Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vesiloo" - 10 õppematerjali

Vilsandi National Park
1
doc

Vilsandi National Park

Before World War II, Vilsandi had 33 farms, with a population of around 200 people. Today, the population numbers around 30 individuals. To date, several wooden windmills have been rebuilt as well as the Tolli farm. The Tolli farm was a favorite vacation spot for several Estonian writers. Of interest to geologists, the islands of Vilsandi and Vaika consist of 400 million year old dolomite outcrops. These outcrops can be viewed on the northern coast, opposite of Vesiloo island, and close to the lighthouse. The lighthouse was first built in 1809. So it's an old lighthouse.

Keeled → Inglise keel
8 allalaadimist
Vilsandi rahvuspark
3
docx

Vilsandi rahvuspark

ligi 80 liiki kalu. Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Rahvuspargi meresaartel pesitseb kokku 7000 - 8000 haudepaari merelinde. Vilsandil kasvatatakse alates 1997 aastast ka jaanalinde, hetkel on neid seal kuus. (2 isast ja 4 emast) Vilsandi läänerannal paiknevad looduskaitseala tuntuimaid linnusaared - Alumine Vaika, Keskmine Vaika, ülemine Vaika, Mustpank, Kullipank ja Karirahu. Vilsandist põhja poole asuv Vesiloo saar on madala veega läbi mere Riimisääre kaudu juurdepääsetav. Kadakaste pärandkoosluste ja metsade taimestik on haruldusterohke. Siin kasvab üle 30 liigi orhideesid, endeemne saaremaa robirohi ja oma põhja levikuala piiril kasvav luuderohi. Rahvuspargi bioloogiajaam asub Vilsandil. Ülesanded · kaitsta rannikumerd ja korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust · kaitsta liike ja nende elupaiku arvestades nii rahvusvahelisi kui rahvuslikke kokkuleppeid

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Teodoliidi vesiloodi-niitristi ja teljete parandamine-
3
docx

Teodoliidi vesiloodi, niitristi ja teljete parandamine.

Teostaja: Rando Randmaa 1 Töö ülesanne Teodoliidi vesiloodi, niitristi ja teljete parandamine. Klassi kõrguse leidmine üle nurgade. 2 Töövahendid Teodoliit, jalad, mõõdulint. 3 Töö käik Vertikaal ümarvesilood Koridoris panime püsti jalad teodoliidiga. Panin paika vertikaal ümarvesilood, seejärel panin paika kahe kruvidega horisontaalvesilood, pöörasin 90 kraadi ja panin kolmanda kruviga jälle paika. Pöörasin 180 kraadi ja vesiloo läks viltu keskelt. Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti põhiteljega (põhitelg peab igas alidaadi asendis olema vertikaalne). Kuna mul vertikaal ümarvesilood läks viltu siis ma pean arvestama: Mulli kõrvalekalde suurus vastab kahekordsele veale. Pool mulli kõrvalekaldest parandatakse tõstekruvist, mis jäi silindrilise vesiloodi suunale, ja teine pool kõrvalekaldest parandatakse silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest

Ehitus → Üldgeodeesia
5 allalaadimist
Vilsandi rahvuspark
3
doc

Vilsandi rahvuspark

Harilaid kerkis merest saarena 1000­ 2000 aastat tagasi. Loodetipus Kiipsaare neemel on tuletorn. Kiipsaare nukk on geoloogiliselt väga huvitav koht, sest tema asukoht on aja jooksul märkimisväärselt muutunud. Lainetuse mõjul on neem liikunud läänest ida suunas. Selle tõestuseks on Kiipsaare tuletorn, mis ehitati neeme keskele, kuid on tänaseks jõudnud merre. Kiipsaare nukk oli filmi "Somnambuul" tegevuspaigaks. Vilsandi loodusrada - 7 km. Vilsandi ja Vesiloo saarte maastik Harilaiu loodusarada ­ 8 km. Liivame ja klibune poolsaar, mitmekülgse taimestiku ja loomastikuga. Loona- Kuusnõmme loodusrada ­ 10 km. Loometsad, võõrpuuliigid, vaatetorn. Elda-Soeginina loodusrada ­6 km. Elda ja Soeginina pangad, rannikukooslused ja ­linnud. Loona ­Harilaiu loodusrada ­ 20 km. Loodusrada asub osaliselt Vilsandi rahvuspargi territooriumil 1. Loona mõis asub Lümanda ja Kihelkonna vahelisest maanteelõigust lääne pool. 19.saj. algul

Bioloogia → Bioloogia
27 allalaadimist
Saaremaa
13
doc

Saaremaa

saarestikega asub Vilsandi rahvuspark.1910.a.moodustati seal merelindude kaitseala.Seal pesitseb umbes 100 linnuliiki.Tänapäeval on seal elanikke umbes 30. Praeguseks on Vilsandil korrastatud mitu põlist pukktuulikut ja Tolli talu hooned.Tolli elumajas on suvitanud mitmed Eesti kirjanikud. Vilsandi ja Vaika saared koosnevad ligi 400.milj.aasta vanustest dolomiidi pankadest.Saared on Eestis haruldaste kaljusaarte tüüpi.Vilsandi saarel paljandub dolomiit ka põhjarannikul Vesiloo saare vastas ja majaka läheduses,sadamaks kasutatava lahesopi rannas.Majakas on ehitatud 1809.aastal. 7 Saare maakonna lõunapoolsemal saarel Ruhnus asub Eesti vanim puitehitis ja ühtlasi meie vanim säilinud puidust pühakoda,1644.a.ehitatud kirik.Rihnu uus kirik on ehitatud kahe meetri kaugusele vanast puukirikust.Kiriku müürid on laotud kohapeal väljatahutud maakividest.Vaid kirikutorn on ehitatud puidust.Uus kirik pühitseti 1012.a.

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
Saaremaa
13
doc

Saaremaa

saarestikega asub Vilsandi rahvuspark.1910.a.moodustati seal merelindude kaitseala.Seal pesitseb umbes 100 linnuliiki.Tänapäeval on seal elanikke umbes 30. Praeguseks on Vilsandil korrastatud mitu põlist pukktuulikut ja Tolli talu hooned.Tolli elumajas on suvitanud mitmed Eesti kirjanikud. Vilsandi ja Vaika saared koosnevad ligi 400.milj.aasta vanustest dolomiidi pankadest.Saared on Eestis haruldaste kaljusaarte tüüpi.Vilsandi saarel paljandub dolomiit ka põhjarannikul Vesiloo saare vastas ja majaka läheduses,sadamaks kasutatava lahesopi rannas.Majakas on ehitatud 1809.aastal. 7 Saare maakonna lõunapoolsemal saarel Ruhnus asub Eesti vanim puitehitis ja ühtlasi meie vanim säilinud puidust pühakoda,1644.a.ehitatud kirik.Rihnu uus kirik on ehitatud kahe meetri kaugusele vanast puukirikust.Kiriku müürid on laotud kohapeal väljatahutud maakividest.Vaid kirikutorn on ehitatud puidust.Uus kirik pühitseti 1012.a.

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
Referaat Vilsandi rahvuspargist
10
doc

Referaat Vilsandi rahvuspargist

40)Nootamaa on Saare maakonda kuuluv Eesti läänepoolseim saar. Nootamaa asub Läänemeres 1 kilomeeter Loonalaiust edelas, Vilsandi rahvuspargi piires Lümanda valla territooriumil.Saarel asub Eesti läänepoolseim maismaapunkt. Saare pindala on 5,8 hektarit.Laguun on madal ning kinni kasvamas, sest sinna liigub pidevalt adru. Vanematel rannavallidel kasvab mage sõstar, kadakas, kibuvits ja pihlakas. Nootamaa on asustamata. Nootamaa ja selle ümbrus on loodusreservaat. 41)Vesiloo saar on saar Saare maakonnas Kihelkonna vallas Vilsandi rahvuspargis Vilsandi saarest põhja pool.Vesiloo taimestikus on palju magesõstraid ja nõgeseliike. Saar on madala vee puhul Vilsandilt Riimisääre kaudu ligipääsetav. 42)Vilsandi on saar Saaremaa läänerannikul. Saare pindala on 8,75 km². Halduslikult kuulub Kihelkonna valda. Saarel asub Vilsandi küla, kus elab umbes 30 inimest, kuid kellest enamik talviti saarel ei viibi. 17

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
Kõrgem geodeesia 1-kontrolltöö
18
docx

Kõrgem geodeesia 1. kontrolltöö

43.Nimeta kaks igasuguse traditsioonilise kõrgtäpse nivelliiri põhilist  tehnilist näitajat......? Kõrgtäpse nivelliiri tehnilised näitajad: 1 – nivelliiri  pikksilma suurendus, 2 – ühe km kahekordse käigu keskmine ruutviga;  vesiloodiga puhul – vesiloodi jaotuse väärtus; kompensaatornivelliiri puhul –  kompensaatori KRV. 44.Selgita kõrgtäpse nivelliiri tasaparalleelplaadi ülesannet?******  Tasaparalleelplaadiga võib täpsustada vesiloo lugemit, pöörates plaati et tõsta  või langetada vaatekiirt 5 mm piiridesd. 45) Millised välistingimused võivad mõjuda halvavalt digitaalnivelliirile? Kui suur osa digitaalnivelliiri pikksilma vertikaaldiameetrist peab olema  hõivatud koodlati kujutisega? Õhu virvendus võib mõjutada lati kujutise  kontrasti ning lõppeda lokaalsete moonutustega. Mõõtmistäpsusele mõjuvad 

Merendus → Kõrgem Geodeesia
18 allalaadimist
Informaatika I arvestustöö 2014 TTÜ
149
xlsx

Informaatika I arvestustöö 2014 TTÜ

Margit Kolats VII 204 620 3850 Margus Müür VII 413 620 3703 Maris Leiaru VII 202 620 3850 Marje Terk VII 502 620 3750 Mati Meldorf VII 505 620 3765 Mati Tähemaa VII 310 620 3800 Mati Valdma VII 501 620 3764 Matti Keel VII 508 620 3768 Niazi M.H. Abouhwaij VII-307 620 3800 Paul Taklaja VII 511 620 3754 Paul Vesiloo VII 210 620 3853 Peep Kroos VII 310 620 3800 Peeter Raesaar VII 506 620 3766 Raik Jansikene VII 409 620 3697 Raili Kukk VII-221 620 3850 Raivo Teemets VII 411 620 3710 Raul Aarpuu VII 409 620 3697 Reeli Kuhi-Thalfeldt VII 507 620 3767 Taavi Möller VII 408 620 3708 Tanel Jalakas VII 413 620 3703 Tarmo Rosman VII 310 620 3800

Informaatika → Informaatika
95 allalaadimist
Informaatika 1 - tekstikorpuse analüüs
258
xlsx

Informaatika 1 - tekstikorpuse analüüs

Maris Leiaru VII 202 620 3850 Marje Terk VII 502 620 3750 Mati Meldorf VII 505 620 3765 Mati Tähemaa VII 310 620 3800 Mati Valdma VII 501 620 3764 Matti Keel VII 508 620 3768 Niazi M.H. Abouhwaij VII-307 620 3800 Paul Taklaja VII 511 620 3754 Paul Vesiloo VII 210 620 3853 Peep Kroos VII 310 620 3800 Peeter Raesaar VII 506 620 3766 Raik Jansikene VII 409 620 3697 Raili Kukk VII-221 620 3850 Raivo Teemets VII 411 620 3710 Raul Aarpuu VII 409 620 3697 Reeli Kuhi-Thalfeldt VII 507 620 3767 Taavi Möller VII 408 620 3708

Informaatika → Informaatika
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun