ainult kohus. Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Kohtud on küll isemajandavad, kuid kannavad oma tegevusest seadusega sätestatud alustel ette, et tagada korrakohane õigusemõistmine. Põhiseaduslik kohtusüsteem Eestis jaguneb kolmeks: esimeseks astmeks on maa- ja halduskohtud, teiseks ringkonnakohtud ning kolmandaks Riigikohus. Ringkonnakohtuid on Eestis kolm: Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Riigikohtu asupaigaks on Tartu. Mitmeastmeline kohtusüsteem tagab õigluse, eksimisvõimaluse vähendamise ning edasikaebamise võimaluse. Kohtumõistmisel kehtib seaduste ülimuslikkus, mis tähendab, et juhindutakse ainult seadustest. Kohus peab olema erapooletu. Ko...
Lahendab kohtunik *Kriminaalmenetlus, kas antud tegu või tegelik pettus on süütegu/st väär- või kuritegu. Süü korral kuidas karistada? Kohtueelne menetlus: kuulatakse üle tunnistajad, kogutakse tõendeid kuni valmib lõplik toimik. Tegelevad uurijad ( prokuratuuritöötajad)., Esitatakse seisukoha võtmiseks prokurörile., Lõpetatakse(vähetähtis) / kokkulepe (süüaluse&kahukannataja vahel)/materjal kohtusse. Kohtumenetlus: Kolleegium lahendab kohtumenetluse (rahvakohtunik, kaasistujad (juriidilist haridust pole vaja), tunnistajad) Kohtualus annab ütlusi ( võib keelduda ). Tunnistajad, rääkimast lähisugulase vastu võivad keelduda. ,,Hõimlased" on kohustatud. Haldusmenetlus- lahendatakse vaidlusi, mis on tekkinud avaliku võimu ja üksikesindajate vahel. (nt. Politsei-mina, maa võõrandamine) See käigus lahendatakse kaebused, mis laekunud haldusaktide toimikute peale (politseprotokoll), vaitlustatakse tegevusetust (avaldusele mitte vastamine linnavalitsuse poolt).
Esimese astme moodustavad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Kolmas aste on riigikohus. Õiguskantsler ja tema ülesanded Sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele, ning kes kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Tema töös on kaks suurt valdkonda. 1. Teostada seaduslikkuse järelvalvet 2. Lahendada väärhalduse juhtumeid Advokaat, kaasistujad, prokurör Advokaat ehk kaitsja on juriidilse haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide esindamine. Kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu kuuluvad lisaks kohtunikule ka kaks kaasistujat, kellel on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Prokurör ehk süüdistaja ülesanne on seista süüdimõistva kohtuotsuse eest. Riigikaitse Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Kaitsejõud
karistamise). Õigusnorm on sotsialne norm, kui see kirja pannakse, siis on tegemist juba seadusaktiga. 2009-11-04 PEAMISED ÕIGUSSÜSTEEMID: · Kontinentaalne ehk Mandri-Euroopa õigussüsteem (ka Eestis) Põhineb rooma õigusel ja põhimõtetel. On olemas erinevad koolkonnad, Eesti oma põhineb saksa koolkonnal. Fakti tuvastamine toimub kohtueelse eeluurimise käigus. Otsuse langetab kohtunik. Kaasistujad, kes on määratud kohaliku omavalitsuse poolt, ei oma sõnaõigust süüdimõistmisel. Kohtukulud maksab see, kes protsessib. Protsessid võivad venida ja kuhjuda kuna kohtunik võib menetleda korraga ainult ühte protsessi. · Anglo-Ameerika õigussüsteem põhineb pretsedendil, mida loob kohus. Kohtulahendeid hakatakse lugema õigusena. Nii palju kui on kohtu lahendeid saab ka nendele toetuda (kas või 13. saj.)
Kaitsja : Tänan, rohkem küsimusi ei ole. Istung läheb edasi ja tunnistaja pinki kutsutakse ka teised tunnistajad. Tahest tahtmata hakkas Liisa ideaalne plaan vett läbi laskma. Markus tunnistas juba tema vastu, Mariast ja Maria emast rääkimattagi. Kõige viimaseks tunnistajaks oli Siiri, Liisa toanaaber, kes samuti prokuröri osavate ja kiirete küsimuste küüsis libastus ja kogemata pool jutust välja rääkis. Siiri lõpetamisel tehakse 10-minutiline paus, kus kohtunik ja kaasistujad otsustasid, kas Liisa on süüdi Maria laimamises või mitte. Kohtunik : Olles üle kuulanud tunnistajad, süüaluse ja süüdistaja mõistame me Liisa süüdi Maria tahtlikus laimamises ja seame talle kohustuseks blogist kustutada kõik blogid peale toimunud sündmust Markusega. Edasistel kaebustel muutuvad karistused karmimaks. Kristo Lassi 12.b
Teadaanded vabadele kohtunikukohtadele uued kohtunikud. Siin ka kaks linki, kust saab selle kohta rohkem ja pikemalt lugeda: 1. http://www.nc.ee/?id=61 2. http://www.kohus.ee/kohtunikuks 6.4 Kuidas saadakse kaasistujaks? Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 22 p. 25 kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevusse kohtu kaasistujate valimine. Sellest võiks oletada, et kaasistujad on volikogu poolt delegeeritud isikud, kes teostavad kohtuvõimu. Teadaolevalt ei toimu praktikas siiski kaasistujate valimist sellises mõttes, nagu seda üldiselt mõistetakse. Volikogu ülesandeks on tavaliselt üksnes hääleõiguslike kodanike registrist juhuvalimi alusel välja selekteeritud isikute nimekirja kinnitamine, mis on olemuselt pigem üksnes notariaalfunktsiooni täitmine
kaasistujad ka teise astme kohtute tegevuses, samuti töö – ja sotsiaalkohtute süsteemis kõrgema kohtusüsteemi astme töös. Üldkohtud:Kõige suuremaks kohtusüsteemiks, süsteem on neljalüliline: · Kõige madalam lüli – kohalik kohus. Vaatab läbi I astme kohtuna tsiviil – ja kriminaalasjade põhiosa. Kriminaalasjadest ainult kergemad kuriteod. Üks kuni palju kohtunikke sõltuvalt linna elanikkonna suurusest, ka kaasistujad. · teine lüli – liidumaakohus – I astme kohtuks tsiviil – ja kriminaalasjades, mis pole antud kohalike kohtute või liidumaa ülekohtu kompetentsi. Apellatsioonikohtuks kohalikule kohtule. Üks või mitu tsiviil (3 kohtunikku) – ja kriminaalkolleegiumit (koosseis sõltub kuriteo raskusest, alati kaasistujad), samas mitmeid spetsialiseerunud kolleegiume (kommerts-(kohtunik, kaks ärialal kogenud kaasistujat), patendi-,
kodifikatsioon). 1343-1345 peale Jüriöö ülestõusu läks talurahva elu halvemaks. Talurahvas kinnitati mõisade külge. Hakkas kujunema pärisorjus s.t võis müüa talupoegi ilma maata. Distsiplinaarvõimu nimetati kodukari mõisniku õigus karistada talupoegi ilma kohtuta ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. Talupoegade üle peeti kohut 1.mõisastamata aladel Vakusekohtus U 100 talu moodustasid vakuse. Eesistuja oli vasall , kaasistujad talupojad, kes olid ka otsuse tegijad. 2 mõisastatud aladel mõisakohus. Eesistuja mõisnik. Otsuse tegid talupojad, kes teadsid tavanorme.1802. aastal võttis Eestimaa maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamis õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. Otsustati asutada valla ja kihelkonnakohtud. 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid
kaasistujad ka teise astme kohtute tegevuses, samuti töö ja sotsiaalkohtute süsteemis kõrgema kohtusüsteemi astme töös. Üldkohtud: Kõige suuremaks kohtusüsteemiks, süsteem on neljalüliline: · Kõige madalam lüli kohalik kohus. Vaatab läbi I astme kohtuna tsiviil ja kriminaalasjade põhiosa. Kriminaalasjadest ainult kergemad kuriteod. Üks kuni palju kohtunikke sõltuvalt linna elanikkonna suurusest, ka kaasistujad. · teine lüli liidumaakohus I astme kohtuks tsiviil ja kriminaalasjades, mis pole antud kohalike kohtute või liidumaa ülekohtu kompetentsi. Apellatsioonikohtuks kohalikule kohtule. Üks või mitu tsiviil (3 kohtunikku) ja kriminaalkolleegiumit (koosseis sõltub kuriteo raskusest, alati kaasistujad), samas mitmeid spetsialiseerunud kolleegiume (kommerts-(kohtunik, kaks ärialal kogenud kaasistujat), patendi-, konkurentsikolleegium).
Seda korda rakendasid konsulid ja tsensorid. Imperaatorid kasutasid seda võimu väga palju, et vähendada kohtute sõltumatust. See protsess levis kiiresti imperaatorite provintsis. Provintside valitsejad võtsid üle imperaatori võtted ja lahendasid asja algusest lõpuni ise. Provitsi valitseja otsuse peale võis edasi kaevata. Imperaator määras ametniku, kelle ül oli kohtuasja läbivaatamine. Asja arutamise ettevalmistamiseks olid eri isikud: assessores-kohtu kaasistujad ja consiliarii- nõuandjad. Lisaks olid kohtute juures abistava personaliga kantseleid. Kohus muutus bürokraatlikuks. Kohtute juurde tekkisid advokaatide kolleegiumid. Protsess muutus tasuliseks. Kohtulõiv- sportulae- Seega kohtus käimine oli seotud suurte kuludega. Ekstraordinaarne protsess ei tunne jaotusi: in iure ja in iudicio. Protsess algab hagiavaldusega hageja poolt, kusjuures tavaliselt kanti palve kohtuasutuse protokolli
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
Apellatsioon esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine Ringkonnakohtus Kassatsioon kohtuotsuse vormiline läbivaatamine Riigikohtus Kriminaalprotsessis osalevad lisaks kohtualusele ja tunnistajatele veel 33 advokaat süüaluse kaitsja 34 prokurör süüdistaja 35 kohtunik määrab karistuse Kohtuniku amet on eluaegne. Ta määratakse ametisse Riigikohtu ettepanekul presidendi poolt. Maakohtutes on otsuse langetamisel kohtunikul abiks kohtu kaasistujad, kes on tavalised inimesed, neilt ei nõuta juriidilist ettevalmistust, peavad otsustama sisetunde järgi. Õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab, et seadused oleks kooskõlas põhiseadusega (vt PS § 139). Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on: 36 tulumaks 37 sotsiaalmaks 38 maamaks 39 hasartmängumaks 40 käibemaks 41 tollimaks
Oli olemas vallakohus, nüüd see kaotati, 1816. Selle asemele tuli kihelkonna kohus, kogukonnakohus. Eksisteeris kihelkonna tasandil. Esimees, kohtuvanem oli mõisnik, kaasistujateks olid talupojad. See lahendas talupoegade omavahelisi tsiviilnõudmisi, võlad, peksmised jms. talupoegade kaebustes mõisnike vastu oli Eestis sellel vaid lepitav funktsioon . Kreisikohus- eksisteeris maakonna tasandil. Sinna said talupojad kaevada mõisnike vastu. Eesistuja mõisnik, kaasistujad pooleks. Ülemmaakohus- seal istusid koos maanõunikud. Kubermangu tasand. Kui seal ka talupoeg rahule ei jäänud võis talupoeg edasikaevata venemaa senatisse. Liivimaal käis asi teistmoodi: Vallakohus- liikmed: talupojad Kihelkonnakohus- hõlmas mitut kihelkonda. Eestistuja mõisnik, kaasistujaid 3, need olid valitud vallakohtupoolt. Kreisikohus- kaasistujad pooleks, esimees mõisnik.
Patkul . 1694.aastal anti Patkul oma kaaslastega Stockholmi erakorralise kohtu alla, kus neid süüdistati kuninga solvamises, kuritegelikes kirjutistes ja mässulises tegevuses. Patkul mõisteti surma kuid ometi õnnestus tal põgeneda. Kohaliku aadli murdmiseks määras Karl XI kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Karistuseks 1694.aastal saadeti laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium ja rüütelkonna maapäevad läksid kindralkuberneri kontrolli alla. Maanõunikest kaasistujad kaotati ka Õuekohtust. Aadlike omavalitsus oli seega Liivimaalt kaotatud. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus. Sellega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir läks pisut põhja poolt, jättes näiteks Valga koos ümbrusega Läti piiridesse. Talurahva olukord: Reduktsioon muutis talurahva olukorda. Erinevalt rootsi talupoegadest, kes olid vabad ja esindatud Riigipäevas, säilis siin ikka veel pärisorjus
Kohtuniku kohustused: 1) üldkohutused kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. 2) Vaikimiskohustus kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda 3) Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus 4) Juhendamiskohustus praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine 5) Enesetäiendamise kohustus koolitada ennast regulaarselt Maakohtutes töötavad veel rahvakohtunikud, varasema nimega rahva kaasistujad. Rahvakohtunik osaleb õiguse mõistmises võrdselt kohtunikuga. Rahvakohtunikuks saab isik, kes on 25 -70 aastat vana, eesti kodanik, kes on elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta, teovõimeline, sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtuniks ei või olla, kes on mõistetud süüdi kuriteo eest, ta ei tohi olla pankrotivõlgnik ning ei tohi töötada kuskil juriidilises valdkonnas. Rahvakohtuniks saab avaliku konkursi alusel ning kohtu komisjon otsustab selle, keda valitakse
Kohtuniku kohustused: 1) üldkohutused kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. 2) Vaikimiskohustus kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda 3) Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus 4) Juhendamiskohustus praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine 5) Enesetäiendamise kohustus koolitada ennast regulaarselt Maakohtutes töötavad veel rahvakohtunikud, varasema nimega rahva kaasistujad. Rahvakohtunik osaleb õiguse mõistmises võrdselt kohtunikuga. Rahvakohtunikuks saab isik, kes on 25 -70 aastat vana, eesti kodanik, kes on elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta, teovõimeline, sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtuniks ei või olla, kes on mõistetud süüdi kuriteo eest, ta ei tohi olla pankrotivõlgnik ning ei tohi töötada kuskil juriidilises valdkonnas. Rahvakohtuniks saab avaliku konkursi alusel ning kohtu komisjon otsustab selle, keda valitakse
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
Erikohtud ajavad asjad keeruliseks. Erikohtud luuakse kindlat tüüpi asjadega tegelemiseks. Rahvakohtunikud – õigusharidus puudub. Eestis peab kohtunikel olema õigusharidus. Kahe ilmasõja vahel oli neljalüliline kohtusüsteem Eestis: jaoskonnakohus, ringkonnakohus, kohtukoda ja riigikohus. Praegu on haldus- ja maakohtud, ringkonnakohtud ja riigikohus. Miks oli tol ajal neli lüli? Kuna see pärines vene kohtusüsteemist. Kuidas saab Saksamaa kaasistujad kasutada ka kõrgemates kohtutes? St mille poolest erinevad nad meie rahvakohtunikest? Meie rahvakohtunik peaks olema rohkem kui keskmine üldsuse esindaja nagu seda on vandekohtunik; kaasistuja on vastava ala spetsialist, kuid ei ole sama mis vandekohtunik ning nende arv on professionaalsetes kohtunikest väiksem ja nad saavad aidata vaid siis kui kohtunikud pole ühisel arvamusel.
riigikogule kohtukorraldustest. Kohtuniku kohustused: *üldkohutused – kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. *Vaikimiskohustus – kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda *Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus *Juhendamiskohustus – praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine *Enesetäiendamise kohustus – koolitada ennast regulaarselt. 42.Rahvakohtunik. Maakohtutes töötavad veel rahvakohtunikud, varasema nimega rahva kaasistujad. Rahvakohtunik osaleb õiguse mõistmises võrdselt kohtunikuga. Rahvakohtunikuks saab isik, kes on 25 -70 aastat vana, eesti kodanik, kes on elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta, teovõimeline, sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtuniks ei või olla, kes on mõistetud süüdi kuriteo eest, ta ei tohi olla pankrotivõlgnik ning ei tohi töötada kuskil juriidilises valdkonnas. Rahvakohtuniks saab avaliku konkursi alusel ning kohtu komisjon otsustab selle, keda valitakse
Norman Aas*1 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses 1. Sissejuhatus 1998. aastal jõustunud prokuratuuriseadusega*2 (ProkS) ja 2004. aastal toimunud kriminaalmenetluse reformiga muutus suuresti ka prokuratuuri roll kriminaalmenetluses. Seejuures püüti parimatest rahvus- vahelistest eeskujudest lähtudes ühendada kahte mõneti vastandlikku eesmärki: ühest küljest garanteerida prokuratuurile oma ülesannete täitmiseks piisav sõltumatus, teisest küljest tagada selline organisatsiooni- line ülesehitus, et prokuratuur saaks efektiivselt ja ühetaoliselt ellu viia riigi kriminaalpoliitikat. Viimastel aastatel on Eestis taas tekkinud intensiivne debatt prokuratuuri sõltumatuse ja vastutuse teemadel. Ajuti on need vaidlused läinud küllaltki tuliseks ja lisaks rikkalikele meed...
to solve their problem.) resolve a dispute set up a court looma kohut a court is easily accessible (if it easy to get legal help from a court) sue for debt võla pärast kohtusse kaebama plaintiff advokaat tsiviilasjades (VIST???) mandatory = obligatory - kohustuslik the case is heard kohtuasi kuulatakse ära registrar - kohtusekretär, abikohtunik (eri maades eri asi!!) assistant judge abikohtunik law judge kaasistujad (pole erialast ettevalmistust) pretrial eelistung preliminary eel.. (nt preliminary consideration) in formal atmosphere rules of procedure party to.. millegi pool conciliation lepitamine adversarial võistlev expert witness ekspert tunnistaja costs are awarded to give a judgement to challenge/contest vaidlustama increasing access to the court võistlev vorm enquiry juurdlus; uurimine
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...
kohtufunktsioonid, aga üldiselt saadeti kogu süsteem laiali. Uus süsteem oli kolmeastmeline, esimene aste loodi maakonna tasandil – maakonnalinnades, erinevate seisuste jaoks olid alama astme kohtud erinevad; teine aste kubermangu tasandil – kubermangulinnades, Tallinnas ja Riias, apelleerimisõigus; kolmas aste kubermangu tasandil. Edasi võis apelleerida senatisse. Esimese astme kohtutes mõistsid kohut sama seisuse esindajad. Teises astmes olid kohtunikuks riigiametnik, kaasistujad sama seisuse esindajad, kolmandas astmes ainult riigivõimu poolt ametisse määratud kohtunikud. Katariina II surma järel troonile saanud Paul I korraldused olid rohkem seda laadi, et ema korraldused tuleb kaotada. Ta kaotad asehalduskorra Balti provintsides 1796.aastal. Taastati varasem rüütelkondlik omavalitsus, linnade omavalitsus. Mõningad riiklikud asutused jäid püsima. Paul I nõudis Balti rüütelkondadelt nekrutikohustusega leppimist, 1797 kehtestati nekrutikohustus. Venemaal
Seda korda rakendasid konsulid ja tsensorid. Imperaatorid kasutasid seda võimu väga palju, et vähendada kohtute sõltumatust. See protsess levis kiiresti imperaatorite provintsis. Provintside valitsejad võtsid üle imperaatori võtted ja lahendasid asja algusest lõpuni ise. Provitsi valitseja otsuse peale võis edasi kaevata. Imperaator määras ametniku, kelle ül oli kohtuasja läbivaatamine. Asja arutamise ettevalmistamiseks olid eri isikud: assessores-kohtu kaasistujad ja consiliarii- nõuandjad. Lisaks olid kohtute juures abistava personaliga kantseleid. Kohus muutus bürokraatlikuks. Kohtute juurde tekkisid advokaatide kolleegiumid. Protsess muutus tasuliseks. Kohtulõiv- sportulae- Seega kohtus käimine oli seotud suurte kuludega. Ekstraordinaarne protsess ei tunne jaotusi: in iure ja in iudicio. Protsess algab hagiavaldusega hageja poolt, kusjuures tavaliselt kanti palve kohtuasutuse protokolli
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitava...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
