Interferents Valguse interferents - kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevates ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Interferentsi tulemusena võime seebimullidel või õlilaikudel näha värvidemängu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Interferents kiledes Tekib siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. Õhukeste kilede värvus tuleneb sellest, et neile langev valgus on LIITVALGUS. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Selgendavad katted Kastutatakse peegelduva valguse vähendamiseks, siis pääseb läbi rohkem
võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. Difraktsioon Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha, see ilmneb, kui tükkemõõde on võrreldav lainepikkusega. Tekib defraktsioonpilt. Interferents Kahe laine liitumist, mille tulemusena lained tugevduvad või nõrgendavad teineteist nim. interferentsiks. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel teineteist. Lained peavad olema kolurantsed. difraktsiooni ja interferentsi rakendused:Inferents kiledes Selgendavad katted . Kasutatakse neid, et vähendada valguse tagasi peegeldumist pindadelt. Fotoaparaadid, teleskoobid, optilised süsteemid. Newtoni rõngad. Valgus peegeldub klaasplaadi ja läätse vahelt. Difraktsioonvõre. Klaasplaadil olevate paralleelsete pilude süsteem. Holograafia, Esemetest ruumilise kujutise fotografeerimine. Valguse polarisatsioonElektrivälja tugevuse vektor võngub ühes kindlas tasandis. See tekitab teatud kristallid, mis lasevad läbi kindlas tasandis
2 2 a dsin max = k 2 käiguvahe- teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. k- interferentsijärk d- difraktsioonivõre. (paljude kitsaste paralleelsete pilude süsteem) Lainejada- aatomist väljuv valguslaine, ebapidev Laser kiirgab koherentseid valguslaineid. Selgendavad katted- peegeldamisvõimet vähendavad katted. Kiledes- Interferents tekib kiledes siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. Õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist. Newtoni rõngad- läätse ja plaadi vahele jäävas õhupilus tekkivast käiguvahest tingitud interferentsiribad. 6.Valguse murdumine: Murdumisnäitaja- väljendab valguse levimise kiirust aines. Aine absoluutne murdumisnäitaja- näitab, mitu korda on valguse kiirus antud keskonnas väiksem kui vaakumis.
ainete murdumisnäitajat ja teisi optilisi suurusi) ? käiguvahe- teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. k- interferentsijärk d- difraktsioonivõre. (paljude kitsaste paralleelsete pilude süsteem) Lainejada- aatomist väljuv valguslaine, ebapidev Laser kiirgab koherentseid valguslaineid. Selgendavad katted- peegeldamisvõimet vähendavad katted. Kiledes- Interferents tekib kiledes siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. Õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist. Newtoni rõngad- läätse ja plaadi vahele jäävas õhupilus tekkivast käiguvahest tingitud interferentsiribad. 6.Valguse murdumine: Murdumisnäitaja- väljendab valguse levimise kiirust aines. Aine absoluutne murdumisnäitaja- näitab, mitu korda on valguse kiirus antud keskonnas väiksem kui vaakumis.
Suurte avade puhul me seda ei näe, sest tugeva valguse taustal jäävad ribad märkamatuks. INTERFERENTS-*nim.valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb. Valgus lained tugevdavad teineteist suundades, kus on täidetud tingimus *Difraktsiooni ja inter.-i saab jälgida, kui valgulained on koherentsed st neil on sama Lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe *Laser on koherentse valguse vahe *Interferents tekib kiledes siis kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud Lainejada osad *kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist * selgendav kile on Kile mille pindadelt peegelduvad valguslained on vastandfaasis
4. Valguse difraktsioon. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse difraktsiooniks. 5. Interferents ja selle maksimumide tekkimine. Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist, nimetatakse interferentsiks. Interferentsi maksimumis(valguse tugevnemine) esinevad ekraani neis punktides, mis on määratud tingimusega. 6. Interferentsi ja difraktsiooni rakendamine. Interferents kiledes, selgendavad katted, Newtoni rõngad, interferomeetrid, holograafia, difraktsioonivõre, optiliste riistade lahutusvõime. 7. Kiirgusspektrid ja nende kasutamine. Spektrid, mille tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid. Jaguneb pidev-ja joonspektriks. Näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Kasutatakse samuti meditsiinis. 8. Holograafia. Holograafia on esemete ruumilise kujutuse fotografeerimine
ühesuunalise venitamisega. On olemas ka vahustatud polüpropüleeni (PP-E). • Polüpropeen on ökoloogiliselt puhtam materjal, kuna ei sisalda plastikaate. • keskmine molekulaarmass (75-300)*103; • kristalliseerub kergesti (kristalliseerumise maksimaalne tase 75%); • sulamistemperatuur 160-176⁰C; • tihedus 0,90-0,92 g/cm³; • ei lahustu orgaanilistes lahustites, sealhulgas keevas heptaanis; • MMP 3-20 Õhukestes kiledes praktiliselt läbipaistev. Antud materjal eristub termokindluse, samuti keemiliste reagentide toime taluvusega. Harukordselt vastupidav tänu kõrgele löögikindlusele. Propüleenile on omased kõrge löögisitkus, korduvate murdumiste taluvus, hea kulumiskindlus (võrreldav polüamiidide kulumiskindlusega), mis tõuseb molekulaarmassi suurenemisega, samuti on omased dielektrilised omadused. Polüpropüleen juhib halvasti soojust. Sõltuvalt molekulaarmassist:
Valguse murdumine on valguse levimiss. Muut. kahe kesk. piiril. Optika uurib valguse jm kiirguste olemust, levimist, mõju Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete ainetele, tekkimist, rakendusvõimalusi. VALGUSE puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. OLEMUS: Newton: valgus on osakeste voog, mis levib Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. sirgjooneliselt. Huygens: valgus on laine, mis saab levida b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis kogu universumit täitvas nähtamatus keskkonnas e eetris. aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks Maxwell tõestas 19 saj, et valgus on elektromagnetiline ja hajutamiseks jne. laine. Valgusosakesi nim valguskvantideks e footoniteks. Täielik sisepeegeldus on kasut. Optilis...
*Käiguvahest sõltub, kas liituvad lained on samas faasis või vastas faasis. 14.Mida tähendab lainete koherentsus? Lained on koherentsed, kui lainete kuju aja jooksul ei muutu. 15.Millest on tingitud lainete mittekoherentsus? Lainete mittekoherentsus on tingitud lainepikkuste erinevustest või erineva kestvusega pausidest. 16.Mis on hologramm? Hologramm on kolmemõõtmeline kujutis. 17.Seleta inteferentsi kiledes? 18.Mis on selgendav kate ja kus kasutatakse? Selgendav kate on peegeldamisvõimet vähendav vähendav kate. Kasutatakse fotoaparaatide objektiividel. 19.Optilise riista lahutusvõime? Optilise riista lahutusvõime on seda suurem, mida väiksem on eristatavate objektide vahe kaugus. 20.Konstrueeri kumar ja nõgus läätse mingine telje peal.
pausidega. Sarnasused: valgusallikad, kiirgavad laineid 16. Miks ei saa interferentsi ja difraktsiooni hästi jälgida hõõglambi valguses. Sest, et hõõglamp on mittekoherentne (pausidega) ning kiirgab kõikvõimalike lainepikkustega laineid kõikides faasides. (Difraktsiooni või interferentsi jälgimiseks peavad valguslained olema koherentsed.) 17. Nimeta interferentsi ja difraktsiooninähtuste rakendusi. Holograafia, interferents kiledes, selgendavad katted, Newtoni rõngad, interferomeenid, difraktsioonivõre
-difraktsioonipildis ilmnevad ribad on tingitud elementaarlainete interferentsist. 41. -difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida kui valguslained on koherentsed, s.t. Neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. -aatomid ei kiirga valgust mitte pidevalt, vaid lainejadadena. -laser on koherentse valguse allikas. -valguse lainelised omadused ei avaldu, kui avade mõõtmed ja nendevahelised kaugused on suured. 55. -interferents tekib kiledes siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. -õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist. -selgendav kate on kile, mille pindadelt peegelduvad valguslained on vastasfaasis. -Newtoni rõngad on läätse ja plaadi vahele jäävas õhupilus tekkivast käiguvahest tingitud interferentsiribad. -holograafia on eseme ruumilise kujutise jäädvustamine. -difraktsioonivõre on paljude kitsaste paralleelsete pilude süsteem.
Lained liitumisel tugevdavad üksteist kui nad on samas faasis ja nõrgendavad üksteist kui nad on vastas võnkefaasis. Hygensi -Frenelli printsiip ütleb, et igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana. Mis on koherentsus ja millest on tingitud koherentsed lained? Koherentsus on füüsikas lainete kooskõlalisus, mis seisneb ühises võnkesageduses ja muutumatus faaside vahes. Selgita interferentsi kiledes (lk 42-43) Selgendavad katte on peegeldamist vähendavad katted. Kasutatakse näiteks kvaliteetse fotoaparaadi objektiivil. Peegeldumis seadus ütleb, et langev ja peegelduv nurk on alati võrdsed. Murdumisseadus ütleb, et langemis nurgaga ja murdumisnurgaga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus, mida nim suhteliseks murdumise näitajaks. Ns= Ns= N-suhtelise murdumise näitaja Mida näitab absoluutne murdumisnäitaja ja kuidas on see seotud suhtelise murdumisnäitajaga?
Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on samas faasis. Tingimuseks on, et käiguvahe peab olema võrdne paarisarv poollainepikkusega. Kui aga liituvad lained on vastandfaasis ("vastastaktis"), siis on liitlaine amplituud minimaalne ja räägitakse interferentsi miinimumist. Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on erinevas faasis. Tingimuseks on, et käiguvahe peab olema võrdne paaritu arvu poollainepikkusega. Interferents kiledes: Kilesse läheb sisse valgus, millest osa peegeldub kile pinnalt, teine osa läheb kilesse sisse ja peegeldub kile alumiselt kihilt tagasi. Kuna tagasipeegelduvad valgused on koherentsed ning nad on sama valgusaatomi osad, mis jagati pooleks. Tingimuseks on, et kile on õhem, kui laine pikkus. Värvus tuleneb sellest, et õhukesele kilele langev valge valgus on liitvalgus ja see koosneb erinevatest
Difraktsioon on lainete paindumine või murdumine tõkete taha. Interferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevates ruumipunktides liituvate lainete võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. 38. Mis on koherentsus ning millest on tingitud mittekoherentsus? Koherentsus on lainete kuju mittemuutumine aja jooksul. Mittekoherentsus on tingitud kas lainepikkuste erinevusest või erineva kestusega pausidest lainetes. 39. Selgita interferentsi kiledes ning mis on ja mis põhimõttel töötavad selgendavad katted? Interferents kiledes: Kõigepealt langeb valguslaine kilele, mis osaliselt tungib kilesse ja osaliselt peegeldub tagasi. Ka see, mis tungib alguses kile alumisse pinda, peegeldub pärast tagasi kile ülemisse pinda. Loomulikult läheb sealt osa ka läbi, kuid seda inimese silm ei näe. Lained, mis peegelduvad tagasi nii kile üemiselt kui
47. Valguse interferents ja difraktsioon? Kuna tekib hele ja kuna tume triip? Valguse inferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Hele triip tekib kui lained samas faasis ja tugevdavad. Tume triip kui vastasfaasis ja nõrgendavad. Samas faasis on lained siis kui samal hetkel miinimum või maksimum. 48. Interferents kiledes. Üks osa peegeldub kile pinnalt ning teine kile alumiselt pinnalt ning kui kile on õhuke siis need peegeldunud lained interfereeruvad. Ehk siis lained peegelduvad erinurkade alt. 49. Mis on selgendavad katted ja kus kasutatakse? Selgendav kate on valitud nii, et tema pindadelt peegeldunud lained on vastasfaasides, interfereerudes nad kustutavad üksteist ja peegeldunud valgust ei esine. Kui klaas valgust ei neela, siis
gaseeritud joogi pudelite valmistamisel. PETist valmistatakse lisaks muudele toidupakenditele ka küpsetusvorme, - kotte ja kilesid. c) PP Polüpropüleen. Iseloomustab kõrge mehaaniline- ja tõmbetugevus, kuid väike löögitugevus. Polüpropüleen on vastupidav pingepragude tekkimisele ning seda on lihtne keevitada. Külmakraadidega võib muutuda rabedaks. Head keemilised ja elektrotehnilised omadused. Värvitu ja termoplastiline. Õhukestes kiledes praktiliselt läbipaistev. Antud materjal eristub termokindluse, samuti keemiliste reagentide toime taluvusega. Harukordselt vastupidav tänu kõrgele löögikindlusele. Propüleenile on omased kõrge löögisitkus, korduvate murdumiste taluvus, hea kulumiskindlus (võrreldav polüamiidide kulumiskindlusega), mis tõuseb molekulaarmassi suurenemisega, samuti on omased dielektrilised omadused. Polüpropüleen juhib halvasti soojust. Polüpropüleen
helendus. 47. Valguse interferents ja difraktsioon? Kuna tekib hele ja kuna tume triip? Valguse inferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Hele triip tekib kui lained samas faasis ja tugevdavad. Tume triip kui vastasfaasis ja nõrgendavad. Samas faasis on lained siis kui samal hetkel miinimum või maksimum. 48. Interferents kiledes. Üks osa peegeldub kile pinnalt ning teine kile alumiselt pinnalt ning kui kile on õhuke siis need peegeldunud lained interfereeruvad. Ehk siis lained peegelduvad erinurkade alt. 49. Mis on selgendavad katted ja kus kasutatakse? Selgendav kate on valitud nii, et tema pindadelt peegeldunud lained on vastasfaasides, interfereerudes nad kustutavad üksteist ja peegeldunud valgust ei esine. Kui klaas
kujutist? Kumerad läätsed koondavad valgust, nõgusad läätsed hajutavad valgust. 45. Optiline tugevus (ühik). dioptria 46. Kuidas inimesed jagunevad nägemise järgi, kuidas parendataktse? 1) tavanägijad 30% 2) lühinägijad (nõguslääts) 20% 3) kaugnägijad (kumerlääts) 50% 47. Valguse difraktsioon ja millal on märgatav Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. 48. Interferents ja tekkimise tingimus, interferents kiledes. Kahe laine liitumine, mille tulemusena võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Millal tekib lainete liitumisel hele triip ja millal tume triip? (võib teha joonise) .... 49. Miks seebimull värviline? Käiguvahe on võrdeline seebikile paksusega ja pöördvõrdeline lainepikkusega 50. Mis on ja kus kasut. selgendavaid katteid? Osa peegeldub kile ülemiselt pinnalt, osaliselt tungib kilesse. Selgendavad katted on peegeldamisvõimet vähendavad katted.
Lk 41. Difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida kui valguslained on koherentsed, s.t. Neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. Aatomid ei kiirga valgust mitte pidevalt, vaid lainejadadena. Laser on koherentse valguse allikas. Valguse lainelised omadused ei avaldu, kui avade mõõtmed ja nendevahelised kaugused on suured. Lk 57. Interferents tekib kiledes siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. Õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist. Selgendav kate on kile, mille pindadelt peegelduvad valguslained on vastasfaasis. Newtoni rõngad on läätse ja plaadi vahele jäävas õhupilus tekkivast käiguvahest tingitud interferentsiribad. Holograafia on eseme ruumilise kujutise jäädvustamine.
tugevus, mille fookuskaugus on 1m. 49. Kuidas inimesed jagunevad nägemise järgi, kuidas parendataktse? Lühinägijad - ei näe kaugele (nõguslääts) 20% Kaugnägijad - ei näe lähedale (kumerlääts) 50% Osaline värvipimedus – ei erista kõiki värve. Peamiselt punast ja rohelist. Täielik värvipimedus – Must/hall valge 50. Valguse difraktsioon ja millal on märgatav? Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. 51. Interferents ja tekkimise tingimus, interferents kiledes . Kahe laine liitumine, mille tulemusena võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. 52. Miks on seebimull värviline? Värvid tulevad seebikile välimiselt (õhk-seebivesi) ja sisemiselt (seebivesi-õhk) pinnalt peegeldunud valguse interferentsist. Kui mullile langeb peale valge valgus, siis tuleb arvestada, et see valgus koosneb eri värvusega valgustest. Mõne värvuse jaoks on iga seebikile paksuse juures täidetud interferentsi maksimumi tingimus ja
pakendeid, mis vabastavad kontrollitud kiirusega aktiivset tegurit. Mirkoobide arengu pidurdamine,etanooli ja lõhna emissiooni pidurdamine,kaitse hapniku, niiskuse ja etüleeni eest..Näiteks: Söödav barjäärkiht hapnikule (vahad ?) kaitseb puuvilju kuivamise ja mikroobide eest, kasutatakse ka lõikude ensümaatilise pruunistumise vastu. 20. Antimikroobne pakendamine Antimikroobsed ühendid kilede koostises, nii sünteetilistes kui söödavates kiledes: orgaanilised happed ja nende soolad ensüümod bakteriotsiidsed ühendid /bacreriocins/ triklosaan /triclosan/, fungitsiidid, Ag-tseoliit /silver zeolites/ Traditsioonilised säilitusmeetodid mikroobide paljunemise vastu on töötlemine kõrgel temperatuuril kuivatamine külmutamine: freezing refrigrration kiiritamine MAP/CAP antimikroobsete ühendite lisamine 21. Pakendamismasinate liigid on
56. Milliseid valguslaineid kiirgab laser? Laser kiirgab koherentseid valguslaineid 57. Mis on suured kaugused optikas? Optikas on suured kaugused sellised, mis on palju suuremad valguse lainepikkusest. 58. Millal võib lainete asemel kasutada kiiri? Kui avade (tõkete) mõõtmed ja nendevahelised kaugused on valguse pikkusest suuremad, siis võime kasutada valguskiiri ja kehtivad nn. geomeetrilise optika seadused. 59. Interferents kiledes? Kilesse läheb sisse valgus, millest osa peegeldub kile pinnalt, teine osa läheb kilesse sisse ja peegeldub kile alumiselt kihilt tagasi. Kuna tagasipeegelduvad valgused on koherentsed ning nad on sama valgusaatomi osad, mis jagati pooleks. Tingimuseks on, et kile on õhem, kui laine pikkus. Värvus tuleneb sellest, et õhukesele kilele langev valge valgus on liitvalgus ja see koosneb erinevatest värvustest, mis jagunevad ära, kuna osad valguse kiired ei peegeldu tagasi vaid
ja pakkelinte tõmbekindluse tõttu. 24. Iseloomustada polüvinüülkloriidi omadusi ja kasutamist. Tuua vähemalt 5 näidet kasutuskohtadest. Vastus : (PVC) CH2=CH R (-CH2-CH-)n · Amorfne ebaregulaarse struktuuriga polümeer · Suhteliselt jäik ja raske · Halvasti lahustuv · Polaarne · Mittesüttiv · Termiliselt ebastabiilne · Kergesti plastifitseeritav · Odav Kasutatakse : torudes, profiilides, kiledes,plaatides ja pudelites. 25. Isel. Polütetrafluoroetüleeni (PTFE) omadusi ja kasutamist. Tuua näiteid. Korrapärase struktuuriga kristalliline lineaarne polümeer. Kaubanduslik nimetus- teflon. Omadused: Silmapaistev sitkus ja löögitugevus Kasutatav maatriksvaiguna Kõrge kuumuskindlus (Tm=327) Keemiline inertsus Madal hõõrdetegur ja pinnaenergia Halvasti töödeldav Vastupidav kulumisele Kasutamine: Antiadhesioon- pinnakatted Rasketes tingimustes töötavate elektriseadmete isolatsioon
(s.o. mitmevärviline ) Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikkustega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus: 0,4 ÷ 0,75 m .Need on valguse spektri värvid. Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlat lainepikkust, sagedust ja perioodi. Selliste lainete liitumisel ei teki püsivat interferentsipilti. Lained on vähe koherentsed. Seega lainete küllaldane monokromaatilisus on koherentsuse eeltingimus. Interferents õhukestes kiledes geomeetriline käiguvahe, 0optiline teepikkuste vahe. Seega on olemas nagu ikka lainete korral : - interferentsi maksimum, kus valguslained tugevdavad teineteist - interferentsi miinimum, kus valguslained kustutavad teineteist. Interferentsinähtuse rakendusi: gaasi murdumisnäitajate määramiseks; väga täpseks pikkuse ja nurkade mõõtmiseks; pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks. Riistu interferentsi mõõtmiseks nimetatakse interferomeetreiks. 46
Sissejuhatus Ainete ringetes osalevad kõik organismid, kuid eriline ja põhiline osa on prokarüootidel. Pärmjahallitusseened Hallitusseened on aeroobsed organismid, kes kasutavad elutegevusel orgaanilisi aineid. Neil on oluline osa orgaaniliste ühendite lagundamisel. Pärmseened on võimelised kasvama ka anaeroobsetes tingimustes, võttes osa fermentatsiooni protsessidest. Põhiline roll mikroskoopilistel seentel keskkonnas (eeskätt mullas) on osalemine süsiniku ringes, lagundades orgaanilisi ühendeid. VetikadVetikatel on samuti oluline osa süsiniku ringes. Nad on organismid, mis põhilised osalevad veekeskkonnas toimuvas fotosünteesis. Vetikad on autotroofid, kes kasutavad elutegevusel süsiniku allikana CO2, muundades selle orgaaniliseks materjaliks. Fotosünteesi käigus produtseerivad nad keskkonda hapnikku. Sini-rohevetikad (tsüanobakterid) on prokarüoodid, kellel on tavavetikatega sarnane ainevahetus. Fotosünteesil osa võtvaid vetikad ja t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
