Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kordamine KT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
islam, mosee, koraan, karolingide, lään, sõjad, martell, araablaste, vallutused, dünastia, impeerium, renessanss, hispaania, baierimaa, kunagise, lõplikult, läänikord, maatükk, elavate, sunnimaisus, pärisori, misjonär, levitajad, misjoni, toomkapiitel, abistav, sinod, visitatsioon, külastus, kloostrid, jälgides, kümnis, kirikuisa, teoloogornamentika, taimornament Islami kirjandus-tõsielulised jutustlused, luulevorm Islami teadus- kuus tõelist Islami teadust: jumalasõna,õigusteadus,grammatika, ametlike dokumentide koostamine,poeesia ja ajalugu. Kõik teadused olid seotud Koraaniga Koraan-islami pühakiri ning elukorralduse juhis. Sunna- Koraani seletav ja täiendav püha pärimus. Mosee- pühakoda Medres- islamiusuliste noormeeste koolid.(keskõppe asutused ja ülikoolid) Sariaat-islami õigus (õppeaine) Minarett Mosee juurde kuuluv kõrge torn, mille tipust vaimulik rahvast palvusele kutsub.
Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa protsess mille käigus toimus Armulaualeiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks. Koraan Muhamedi õpetus, mis kirjutati üles peale tema surma. Islami pühakiri kui ka korraldus. Sunna Püha pärimus, mis rajaneb Muhamedile omistatud ütlustel ja tegudel. Islami lõhenemine 7. saj lõhenes Islam kolmeks peavooluks: haridziiditeks, sunniitideks, siiitideks. Islami arhitektuur Domineeriv roll islami kunstis. Kõikjal, kus muhamedlus kanda kinnitas, kerkisid moseed (pühakojad), medresed (islamiusuliste nooremeeste koolid) jm Koraanikoolid Valdava osa muslimite haridus piirus seal omandatuga, hariduse aluseks oli Koraan. Medresed Moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid.
ks.Neid ei õnnestunud enam ühte liita.7saj nn laisad kuningad. Majordoomused-.Frankide ajal ülikud, sõjaväepealikud suurte maavaldustega, lõpuks juhtisid riiki kuningate asemel. Kuulsaim -Karl Martell-Sõjaväes tema ajal võeti kasut pikem, raskem mõõk ja sadulajalused- raskeratsaväest sai lahingus põhijõud. Andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele, tagades ustavuse ja kiriku maavaldused kõigutamata oma võimu.732 a Poitiersi lahing. Frankidel õnnestus peatada araablaste edasitung, vallutajad üle Püreneede lõunasse tagasi. Frangi riik sai olulise tõuke arenemiseks. 9.Pippin Lühike-K.Martelli poeg, valitses Frangi riiki 8saj lõpus. Pakkus Rooma paavstile abi ning ajas langobardid ära (tekkis kiriku-e paavstiriik)paavst kroonis Pippine frankide kuningaks- algas Karolingide dünastia. Karl Suur-Pippini järeltulija, karolingide soost valitseja. Sõjaretkedega laiendas Frangi kr. 800a lasi end Roomas keisriks kroonida., tahtes
saj Bütsantsis provintside asemele moodustatud uued piirkonnad, mille eesotsas seisd kõrgema sõjalise tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Stratioodid talupojad Hagiograafiad pühakute elulood Gallia roomlaste nimetus gallide(keltide) asualale.Selle piirkonna etapid: 1. iseseisev keltide Gallia aeg(1.saj keskpaigani Ekr), mille lõpetas Caesari vallutus. 2. Rooma-Gallia aeg(1.saj. Ekr 3.saj pkr ), mille lõpetas frankide vallutus. 3. Merovingide Gallia aeg: (5-8.saj) 4. Karolingide Gallia aeg: (8-10.saj) Frangid germaani hõimurühm, kes asusid 3.saj Ekr Reini jõe paremal kaldal. Laisad kuningad 7.saj keskpaigast alanud ajastu. Tegelik võim koondus Majordoomuste kätte, kes kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise krorashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem aga suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. Karolingide renessanss Kõigi nende sõdadest ja verevalamisest kantud aastate vältel toimunud Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek.
Maalikunstis valitses tehnikatest mosaiik, levis ikoonide ehk pühapiltide maalimine. Bütsantsi kunst elas peale 1453. aastat vanavene kunstis edasi. 4. Frangi riik. Esimene suurem riiklik moodustis, mis kujunes Lääne-Rooma riigi aladele, oli Frangi riik. Riigi rajab Chlodovech I (481-511). Ta võtab vastu ristiusu 496. Peale tema surma riik jaotati tema pärijate vahel. 7. sajandi keskpaigas alas nn laiskade kuningate ajastu, mil võim koondus majordoomuste (kojaülemate) kätte. Karl Martell (688-741), kes 732. a Poitiers´ lahingus peatab araablaste vallutuse. Pippin Lühike (741-768), kes 754. ja 756. aastal korraldas kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile alasid. Nii tekkiski Paavstiriik ehk Kirikuriik. Tänutäheks kroonib paavst ta kuningaks. Karl Suur (768-814) laiendas oma valdusi kirdes Saksimaa, kagus Itaalia ja edelas Püreneede suunal. Paavst Leo III vajas siseopositsioonist ahistatuna toetust Karl Suurelt ning tänutäheks
· Kiriklik kunst üks ikoon sattus Venemaale ja avaldas suurt mõju sealsele maalikunstile (A. Rubljov) Frangi riigi kujunemine ja keisrivõimu taassünd 1. Gallia ja selle valitsejad a. Gallia põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks olid: · Reini jõgi ja Alpid · Vahemeri ja Pürenee mäed · Atlandi ookean ja Põhjameri b. Gallia ajaloo 4 etappi: KELTIDE ROOMA MEROVINGIDE KAROLINGIDE GALLIA GALLIA GALLIA GALLIA Aeg Kuni 1. saj 1 saj kesk- 5. 8. saj 8. 10. saj. keskpaik eKr paik eKr 3. saj pKr Valitsemise Gallialased Rooma Frangi riigi Heristali Põhitõed 4 iseseisvat provints rajaja Pippini keltide ja ladina Chlodovech. järglane Karl
Hangiti peamiselt luksusesemetega. Kaubandus oli nõralt arenenud. Sunnismaisus- talupojal keelati maalt lahkuda. Puudub vabadus. *Teotöö-talupoja (pärisorja) kohustus, kus nad pidid töötama feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas) Koraan-islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi tavast sõnumit. Kalifaat-vallutustega tekkinud araablaste suuriik. Viiking-Skandinaavia sõdalane normann-Lääne-Euroopa viiking varjaag- venemaal olevad viikingid Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse
Tema ajal vallutati enamik Galliast, Burgundia ja Nemaania. Saali õigus Chlodovechi poolt üles lastud kirjutada saali frankide tavaõiguste kogu. Frangi riigi laiskade kuningate ajastu - 7.sajandil olnud ajasu, kui tegelik võim oli majordoomuste käes Majordoomus kuningakoja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. Pippin Heristalist Frangi kuningas, kes ühendas uuesti frangi riigi. Karl Martell - Frangi riigi majordoomus ja hertsog, kelle ajal võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ja sadulajalused. Ta andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Ta oli Euroopa ristiusu päästja. Tema ajal sai talupoegadest elukutselised sõjamehed, kes said teenistuse eest maad. Feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks sai uut laadi sõjaväeorganisatsioon loomine. Poitiers'i lahing - 732. aastal toimunud lahing, millega Karl Martelli vägi pani piiri araablaste edasitungile Euroopas.
suurriik la France ... Saali õigus frankide tavaõigus 6.saj piirkonnad: Neustria, Akvitaania, Burgundia, Austraasia, Alemannia kuninga valdused jagati poegade vahel 7.saj keskpaigast laiskade kuningate ajastu majordoomuste võim 687 Pippin Heristalis Austraasia ja riigi ainus majordoomus: Frankide riik ühendati uuesti 714 poeg Karl Martell võttis kasutusele Frangi hertsogi tiitli Karl Martell peatas muhameedlaste pealetungi Euroopale Poiters'i lahingus 732 pikem ja raskem mõõk; raskeratsavägi feodaaltsivilisatsioon, sõjameestele maade jagamine Karolingid poeg Pippin Lühike 741-768: kindlakäeline ja ettenägelik head suhted vaimulikega, tunnistades kirikuriiki e Paavstiriiki
Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus Hagia Sophia Püha Sophia kirik Istanbulis, sellest sai mosee ja lisati 4 minaretti Skisma kirikulõhe 1054, jagunes ida- ja läänekirikuks, tekkis tüli, kas Püha Vaim lähtub Isast või Isast ja Pojast Renessanss keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus Kronograafia keskaja ajalugu käsitlev ajaloo haru Majordoormus Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Rolandi laul tundmatu autori kirjutatud värsseepos, mille aineks on Karl Suure sõjaretk
622.a põgenes medinasse, millest sai uue usu poliitiline keskus. Muhamed lasi sinna rajada moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ning andis välja seadusi. 630.a saabus tagasi mekasse 1 koos kaaskonnaga ning tegi Kaaba pühamust oma usu keskuse. Suri 632.a medinas ja on sinna maetud. Koraan koosneb Muhhamedi 23 poolt jooksul saadud ilmutustest ja suulisest pärimusest. Ehtne koraan saab olla ainult araabia keeles. Koosneb 114 suurast e peatykist. Õpetus koosneb 5 ettekirjutusest (ei ole jumalat peale jumala ja muuhhamed on jumala saadik, paastumine, palverännak mekasse) alkoholi keel sealiha ja veistoitude söömis keeeld püha sõja ja kättemaksu kohustus. 650 l6heneb suniitideks ja siitideks. Suniidid on abu bari j2rgijad tunnistavad ainult koraani ja sunnat
· 14. sajand ja 15. sajand, kui tekkis renessanssi ajastu. · Aasta 1517, kui toimus reformatsioon. KESKAJA PIIRID 1. Varakeskaeg · 1. periood: 5.saj kuni 9.saj algus. Üleskasvamis- ja muutusteajastu algus. Tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Frangi riigi tekkimine. · 2. periood: 9.saj algus kuni 11.saj algus. Lääne-Rooma saab üle demograafilisest kriisist. Karolingide impeerium langeb. Katoliikluse ja roomakatoliku kiriku esiletõus. Kujunevad välja katoliikluse egiidi all romaani ja germaani kultuur. 2. Vahekeskaeg · 11.saj algusest 14.saj teise pooleni. Õitsenguperiood võrreldes varasema ja hilisema epohhiga. Tõuseb esile 13.saj- kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust. 3. Hiliskeskaeg
- Armee tuumik vabad talupojad, kes said teenistuse eest pärandatava maatüki (11.saj juba palgasõjavägi) - Lasi koostada kolmeköitelise "Tsiviilõiguste kogumi" aluseks Rooma õigus see seadusandlus jäi 1000 aastaks Euroopa õigusloome aluseks 4. Välisvaenlaste sissetungid ja Bütsantsi langemine - Parim aeg Bütsantsile 6. saj - 7. 9. saj. araablased vallutasid Vahemere idaranniku, Aafrika ja Hispaania alad - 11 saj. petseenide ja türklaste vallutused - 1453 langes Konstantinoopol türklastele 5. Bütsantsi kultuuri tähtsus: - Hoidis elus antiikkultuuri - Süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust - Õigeusu mungad kirjutasid raamatuid ümber (papüürusele, 7 saj-st pärgamendile, 11saj-st kaltsupaberile) - Rikkalikud raamatukogud (keisri raamatukogus 120 000 kirjarulli) - Kreeka keel oli ametlik keel - Maailmakroonikate e. kronograafiate koostamine
2. töötati välja kirillitsa (Kyrillos ja Methodios, Bulgaaria mungad) slaavi tähestik 3. arenesid erinevad teadused FRANGI RIIK MEOVINGIDE AJAL Esimene püsivam riik, mis Lääne-Rooma territooriumil tekkis oli Frangiriik Gallia territooriumil. Territooriumi ajalugu jaotatakse järgmiselt: 1. Keltide ajastu kestis 1 a tuh keskpaigani e.Kr 2. Keldid Rooma võimu all kuni 476 3. Germaanlaste võimu all 4. Frangi kuningriigi ajajärk e. Merovingide dünastia kuni 8 saj alguseni 5. Frangi Keisririigi ajastu e. Karolingide ajastu 800-10 saj II pool Merovingide dünastia e. Frangi Kuningriik 486-dat a loetakse Frangi Kuningriigi tekkimiseks, kui Frangi väepealik Chlodovec 481-511 kuulutas end kuningaks Iseloomustas: · 496 võeti vastu ristiusk · Territooriumil maksis saaliõigus lex Salica- seadustekogum, mis oli segu frankide tavaõigusest ja Rooma õigusest
majanduskeskused, laoruumid toiduainete hoidmiseks, usukeskused), millest kuulsaim Knossos. Lossidel puuduvad kindlustused. · Labürint · Kultuurikandjatel oma silpkiri (lineaarkiri A)-Kuna pole teada kreeta kultuuri elanike keele päritolu, siis pole suudetud nende kirja veel desifreerida. Savitahvlid · Rahumeelne- pole leitud relvi, freskodelt puuduvad sõjad, valitsevad naiselikud jooned · Härjakultus- Minotaurose legend, Adriane lõng · Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurse. Umbes 1500 eKr toimunud looduskatastroof tõi enesega kaasa tõsise maavärina, lõuna suunas liikuva hiidlaine ning vulkaanilise tuha langemise Kreeta saarele, mis purustas ja kattis paksu tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes
ühendas Frangi riigi enda alla; võttis vastu ristiusu; laiendas Frangi riigi piire 5.saj. Pärast Clodovechi lagunes Frangi riik, sest see jaotati ära kolme poja vahel, mis tõi kaasa vennatapusõjad. Siis oli nii-öelda nõrkade ja laiskade kuningate ajastu, sest reaalselt olid võimul hoopis majordoomused ehk selle aja peaministrid. Frangi riik oli jaotatud erinevate majordoomuste vahel ära. Ajapikku kerkis esile Karl Martell ehk nii-öelda Euroopa päästja, sest ta päästis Euroopa araablaste sissetungi käest. Karl Martell tõrjus tagasi araablaste sissetungi, viis käiku sõjaväereformi ehk pani aluse feodaalsuhete kujunemisele. Ta tõrjus kõrvale kõik teised majordoomused ning ühendas kogu Frangi riigi. Martelli poeg Pippinist sai Frangi riigi kuningas ja alates temast räägitakse uuest kuningsoo dünastiast. Enne teda olid võimul merovingid, nüüd karolingid. Varem võimul
majanduskeskused, laoruumid toiduainete hoidmiseks, usukeskused), millest kuulsaim Knossos. Lossidel puuduvad kindlustused. • Labürint • Kultuurikandjatel oma silpkiri (lineaarkiri A)-Kuna pole teada kreeta kultuuri elanike keele päritolu, siis pole suudetud nende kirja veel dešifreerida. Savitahvlid • Rahumeelne- pole leitud relvi, freskodelt puuduvad sõjad, valitsevad naiselikud jooned • Härjakultus- Minotaurose legend, Adriane lõng • Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurse. Umbes 1500 eKr toimunud looduskatastroof tõi enesega kaasa tõsise maavärina, lõuna suunas liikuva hiidlaine ning vulkaanilise tuha langemise Kreeta saarele, mis purustas ja kattis paksu tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes
Seda võibki pidada Frangi riigi tekkekohaks. Frangi riik tekkis 5. sajandil ja selle rajajaks oli Chlodovech. Clodovech võttis vastu ristiusu (lasi ristida enda ja oma kaaskonna). Frangi riigi ühtsus ei püsinud kuigi kaua, sest riik jagati kuninga poegade vahel ära. Võimu ei omanud mitte kuningad, vaid pigem majordoomused ehk kuningate kojaülemad. Ka nende majordoomuste vahel toimus võimuvõitlus ja 7. sajandi lõpul õnnestus ühel majordoomusel Frangi riigi ühtsus taastada. Karl Martell Majordoomustest on väga oluline 8. sajandil elanud Karl Martell. Aastal 711 olid araablased hõivanud Pürenee poolsaare ning nad üritasid tungida Frangi riiki. Kuid Karl Martell pani nende sissetungi seisma. Seetõttu on nimetatud teda ka Euroopa päästjaks. Tema teine oluline ettevõtmine oli see, et ta rajas raskeratsaväe. Selleks, et rüütel saaks omale vastava varustuse muretseda, annetas Karl Martell neile maad koos seal elavate talupoegadega
Karl Suur ründas samal aastal Bütsantsi. Kokkupõrked süvendasid ida ja läänelõhet veelgi. Karolingide impeerium Riigis elas umbes 15-18 miljonit inimest. Riiki hoidsid koos relvad. Riigil puudus pealinn. Karl Suure õukond oli koguaeg teel ja keiser peatus kord ühe kord teise vasalli juures. Tugeva keskvõimu seadusandluse, raharingluse ja maksusüsteemini frangiriik ei jõudnudki. Karolingide panus kultuuriarengusse Karl Suure ajal toimunud kultuuriarengut nimetatakse karolingide renessanssiks. Karl Suur ja tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid. Hakati rajama ilmalikke õppeasutusi. Karolingide pärand Karl Suure võimu päris ta poeg Ludwig I Vaga, kes jaotas impeeriumi oma poegade vahel. Algasid tülid ja kodusõjad. 843a. sõlmiti Verdun kokkulepe, millega riik jagati lõplikult kolmeks: Ida- Frangiriik ehk Saksa-Rooma keisririik, lääne-frangiriik ehk Prantsusmaa kuningriik ja Itaalia kuningriik.
pidid osalema asteekide ehitustöödel. Eksisteeris samasugune hierarhia nagu maiade linnriikides. Ohverdamine oli vajalik selleks, et iga päev päike tõuseks, et maailmakord säiliks. Asteekide arvates oli normaalne surra kas lahingus või vangina ohvrialtaril, sest need läksid Päikesejumala taevasse. Ülejäänud läksid süngesse allilma. Erandina läksid uppunud vihmajumala taevasse. Peeti "lillesõdasid", mis olid sõjad, mida peeti ohverdusvangide saamiseks. Nimetus tuleb sellest, et asateegid võrdlesid voolavat verd langevate õitega. Asteekide rõhumine teistele nõrgemate rahvaste vastu sai neile saatuslikuks, sest need keda asteegid rõhusid liitusid hiljem hispaanlastega nende vastu. Asteegid harisid oma lapsi. Teatud kindlas vanuses hakkasid lapsed koolis käima. Oskused, mida neile õpetati olid erinevad. Ülikute lapsi valmistati ette
Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla.
Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla.
Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla.
üksteisest sõltumatud linnriigid Sparta, Korintos, Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias, omavahel vaenujalal, sisemiselt ebastabiilsed, kreeklased nim. end helleniteks, kõik mittehellenid olid barbarid; ülekreekalised religioossed keskused Delfi, peajumala Zeusi tähtsaim kultusekoht Olümpia, 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama usu- ja spordipidustusi olümpiamänge; Kreeka-Pärsia sõjad 6.saj. oli Lähis-Idas suur Pärsia riik, alistas Väike-Aasia rannikul olevad kreeka linnad, pärslaste löögi alla langesid ka Balkani ps. kreeklased. 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku sõjaväega Ateena vastu, saadi Maratoni lahingus lüüa, lahkuti Kreekast. 480 eKr tuli Dareiose järglane Xerxes. Pärslased vallutasid foiniikia laevastike abiga Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise lahingus Ateena lähedal saavutas kreeklaste laevastik võidu
Muutis võimu päritavaks ja lasi kinni panna seadused saali õiguse nime all. Tema võimu kindlustas ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis 469a .saavutas sellega kõrgete ristiusu vaimule toetuse ja eelised teiste germaani hõimude eest. Tema surmajärel jagati riik poegade vahel, mis nõrgestas riiki ja tõi kaasa kodusõjad. Kuningate asemel hakkasid valitsema nende pojaülemad majordoomused. 714 sai valitsejaks majordoomus karl martell. Kes võttis endale frangi hertsogi tiitli. Ta oli kuningas kes teadis kuidas saaks olla vägagi võimukas ja et ei tekiks tülisi siseriigis tema vastu, ta leidis lahenduse kuidas kirik ja sõjavägi oleks temaga rahule jäänud. Ta oli väga hea väejuht ked viis frangid võidule poitiersi lahingus , vallutajad araablased valgusid laiali. Ta loos uued tehnikad kuidas saada olla efektiivsem sõjategevuses ja lasi luua uue varustuse ratsaväele
1. Riiklik areng 1.1. Vara-Sumeri (Varadünastiline) periood ( - kuni 2340 e.m.a.) - põhimõtteliselt sõltumatute linnriikide periood, mil aeg-ajalt tõuseb esile juhtlinn. (Uruk, Kisch (28.saj.), Ur(26.saj), Lagasch (25. saj)). Toimub riikliku ja sakraalse võimu institutsionaliseerimine. 24.saj. e.m.a. Sumeri esmaühendamine 1.2. Kesk-Sumeri periood (Akkadi Sargoni suuriigi ajastu (2340-2160); Uri III dünastia (2111-2003) ajastu) Lõuna- ja Põhja-Mesopotaamia ühendamine. Poliitilise ja majandusliku võimu jätkuv kontsentreerumine. Suurmaaomanduse kujunemine, tekib tsentraliseeritud paleemajandus koos laiaulatusliku bürokraatiaga, kelle käes on tootmissaaduste jaotusmonopol. 2. Õiguse üldiseloomustus Arhailisest õigusest riiklikku õigusse ülemineku esimene etapp, kus religioon ja õigus on tihedas seoses. (Õigus on sageli jumaliku päritoluga.) Õiguse
annaabi.ee 
