PEtEr konstantinov DEunov'i LEEGIHOIDJAD EttEkuulutus Leegihoidjad ---------------------- ----------------------Peter Konstantinov Deunov'i Ettekuulutus------------------ ------------------ THYALWAYSEEK ja LEEGIHOIDJAD (THE KEEPERS OF THE FLAME) (11. Juuli 1864 – 27. Detsember 1944) Varsti Saab Maa Erakordsete Tormiliste Kosmilise Elektri Lainete Poolt Pühitud Peter Konstantinov Deunov oli Bulgaaria filosoof ning tuntud ka kui Beinsa Douno, sündinud1886 ja suri 1944, jättis ettekuulutuse, mille ta oli saanud läbi transil põhineva seisundi, ettekuulutuse sellest mis võiks varsti KOGU Inimkonnale lähenemas olla. Ennustus oli seega dateeritud kui 1944, paar päeva enne tema surma sellel aastal. Ettekuulutuse, mille Beinsa Douno jättis, sobitub täpselt aegadesse mida me hetkel läbime, seoses n...
I9 QS4 Multimeeter Multimeeter on tester ehk kombineeritud elektri-mõõtevahend. See on ette nähtud elektrivoolu tugevus ja pinge mõõtmiseks . Olenevalt keerukuse astmest on nendega võimalik mõõta ka teisi elektrilisi parameetreid , nagu elektritakistus , mahtuvus ,indiktiivsus jne. Kõige odavamad multimeetrid võivad maksta vähem kui 10 eurot , kallimad võivad aga maksta rohkem kui 3500 eurot. On olemas analoog- ja digitaalsed multimeetrid. Kaasaegse multimeetriga on võimalik mõõta mitmeid erinevaid elektrilisi suuruseid. Kõige levinumad neist on: · Vahelduv- ja alalisvoolu tugevus (A) · Vahelduv- ja alalispinge (V) · Takistus () Lisaks võimaldavad mõned multimeetrid mõõta: · Mahtuvust (F) · Juhtivust (S) · Signaali kadu (dB) · Sagedust (Hz) · Induktiivsust (H) ANALOOGMULTIMEETER: Analoogmultimeeter koosneb pöördpool mõõtemehhanismist, lisatakistite komplektist pinge mõõtmiseks ...
näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. ( metallid Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtivad ained. ( mittemetallid) Pooljuht on elektronjuhtivusega keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid.Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. 9. AMPER.VOLT.OOM Amper on elektrivoolu tugevuse põhiühik SI-süsteemis valem I= q/t ( laeng / aeg) Volt on pinge mõõtühik, näitab palju tööd tehti kahe punkti vahel laengu ümbertõstmisel Oom on takistuse ühik 10. ELEKTROSTAATILINE VÄLI. VÄLJA TUGEVUS Elektrostaatiline väli on paigalolevaid elektrilaenguid ümbritsev väli Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale E=F/q
Valdkond: Füüsika (elektriõpetus) OOMI SEADUS ehk seosed voolu tugevuse, pinge, takistuse ja võimsuse vahel Kui on antud: I (voolui tugevus) ja R (takistus) U = IR Kui on antud: P (võimsus) ja R (takistus) U (pinge) U = PR Kui on antud: P (võimsus) ja I (voolu tugevus) P U= I Kui on antud: U (pinge) ja R (takistus) U I= R Kui on antud: P (võimsus) ja U (pinge) P I (voolu tugevus) I= U Kui on antud: P (võim...
VOLTMEETRID, AMPERMEETRID, MULTIMEETRID (TESTRID) JA TERMOMEETRID Voltmeetrid Mõõteriist elektrivoolu pinge mõõtmiseks Ühendatakse vooluahelasse rööbiti Mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatakse eeltakisteid Volt on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi elektromotoorjõu, potentsiaali ja pinge ühik Tähiseks on V Ampermeetrid Seade voolutugevuse mõõtmiseks Ühendatakse vooluahelasse jadamisi Multimeetrid(testrid) Multifunktsionaalne mõõteriist Standardne multimeeter on elektrivoolu tugevuse ja pinge mõõtmiseks Veel saab nendega mõõta ka elektritakistust, mahtuvust, induktiivsust Odavamad multimeetrid võivad maksta vähem kui 10 aga kallimad isegi 3500 Termomeetrid
A 1 x ( t )e - jk1t C& k = k = dt . (1.5) 2 T t 1.1.2. 1.1.1. x ( t ) , - 1 V m 4 . volt . sec , T 2 . sec t 0 1 . sec x( t ) V m. t t 0 if T < t < 0 . : . if ""; V m t t 0 if 0 < t < T otherwise - . . . V m t 3 t 0 if T < t < 2 T . 0 otherwise T t 1.5 . T , 1
L-kür Nr. Tähed Harjutuse sisu 1. A Sissesõit töötraavis X Peatus, tervitus, jätkata töötraavis 2. C Paremale MV Keskmine traav V Töötraav 3. A Keskliinile D Volt paremale 10m 4. D Sääre eest astumine kuni B B Volt vasakule 10m 5. B Sääre eest astumine kuni G C Vasakule 6. HP Keskmine traav P Töötraav F Keskmine samm 7. A Pööre keskliinile X Poolvolt 10m vasakule 8. A Töögalopp vasakust jalast F Volt vasakule 10m FS Suunumuutus 9. HM Poolvolt kontragalopis ME Kontragalopp 10. E ja F Jalavahetus läbi sammu vahel K Volt paremale 10m
c) Assume R1 is selected as 22 kΩ. Plot the output voltage V0 against temperature. In this case, assum V1=V0 Rth V0 =V1 5V R1 Rth T0 Rth R1 V1=V0 -10°C 44.6 kΩ 22 kΩ 3.35Volt 0°C 28.1 kΩ 22 kΩ 2.80 Volt 10°C 18.2 kΩ 22 kΩ 2.26 Volt 20°C 12.1 kΩ 22 kΩ 1.77 Volt 25°C 10 kΩ 22 kΩ 1.56 Volt 30°C 8.27 kΩ 22 kΩ 1.36 Volt 40°C 6.4 kΩ 22 kΩ 1
A VS RV V D - Fig. 1.1. Circuit diagram VS - DC voltage source PS 5005, 0-50VDC/0-5A RV - Rheostat, Rmax=3600 V - DC volt meter DV-101, 200mV-200V A - DC current meter DA-103, 2mA-20mA-200mA-5A D - Diode 1N360 Voltage divider calculations RV=(US-UAC)/If(max) RV=(46,6 - 0,45)/0,1=461,5 Table 1.1. Observed data If , mA US If Uf Ir Ur 0,60 - 1,1 3 0 4,9 0,67 - 5,1 2 0 10 0,70 - 10 8 0 15,1 0,74
Kon on seade, millega saab koguda suuri laenguid. See koosneb 2 kohakuti olevast kattest, mille vahel on õhuke dielektrikust kiht. Tähis C on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks .e.välja punkti pot.sõltub a) välja tekitava laengu suurusest võrdeliselt ja pöördvõrdeliselt punkti kaugusest välja tekitavast laengust. kui elektrivälja tekitab +/- laeng, siis on kõikide punktidepotentsiaalid vastavalt märgile kas pos./neg. 1 volt meetri kohta on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub liikumisel pikki jõujoont igal meetril 1 voldi võrra. ekvipotentsiaalpinnaks nim. el.väljas võrdsete pot pindasi kon koosneb kahest juhist mille vahele jääb dielektriku kiht. Kon laengud on alati võrdsed ja eri märgilised. Kon-i iseloomustab mahtuvus ja kondensaatori laeng on võrdeline 1 plaadi laengu absoluutväärtusega kasutatakse arvuti klaviatuuril, mikrofonides, raadio häälestamisel.
t 1s ( sekund ) 2. Pinge Elektrivälja pinge juhi kahe punkti on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. elektriväljatöö A 1J ( dzaul ) Pinge= elektrilaeng ; U= q ; 1V= ; 1C ( kulon)) 3. Elektritakistus. Juhi elektritaksitus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper pinge U 1V (volt ) Takistus= voolutugevus ; R= ; 1 (oom)= ; I 1A( amper ) Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. pinge U 1V (volt ) Voolutugevus= ; I= ; 1A (amper)= ; takistus R 1(oom) 4
vooluringi omadusi soovitavas suunas mõjutada ning saavutada just sellist voolutugevust nagu vaja. Vooluallikaid ja takisteid saab ühendada paljudel viisidel, kuid nende kõigi aluseks on kaks lihtsaimat ühendusviisi – jadaühendus ja rööpühendus. Pinge. Pingeühik Elektriline pinge U näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühiklaengut omava keha viimisel ühest punktist teise: A U= q Potentsiaali ja pinge põhiühikuks on üks volt. Üks volt (1 V) on pinge elektrivälja kahe punkti vahel siis, kui laengu üks kulon viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli töö üks džaul. Voltmeeter. Pinge mõõtmine Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha töödmlaetud osakeste ümberpaigutamisel juhis. Elektrivälja pinge kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälj tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamiselmjuhi ühest punktist teise. A U= q
Mida suurem on juhis ümberpaigutavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on töö, mida elektriväli nende ümberpaigutamisel teeb. Pingeks nim elektrivälja poolt laetud osakeste tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne lektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. Elektrivälja töö Pinge = Elektri laeng A U=q J (jaul) 1V (volt)= 1C (kulon) Ohmi seadus/ Elektritakistus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandijatele ehk elektrivoolule. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Pinge Voolutugevus = Takistus U I=R ______________________________________________ U (pinge)(V)
kus W on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on skalaarne suurus. Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade potentsiaalid on vastavalt ja , siis võrdub nende väljade kogupotentsiaal . 11 Mida nimetatakse pingeks?Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis näitab elektrivälja poolt tehtava töö hulka, mõõdetuna voltides (V). Pinget mõõdetakse voltmeetriga.Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1 dzaul. 12 Mida näitab 2 punkti vaheline pinge???? 13 Mis on elektronvolt?Elektronvolt on energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas. Sellega mõõdetakse näiteks elektronide seoseenergiat aatomites ja molekulides. Tähis eV
mberpaigutamiseks hest punktist teise. Pinge miste vttis 1776. aastal kasutusele inglise fsik Henry Cavendish, kes uuris elekri nhtusi ja elektrilaengute jagunemist. Elektrivlja kahe punkti vaheliseks pingeks, thisega U, nimetatakse suhet, kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on t, mille elektrivli teeb selle laengu mberpaigutamiseks hest elektrivlja punktist teise. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge hikuks SI-ssteemis on volt. ks volt (thistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu mberpaigutamisel teeb elektrivli td 1 daul. Elektrivlja kahe mdetava punkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende punktide potentsiaalide vahega, kuid ei vrdu ssteemi alguses ja lpus mdetava pingega.
pinge Mis see on ?? Jätk Pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamiseks juhi ühest punktist teise. Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, siis kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Mida tugevam on elektrivälja mõju laetud osakestele (mida suurem on pinge), seda tugevam on vool vooluringis. Juhti läbiva voolu tugevus on võrdeline pingega selle juhi otstel. Veevool Elektrivoolu võrreldakse sageli veevooluga. Voolav vesi võib teha tööd, panna hüdroelektrijaamas tööle turbiinid või vesiveskis pöörlema veskikivid.
3. Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi juhtide takistuste summaga. R=R1*R2 / R1+R2 ( R=R1+R2+R3 ) 4. Kogupinge on võrdne üksikute lõikude pingete summaga. U= I*R 5. Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendusviisi, kus voolutugevus jaguneb kõikide juhtide vahel võrdselt. 6. Kõigil juhtidel on pinge sama. U=U1+U2+U3 7. Voolutugevud on võrdne kõikide rööbiti ühendatud juhtide voolutugevuse summaga. 8. Kaks korda. 9. 1/R= R1 + R2 10. Rööbiti. 11. Tähis V-volt. Tähis A-amper ( volt-ja ampermeeter ) 12. 1 kWh elektri eest tuleb kodutarbijal maksta 0,244 eurot. Olenevalt ajast see arv muutub. Raha mida me tarbitud elektri eest maksame jagatakse teenusepakkuja, riigi ja tootja vahel ära. 13. 1) punane. 2) oranž. 3) kollane. 4) roheline. 5) helesinine. 6) sinine. 7) violetne. 14. Seadus: Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 15
ekvipotentsiaalpinnaks. Liikumisel jõujoonega ristuvas suunas jääb potentsiaal konstantseks. Ekvipotentsiaalpinnad on alati jõujoontega risti. 23. Punktlaengu elektrivälja potentsiaali arvutamise valemi tundmine. 24. Defineeri pinge mõiste. (valem) Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks. U= A/q 25. Defineeri pinge ühik 1 V. Kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli töö 1J, siis on pinge nende punktide vahel üks volt. 26. Defineeri elektrivälja tugevuse ühik. Üks volt meetri kohta on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub liikumisel piki jõujoont igal meetril ühe voldi kohta 27. Mis on sammupinge? Mida rohkem on inimese üks jalg välgutabamuse asukohale lähemal kui teine, seda suurem pinge tekib tekib tema kahe jala vahel. Niisugust pinget nimetatakse sammupingeks. 28. Selgita, mida väljendab 1 eV.
3. Induktiivsus-vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Magnetvälja asendi muutus vooluringi suhtes võib tekitada elektrivoolu. Ühik: Üks henri võrdub sellise vooluringi induktiivsusega, milles voolu tugevuse muutus ühe ampri võrra tekitab läbi tema kontuuri magnetvoo üks veeber. Teise definitsiooni järgi on üks henri sellise vooluringi induktiivsus, milles elektrivoolu tugevuse muutus ühes sekundis ühe ampri võrra indutseerib elektromotoorjõu üks volt. 4. Pooli induktiivsus sõltub- on võrdeline mähise keerdude arvu ruuduga, kuid on veel sõltuvuses mähise ja poolisüdamiku kujust ning südamiku materjalist. 5. Elektrimahtuvus- iseloomustab keha võimet säilitada elektrilaengut. Elektrimahtuvus näitab, kui suure laengu üleviimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel pinge 1 volt. Farad on sellise kondensaatori elektrimahtuvus,
ELEKTROTEHNIKA Pinge, g , vool Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Elektripinge · Elektriväljas liikumisel punktist potentsiaaliga 1 punkti potentsiaaliga 2, tehakse alati samapalju tööd · Tehtud T ht d töö jja llaengu suuruse suhet h t nimetatakse i t t k pingeks W U pinge [V - volt] U = [V ] W töö [J] Q Q laeng [J] Elektripinge W1 · Kuna 1 = Q W2 2 = Q siis võime öelda öelda, et pinge on kahe punkti potentsiaalide vahe U = 2 1[V] · Pinge mõõtühik on volt-V Vool · Elektrivool on laengute liikumine
arvutamine homogeenses väljas- wp=q*E*d,d-laengu kaugus en. nulltasemest. Potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. =wp/q,=E*d,=k*q/r, k= 9x109 Nxm2/C2, el.välja kahe punkti potensiaalide vahet nimet. Pingeks, mis näitab, kui suurt tööd teeb el.väli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise, Pinge on 1V kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J, U-pinge (v-volt) A-töö (j- dzaul) q-laeng(c),U=A/q=Wp1-Wp2//q=Ep1/q-Ep2/q= 1- 2=E*d, üks elektronvolt on töö. mida teeb el.väli elementaarlaengut omava osakese(elektroni) viimisel ühest punktist teise, kui pinge nende punktide vahel on 1 volt, 1eV=1,6*10 -19C*1V=1,6*10 -19J, 900MeV=900*10 6*1,6*10 -19=1440*10 -13 J, autoaku=12V
Pinge Pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamiseks juhi ühest punktist teise. Pinge on füüsikaline suuurus, mis iseloomustab voolu tekitavat elektrivälja. Elektrivälja A 1J Pinge = U= 1V Elektrilaeng töö q 1C = Pinge ühik 1 V 1 volt Alessandro Volta 1J 1V 1C = Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Kõrge pinge / madal pinge · Elektrivool on kas tugev või nõrk! · Elektripinge on kõrge või madal! · Mida kõrgem pinge, seda suurem võimalus tugeva voolu tekkimiseks. · Elektrivõrgu pinge on 220 V eluohtlik!
3.Kompensatsioonimeetodit kasutatakse potentsiaalide vahe ja emj määramiseks. Seda kasutatakse galvaanielemendi emj määramiseks teise elemendi abil, mille emj on teada. Uuritav element ühendatakse potentsiomeetri punktidega A ja C, liuguri C nihutamisel leitakse selle selline asend, kus voolutugevus ahelas =0. Galvaanielemendi emj klemmide potentsiaalide vahena voolu puudumisel on kompenseeritud potentsiomeetri õlal AC tekkiva pingega. 4. 1 volt on pinge, mille puhul teeb elektriväli 1 C ümberpaigutamisel tööd 1 J. 1 volt on niisuguse elektriahela osa potentsiaalide vahe, milles 1 A suuruse voolutugevusega alalisvoolu võimsus on 1 W. 5. Jadaühendusel: E=E1+E2, I=const, R=R1+R2 Rööpühendusel: E=const, I=I1+I2, R=(1/R1+1/R2)-1 6. Vooluallika klemmipinge sõltub elektromotoorjõust, allikat läbivast voolus ja allika sisetakistusest. On
Elektrivälja pingeks nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. Pinge on füüsikaline suurus. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. Pinge on suurim vooluallikaga ühendatud juhi otstel. Pingeühik on võrdne tööühiku ja laenguühiku jagatisega. Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teed elektriväli tööd 1 džaul. Pinge 230V on inimesele eluohtlik. Millises vooluringis saab olla elektrivool? Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Millistest osadest koosneb vooluring? Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d) Mis toimub elektritarvitis?
Arvestus " Elektrostaatika" Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud: elektrilaeng: q/1C(kulon) jõud: F/ 1N(njuuton) elektrivälja tugevus: E / 1C/N kaugus laengust: r/ pinge: U/ 1V/(volt) töö elektriväljas: A/ J(dzaul) elektrimahtuvus: C/ 1F(farad) elektrivälja energia: E/ N(njuuton) elektrivälja potensiaal: sabaga p/ 1V(volt) Valemid: elektriväljatugevus: E(vektor)= F(vektor)/q punktlaengu elektriväljatugevus: E= k*q/r ruuduga laengutevaheline mõjujõud: F= q1*q2/ r ruuduga töö elektriväljas: A= E*q*s elektriline pinge: U= A/q elektrivälja potensiaal: sabaga p= Ep/q elektrimahtuvus: C= q/U elektrivälja energia: Ep= E*q*d Seadused ja printsiibid: Coulumbi seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute
· Less pollution. No transmission unlike mechanical hybrids. modern Application The world leader in electric transportation - China. widely used in various enterprises are widely used for transportation of goods in railway stations, shops and large stores, as well as an attraction. models electric cars The best-known-manufactured electric cars can be considered: Toyota RAV4 EV, ZENN, ZAP Xebra, General Motors EV1, Chevrolet Volt, Volvo C30 BEV, Tesla Roadster, Modec, Reva NXR, Renault Series ZE, Nissan LEAF, Tazzari ZERO. () i bio odin iz zamqh rasprostronennqh vidov zagreznenie eto gazq katorqe izdajut transportnie sredstva i 4tobi eto predotvratit ljudi zadali sebe cel vzat v ispolzovanie bologi4eski 4istoe transportnoe sredstvo 4to eto ? -- , (, . .), . Pervaja elektro mawina , . 1841 .
kõrgusega. Tornist, mille reservuaari ja kraani vaheline teekond on pikem, hakkab kraanide täielikul avamisel tulema vett suurema survega, sest kõrgema torni ja kraani vaheline veehulk on suurem ning avaldab suuremat survet. Kui kraan oleks reservuaariga täpselt ühel kõrgusel, ei tuleks kraanist üldse vett, sest potentsiaalide vahe oleks null. Pinge ühik Pinget mõõdetakse voltides (V). Üks volt on selline potentsiaalide vahe, kus ühe kuloni (1C) suuruse laengu ümberpaigutamisel ühest ruumi punktist teise tehakse tööd üks dzaul (1J). Volt on on nime saanud krahv Alessandro Volta (17451827) järgi, kes aastal 1800 leiutas praeguse patarei eelkäija. Takistus kui materjali omadus
Circuit diagram Figure 2. Timing diagram VD + R = 96 k - Figure 3. Replacement circuit Forward biased: Reverse biased: Table 1. Volt-amphere characteristics US, V UAC, V Measured Calculated US, V UAC, V Measured IA, µA IA, µA IA, µA 0,2 0,1999 0,0027 0 0,2 -0,199 0,6 0,3657 1,252 0 0,6 -0,599 1 0,5183 5,107 0 1 -0,999
Elektriliste suuruste tähi t tähistused d jja mõõtühikud õõtühik d Elektrotehniline suurus Mõõtühik Suuruse nimetus Tähis Nimetus Tähis Potensiaal, pinge, emj. , U, E volt V Elektrilaeng Q kulon C Elektrihulk q kulon C Mahtuvus C farad F Induktiivsus L henri H
Elektrilaeng q C - kulon Elektrivälja tugevus E=F/q Jõud F J dzaul Punktlaengu elektrivälja E=k*(q/r2) tugevus Elektrivälja E N/C njuutonit kuloni Laengutevaheline mõjujõud F=k*(q1*q2/r2) tugevus kohta Kaugus laengust r M meeter Töö elektriväljas A=Es=Eqs Pinge U V volt (J/C) Elektriline pinge U=A/q Töö elektriväljas A J dzaul Elektrivälja potensiaal fii=Ep/q Elektrimahtuvus C F farad (C/V) Elektrimahtuvus C=q/U Elektrivälja Ee Elektrivälja energia Ee=CU2/2 energia Elektrivälja fii V volt (J/C) potensiaal Dielektriline läbitavus Seadused ja printsiibid:
Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. 16-19) Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. U=A/q Pinge ühik on 1volt (1V) Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. 1V=1J/1C Pinget mõõdetakse voltmeetriga. 20) Ohmi seadus - voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R. 21) Juhi takistus on tingitud vabade elektronide ja kristallvõre tippudes võnkuvate ioonide vastastikmõjus. Juhitakistus on 1 oom siis kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral läbib juhti vool
VA, seega maksimaalne võimalik vool IROmax on kuni 1 A (tegelikult väiksem, sest me ei arvesta transformaatori kadusid). Arvutused andsid C1 väärtuseks 1220 µF, lähim sobiv nominaalväärtus on 1500 µF. Takistite R1, R2 väärtused avalduvad valemist: , kus UOUT on toiteploki väljundpinge, UREF on tugipinge (1,23 V), P1 potentsiomeetri P1 takistus (47k), R1 takisti R1 takistus. Asetades lähteandmed valemisse saame: Paispooli volt * mikrosekund konstandid avalduvad valemist: , kus E x T on induktiivpooli volt * mikrosekund konstant, U IN on impulss-stabilisaatori mikroskeemi sisendpinge, UOUT on toiteploki väljundpinge, mis on reguleeritav, seega peab arvutama kogu pingevahemiku jaoks, F on mikroskeemi ostsillaatori sagedus 52 kHz. Asetades lähteandmed valemisse saame tabeli: Uout ExT 1,25 22,3 2 33,8 3 47,8 4 60,0 5 70,4
magnetväljas, piltlikult öeldes näitab magnetvoog pinda läbivate jõujoonte arvu.Mõõtühik veeber Wb.Tähis Pinnanormaal-pinna ristsirge 1 veebri def: 1 veeber on magnetvoog, mis läbib ühe ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 tesla Faraday induktsiooniseadus- induktsiooni emj. On võrdeline magnetvoo muutumnise kiirusega 1 veeber on selline magnevoo muutus, mis ühe sekundi jooksul toimudes tekitab teklitab induktsiooni emj. 1 volt Lenzi reegli sõnastusi: a)induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab b)induktsioonivool toimib alati vastupididselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele c)kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline(takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolumagnetväli välise
aga negatiivne, siis suunatud selle keha poole. 15. Selleks, et leida resultantjõud, kui antud ruumipunktis on mitu elektrivälja, tuleb E- vektorid liita, kuna kehtib superpositsiooniprintsiip ehk liitumise põhimõte. 16. Homogeenseks nimetatakse elektrivälja, milles jõujooned on paralleelsed. 17. Elektrivälja punkti potentsiaal: Tähis . Valem =Wp/q elektrivälja punkti potentsiaal, Wp laengu potentsiaalne energia, q laengu suurus. Ühik V (volt). Mida tugevam on eletriväli, seda suurem on eletrivälja punkti potentsiaal. 18. Elektriline pinge elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. Tähis U Valem U = 1-2 Ühik 1V (volt) Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. 19. Elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise
pinge hõõglambi otstel. Teisy Slavin MJ213 Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Voolutugevus I on võrdeline pingega U mingis vooluringi osas ja pöördvõrdeline selle vooluringi osa takistusega R. I=U/R Kusjuures mõõtühikuteks on: Voolutugevus – amper (A pinge – volt (V); takistus – oom (Ω). See seadus on igati väga praktiline ja hea kasutada erinevate arvutuste puhul, mis toimivad vooluringi osas, kuid ta ei ole sobilik arvutusteks kogu vooluringi puhul, sest ei arvesta energiallika parameetreid. Kogu vooluringis toimiva elektromotoorjõu, voolutugevuse, tarbija takistuse ja elektromotoorjõu allika sisetakistuse vahelise sõltuvuse kohta käib aga teine Ohmi seadus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta.
Täht Nimi Ühik Lühend R Takistus 1 oom 1 U Pinge 1 volt 1V I Voolutugevus 1 amper 1A q Laeng 1 kulon 1C t Aeg 1 sekund 1s A Töö 1 dzaul 1J Füüsikaline suurus on mingi nähtuse või objekti mõiste, millel on nimi, on mõõdetav ja on valem.
2. Mida nim. pingeks? Lisa valem Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustav elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. U=A/q (Pinge =elektrivälja töö jagada elektrilaenguga) 3. Mis on pinge ühikuks, millega võrdub pinge ühik. Pinge ühik on 1 volt, ühiku tähiseks 1 V Pingeühik on võrdne tööühiku ja laenguühiku jagatisega. 1V= 1J/1C 4. Tuua näiteid pinge väärtustest. Pinge: Elektrivõrgus 220 V Auto aku poolustel 12V Äikesepilvede vahel 100 000 000 V Kuivelemendi poolustel 1,5 V 5. Kuidas ühendatakse voltmeeter vooluringi? Voltmeeter ühendatakse vooluringi rööbiti juhiga, mille otstel pinget tahetakse mõõta. 6. Sõnasta Ohmi seadus. Lisa valem
Induktiivsus L H (henri) Elektrimahtuvus T ??? Laine levimise kiirus C m/s (meetrit sekuntis) Mahtuvustakistus Xc F Induktiivtakistus XL H (henri) Vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse u V (volt) hetkväärtus i A(amper) Vahelduvvoolu pinge ja Um V (volt) voolutugevuse amplit/efekt. väärtus Im A (amper) Valemid: Vahelduvvolu voolutugevuse võrrand i=Imsint Vahelduvvoolu pinge võrrand u=Umsint Voolutugevuse efektiivväärtus Im=i/sint
(ühes min, teises max.) 5)näivtakistus Z- kõigi takistuste geomeetriline summa. Z= (ruutjuur) R(ruudus) + x(ruudus) Ohmi seadus vahelduvvoolu ahela osa kohta I= U/Z Võimsused ja võimsustegur Aktiivtakistus on juhtmetel, hõõglampidel jne. Võimsus näitab ajaühikus sekundis tarbitud või eraldatud energiat. P- aktiivtakistus, ühik 1W, Q- reaktiivtakistus, võimsus mis pendeldab liinis/juhtmes vooluallika ja jaguneb Qc ja Ql, ühik 1Var(volt-amper reaktiivne), S- näivvõimsus, kõigi võimsuste geomeetriline summa, ühik 1VA (volt-amper) cos gamma- võimsustegur. Nt. el. mootori cos gamma=0.62 st. 62%-muutub meh. tööks ja soojuseks, 38%- pendeldab vooluallika ja mootori vahel koormates juhtmeid. cos gamma=P/S, S=UJ, P=UJ cos gamma, Q=UJ sin gamma. Aktiivvõimsust näitab wattmeeter, näivvõimsust volt-ja ampermeetri näitude korrutis. Faasinihked ja vektordiagrammid Aktiivtakistus faasinihet pole, st
Coulomb'i seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F= k Elektrivälja mingi punkti potentsiaal näitab sellesse punkti asetatud ühiklaengu pot. energiat. f=Ep/q. Ep pot.energia(J) q-laeng(c) f- q1q2/E r2. F-jõud(N) k= 9x109 Nxm2/C2 q- I keha laeng(c) E- aine dielektriline läbitavus (-) r-kehade vaheline kaugus (m) NB! Vaakumi korral epsilon võrdub potensiaal(v-volt). Ekvipotensiaalpind on selline mind mille iga punkti potentsiaal on samasugune/ekvalentne. NB! ekvipotensiaali pinnad ja E=1. Punktlaeng on keha mille mõõtmeid ei arvestata ja keha laengut vaadeldakse koonduna ühte punkti. NB! Keha võib punktlaenguks siis kui kehade vahelised kaugused on tunduvalt suuremad kehamõõtmetest. Kuloni seadus on õige ka ühtlaselt laetud kerade korral. Sel juhul tähendab r-kehade kespunktide elektrivälja jõujooned on omavahel alati risti
pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R. R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω). JUHI TAKISTUS. R = U/I võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge korrutisega. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 džauliga. üks volt tekitab juhis voolu tugevusega üks amper. Juhi takistus R oleneb juhi mõõtmetest ja ainest, Nimivõimsuseks nimetatakse seadme maksimaalset võimsust, mida seade võib arendada pikaajalise millest juht on valmistatud: R = p I/S Kus p on aine eritakistus, I juhi pikkus ja S juhi ristlõike pindala. töötamise jooksul. Valem: N=A/t. Üks kilovatt-tund on energia, mida tarbib (või toodab) ühtlaselt
Sirli Volt K2 S U U R K Ö Ö G IS K A S U TA V A D N Õ U D G N nõud Materjalid millest saab neid teha Roostevabast terasest Plastikust Alumiiniumist Emaileeritud Erikattega Kus kasutatakse Ajus kuumutamiseks, säilitamiseks- ja serveerimisnõudena On Gn nõude jaotus skeem Sügavad ja m adalad vaagnad Kasutatakse liha, kala, vormiroogade serveerimiseks. Mitmekorrulised vaagnad on suupistete, kondiirtoodete ja puuviljade serveerimiseks. Kahekorruseline vaagen Portsjonnõud Erineva suuruse ja kujuga nõud. Need on potsjoneeritud salatite, suupistete ja magustoitude söömiseks. Pannakse alustaldrikule Kokill merekarbikujuline portsjonnõu kalast ja mereandidest valmistatud portsoneeritud soojade toitude serveerimiseks. Kokott - ümmarguse kujuga varrega portsjonnõu lihast, köögiviljadest, seentest ja munadest valmistatud porsjoneeritud toitude serveerimiseks Lis...
4. Püsimagnet ? 5. Takisti,püsielektrid , dielektrik näited ? 6. Püsi-ja elektrimagneti erinevused ? 7. Generaator ? 8. Multimeetri kasutamine klemmid ? 9. Kuidas valmistada elektromagnetit ? 10. Mis on voolujuht ? 11. Mis on pooljuht? 12. Mis on diamagneetlised-, paramagneetilised ja ferrummagneetlised ained ? 13. 3 võimalust elektrivoolu tekimiseks ? 1. Pinge iseloomustab elektrivoolu poolt vooluringis tehtud tööd. Tähis U , mõõtühik V (volt), piget mõõdame voltmeetriga parlaleelselt. 2. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liigumist. Tähis I , mõõteühik A(amper), voolu mõõdame ampermeetriga järjestikku. 3. Takistit 4. Püsimagnet keha, mida alati ümbritseb elektriväli. Erineva suursega ja kujuga. Magneti põhja - ja lõunapoolus Püsimagneti erinimelised poolused tõmbuvad, sama nimelised tõukuvad. 5. b 6. v 7. Generaator on seade, mis muundab mehaanilist energiat elektrienergiaks
bohri postulaadid 1) elektron liigub aatomis ainult teatud kindlal orbiidil, millel ta ei kiirga. 2)elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teise aatom kas kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kaupa. Kui elektron läheb üle madalama energiaga energianivoole, siis kiirgab. Kui elektron läheb üle kõrgema energiaga energianivoole, siis neelab energiat. elektronvolt- energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potensiaalide vahet 1 volt. planetaarmudeli vastuolud? 1. kui elektron kaotab energiat peaks elektron tuuma kukkuma. 2. elektron liigub kiirendusega, keha peaks ära lendama. kvandi energia e=hf e-kvandi energia, h= 6,6*10-34 j*s, f-sagedus. elektronis "lainetab"-tõenäosuslaine. elektroni lainelist iseloomu tõestas elektronide difraktsioonipilt. leiulaine-osakese leiutõenäosus antud punktis ja antud ajahetkel.
hulga soojust ( Q ). Seda katseliselt Joul ja Lenz , teineteisest sõltumata, saades ühesugused järeldused ja seega sõnastatud: JOUL-LENZI reegel Soojushulk mis on võrdne vooluga juhist on võrdne Q= Elektrivoolu võimsus Elektrivooluvõimsust mõõdetakse ahela lõigus, elektrivoolu poolt tehtud tööga aja jooksul ehk 1sek Veel valemeid: N=UI N Võimsus A Töö T Aeg Vooluvõimsust mõõdetakse voltides ja võimsuse ühikuks on 1W. Üks volt on võimsuse ühik, mille juures sooritatakse ühes aja ühikus töö 1 J ( dzaul ) 1kwh=1000w3600s=3600000 Ws=J
teiseks-elektromagnetkiirguse sagedus muutub pidevalt. Joonspekter: spekter, milles esinevad kas üksikud värvilised jooned tumedal taustal või üksikud tumedad jooned pidevspektri taustal. Spektrianalüüs: aine keemilise koostise määramine selle joonspektrite alusel. Aatomifüüsika energiaühik: üks elektronvolt on võrde tööga, mis tehakse elektroni ümberpaigutamiseks elektrivälja ühest punktist teise, kui nende punktide potentsiaalide vahe on üks volt. Spontaanne kiirgus: kirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. Stimuleeritud kiirgus: välise elekromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus. Laser: stimuleeritud kiirgusel põhinev valgusallikas. Light amplification of stimulated emission of radiation.
Q=I2RT (sobib, kui jadas on vool sama), kus Q-soojushul (J), I-voolutugevus (A), R-takistus (), t-aeg (s). Q=U2/R*t (võrdne pinge korral, rööbiti on võrdne). Vooluallikas on seade, mis muudab mitte elektrilist energiat elektri energiaks. Vooluallika tähtsaimad iseloomustajad on elektromotoorjõud ja sisetakistus. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude poolt ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtavad tööd. =A/q, kus -elektromotoorjõud (V-volt), A-kõrvaljõudude töö (J), q-laeng (c). Mida väiksem sisetakistus, seda parem vooluallikas. Vooluallikas jagunevad energia tarbimise järgi: 1)keemilised vooluallikad[akud] 2)mehaanilised [generaatorid] 3) valguslikud [fotoelemendid] 4)soojuslik [termoelement]. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus vooluringis on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega
Elektritakistus ehk takistus on elektrijuhi omadus takistada voolu liikumist. Juhi takistus on füüsikaline suurus, mis on võrdeline pingega ning pöördvõrdeline voolutugevusega. 2. Millest sõltub juhi takistus? 1) võib sõltuda juhi pikkusest 2) ristlõike pindalast) 3) juhi ainest 3. Valem:R=P l/S l = juhtme pikkus S = ristlõike pindala (1 mm2) P = eri takistus R = takistus 4.Mida tähendab sisuliselt 1 oom? Juhi elektri takistus on üks oom kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt on voolutugesus juhis 1 amper : 1 oom = 1volt/1amper 5. Kuidas takistus sõltub temperatuurist? Mida suurem on metall temperatuur, seda suurem on selle takistus. See on põhjustatud kristallvõre võnkuvate ioonide ja suunatult liikuvate vabade elektronide vastastikmõjust. 6. Mis on ülijuht? Ained mille eritakistus absoluutse nulli lähedastel temperatuuridel muutub peaaegu nulliks. 7. Miks tekib madalatel temperatuuridel ülijuhtuv olek?
5 Rööpühenduse korral on elektritarvitid ühendatud üksteisega rööbiti ehk siis paraleelselt, ja ühe tarviti katestamise korral ei sõltu teine tarviti esimesest ja põleb edasi. Jadaühenduse korral on elektritarvutid ühendatud üksteisega jadamisi ehk järjestikku, ja ühe tarviti katkemise korral katkeb teine sammuti. 6 Pinge on füüsikaline omadus, mis iseloomustab juhi võimet teha tööd elektronide ümberpaigutamisel vooluringis, ühik on Volt V ja tähis U Ohmi seadus on, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega I = U/R .
-Mingi punkti väljatugevus on võrdeline väljatekitaja laenguga ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga. Valem: Ea=k*q/r² -Jõujooned: mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Potentsiaal -Igal väljal on energia, mis isel. võimet teha tööd. -Energia isel. kasutatakse mõistet potentsiaal: elektriväljas ühiklaengu potentsiaalne energia. Valem/ühik: φ =Ep/q;[φ ]=I/C=V(volt) Valem: φ =qEd/q=Ed -Potentsiaal on suunata ehk skalaarne suurus. -Iseloomustab võimet teha tööd. -Sõltub laengu potentsiaalsest energiast ja laengu suurusest. Pinge -Kahe punkti potentsiaalide vahe, energiate erinevus. Valem: U=A/q või U=Ed Kontrolltöö 2 küsimust: 1) Too välja elektrivälja tugevuse ja potentsiaali erinevus! 2) Millest ja kuidas sõltub elektrivälja energia, potentsiaal mingis punktis?
annaabi.ee 
