7. Majandussektorite jaotus. Primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektor. Primaarsektor ehk Sekundaarsektor ehk Tertsiaarsektor ehk esmasektor tööstussektor teenindussektor Põllumajandus Energiamajandus Kaubandus Metsamajandus Masinatööstus Transport Kalandus Keemiatööstus Tervishoid Maavarade Autotööstus Haridus kaevandamine Laevaehitus Turism Kergetööstus Finantsteenused Ehitus Riigivalitsemine 8. Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid 16.- 18.sajandil ja 19.sajandil? 16-18.sajandil oli vaja eksootiliste saaduste tarbeks ja tooraineks. Uusi maid oli vaja, sest Euroopas oli ülerahvastus. 19 .sajandil oli vaja loodusvarade tooraineks, sest oma enda loodusvarad
4. Millised tööstusharudtekkisid seoses industrialiseerimisega? Tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus. 5. Millised tegurid andsid tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele? Kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia ning transpordi (eriti lennunduse) kiire areng. 6. Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi. 7. Majandussektorite jaotus. Primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektor. Primaarsesse sektorisse kuuluvad kõik otseselt tooraine hankimisega tegelevad majandusharud, mis on väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega. Sekundaarses sektoris tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega. Näiteks viljast valmistatakse jahu või sulatatakse maagist terast. Tertsiaarne sektor koondab kõik toodangu kaubastamise ja teenindamisega tegelevad majandusharud. Sellesse sektorisse kuuluvad ka transport, toitlustamine, kultuur, turism jne.
tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad
GEOGRAAFIA- Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses Hõive- kui palju inimesi töötab mingis majandussektoris Majanduse struktuur ehk haruline koosseis ehk majandussektorid a) Esmasektor ehk primaarsektor (ehk agraarühiskond ehk ka põllumajandusühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine hankimisega (ehk siis põllumajandusega), tööd tehakse peamiselt käsitsi 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalandus b) Tööstus ehk sekundaarsektor (ehk tööstusühiskond ehk ka industriaalühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega (ehk töötlev tööstus vms) 1. Masinatööstus 2
MUUTUSED ÜHISKONNAS Nimeta näiteid, millega iseloomustatakse riikide arengutaset? Riikide arengutaset iseloomustatakse sisemajanduse koguprodukti (SKT), sündimuse, suremuse, eluea, haridustaseme ja põllumajanduses hõivatud sektorite järgi. Seleta, mis tähendab SKT ja miks ei kasutata seda ainsa arengutaseme näitajana? SKT sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene. Arengutaseme määrab osalus maailmamajanduses. Rühmita riigid arengutaseme alusel? Inforiik, tööstusriik, arengumaa, uustööstusmaa, toorainemaa, vaesed riigid. (Inforiigid: P- Ameerika, L-Euroopa, Jaapan. Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, L-Korea. Toorainemaad: S- Araabia, Kuveit. Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen.) Võrdle põhja ja lõuna riike.
Korilus Agraarühiskond Tööstus(industriaal)ühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses masinate Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale, kui kasutuselevõtuga; hüvede tootmine; viljade, juurikate inimesed käid paikseks ja hakkasid põllumajandus, kaubandus ja infotehnoloogia suur kogumine; põldu harima. Alepõllundus, pangandus arenesid kiiresti; osatähtsus; majanduse
II Maailmamajanduse kujunemine 1. Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet Tootmine on koondunud tootmisketti. Tootmises osaleb sadu ettevõtteid. Detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes, kokku monteerimine toimub odava tööjõuga maades. Müük ja hooldus toimub tarbijate lähedal rikastes riikides. Tööd juhivad liiderfirmad ja nende all töötavad tütarfirmad. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnustuse alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus jne.) KORILUS tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti
Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. Infotehnoloogia, transport, kõrg tehnoloogiline tootmine. 2. Selgita muutusi majanduse struktuuris ja tööhõives. Agraarühiskonnas enamik inimesi haris põldu, tööstusühiskonnas töötas tehastes ja infoühiskonnas enamus töötab teeninduses. 3. Nimeta tootmist mõjutavad tegurid. Analüüsi nende mõju erinevatele majandusharudele. Tööjõud (hulk, hind, kvaliteet); tooraine (maavarad); energia (odav); tarbijalähedus; kapital; turg; teiste ettevõtete lähedus; arenenud infrastruktuur. 4. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad. Too näiteid. Rahvusvahelised firmad tekkisid, sest tekkis vajadus hankida paremat ja odavamat toorainet, milleks koloniaalriikide valitused lõid toorainet hankivad ja seda esmaselt töötlevad ettevõtted. Näiteks 1600.a sai kuninganna Elizabeth I-lt tegevusloa Briti Ida-India Kompanii,
Ettevõtte suurus Alzeeria, Sambia, emamaale vajalikes majandusharudes.) Kõige väheneb.Tarbijale orienteeritud tootmine. Indoneesia, arenenumad ja rikkamad Kõrgtehnoloogiline tööstus. Tsiili,Mehhiko. loodusvaraderikkad piirkonnad, mis Rahvusvahelöised ettevõtted. Põllum. - Toodeti eluks spetsialiseerusid tööstusele. Suurettevõtted Metsandus Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid. Peamine tootmisüksus Energia Loodusvarade ammendumise oht valdavalt kasutamiseks ettevõte, tehas. Praegu 5 energiaallikat nafta ja kohapeal naturaalmajand. 8. saj. maailmamajanduses kujunes naftasaadused, maagaas, kivisüsi, tingimustes. koloneaalsüsteem. veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed Kasvatati koduloomi
Põllumajanduses väljavaheldussüsteem, loomatõugude ja taimesortide aretus hilisagraarne tootmine Vesiveskid,tuulikud, tootlikud metallisulatusviisid Kell, trükikunst, tulirelvad Uut tüüpi laevad, navigatsiooniseadmed. Algus aurumasina leiutamine 18 saj.madalmaades, suurbritannias Tõusis tööviljakus, paranes inimeste elujärg Arenes tööstus, algas linnastumine Riikliku haridussüsteemi teke Veondus pani aluse geograafilisele tööjaotuse kujunemisele. Geograafiline tööjaotus : Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused. Eeldus selleks loodusvarade jaotumine Maal ebaühtlaselt ( vajadus metallimaakide, fossiilsed kütused ) Kallid veo- ja sidepidamiskulud Esialgu kujunes välja vaid üksikute kaupade tootmisel ühe riigi regioonide või naaberriikide vahel. Industrialiseerumise levi Lääne-euroopast alguse saanud maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamiseks.
2) Riikide vaheline majanduskoostöö 3) Pidev tehnoloogiline uurimis-ja arendus 4) Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine ( kaubanduse vabamaks muutumine ) Globaliseerumise positiivsed mõjud : 1) Rahvastikuränne 2) Rahvusvahelise konkurentsi suurenemine 3) Arengumaades kõrge arengutase 4) Transport suureneb 5) Oskused arenevad Globaliseerumise negatiivsed mõjud : 1) Vaesed riigid jäävad veel vaesemaks 2) Suureneb immigratsioon Kaasaegne tööjaotus : Etapi nimetus ja kirjeldus Kuhu üldjuhul paigutatakse ja miks just sinna? Uurimis-ja arendustegevus Ülikoolid, teaduspargid. On vaja palju kapitali. Detailide ja osade valmistamine Tööjõu hind on odav Kokku monteerimine Peab arvestama turu suurust, tööjõu hind
1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand) naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond.
töötajate palkadega. -: töötingimused on halvad, tööpäevad pikad, kasutatakse lapstööjõudu; konkurents kohalike ettevõtetele; reostatakse keskkonda kuna sihtriigi keskkonnanõuded on liiga leebed. 14. Millised oleksid kaasaegse tööjaotuse etapid, millega tegelevad liiderfirmad/allhankefirmad? Uurimis- ja arendustegevus, detailide valmistamine, monteerimine, müük ja hooldus. 15. Miks REV eelistavad paigutada oma tütarfirmad arengumaadesse?(3-4 põhjust) Odav tööjõud, uued töökohad, odav tootmine. 16. Millest oleneb välisinvesteeringute maht riigis? Kui odav on tööjõud, kui madalad on ettevõtte maksud, kui kallis on maavalduste omandamine, kui stabiilne on majanduskeskkond, kui suur on siseturg, milline tööjõud. 17. Miks suureneb majanduses tööjaotus ja toimub järjest kitsam spetsialiseerumine? Suurema efektiivsuse nimel. 18. Selgita, mis on teadus- ja tehnoloogiapark. Teaduspark ehk tehnoloogiapark on ruumiliselt kokkukuuluvate
3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks
3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks
Globaliseerumine infoajastul 1.) Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.) Nimeta globaliseerumise eeldused e millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele?
NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2
Tuumaenergia + - Vajab väga vähe kütust ja kütust jagub Tekib jääke, tuuma jäägid ohtlikud pikakas ajaks. jääkide kogus Tuumajaama ehitus võtab palju raha väike.uraani maaki saab kasutada laevadel ja jäälõhkujatel 1. Tuumaenergia osatähtsus energiamajanduses suureneb 2. Tuumaelektrijaamu on eelkõige arenenud riikides kona seal on raha mille eest neid ehitada ja ka vastav tööjõud 3. Tuumaenergia osatähtsus on Prantsusmaal ja jaapanis suur kuna neil pole eriti muid energiaallikaid millega energiat toota ning nad on arenenud riigid ja neil on raha 4. Eestile lähimad tuumajaamad on Forsmark, Loviisa, Sosnovõibor, Ignalina ja Barseback 5. Kuidas suhtuksid tuumaelektrijaama ehitamisse eestis? Nimeta poolt ja vasstuargumente Oleks kasulik kuna tekib vähe jääke ja saab palju energiat aga tuumajäägid on ohtlikud 6
Kasutavad kõige rohkem kõrgtehnoloogiat Hästi arenenud sotsiaalsfäär (pensionid, toetused, abirahad, tervishoid) Kõrge elatustase võrreldes enamuse arengumaadega Püüdlused: a) Kultuurilised vajadused b) Sotsiaalhooldus c) Puhkus d) Üldine rahulolu- palk, töötingimused 6. Kirjaoskuse tase kõrge Koolikohustus 7. Madal sündimus ja rahvastiku vananemine 8. Probleeme: a)energia ja tooraine vähenevad b) suured kulutsed keskonna saastuse vähendamiseks c) immigratsioon eriti illegaalselt d) rahvastiku vananemine ARENGUMAAD Siia kuuluvad riigid asuvad maakera lõuna poolsemates piirkondades ja sellepärast nim neid ka Lõuna riikideks. Omavahel erinevad arengumaad palju rohkem kui kõrgelt arenenud riigid 1. Arenevad riigid 2. Tavalised arengumaad 3. Naftariigid 4. Istandusriigid
KORDAMISKÜSIMUSED õp. lk. 107-148 TEENINDUSMAJANDUS 1. Milliseid teenuseid nim. avalikeks teenusteks, nimeta avalikke teenuseid mida kaetakse riigieelarvest, avalikke teenuseid mida kaetab kohalik omavalitsused? Avalikeks teenusteks nimetatakse teenust, mis korraldatakse inimestelt ja ettevõtetelt kogutud maksuraha eest. Riigieelarvest kaetakse haridus, riigikaitse, arstiabi Kohalik omavalitsus: ühistransport, teede korrashoid 2. Nimeta tegureid mis soodustavad teenuste üleilmastumist? Üha suurem kauplemine teenustega. Edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas. Rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees. Valitsuse suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi. 3
Tööstus Tööstus on majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Tööstuse areng sai alguse Lääne-Euroopas tööstusliku pöörde käigus. · Vanad harudtoiduaine tööstus, vedurite ja vagunite tööstus, soojusseadmete tootmine (välja kujunesid 19. sajandil ja toode või saadus toodeti kõik ühes kohas, paiknesid toorainete lähedustes, samuti pööratakse tähelepanu odavale tööjõule,
suure languga või veerikastele jõgedele. taastuv Saastaineid ei teki; Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. elamisterritooriumi jne Tuumaenergia Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral taastumatu maht. Normaalsel tööl saastavad keskkonda radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab traditsiooniline tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused ja väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust. on kõige odavam energiatootmise viis. Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. Tuumasantaazi oht
valmistavaks tööstuseks · Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest · Tekstiili- ja tarbekaupade valmistemisest · Tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali · Töötlev tööstus jaguneb kolmeks: · Vanad harud · 18.-19.saj. · Tööstus · Tollel ajal oli kõrgtehnoloogiaks · Kergetööstus · Tekstiil · Tarbekaubad · Laevaehitus · Metallurgia · Tunnused · Tehnoloogia on muutumatu · Tööhõive langeb · Riikide valitsused tetavad · Hääbumine (toote vähenemine)
● suur palk ● head elamistingimused ● sugulased, sõbrad, tuttavad ● meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond ● soodne, tervislik looduskeskkond 11) Kirjelda rahvastiku rändeid maailmas 20. Sajandi II poolel. Selgita, miks on rändesuunad just sellised. Esitlusest migratsioon Põhja- Ameerikasse rännati Euroopast, Ladina-Ameerikast ja Aasiast, sest seal on kõrgemad palgad, palju võimalusi eneseteostuseks, hea arstiabi, elamistingimused ja haridus. 12) Millised probleemid võivad tekkida a. Riigil, kust välja rännatakse- Väheneb tööealiste elanike (maksumaksjate) arv; lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal; lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. b. Riigil, kuhu toimub sisseränne- Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas, sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja
Mastaabi sääst tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele tööoperatsioonidele). Kaup valmib mitmete riikide koostööna, sest toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on
KORDAMISKÜSIMUSED TEENINDUSMAJANDUS 1.Milliseid teenuseid nim. avalikeks teenusteks, nimeta avalikke teenuseid mida kaetakse riigieelarvest, avalikke teenuseid mida katab kohalik omavalitsused? Avalikud teenused: neid korraldab riik või omavalitsus inimestelt ja ettevõtetelt kogutud maksuraha eest. riik: haridus, riigikaitse, arstiabi kohalik omavalitsus: ühistransport, teede korrashoid 2.Nimeta tegureid mis soodustavad teenuste üleilmastumist? üha suurem kauplemine teenustega edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees valitsuste suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi 3.Kuidas jaguneb transport, loetle transpordi liigid, oska kanda kaardile tähtsamad sadamad, kanalid,lennuväljad?
Põllumajandus- ehk agraarajastu · Algas u 6000-7000 a tagasi inimesed jäid paikseks, hakkasid põldu harima ja koduloomi pidama · Elatusvahendeid toodeti kohalikest loodusvaradest · Elatusmajandus ehk naturaalmajandus · Peamine tegevusala põllumajandus · Teised majandusharud (käsitöö, kaubandus jne) olid vähemtähtsad · Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid aeglaselt · Tööjaotus põlluharijad ja käsitöölised · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti · Iga piirkond elas omaette · Eri regioonide majandused üksteisest peaaegu sõltumatud · Riigikassasse kogutud raha kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks · Riikide vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega transport vähearenenud, veokulud kõrged · Linnu vähe, väikesed · Saavutasid kõrgema arengutaseme 15.saj Indias ja Hiinas Tööstusajastu algus
1. Kavandamine loogiline, et kaevandamine saab toimuda vaid seal, kus maaki leidub. 2. Rikastamine, aheraine eemaldamine toimub kaevandamispiirkondades(et ei peaks mõttetult palju maaki mujale vedama) 3. toormetalli sulatamine, sulamite valmistamine toimub odava elektriga piirkondades või sadamalinnades, kuhu on kerge maaki sisse vedada. 4. vormimine ja töötlemine tarbijate läheduses. Metallitööstused proovitakse Põhjariikidest paigutada Lõunariikidesse, sest seal on odav tööjõud, suuremad toorainevarud, ning kogu see ettevõtmine on ilgelt saastav, nii ei saasta riigid enda õhku ja arenguriikidel pole ka vastavaid keskkonna reostuse piiramise seaduseid. Kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldus, arengutendentsid ja paigutusnihked: Tootmiskorraldus: esimesed autod pandi kokku käsitsi, siis tuli fordism ehk konveiersüsteem. Enamus detaile toodeti kohapeal, laovarud olid suured. Töötajad ei osalenud arendustöös ning juhtimissüsteem oli hierarhiline
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inim geograafia e. ühiskonna geograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist
Naftariigid (Omaan); tavalised arengumaad; uusindustriaalsed riigid (Argentiina) majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+. Rahvusvahelised firmad (ettevõtted) * http://www.interbrand.com * Esimene rahvusvaheline firma oli Ida-India kompanii. * Põlvkonnad jagunevad: 1. Põllumajanduslik tooraine/maavarad; 2. Põllumajandus saaduste töötlemine; 3. Energiatööstus. Metallurgia; 4. Kõrgtehnoloogia tooted. * Erinevad ühendused: -) OPEC Naftat eksportivate riikide organisatsioon. -) NAFTA vabakaubanduse assotsitsioon. -) MERCOSUR Lõuna Ühiskaubandus. -) ASEAN Kagu-Aasia riikide assotsitsioon. -) APEC Aasia ja Vaikseookeani majandus foorum -) Euroopa liit -) IMF Rahvusvaheline raha fond -) WTO Maailma kaubandus organisatsioon. -) IGRD Maailmapank Globaliseerumine * Globaliseerumise indeksi määravad: -) poliitiline tegevus.
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist
1) Nimeta erinev energiaresursse ning selgita nende kasutasime eelised ja puudusi. · Nafta - Kõige levinum energiaresurrs, Negatiivsed: Lõppeb varsti otsa, tarbiatest kaugel, saastusrikas. · Maagaas Lihtne toota, mugav, ökonoomne transport. Neg: Saab natuke hiljem otsa, kui nafta, ikka toodab saastust, ei sobi keemiatööstuse tooraineks, ilma torudeta raske viia. · Kivisüsi Kestab suhteliselt kaua, Keemia tooraine. Neg: Suhteliselt saastav, ei kasutatda mujal kui elektritootmises ja keemias. 2) Liigita energiaressursse taastuvateks ja taastumatuteks · Taastuvad: Tuule, Maa pöörlemise, Biomassi, Vee, Loodete ja Lainete, Päikese, Gravitatsiooni, Geotermaal · Taastumatud: Nafta, Maagaas, Kivisüsi, Pruunsüsi, Põlevkivi, Turvas 3) Selgita Energiamajanduse olemus · Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete
Alternatiiv energia-kasutamine suhteliselt vähene, sest tehnoloogia väga kallis. Eelised Puudused Nafta (taastumatu) Küttegaas, bensiin, diisel, Reostus, ei ole taastuv hea transport, suur kütteväärtus Maagaas (taastumatu) Kerge transport Reostus Tahked kütused, kivisüsi Võimalus kasutada Transport kallis, saastab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
