Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kordamine biokeemia testiks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
süsivesik, biomolekulid, vitamiin, veevajadus, inimorganism, lipiidid, biokeemia, aminohape, sülje, oksüdatsioonil, peensool, glükoos, seedetrakti, kõhulahtisus, oksendamine, katma, eritumine, suuremal, esindatud, süsivesikud, valgud, kaltsiferool, suitsetajad, tõstma, mineraalaine, kaltsium, regulatsioonil, naatriumBiokeemia eksamiks kordamine 1) Selleks, et tagada vajalike rasvhapete piisav saamine, peab toit sisaldama nii loomset kui ka taimset rasva. 2) Ööpäevasest energiavajadusest peaksid valgud täitma: 10-15% 3) Ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma: 55-60%. 4) Mitu % inimese ööpäevasest vajadusest peavad täitma lipiidid? 26-30% 5) Vee saamine ja eritumine organismis peaksid olema tasakaalus: õige/vale 6) Katabolism on (dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus ) on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. 7) Inimorganismis olev vesi jaguneb võrdselt erinevate ruumide: õige/vale 8) Palaviku korral on organismi veevajadus suurenenud: õige/vale 9) Altsidoos on vere pH tõus: õige/vale
1. Nimetage 4 rasvlahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) Vitamiin A – retionool – nägemine, luude kasv 2) Vitamiin D – kaltsiferool – luude ja hammaste kasv, kaltsiumi omastamine, vajalik vere hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2
Biokeemia I testi küsimused Mis tähendab aminohappe? Valku ehituslik üksus. Kust algab toiduvalgu seedimine organismis? Maos. Kas palaviku korral on organismi veevajadus on ...? Suureneb. Inimorganism saab vett ... vastus eelpool ... aga ma ise arvan et see on lipiidid, sest kirjas on et lipiidid on endogeense vee potentsiaalseks reserviks organismis. Milline süsivesik on organismi jaoks keskne? Glükoos. Mitu protsenti energiat ööpäevas vajab inimorganism? 10-15 %. Kas väide, et kõik süsivesikud võib nimetada ka suhkruks ... on vale. Milles seisneb lipiidide tähtsus organismis? Lipiidid tagavad pikaajalist energia vajadust organismis.
Termoregulaator (suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuht) Organismi tasandil: Termoregulaator (higi) Transportija (veri, lümf) Hüdrostaatilise skeleti moodustaja Kaitsefunktsiooniga (pisarad, liigesvõie) Keskkond (loote areng, limakeskkond viljastumisel; laiemalt ainevahetusreakts. toimumise keskkond ja osaleja) Liiga palju vett võib olla kahjulik, kuid enamasti tekib siiski vedelikupuudus. 2. Süsivesikute/Sahhariidide biokeemia. Monosahhariidid - looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid, nt glükoos, fruktoos. Glükoos (viinamrajasuhkur) on taimede ja loomade põhiline süsivesik. Ta ei ole kõige magusam suhkur. Kuulub disahhariidide koostisesse. Inimese organismis on glükoos põhiliseks energiaallikaks ja paljude teiste süsivesikute aluseks (laktoos, sahharoos, tärklis, glükogeen). Vabas olekus reguleerib ta vere osmootset rõhku.
Biokeemia BIOKEEMIA MÕISTE JA OLEMUS * Biokeemia on teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. * Biokeemiat võib laiemas plaanis defineerida vee mitmeti: · elutegevuse molekulaaraluseid uuriv teadus; · teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
toitumissoovitused orienteeruvad. Toiduenergia on väljendatud kilodzaulides (kJ), megadzaulides (MJ) ja kilokalorites (kcal), kusjuures 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. 1.Toitained Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Menüü koostamisel on soovitatav toitainete jaotus, milles valgud moodustavad 1015%, rasvad 2530% ja süsivesikud 5560% päevasest energiast. Toitainevajaduse alusel tehtud toiduainete
BIOKEEMIA Mis on biokeemia? Biokeemia 2 definitsiooni: · Biokeemia on elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv teadus · Biokeemia on teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumisest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega Biokeemia on tänapäeval tihedalt integreeritud nii loodusteaduse distsipliinidega kui ka meditsiiniga: · Molekulaarbioloogia · Molekulaargeneetika · Geenitehnoloogia · Bioinformaatika · Molekulaarmeditsiin BIOKEEMIA JA MEDITSIIN Biokeemiliste protsesside uurimine molekulaarsel tasemel aitab meil mõista
vajalikketoitaineid ja energiat erisugusel hulgal. Toiduained on taimse või loomse, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomasete ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Seega: mõiste toitained ei samastu mõistega toiduained. Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente võib liigendada mitmeti - keemilise loomuse järgi orgaanilised ja anorgaanilised, bioloogilise sisu järgi asendatavad ja asendamatud, tehnoloogia alusel töötlemata ehk looduslikud ja töödeldud, olemuse alusel
11. On energiaallikad. Valkude lõhustamisel vabanevat lämmastikuvaba jääki kasutatakse ära energiaallikana. 12. Fibrinogeen teostab vere hüübimist. Ainevahetus: Seedetraktis lõhustakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ning edasi aminohapetkes, mis imenduvad peensoolest verre.Veri kannab aminohapped maksa, kus toimub: Transamiinimine ja desamiinimine: Transamiinimine: ühe aminohappe aminorühm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape, mida on hetkel tarvis. Desamiinimine: lõhustamisprotsess, kus eraldatakse aminorühm ja aminohape muudetakse lämmastikuvabaks ühendiks, mis eraldatakse organismist või kasutatakse energeetilistes protsessides.(nt kehalise töö ajal). 9. Asendatavad ja asendamatud aminohapped Täisväärtuslikud - Sisaldavad asendamatuid aminohappeid ( 20st 9 : leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin, histidiin) neid sisaldavad peamiselt loomsed
Biokeemia teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia põhisuunad: 1) staatiline biokeemia uurib elava komponentide ehitust ja omadusi 2) dünaamiline biokeemia uurib metabolismi (ainevahetus) ja energiavahetust organismides 3) funktsionaalne biokeemia uurib biomolekulide muundumisi seoses füsioloogiliste Funktsioonidega. Biokeemia spetsiifilised suunad: Biokeemia põhisuundade seostunud areng on viinud spetsiifiliste suundade tekkele: · bioorgaaniline keemia uurib elutegevuse keemilis-füüsikalisi aluseid biomolekulide tasemel · molekulaarbioloogia uurib biopolümeeride struktuuri ja biofunktsioonide molekulaarseid aluseid · molekulaargeneetika uurib geneetilise informatsiooni ülekandemehhanisme Metabolism Anabloism
BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID) Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised
Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,3kcal) 1g etanooli 29,7 kJ(2,95kcal) Päevasest energiatarbest tuleks 55-60% katta süsivesikud, 25-30% lipiidid, 10-15% valgud. Organismi energiavajadus sõltub: vanusest, soost, füüsilisest aktiivsusest. PAV põhiainevahetuseks kuluv energia on see minimaalne energiahulk, mis kulub rahulolekus kehal toimetulekuks. Valkude tähtsus toitumisel. Täisväärtusliku valgu mõiste. Põhilised valguallikad ja nende valik. Valkude ehk proteiinidega on seotud kõik organismi elutähtsad protsessid (struktuuride loomine- valgud on rakkude ja
Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas, närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude komponentide hulka. Valgud moodustavad mitmesuguste kudede massist 30%. Ligi 2/3 inimkeha
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia – teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid – C, H, N, O, P, S, mikroelemendid – raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid – kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. 3. Inimkeha aminohapped
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on
· omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 20-35 %, süsivesikutest 55-65 % ja valkudest 15-20 % 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4,1 kcal. kui ainult süsivesikutest päevane energia siis (2000/4,1=487,8g) kui on ka valgud ning rasvad mängus siis (0,55*2000/4,1= 268,3g kuni 0,60*2000/4,1= 292,7g) 11
Kuuluvad paljude hormoonide koostisesse Omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises Neil on varuaine roll (maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vasatavalt vajadusele hõlpsasti kasutada 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? Olenevalt spordialast sõltub ka süsivesikute osakaal menüüs. Näiteks jõualadel võiks süsivesikuid olla 50%, valke 20% ja rasvu 30%. Vastupidavusaladel vastavalt 60, 15 ja 25%. 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4 kcal. Kui päeva energia tuleb saada ainult süsivesikutest, siis: 2000/4,1=487,8g.
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama;
Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Nagu maja ehitamisel, nii ka inimese organismis ei tohi ükski oluline detail puududa. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja lihavalk ) . Enamik taimesid valke-, tera- ja kaunviljade valgud-, on vähem väärtuslikud, kuna neis puudub mõni oluline aminohape. Eeltoodust selgub, et inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on täisväärtuslik. Koolilapsele vajalik toiduvalgu vajadus päevas on 1 gramm kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Päevase valguvajaduse katab näiteks 3-4 kg kartuleid, 1-1,5 kg herneid, 6-10 kg puuvilja, 500 g kala, 200-300 g juustu, 300-500 g kohupiima või 300-500 g liha. Rasvad Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75-
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75-
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75-
Nii on glükoosi metabolismi defektid põhialuseks kahele üldisele metaboolsele haigusele: suhkurtõbi ja rasvumine. Need on aga tihedalt seotud terve rea tõsiste meditsiiniliste probleemidega nagu ateroskleroos, kõrgvererõhktõbi, retinopaatia, neeruhaigused, kasvajad jt. Sahhariidide seedimine: 1 1. Suuõõnes algab tärklise ja glükogeeni hüdrolüüs sülje -amülaasi toimel. Ensüüm lõhustab sisemisi glükosiidsidmeid. 2. Maos jätkub tärklise ja glükogeeni seedimine sülje amülaasi toimel, kuni ensüüm inaktiveerub maosoolhappe toimel. Maos ei ole süsivesikuid seedivaid ensüüme. 3. Peensooles süsivesikute seedimise põhikoht. a) Pankrease -amülaas jätkab sülje amülaasi alustatud tärklise ja glükogeeni seedimist. See toimub pms. 12sõrmiksoole valendikus, kus on pankrease amülaasi põhihulk
VIII AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja määramistingimused. PAV hindamine. Protsesside kogumik, mille käigus toimub lõhustatud toitainetest (valkudest, lipiididest ja süsivesikutest) energia saamine ning uute kudede ehitamine. Seega on aine – ja energiavahetusel 2 suuremat funktsiooni: ENERGEETILINE JA PLASTILINE E EHITUSLIK FUNKTSIOON. Energiat saadakse suuremalt jaolt glükoosi oksüdatsioonil (see võib olla aeroobne(19 x efektiivsem) ja anaeroobne). Tavaliselt energia saamine toimub organismis aeroobsel teel, ainult väga intensiivse töö korral võib see toimuda anaeroobsetes tingimustes (sprint, trepist üles minek ja toimub lühikest aega). Peale glükoos saab energiat ka teistest toitainetest, ainult et enamus juhtudel muudetakse need toitained glükoosiks. See toimub glükoneogeneesi teel s.o glükoosi saamine aminohapetest (vt. ülevalt).
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. On kiiresti arenenud; suurt tähelepanu pööratakse sellele, kuidas organismid energiat ja teavet hangivad ja töötlevad. Tulemuseks teadmine, et pealtnäha erinevad elussüsteemid on molekulaartasandil küllaltki sarnased
sünteesitakse sellest kohe urea ehk kusiaine, mis pole enam mürgine ja eemaldatakse organismist neerude kaudu. Süsivesikute seedimine ja imendumine. SV-d on inimesele tähtsamaks energiaallikaks , sõltumata sellest, kas tegemist on sportlase või kehaliselt väheaktiivse indiviidiga. Toidus põhiliselt tärklis, aga ka glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos, laktoos, mitteseeduvad SV-d ehk kiudained. SV-te seedimine algab suus sülje toimel. See protsess jätkub mao ülemises osas sülje amülaasi toimel ja katkeb, siis, kui toidumass segunenud happelise maonõrega distaalses maoosas. Peensooles jätkub SV-te seedim peensoole ensüümide toimel. Toidus leiduvad SV-d, mida inimese seedetrakt suudab lagundada, lammutatakse seedetrakti vastavate ensüümide poolt monosahhariidideni, eelkõige glükoosiks, kuid vähem ka laktoosiks ja fruktoosiks. SV-d saavad imenduda üksnes monosahhariididena peensoolest verre ja kantakse laiali kudedesse ning maksa. SV-
Organism kasutab toitaineid: · kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE.
TOITEFAKTORITE ÜLDINE KLASSIFIKATSIOON TOITEFAKTORID ENERGIA - kõikide biokeemiliste protsesside käivitaja. Söötade energiasisaldus sõltub nende kuivaine koostisest. Rasvarikaste söötade kuivaine 1 kg võib sisaldada kuni 6 megakalorit (Mcal) energiat, rasvavaeste söötada kuivaine kg 3,6 - 3,8 Mcal. Kuivaines sisalduv toorkiud on sööda seeduva energia sisaldust vähendav komponent. Toorkiud on keemiliselt süsivesik, kuid ei allu seedefermentide toimele. PROTEIIN - kõik lämmastikku sisaldavad ained söödas. SEEDUV PROTEIIN - kõik need lämmastikku sisaldavad ained söödas, mida organism kasutab keha-, piima- ja munavalkude ülesehitamiseks. Valk sisaldab keskmiselt 16 % lämmastikku. Kõrgemate loomade organism ei ole suuteline iseseisvalt sünteesima aminohappeid (aminohappeist pannakse kokku valgud). Mõnede taimtoiduliste loomade
Kindlapiiriliste biofunktsioonideta elemendid (millised need on enam-vähem ja mis se tähendab et on kindlapiiriliste funktsioonideta) o Al, Ag, Ba, Be,Bi,Br,Cd,Li,Pb,Rb,Sr Vesi elusorganismis (palju on ja milleks vaja). o Tüstoplasma põhiaine, termoregulaator, transportija, kaitsefunktsioon (pisarad) o Taiskasvanutel- 28-35 ml/kg ; Imikutel 120-170 ml/kg ; lapsed 75-100 ml/kg 2. Sahhariidide biokeemia. Sahhariidid - ehitus, klassifikatsioon. Mono, di, polü. Tunne ära. o Sahhariidid- keemilised ained, mille molekulid koosnevad C,H ja O aatomitest Monosahhariidid. Tsüklilise vormi teke lineaarsest (teate, et juhtub). D- ja L- isomeerid, - ja - isomeerid (et nad on olemas ja kumb on olulisem). Tähtsamad esindajad (glükoos, fruktoos, riboos/desoksüroboos, galaktoos). Disahhariidid/oligosahhariidid
1 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus: Mõiste: Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Jaotus: Põhibioelemendid (96-98% organismide elementaarkoostisest), Essentsiaalsed(peamised) Makroelemendid (vajatakse üle 100mg päevas nt Ca, Na, K, Mg) Essentsiaalsed Mikroelemendid Kindlapiiriliste funktsioonideta elemendid Inimkeha atomaarne koostis.
Biokeemia SÜSIVESIKUD Et enamiku antud aineklassi esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena üldvalemiga Cn(H2O)m, võeti kasutusele üldmõiste "süsivesik". Esimesena tegi seda Tartu Ülikooli professor C.Schmid 1844.aastal ja see ongi nüüdisajal rahvusvaheliselt üldtunnustatud nimetus. Süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibetermin, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi, aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta
Rasvhapped osalt sisenevad ka maksa, osa läheb aga kudedesse, kus nendest ja fosfolipiididest sünteesitakse uuesti triglütseriide. Maksa sisenenud rasvhapped moodustavad valguga kompleksühendid, mida kutsutakse väga madala tihedusega lipoproteiinideks ja need lähevad maksast uuesti verre ja neid võidakse ka suunata kudedesse. Lipiidide vajadus toiduga on 25-30% ööpäevasest kaloraazist. Lipiidide saamiseks on vajalik, et toidus oleks ka teatud hulk taimseid lipiide. Taimse päritoluga lipiidid sisaldavad asendamatuid rasvhappeid: alkolineleenhape ja kinoolhape. Seemnetes, pähklites, oliivõlis. Neid peaks saama päevas 10-15 grammi. Asendamatud rasvhappedsisaldavad fosfolipiide. Mineraalainete ja vee ainevahetus Organismis on vett ~70%. See on paigutatud erinevatesse kudedesse. Vesi paikneb ka veresoontes vere koostises, samuti ka rakuvahelises ruumis ja lümfis. Vees on rohkesti erinevate mineraalsoolade ioone ja ka orgaanilisi aineid ja nende ainete osakesed
On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja lihavalk ) Enamik taimseid valke-, tera- ja kaunviljade valgud-, on vähem väärtuslikud, kuna neis puudub mõni oluline aminohape. Inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on täisväärtuslik. Valgu vajadus sõltub vanusest, soost, kehalisest koormusest ning lihasmassist. Inimesed, kes tegelevad spordiga vajavad valke rohkem(15-20%). Vaimse töö tegijatel on vajalik toiduenergia väiksem(14-15%), seepärast on neil suurem osa loomsete valkude vajadus, mida seostatakse aju ainevahetusega. Vananedes ka valgu vajadus väheneb (10-12%). Ohtlik on valkude üle-kui ka alatarbimine
annaabi.ee 
