Organismide koostis Anorgaanilised ained- eluta loodusest leiame. Orgaanilised ained- elus loodusest leiame. Rakkudes on kõige enam hapniku, lämmastikku, vesinikku, süsinikku. Anorgaanilistes ainetes on kõige enam vett. Orgaanilistes ainetes on kõige enam valke. 1. Milline tähtsus on vee molekulidel organismide koostises? Vesi osaleb paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides: (Võib esineda nii lähteainete kui ka lõppainete produktide hulgas.) *Vesi täidab rakud erinevaid ülesandeid: ta on heaks lahustiks, osaleb enamikus reaktsioonides, aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. Katioonid on positiivselt laetud ioonid. H+, NH+4, K+, Na+, Ca+2, Mg2+, Fe2+, Fe3+. *Kaalium ja naatrium- osalevad närviimpulsi tekkes. Leidub veres ja kõigi rakkude tsütoplasmas. *Valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus eraldub ammoniaak, mis rakus teiseneb ammooniumiooniks või mu...
ÜKSIKHÄÄLIKU ÕIGEKIRI 1 Häälikuühendi põhireegel ja erandid. A 1. Jaga sõnad viide rühma. Leia igale rühmale pealkirjaks õige reegel. kauples, valssi, modernne, kümnes, keskkond, linlane, brasiillane, marss, kordan, komplekssed, kasski, keskkool, konngi, allkiri, metalne, metallraha, kurkki, fajanss, pappkarp, kirsse, õhupallgi, pimss, metssiga, õhkkond, tummgi. kauples õhupallgi liitsõna Ülipikk Liide algab s,l,m,n... sama sõnaga kui lõpeb kümnes tummgi allkiri valssi õhkkond
Kasutatud ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane Töö käik: Kõigepealt loputan pipetid ja büreti töölahusega. Seejärel valan kindla kontsentratsiooniga NaOH büretti. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 HCl-i ning lisan 4 tilka fenoolftaleiini. Järgnevalt tilgutan büretist leelise lahust tilkhaaval hapesse, kuni happe värv muutub. Fikseerin leelise nivoo asukoha ning kordan analoogset katset veel kolm korda. Tulemuste põhjal arvutan nende aritmeetilise keskmise. Kontroll-lahuse tiirimiseks loputan pipetid ja büreti vajaliku töölahusega ning valan HCl-i büretti. Siis mõõda kolbi 10 cm3 NaOH-i ja lisan 4 tilka metüülpunast. Seejärel tilgutan hapet leelise lahusesse, kuni leelise lahuse värv muutub kollasest punaseks. Kirjutan üles leelise nivoo asukoha ning kordan katset veel kaks korda. Saadud tulemustest võtan aritmeetilise keskmise.
Kirjandite analüüs Sisu on nõrk, kuhjan väiteid, kuid ei tõesta neid, analüüs puudub, milles sissejuhatuses rääkisin. Püstitasin endale hüpoteesid, kuid ei lahendanud neid. Palju põhjendamata väiteid. Tekib küsimus, miks ma üldse kirjandit kirjutasin, kui lahenduseni ei jõudnud. Mõningates kohtades kipun liialt lahmima ja alusetuid süüdistusi esitama. Vahel kordan ennast. Selle põhjuseks võib pidada asjaolu, et väite kirjutamisel olen unustanud varemalt sõnastatud mõttekäigu ning kordan sama ideed teiste sõnadega. Kasutan oma olemuselt sisutühje lauseid, mis ei anna midagi juurde, vaid risustavad teemat ning muudavad selle ebahuvitavaks. Kasutan vaid ühte argumenti, mille peale toetub terve kirjandi ülesehitus. Liiga palju lihtlauseid. Kokkuvõttes toon väite, mida pole sisus kajastanud. Kirjutan nagu katkendit
Loputan pipeti vähese koguse uuritava veega ning koonilise kolvi destilleeritud veega. Siis pipeteerin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett ning lisan 4 tilka indikaatorit metüüloranz. Sean töökorda büreti ja täidan selle 0,1 M soolhappelahusega nullini. Seejärel tiitri soolhappelahusega vett kolvis, samal ajal kolvis olevat vett segades. Lõpetan tiitrimise ,kui vedelik kolvis läheb punaseks ning loen büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu. Seejärel kordan katset veel kaks korda. B Üldkareduse määramine Loputan koonilise kolvi destilleeritud veega ning pipeteerin koonilisse kolb 100 cm3 uuritavat vett. Seejärel lisan sinna 5 cm3 puhverlahust ja noaotsatäis indikaatorit ET-00. Selle tagajärjel muutub lahus lillaks. Siis tiitrin koonilises kolvis olevat vett 0,025 M triloon - B lahusega, vett pidevalt segades. Loen tulemuse büretilt ning kordan katset veel ühe korra. C Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine
2-3; 2,7cm 675m 270m 1350m 54m 3-1; 4,3cm 1075m 430m 2150m 86m Metoodika: Kaardilt 1:25 000 vastab 1cm 250m looduses. Et saada teada missugune maastikujoone pikkus vastab samadele lõikudele tuleb kaardilt saadud pikkus korrutada vastavalt mõõtkavale, näiteks 4,7cm x 250m= 1175m, seega 4,7 cm kaardil vastab 1175m looduses. Täpselt sama kordan ka teiste joonte pikkustega ning teiste mõõtkavadega. Kaardilt 1:10 000 vastab 1cm 100m looduses, 1: 50 000 vastab 1cm 500m looduses, 1:2000 vastab 1cm 20m looduses. Ülesanne 2 On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. Tulemused on toodud tabelis 1.2. Tabel 1.2. Horisontaalprojektsiooni pikkus looduses
3. Töö käik. A) Pesin töövahendid destileeritud veega. Pipeti loputasin läbi soolhappelahusega. Mõõdan pipetiga 10 cm3 HCl ja tühjendasin pipeti ühte koonilisse kolbi. Lisan kolbi 3-4 tilka fenoolftaleiini. Valan NaOH püretti täis kuni 0-jooneni. Hakkan vaikselt lisama NaOH-d kolbi nii kaua kuni segu muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks, sel juhul on hape neutraliseeritud. Loen büretilt palju leelist lisasin. Puhastan kolvi destileeritud veega. Kordan kastset nii kaua kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse vahe ei ületa 0,1 cm3 ( vähemalt 3 korda). Saadud tulemusest võtan aritmeetilise keskmise ja arvutan välja happe molaarsuse. B) Kontroll-lahuse kontsendratsioon on leelis (NaOH). Pipeti loputan läbi leelise lahusega ja täidan pipeti 10 cm3 kontroll-lahusega ja tühjendan selle puhtasse kolbi. Lisan kolbi metüülpunast mis muudab lahuse kollaseks. Täidan HCl-le mõeldud püreti HCl-iga 0-jooneni.
Töö käik [A] Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega- Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahuse valan büretti, jälgin, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täidan mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisan 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutan büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Loen büretis oleva leelise nivoo asukoha 0,05 cm3 täpsusega. Kordan katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3. Katsetulemused [A] 1) Katse 12,55 cm3 (ebaõnnestus) 2) Katse 10,5 cm3 3) Katse 10,55 cm3 4) Katse 10,6 cm3 Aritmeetiline keskmine (10,5 cm3 + 10,55 cm3 + 10,6 cm3) / (3) = 10,55 cm3 Katse arvutus Arvutan tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni valemiga: CM, HCL = (VNaOH * CM, NaOH) / (VHCL) = [mol/dm3] kus VNaOH on NaOH lahuse maht [dm3] (NB
kirjutatakse kõik kaashäälik millega tüvi kaashäälikud lõppeb, siis ühekordselt jäävad kõik tähes alles. Kauples Valssi Metallne Konngi Keskkool Kümnes Marss Modernne Õhupallgi Pappkarp Kordan Fajanss Linlane Tummgi Allkiri Kirsse Komplekssed Kasski Metallraha Õhkkond Kurkki
jne). • Vastan sõbralikult, vestluses kontrollin oma hääletooni. • Jään viisakaks ja sõbralikuks ka siis, kui helistaja seda pole. • Lasen helistajal katkestamata rääkida. • Jälgin oma diktsiooni ja kõnetempot, hääletooni, keelekasutust. • Kui helistatakse töötajale, keda pole kohal, vastan: (nimi) pole hetkel kohal/vaba ja küsin, kas saan aidata; kas on soov teade jätta. Teate kirjutan üles, kordan seda ja panen kolleegi lauale. • Lasen helistajal esimesena toru ära panna. • Väldin väljendeid: “Ma olen hetkel kinni”, “Jääge toru otsa”, “Bai-bai” “Pakaa” jne. • Ei jäta helistajat põhjuseta ootele. Kui seda siiski teha tuleb, mitte rohkem kui 30-60 sekundiks. • Lülitan mobiiltelefoni välja/hääletuks koosolekutel, auditooriumites. 2.2. Telefonikõne võtmine
Interliikumise liider oli Jevgeni Kogan. Liikumisega olid tihedalt seotud Töökollektiivide Ühendnõukogu ja Vabariiklik Streigikomitee. Eestlaste hulgas ei saavutanud Interliikumine mingit toetust. 1990. aasta mais kasvas Interliikumise kohtumine Tallinnas üle Toompea lossi ründamiseks. Selle peale kutsus toonane EV peaminister Edgar Savisaar Toompeale Eesti elanikke kuulsaks saanud sõnadega: „ Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse!“ Interliikumise tegevuse keelustas EV valitsus 25.augustil 1991. Jevgeni Kogan
Ma leian selleks aega Saite minust valesti aru. Ma vist ei väljendunud piisavalt täpselt. See ei olnud minu süü. Ma eksisin ja parandan vea/ma uurin asja ja teen kõik korda. Ma ei muuda oma Arutame läbi ja leiame probleemile lahenduse. seisukohta. Ma ei ole nii halb kui mõned Me oleme kõik võrdsed teised selles seltskonnas Ma olen seda juba mitu Ma kordan siis veel korda öelnud. Meil on alati nii kombeks Me võime teha väikese erandi ,kui meil tavaliselt kombeks olnud on olnud. Aga eeskirjades on nii Me võime leida kompromissi öeldud. Juhtkond ei nõustu sellega Räägime juhtkonnaga veel ja otsime lahenduse kunagi. Kas te ka teate, kui mitu Mulle väga meeldib see töö , olen seda mitu aastat
sellest said? Kulutasid vaid aega. Aeg on raha. Pole mõtet seda kulutada mingite mõtetuste peale. Ma usun, et hoopiski parem lahendus oleks see, kui küsiksid esmalt äkki teistelt nõu, võibolla oled küll alati varem olnud iseseisev inimene, kuid kunagi on ikka vaja kellegi teise ulatavat kätt ning sooja soovitust. Ehk sinul on neist probleeemidest juba nii kõrini ja ajud sellest täiesti krussis, ei suuda millelegi möelda ja võtad kergema vastupanu tee ning põgened? Kordan veel. See pole lahendus. Sul on endal kümneid kordi kergem, kui saad asja lahendatud, selgeks räägitud, mitte ei lükka kõike homse varna. Kas on parem pidada vastu piinarikkas öös pead vaevates ja ühe küsimuse küsimisest: "Miks ometi?" Pea hakkab surisema, kõik läheb segamini, midagi ei mõista, aga kui räägid ära oma probleemi, kõik, mis südamel, siis ausalt, sul hakkab parem. Hinge saabub rahu, kõik on korras. Kõike mida alustad, lõpeta ära
väljapoole b. Vesilood risti esimese asendiga Kruvin kolmandat kruvi, mida enne ei puutunud c. Kontrolliasend Kui ei ole keskel, siis alustan uuesti 6. Tsentreerin kinnituskruviga Keeran kinnituskruvi natukene lahti ning nihutan statiivi peal, pöörata ei tohi! 7. Vajadusel kordan punkte 5 ja 6. 2.ülesanne Mõõdan punktid HARV HARP VARV VARP A 53°07’20“ 233°07’56“ 89°10’40“ 270°49’15“ B 81°31’31“ 261°32’33“ 84°43’03“ 275°17’05“ 3.ülesanne Arvutan vead fHA_A= 233°07’56“- 53°07’20“-180°=36“ fHA_B=261°32’33“- 81°31’31“-180°=1’02“ fVA_A=360°-270°49’15“- 89°10’40“=5“
sponsorlust, siis tuleb tavaliselt kirjutada motivatsioonikiri. Selles kirjas tuleb osata ennast sponsorile müüa ning tuua parimad põhjendused, miks just sina oled väärt oma potensiaalse sponsori toetust saama. Välismaale õppima minekuks võin tuua palju põhjuseid, teisalt kas ma teen midagi selle teostamiseks. Et sellist asja läbi viia, peab olema motiveeritud, sihikindel ning aktiivne. Ma ise pole veel endas selgusele jõudnud, seega ei oska tulevikku veel ennustada. Samas, kordan ma endale sisimas iga päev, et aega pole palju jäänud ja varsti tuleb mul mingisugune otsus tuleviku plaanide osas vastu võtta.
Eesti rahvusbibliograafia ERB - vahendusinfoallikas, korrastatud infokogum, mis lihtsalt koondab erinevaid teoseid. 3. Kas TTÜ raamatukogus on võimalik lugeda populaarseid ajakirju "Nature" ja "Science" paberil? Kasutan täpsustatud otsingut, kuhu trükin pealkirjana sisse „nature“, asukohaks määran TTÜ raamatukogu ja teaviku laadiks ajakirja. Tulemustest näen, et selline ajakiri on meie raamatukogus olemas ning seda saab ka kohapeal kasutada. Sama toimingut kordan ka „Science“ puhul, kuid otsing ei õnnestunud, seega seda ajakirja pole TTÜ raamatukogus võimalik lugeda. 4. Esialgu sisestasin A-to-Z andmebaasis „Title“ otsingusse märksõnana „bioactive compounds“, mille tulemusena sain 2 vastet, millest üks tundus üsna sobiv. Proovisin ka otsingut „Category“ järgi, kus valisin kategooriaks ’Chemistry’ ning allkategooriatena sirvisin
Töö käik A Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahuse valan büretti, jälgin, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täidan mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisan 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutan büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Loen büretis oleva leelise nivoo asukoha 0,05 cm3 täpsusega. Kordan katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3. Töö käik B Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Kontrolllahuse tiitrimiseks pipeteerin 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisan 2- 4 tilka indikaatorit mp. Tiitrin HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus muutub punaseks. Katseandmed Happe neutraliseerimiseks kulunud leelise maht cm3: 1.) 10,5ml ; 2.) 10,7ml ; 3.) 10ml ; 4.) 10,5ml Aritmeetiline keskmine: 10,425 ml Katse arvutused
.................. Näit. .......................................................... 3. ................................................. Näit ........................................................... 4.................................................... Näit. .......................................................... Jaga sõnad viide rühma. Leia igale rühmale pealkirjaks õige reegel. kauples, valssi, modernne, kümnes, keskkond, linlane, brasiillane, marss, kordan, komplekssed, kasski, keskkool, konngi, allkiri, metalne, metallraha, kurkki, fajanss, pappkarp, kirsse, õhupallgi, pimss, metssiga, õhkkond, tummgi. PTG Õpetaja: Reet Sai Page 1 of 3 Õppeaine: Eesti keel Kursus: 3. kursus Klass: VIII Teema: häälikuõpetus,õigekiri PTG Õpetaja: Reet Sai Page 1 of 3
Palju materjali tuleb meelde jätta. Tulemuslik meeldejätmine sõltub ka materjali korrastatusest. Ma üritan kirjutada konspekti loetava käekirjaga ja mõnikord sõnastan lauseid ümber, et oleks kergem meelde jätta. Kui ma õpiku tekstidest aru ei saa ja lihtsalt tuubin pähe, ei ole sellest väga kasu. Tuubitud materjalid jäävad mällu lühiajaliselt. Konspektis kasutan ma ka värvilist markerit, et tähtsam esile tuua. Enne tundi, kus on kontrolltöö, kordan ma tähtsamad asjad üle. Kordamine on minu põhiline õppematerjali meeldejätmise viis. Ma vajan ka puhkust õppimise vahepeal, et aju saaks puhata. Mulle jääb õpitav paremini meelde, kui ma olen selle kõva häälega paar korda läbi lugenud.
maha surunud, siis andsid nad märku tapmisest või halastamisest. Kui publik tahtis surma, keerasid nad pöidla alla poole, kui nõudsid aga armuandmist, keerasid nad pöidla üles poole. Lõpliku otsuse tegi siiski keiser kui ta kohal viibis. Ma proovin enda vastikustunnet alla suruda. Ma annan endast kõik, et olla areenil parim. Ma teen seda enese nimel, teen seda vabaks saamise nimel. Kordan endale iga päev, et suudan kolm aastat võitlustest välja tulla eluga, ning siis olen ma vaba mees.
Lähenemisel stöhhiomeetriapunktile, kui roosa värvus korraks tekib ja loksutamisel kaob, lisan leelist tilkhaaval. Lõpetan tiitrimise, kui kolvis tekkinud nõrkroosa värvus jääb püsima loksutamisel 30 sekundi jooksul (tekkinud on nõrkaluseline keskkond) Märgin tabelisse stöhhiomeetriapunktile vastav lahuse nivoo büretis. Lahusenivoode vahe annab happe neutraliseerimiseks kulunud leeliselahuse ruumala. Kordan katset mitu korda, et saaksin võimalikult täpse lõpptulemuse. Katse nr Büreti algnivoo lõppnivoo Kulunud NaOH ruumala (cm3) 1 0 14,55 14,55 2 0 14,60 14,60 3 0 14,65 14,65 Arvutan keskmise: 14,60 dm3 V(NaOH)=14,60 cm3 = 0,0146 dm3 c(NaOH)= V(HCl)*c(HCl)/2 V(NaOH) Arvutan katsevea:
Teodoliitkäik – mõõdistuskäik, mille mõõdistaja rajab ise. Murdjoonte süsteem, kus mõõdetakse murdjoonte pikkused ja nende vahelise horisontaal nurgad. Tahhümeetri tsentreerimine ja horisonteerimine: statiiv loodi, treeger statiivile, tahhumeeter treegerile, tsentreerin treegeri alustõstekruvidega, loodin statiivi kinnitushoobadega silindrilise vesiloodi järgi, loodin treegeri alustõstekruvidega, tsentreerin aluse kinnituskruvidega, kordan viimast loodimist ja tsentreerimist Mõõdistusvõrgu tasandamine – iga mõõtmine sisaldab vigu, ka keskmised väärtused pole veatud ega võrdu teoreetiliste väärustega, parandatakse ka keskmisi väärtusi, kasutatkse tingimusvõrrandeid Pindalade määramine: Mehaaniline (digitaalne), Graafiline (ruut-ja joonpaletid, geomeetrilised kujundid), analüütiline e arvutuslik (ristkoordinaatide järgi)
Töö käik A: Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahuse valan büretti, jälgin, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täidan mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisan 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutan büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Loen büretis oleva leelise nivoo asukoha 0,05 cm3 täpsusega. Kordan katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3. Katse tulemused: 1) katse 11,5 cm3 (üle tiitritud) 2) katse 11,1 cm3 3) katse 11,0 cm3 Aritmeetiline keskmine (11,1 cm3 + 11,0 cm3) / 2 = 11,05 cm3 Katse arvutus: Arvutan tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni valemiga: CM, HCL = (VNaOH * CM, NaOH) / (VHCL) = [mol/dm3] kus VNaOH on NaOH lahuse maht [dm3] (NB! büretilt loetakse näit cm3-tes);
Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). ● Tuleb lugeda nagu tänapäeva eesti keelt õigete pikkustega. Laused vanas kirjaviisis Enne 13. sajandit Kõrdan oli ühdellä vanhalla auvoisalla meehellä ülin kurja nainõn, ken soimasi, kirosi tervehen pitkän päivan varhaisesta hoomikkosta hiljaisennik õhtagonnik niinkä peksi vaivaista meestänsäq... 13. sajand Kordan oli ühdelä vanhala auvosala mehelä ülin kurja nainõn, ken sõimas, kiros terveen pitkän päivän, varasõsta hoommikkosta hiljaisenniq õhtooniq niinkä peksi vaivasta meestäsäq ... 16. sajand Korra oli ühel vanal auosal mehel väen kaas kuri naine, ke sõimas, kiros, terven pitkän päivän, varasest hommikost hiliseni õhtoni nink peks vaivast meestäsä... 17.-18. sajand Korra oli ühel vanal auusal mehel väega kuri naine, kes sõimas ja kiros terve pitka päiva,
ja asus õppima kokaks. Hiljem õppis ta näitlemist Teatriühingu lavakunstistuudios, mille lõpetas aastal 1965 ja laulmist 1967.69. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lauljate ettevalmistusosakonnas. Ta oli Estonia solist aastatel 196497 ja aastast 1997 ka näitejuht. Levisolistina debüteeris 1967. aastal ETV saatesarjas ,,Horoskoop", seal oli ta estraadilaulu võistluskontsertidel võidulaulu esitaja 1968. aastal (V. Ojakääru ,,Olematu laul"), 1969. aastal (E. Tambergi ,,Kordan sinu nime"), 1970. aastal (koos Heli Läätsega V. Ignatjevi ,,Rongisõit") ja 1971. aastal (V. Ignatjevi ,,Täna sain kuusteist"). 1971. aastal saavutas ta estraadilauljate võistlusel naislauljate seas esikoha. Tal on palju salvestisi ER-is, kogumikplaatidel, CD- del ja teistel helikandjatel. Temast on tehtud arvukalt telesaateid (,,Helgi! Laulab Helgi Sallo", 1983; ,,Teatrivara. Stuudios Helgi Sallo ja Sulev Nõmmik", 1987; ,,Ma vajan lavastajat. Helgi Sallo", 1991;
Maa lainetab kord nagu laava siin pulbitsend ja üles keend (3:147). Mis on lahti minuga, ei tea (4:123). Jääb kõrvu keele pehme kõla (3:147). Salapärane surin (2:53). Rind rõõmus, elujulge (1:31), rind pakitseb ja ängitseb (1:13). Südames midagi salaja tärkab (4:99). Otsind olen, viimaks nüüd ka leidnud nagu raske loor on igatsus mind köitnud ja ei ole sõnu rohkem. Luba mulle ta mu armsam. Ikka kordan Sulle (1:79)! Mida ma veel hoian, keda ma veel kaitsen, kui mitte sind (4:12). Ei taha ma neid, kel näod libedamad, kellel palju vara, needki põlgan ära (1:78). Kes sind on näinud, see on palju näinud. Vist oleks õigem öelda näinud kõik (4:133). Sa tahtmatult naeratama pead (3:131). Vaid vilistad nagu lind (2:105) ja maailm korraga jääb sulle vait (3;126). Jääb kõrvu keele pehme kõla (3:147).
korralikult ja kiiresti ning võtsin reaktsioonisegu ml segu ning pipeteerisin selle esimesse nummerdatud katseklaasi TKÄ-ga. Fikseerisin reaktsiooni algusaja. (0-proov) · Täpselt 5 minuti möödumisel võtan taas reaktsioonisegu termostaadist ja pipeteerin 3 ml lahust teise TKÄ-ga täidetud katseklaasi. Asetan reaktsioonisegu taas termostaati. Sama protseduuri kordan veel reaktsiooni kulgemise 10ndal ja 15ndal minutil. · Pärast ensüümisegu lisamist loksutan katsaeklaasid kiirelt läbi, et tekkiva sademe osakesed oleksid väiksemad. Jätan sademe formeeruma ja alla vajuma, kuni katseklaas, kuhu lisasin ensüümisegu viimasena, on seisnud juba 15 minutit. · Samal ajal panen valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi, nummerdan need ning varustan plastmasslehtri ja filterpaberiga
A-1= 0,4cm x 200= 80m 1-2= 0,2cm x 200= 40m 2-3= 3cm x 200= 600m 3-B= 0,5cm x 200= 100m Metoodika: Topograafilisel kaardil tähistan joone AB lõikepunktid horisontaalidega, saades punktid 1...3. Punktide A ja B vaheline kaugus on kaardil 4,1cm. Looduses on see 4,1×200=820m. Selleks et kanda punktid 1-3 profiilile mõõdan punktidevahelised kaugused ja korrutan ühele cm-le vastava meetrite arvuga. Näiteks lõik A-1 on kaardil 0,4 cm. Looduses vastab sellele 0,4×200=80m. Sama kordan ka lõikude 1-2, 2-3 ja 3-B-ga. Punktidevaheliste vahemaade mõõtmise juures kontrollin kas üksikud mõõdetud vahemaad annavad kokku joone üldpikkuse ehk 4,1cm. Ülesande lahendamiseks võtan profiili horisontaalmõõtkavaks 1: 5000 ja vertikaalmõõtkavaks 1:250. Teisendan horisontaalpikkused mõõtkavva 1:5000 ja kannan need joonisele 3.1. Nende leidmiseks teen ristkorrutised. 1cm- 50m X cm- 80m 1 x80 X= = 1,6cm 50 X cm- 40m 1 x 40
-ni kõiki argumente (või nende inversioone). S.t iga elementaarkonjunktsiooni pikkus on võrdne f.-ni argumentide arvuga. Antud juhul 4-ga. Igal loogikafunktsioonil on täpselt üks TDNK. TDNK leidmise meetod: · võtan f.-ni ühtede piirkonna mingi kümnendnumbri · leian kümnendnubrile vastava kahendvektori · leian kahendvektorile vastava elementaarkonjunktsiooni · lisan elementaarkonjunktsiooni funktsiooni TDNK avaldisse · kordan eelmist nelja tegevust, kuni kõik ühtede piirkonna numbrid on läbitud ühtede piirkonna kümnenednumbrile kahendvektorile vastav kümnendnumber vastav kahendvektor elementaarkonjunktsioon 4 0100 x1 x2 x 3 x 4 5 0101 x1 x2 x 3 x4
Vaatan taaskord kella. Jess. Kolm minutit veel. Kuna õpetaja on silmapiirilt kadunud, võtan enda asjad ja topin nad kotti. Igav on. Võtan pinali uuesti välja. Otsin pinalist mingi vana spikri ja pastaka. Ohoo! Geograafia spikker. Kahju, et eelmise veerandi oma. Rebin selle tükkideks ja teen tükikestest väiksed pallikesed. Kruvin pastaka lahti ja võtan sinu välja. Teen paberipalli märjaks ja topin selle pastakatorusse. Sihin mingi nohiku poole ja puhun. Ai! Mööda. Kordan kogu protsessi ja tulistan teda uuesti. Haha! Pihtas, põhjas. Nohik vaatab mulle otsa. Ma teen peaga ähvardava liigutuse. Nohik põõrab pea tagasi. Seda ma arvasingi. Oeh. Jälle igav. Vaatan kella. Üks minut veel. Ootan sobiliku hetke ära ja karjun: ,,Massiline püstitõusmine!" Kõik tõusevad püsti ja lähevad ukse juurde. Jesss! Võimas mees olen ikka.
Edasisel mõõtmisel ahelda mõõdetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" klemmiga vastab voltmeetri positiivne näit selle punkti tõusu alguspunkti suhtes, negatiivne näit aga potentsiaalide langust. d. Avatud vooluahela koral mõõsan ahela kõigi punktide potensiaalid alguspunkti potensiaali suhtes (-0). Tulemused kannan tabelisse 1, arvestades näidu märki. e. Sulgen vooluahela ja kordan punktis 4 kirjeldatud mõõtmised. Mõõdan voolutugevuse ahelas. Tulemused kannan tabelisse 1. f. Arvutan ahela kõigi punktide potentsiaalid avatud ja suletud vooluahela puhul. Tulemused kanna tabelisse 1. Ahela punktide potentsiaalide mõõtmine Tabel 1
Kui termostaadis olev lahus oli piisavalt soojenenud, lisasin sellele 1 ml proteaasilahust, loksutasin korralikult ja kiiresti ning võtsin reaktsioonisegu ml segu ning pipeteerisin selle esimesse nummerdatud katseklaasi TKÄ-ga. Fikseerisin reaktsiooni algusaja. (0-proov) Täpselt 5 minuti möödumisel võtan taas reaktsioonisegu termostaadist ja pipeteerin 3 ml lahust teise TKÄ-ga täidetud katseklaasi. Asetan reaktsioonisegu taas termostaati. Sama protseduuri kordan veel reaktsiooni kulgemise 10ndal ja 15ndal minutil. Pärast ensüümisegu lisamist loksutan katsaeklaasid kiirelt läbi, et tekkiva sademe osakesed oleksid väiksemad. Jätan sademe formeeruma ja alla vajuma, kuni katseklaas, kuhu lisasin ensüümisegu viimasena, on seisnud juba 15 minutit. Samal ajal panen valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi, nummerdan need ning varustan plastmasslehtri ja filterpaberiga. Sobiva aja möödudes alustan filtrimist
Kannatanu vajus maha: teadvust ei ole, on näha üksikuid, harvu, kramplikke sissehingamisi, pulssi kaela peal ei tundu olevat. Vajab elustamist. 6. Mida teha siis kui imik on tõmmanud võõrkeha hingamisteedesse nii, et ta ei saa hingata ega köhida? Vaatan suhu, ehk saab takistuse eemaldada sõrmedega. Võtan imiku kõhuli käe või põlvede peale pea allapoole ja koputan kulpis käega 5x abaluude vahele. Võtan lapse sülle näoga enda poole ja vajutan 5x sõrmedega diafragma peale. Kordan sama algusest peale. 7. Kuidas abistada minestanud inimest? Panen kannatanu pikali, jalad üles. Vabastan mõned riideesemed, näiteks lips. Avan aknad. Kui teadvus ei taastu 2 3 minutiga, kontrollin hingamistegevust ja asetan kannatanu külili asendisse. Kutsun kiirabi. 8. Milline on tegutsemisjärjekord traumahaige abistamisel ( trauma algoritm)? Olukorra hindamine, verejooksu hindamine/peatamine, teadvuse hindamine, hingamise hindamine, kiirabi kutsumine, elustamine. 9
korralikult ja kiiresti ning võtsin reaktsioonisegu ml segu ning pipeteerisin selle esimesse nummerdatud katseklaasi TKÄ-ga. Fikseerisin reaktsiooni algusaja. (0-proov) Sarnaselt toimisin veel 10 ja 20 minuti möödumisel reaktsiooni fikseeritud algusest. Täpselt 5 minuti möödumisel võtan taas reaktsioonisegu termostaadist ja pipeteerin 3 ml lahust teise TKÄ-ga täidetud katseklaasi. Asetan reaktsioonisegu taas termostaati. Sama protseduuri kordan veel reaktsiooni kulgemise 10ndal ja 15ndal minutil. Pärast ensüümisegu lisamist loksutan katsaeklaasid kiirelt läbi, et tekkiva sademe osakesed oleksid väiksemad. Jätan sademe formeeruma ja alla vajuma, kuni katseklaas, kuhu lisasin ensüümisegu viimasena, on seisnud juba 15 minutit. Samal ajal panen valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi, nummerdan need ning varustan plastmasslehtri ja filterpaberiga. Sobiva aja möödudes alustan filtrimist
On vaja hapet 7,16 ml On vaja vett V(92,84 ml 2.Mõõdan 250ml koonilisse kolbi 92,84 ml vett ja 7,16 ml , segan lahust. 3.Teen saadud soolhappelahusest viiekordne lahjendus. Pipeteerin destilleeritud veega loputatud 100ml mõõtekolbi 20ml lahust. 4.Pipeteerin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10ml 5x lahendusega lahust ja lisan 2-3 tilka fenoolftaleiini. 5.Täidan bürett nullini lahusega ja tiitrin ühe tilga täpsusega 6.Kordan tehet 5 korda, et saavutada suuremat täpsust. Katesetetulemused: =19 ml; =21,7; =19,5; =17,8; =16,2 Arvutuste jaoks kasutan viimast tulemust (=16,2 ml=), kuna juhendaja järgi see vastab kõige rohkem tõele. 7. Arvutan (5 lahjendatud) ja arvestades lahjendusega võrdlen seda algselt valmistatud lahuse molaarse kontsentratsiooniga: Algse mass: Lahuses oleva HCl mass reaktsiooni järgi: Algse lahuse molaarne kontsentratsioom (3% lahus): Suhteline viga Järeldus
Kogusin eralduvat vesinikku ning asetasin katseklaasi kohale põleva tiku. Tekkis tugev vinguv pauk (paukgaasi plahvatus), millest järeldan, et vesinik oli katseklaasi segus õhuga. Al ja NaOH reageerisid. 2Al + 2NaOH +6H20 2Na[Al(OH)4] + 3H2 Katse 3 Metalli väljatõrjumine tema soolade lahusest Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, Zn, Fe, Al, Cu, soolade lahused (FeSO4, ZnCl2, CuSO4, AlCl3) Katsekirjeldus: Valan katseklaasi 1-2 cm³ soolalahust ja lisan tükikese metalli. Kordan katset kõikide soolalahust ja metallide vahel ning jälgin, kas ained reageerivad või ei. Metallikatioon Zn²+ Fe²+ Al²+ Cu²+ Metall Zn + - + Fe - - + Al - + + Cu - - - Metallid, mis veega ei reageeri (või reageerivad ainult kuumutamisel
loksutan reaktsioonisegu läbi ja fikseerin reaktsiooni alguse aeg. Võimalikult kiiresti võtan puhta kuiva pipetiga 3 ml reaktsioonisegu, viin esimesse TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi (0- proov) ja loksutan hoolega. Peale proovi võtmist asetan reaktsiooniseguga katseklaas tagasi termostaati. Täpselt 5 minuti pärast võtan saa pipetiga 3 ml reaktsioonisegu teise katseklaasi ja klaasi sisu loksutan hoolega läbi. Sama operatsiooni kordan veel 2 korda, s.t. ensüümireaktsiooni 10-ndal ja 15-ndal minutil. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Proovidega katseklaasit jätan 15 minutiks sademe formeerumiseks. Sel ajal panen valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi ning varustan neid väikeste plastlehtrite ning paberfiltritega. 15 minuti pärast filtrin kuivadesse katseklaasidesse. Saadud filtraadid on täiesti selged.
Enamasti loen kohustuslikku kirjandust, kuid vahel, kui on piisavalt aega, loen ise valitud raamatuid. Lugemine on hea, kuna selle käigus keskendud ainult raamatule ega mõtle millestki muust. Mäluga on mul teised lood. Raske hinnata, kui palju ma teda treenin, kuid olulisemad asjad: numbrid, aastaarvud, sünnikuupäevad jms. üritan enda mälusse siiski talletada. Vahel püüan õpitud ja meeldejäetud asju meenutada. Kui mõni asi ei meenu, siis uurin järele ja kordan uuesti üle. Mäluga seoses olen kohanud ühte huvitavat juhtumit. Mul on üks sõber, kellel koolis eriti hästi ei läinud, tal lihtsalt ei olnud kõige helgem pea. Nüüd õpib ta Ametikoolis üldehituse erialal. Koolis õpitavad aastaarvud ja erinevad faktid tal ei kippunud meelde jääma, kuid tal oli hea mälu auto registreerimisnumbrite ja -markide peale. Ta võib ükskõik mistahes mööduva auto margi tulede kuju, kere välimuse jms. asjade põhjal unepealt öelda
Kuni substraat soojeneb, võtan 4 kuiva 20 ml katseklaasi ja nummerdan. Pipeteerin igaühte neist 3 ml 5%-list TKÄ lahust. Pärast kaseiini soojenemist alustan ensüümireaktsiooni. Pipeteerin kaseiinile 1 ml esperaasilahust, loksutan kergelt ja võtan võimalikult kiiresti 3 ml reaktsioonisegu, mis on 0-prooviks, ja viin esimesse TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi. Loksutan läbi ja jätan sademe settima. Kaseiini asetan tagasi termostaati 5 minutiks. Kordan sama operatsiooni 5-minutiliste intervallidega veel 3 korda. Jätan katseklaasid proovidega umbes 10-15 minutiks täielikuks sadestumiseks seisma. Panen valmis 4 puhast katseklaasi koos plastlehtrite ja paberfiltritega. Kui sademed on põhja settinud, filtrin selged lahused kuivadesse katseklaasidesse. Kui mõni lahus on pärast filtrimist veel hägune, filtrin seda lahust uuesti. Määran nende nelja proovi optilise tiheduse väärtused spektrofotomeetria meetodil lainepikkusel 240 nm
Alati tervitan esimesena eesti keeles ja kliendi vastuse järel valin edaspidiseks kliendile sobiva keele oma keeleoskuse piires. Lõpetan kõne viisakalt tänan klienti helistamise eest ning soovin peatset nägemist. Lasen helistajal toru esimesena ära panna. Kui pole kohal kedagi keda helistaja küsib, siis palun helistajal jätta teade ning kontaktandmed ( helistaja, tema tel. nr, kuup, kellaaeg, kellele helistas, teate sisu). Teate vastuvõtmisel kordan teadet, veendumaks et kirja said õiged andmed ja sisu. Iga kõne lõpetan tänuga helistamise eest: ,,Tänan et helistasite", ,,Thank You for calling" ,, Spasibo shto posvonili" Töötelefoni kasutan vaid töökõnedeks. Vaid eriolukordades võin kasutada töötelefoni kiireteks isiklikeks kõnedeks, mille eest tasun vastavalt tariifile. E-MAILI TEEL SUHTLEMINE!? e-maili aadressidele tulnud kirjadele vastan nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul
6.1. Katse skeem Katse tegemiseks on vaja He-Ne gaaslaser, klaasplaat, millele on kantud õhuke verekiht, mattpaberiga kaetud ekraan, digitaalnenihik, joonlaud. 6.2. Katse Panen klaasplaadi gaaslaseri ja ekraani vahele. Mõõdan klaasplaadi ja ekraani vahemaa joonlauaga. Kannan tulemuse tabelisse. Ekraanile tekib kujutis, milles on eristatavad erinevad rõngad. Mõõdan digitaalnihikuga esimese tumeda ja heleda rõnga diameetrid. Muudan ekraani ja klaasplaadi vahemaad ning kordan mõõtmisi. Teen arvutused ning kannan tulemused tabelisse (tabel 1). On teada ka, et =632,8nm. Kaugus Maksim Rõnga Tan Sin Osakeste objekti umi järk diameet diameeter ja (rõnga er D, d , m ekraani nr) cm vahel k 1 2 3 keskmine L,cm L1=12 cm= 1(tume) 18,58 18,71 19,92 18,92 0,079 0,00079 9793 120mm
ehituselt peegelsümmeetrilised. Märkige protokolli mõlema silma kaugused, mille korral kujutis kadus ära. 2. Joonistan paberile kaks ristkülikut teine teisest 1 2 mm kaugusele ning mõõdan nende vahelise kauguse s võimalikult täpselt. 3. Kinnitan paberi seinale silmade kõrgusele ning eemaldun suurimale kaugusele kus mõlemad ristkülikud näeb veel eraldi. 4. Mõõdan kauguse l ja arvutan valemist (1) minimaalse vaatenurga. 5. Kordan katset 5 korda ning hindan tulemuse täpsust. 6. Tutvun pikksilma ehitusega ning reguleerimisvõimalustega. 7. Teravustan pikksilma ruumi vastasseinal asuvale skaalale nii, et vaadates nii otse kui läbi pikksilma, oleks skaala korraga terav. Palja silmaga nähtav skaala peab jääma pikksilmaga nähtava skaala foonile. 8. Loen mitu suurendatud skaalajaotist moodustab suurendamata skaalajaotis. Katseandmete tabelid Kujutise kadumis kaugus tingitud pimetähnist:
õenduse õppetool Üliõpilase nimi PRAKTIKATÖÖ Tallinn (aasta) 1. PATSIENDI KOKKUVÕTLIK KIRJELDUS (anamneesi alusel Gordoni ”Terviseseisundi hindamise skeemile” toetudes) 1. Kuidas saavutasite patsiendiga kontakti? - Enne patsiendiga kohtumist uurin tema haiguskaardi ja kogun sealt enda jaoks vajalikku informatsiooni. - Pöördumisel kasutan patsiendi nime, hoian silmsidet ja räägin aeglaselt, et patsient sõnumist aru saaks, vajadusel kordan öeldut. - Rääkimises näitan patsiendile, et tunnen huvi tema probleemide ja murede vastu. 2. Kuidas hindasite patsiendi terviseseisundit? 3. Mida veel tahaksite lisada enda ja/või patsiendi kohta? Tabel 1. Terviseseisundi hindamise skeem (Gordon) Hinnatavad tegurid Subjektiivsed andmed Objektiivsed andmed Tervisetaju ja tervisejuhtimine Tunneb end hästi RR 168/91 mmHg,
1 Ülesande lahenduskäik ja selgitus Kõige pealt loen sisse A ja B väärtused ning liidan omavahel kokku. Siis kontrollin, kas tekkis ülekanne ehk kas number on suurem kui 15. Kui number on suurem kui 15, siis kahendsüsteemis olev number vajab rohkem kui ühte registri pesa, kuhu mahub 4 numbrit. Selle tulemusena pean kasutama kahte registri pesa, kus esimeses pesas olevat väärtust suurendan ülekande järgi ühe võrra. See järel liidan saadud summale juurde C väärtuse ja jälle kordan ülekande kontrolli. Järgnev samm on D väärtuse juurde liitmine ja samuti ülekande kontroll. Viimaseks sammuks on kontroll, kas kogu summa on suurem või väiksem kui 16. Sellest saan teada, mis number on registri 6ndas pesas. Kui registri 6ndas pesas on 0, siis on väiksem kui 16 ja teistel juhtudel on suurem kui 16. Kui summa on väiksem kui 16, siis liidan saadud summale 15 juurde ja lõpetan programmi töö. 1.1 Programmikood // Loen registrisse 1 sisse A väärtuse.
L L = M + NT = 12 + 3 · 0.1 = 12.3 Töö käik Mõõtmised nihikuga 1. Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse. 2. Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugemi di. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmise plaadi paksuse d ja tema vea. 4. Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutan toru ristlõikepindala ja selle vea. Mõõtmised kruvikuga 1. Määran kruviku sammu ja jaotiste arvu trumlil. 2. Määran null-lugemi (nullpunkti parand). 3. Mõõdan antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. 4
Samas fikseerin reaktsiooni alguse aeg. 4) Kolme minuti pärast võtan puhta kuiva pipetiga 3 ml reaktsioonisegu,viian esimesse TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi (0 proov) ja loksutan katseklaasi sisu hoolega.Peale proovi võtmist asetan reaktsiooniseguga katseklaas tagasi termostaati. 5) Viie minuti pärast( 8-ndal minutil) võtan sama pipetiga 3 ml reaktsioonisegu teise katseklaasi ja loksutan hoolega läbi. Sama operatsiooni kordan 5 minutiliste intervallidega veel kaks korda,s.t reaktsioon 13-ndal ja 18-ndal minutil. Peale viimase proovi võtmist võtan reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist välja. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine 1) Proovidega katseklaasi jättan täielikuks sademe formeerumiseks 10-15 minutiks seisma. 2) Panen 4 puhta kuiva katseklaasi valmis ning varustan need plastiklehtrite ja filterpaberitega.
lähevad punni, haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite? Lämbumisoht, võõrkeha on sulgenud hingamisteed. Koputan tugevalt labakäega abaluude vahele. Kui ei aita tuleb teha Heimlichi võtet, selga tagant asetad käed rinnakorvi all asuvasse komnurka üks käsi rusikas ning teine selle ümber. Tõmban järsu ning tugeva liigutusega käsi enda poole ja üles, vajadusel kordan liigutust. 6 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust vasakus käes, tasakaaluhäireid kõndimisel ja raskust rääkimisel, mis pidevalt süveneb? Kahtlustan insulti- kutsun kiirabi, asetan naise mugavasse asendisse, katan tekiga ning valvan kuni kiirabi saabub. 7 Kuidas abistad 14 a. noormeest , kes mängides rannas võrkpalli sai palliga vastu nina ja tekkis ninaverejooks?
Näiteks teadustöö aluste uurimistöös kirjutasin: ,,Paljudes osades peetakse päikesepaistelist poliitikat võetuna Willie Brandti poolt." Arvan, et korrektselt peaks olema järgnevalt: ,,Willie Brandt on võtnud arvesse päikesepaistelist poliitikat." Minu kolmas negatiivne külg kirjalikus eneseväljenduses on sõnakordused. Kirjutades jääb mul tihti puudu sõnadest ning siis ei jõua välja mõelda sünonüüme. Juhtubki nii, et terves lõigus kordan igas lauses ühte ja sama sõna. Ühes proovikirjandis täheldati, et võiks rohkem kasutada erinevaid sõnu. Samas vahel kasutan ühes lauses liiga palju võõrsõnu, millest lugejal on raske aru saada, näiteks teises kodutöös kirjutasin: ,,Väike osa uuringust on aadresseeritud fokusseerima irratsionaalselt enesetapu käitumisest üksikisiku vaadetest." Nagu näha kolm sõna lausest on võõrsõnad ja kodutöö nn parandaja märkis, et lause on võõrsõnu täis.
Pärast autori surma pani Hasso Krull kokku Jüri Üdi ja/või Juhan Viidingu ,,Kogutud luuletused" (1998)." 6 Luulekogu Mina lugesin Juhan Viidingu luulekogu, ,,Käekäik" aastast 1973, mil ta kirjutas veel Jüri Üdi nime all. Luulekogu luuletused on jaotatud neljaks: Esimeses pooles on lühikesed sõnamängulised luuletused. Näiteks meeldis mulle luuletus ,, Lühike" Algusest lõpuni käidud on tee. Nüüd vaid kordan. Lubades tubades edasi-tagasi sussides käia. Vanemad naised ja humanitaarkooli noored Mõnikord annavad mulle maiuseid ja kätt. Teises osas on ,,Luuletused pidulikeks juhtudeks" lisaks ka tellimustöö. Selles osas mulle meeldib kõige rohkem luuletus ,,Vegetatsioon". Mis räägib sellest et võime teha näo nagu me ei teaks ja ei kuuleks, aga tegelikult me ju kuuleme ja mõistame, kuid ei tee sellest välja.
eelpool mainisin, samas ei löönud see väga sassi päevast plaani, lihtsalt tunde tuli öö arvelt juurde võtta. Vähemaks jäi planeeritud aega lastega, mis tavalistel nädalatel on meil väga kindlalt paigas, et hommikune aeg lõunani on ainult neile. Nüüd, kuna pereisa polnud, kulus see aeg ka tegevustele, millega tegeleb isa. Samas lühendasin söögi tegemisele kuluvat aega, planeerinud olin igale toidukorrale pool tundi rohkem. Kordan uuesti, et planeeritud aeg võimaldas seda kohandada vastavalt muutustele ja aitas nädala lihtsamalt ja valutumalt üle elada. Tegevused, mis lisandusid olid kindlasti I kvadrandist, need puudutasid meie pere heaolu ja tegemata ei saanud jätta. Tänu tabelile oli mul selge pilt eesootavatest tegevustest ja kõik teemad, mis üritasid jooksvalt siseneda suutsin blokeerida ja rühmitada III ja IV kvadrandi alla, ehk teiste ,,kohe" ei ole minu jaoks
annaabi.ee 
