Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kõrbeloomade, taimede kohastumised eluks kõrbes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põõsad, osadel, kohastumised, õhumassid, langed, kliimaga, poolpõõsad, juurestik, koguda, aaloe, kõrbetaimed, eluviisiga, kõrvadKõrb. Kõrbed on kuiva kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika ja parasvöötme loodusmaastik. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kõrbed hõlmavad u.23% maismaast. Nad on tekkinud kas püsiva kõrgrõhkkonna, niiskete õhumasside liikumist takistavate mäestike ja mandrite lääneosas rannikualade sademetevähesust soodustavate külmade merehoovuste mõjul. Kõrbekliimale on
kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km². Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld. Suurem osa neist on siiani kättesaamatud. Taimestik katab vähem kui poole kõrbe pindalast. Taimedel lehed enamasti puuduvad. Taimed ning loomad on kohastunud elama päeval kuumuses 40-50 °C, öösel läbitungivas külmas. Ka inimesed saavad selle kliimaga hakkama, kui valmistuvad enne kõrbe minekut. Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed. Varjus meeldib lesida ka tuntud kõrbeloomadel kaamelitel
Tallinna Tehnikagümnaasium Poolkõrb Referaat Koostaja: Liisa Kasak Juhendaja: õp. Kersti Veskimets Tallinn Sisukord ........................................................................................................................... ....14......................................................................................................................................... 3 Üldiseloomustus........................................................................................................................ 4 Abiootiliste tegurite iseloomustus.............................................................................................. 4 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted................................................................ 8 Energia liikumine toitumistasanditel....................................
Erinevate loomaliikide esindajad: Taimtoidulised imetajad: rohtlajänes, vöötorav, kaamel. Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. Kõrbealadel elavad inimesed Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja kaameleid (parasvöötme kõrbetes peamiselt kaksküürkaameleid). Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid
Namibi kõrb Koostaja: Krista M.R.G 8D TARTU 2004 Namibi kõrb Namiibia Vabariik asub Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani ääres. Andmed Namiibia Vabariigi kohta on toodud tabelis 1. Tabel 1. Andmed Namiibia Vabariigi kohta. Iso koodid NA / NAM Ametlik nimi Namiibia Vabariik Pealinn Windhoek Rahvaarv 1 800 000 Riigikord Vabariik Pindala (km²) 825 418 Religioon Kristlus Staatus iseseisev riik Keel inglise, saksa, afrikaani keeled Valuuta lühend NAD Rahaühik Namiibia dollar Valuutakurss 1 NAD = 1.97948 EEK (01.09.2003) Namiibia ulatub lõunas Oranje, põhjas Cunene jõe alamjooksuni. Atlandi ookeani rannik on kogu ulatuses (umbes 1500 km) vähe liigestunud. Üle poole pindalast hõlmab 1200-1600 m kõrgune kiltmaa. Sellest ida pool paikneb 900-1100 m kõrgune Ka
Teisel pool mäetippu hakkab õhumass laskuma ja soojeneb. Nüüd suudaks ta hoida rohkem vett ja seob ümbritsevast keskkonnast juurde. Selle tagajärjel kuivab ümbruskond ja tekibki kõrb. Sarnased kõrbed tekivad mäeahelike "seljataha". Kõrb võib olla liivane, savine või kivine, seal võib esineda mägesid ja liikuvaid liivasid. Kõiki maakera kõrbeid ühendav tunnus on aga kuivus. Elu kõrbes on raske. Paljud kõrbeloomad on õise eluviisiga ning peavad energia säästmise nimel jahti vaid ööjaheduses. Ka inimene mängib olulist osa kõrbete tekkimisel, täpsemalt nende laienemisel. Ülekarjatamine on üks põhjusi loomad hävitavad taimestiku tallamise ja ärasöömisega ning pinnas saab liikuma. Kui see ala asub kõrbelise piirkonna lähedal, on kõrbestumine pea möödapääsmatu. Teine põhjus: suured niisutussüsteemid tühjendavad sageli teiste alade
Erinevate loomaliikide esindajad: Taimtoidulised imetajad: rohtlajänes, vöötorav, kaamel. Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. Kõrbealadel elavad inimesed Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja kaameleid (parasvöötme kõrbetes peamiselt kaksküürkaameleid). Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada.
SAVANNID Asend: Enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Kliima: Kõrbe kõige olulisemaks tunnuseks on sademete vähesus. Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. Sajab harva ja mõnes kõrbes ei saja vahel mitu aastat. Sademed võivad olla nii vihmana, uduna kui lumena. Enamasti sajab talvel. Kõige vähem on sademeid Atacama kõrbes Tsiilis (alla 1,5 cm e 150 mm/a). Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem pea 280 mm/a. Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samut
ärkavaid värvirikkaid rohttaimi. Paljudel taimedel on väga pikad sügavale tungivad juured, mis ulatuvad niiskemate pinnakihtideni põhjavee lähedal. Või vastupidi - hästi on arenenud just pindmine juurestik, mis võimaldab vähest niiskust mullast kiiresti ja kergelt kätte saada. Kaktused säilitavad vett oma lihakas varres, mis on nagu veemahuti. Selliseid taimi nimetatakse sukulentideks. Kõrbe loomastik on kohastunud eluga maa all ja on enamasti öise eluviisiga. Sügavates urgudes pole päeval kuum, seal peetakse siis uinakut ja toidujahile minnakse öösel. Kõrbeis leidub närilisi ja kõigusoojaseid roomajaid, kes vajavad eluks vähe vett, ning nende saakloomi - mitmesuguseid lülijalgseid(ämblikud, skorpionid, putukad). Roomajaid ja närilisi jahivad omakorda väiksemad kiskjad kõrberebased, saakalid ja hüaanid. Suured rohusööjad antiloobid võivad toitu ja vett otsides läbida suuri vahemaid. Rikkalikumalt leidub elu oaasides, s
Või vastupidi - hästi on arenenud just pindmine juurestik, mis võimaldab vähest niiskust mullast kiiresti ja kergelt kätte saada. Kaktused säilitavad vett oma lihakas varres, mis on nagu veemahuti. Selliseid taimi nimetatakse sukulentideks. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus (ka pärast taime kuivamist), neid tarvitatakse sööda- ja toidutaimedena, paljusid ravim- ja tehniliste taimedena. Loomastik Kõrbe loomastik on kohastunud eluga maa all ja on enamasti öise eluviisiga. Sügavates urgudes pole päeval kuum, seal peetakse siis uinakut ja toidujahile minnakse öösel. Kõrbeis leidub närilisi ja kõigusoojaseid roomajaid, kes vajavad eluks vähe vett, ning nende saakloomi - mitmesuguseid lülijalgseid(ämblikud, skorpionid, putukad). Roomajaid ja närilisi jahivad omakorda väiksemad kiskjad kõrberebased, saakalid ja hüaanid. Suured rohusööjad antiloobid võivad toitu ja vett otsides läbida suuri vahemaid. Paljude kõrbeloomade iseloomulikud tunnused
põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km². Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld. Suurem osa neist on siiani kättesaamatud. Taimestik katab vähem kui poole kõrbe pindalast. Taimedel lehed enamasti puuduvad. Taimed ning loomad on kohastunud elama päeval kuumuses 40-50 °C, öösel läbitungivas külmas. Ka inimesed saavad selle kliimaga hakkama, kui valmistuvad enne kõrbe minekut. 3 Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed
KÕRB Kõrbed ja poolkõrbed levivad kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel. Kõrbes õhm kuiv, taevas pilvitu ning sademeid langeb harva. Kõrbevöönd peamiselt 20ndate ja 30ndate vahemikus. Sahara Põhja Aafrikas, Araabia poolsaare ja Austraalia kõrbed asuavd pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond, kuna laskuv õhk muutub aina soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist siis puuduvad ka eeldused sademete tekkeks. Kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, osalt igihaljad osalt heitlehised. Nende lehed on
päikesekiirguse toimel maasisene vesi sügavamatest kihtidest pinnale ja aurub. Selle tulemusel ladestub mulla pinnale sooli 4. Kirjelda kõrbete loomastikku. Paljusid kõrbeloomi iseloomustavad järgmised tunnused: - soomuseline kehakate - varjevärvus - suur kuumusetaluvus - väike veevajadus (võime omastada vett toidust või organismi talletunud rasvast) - hea veesäilitusvõime Suvine kuumus, veepuudus ja hõre taimkate kujundavad kõrbeloomade elukeskkonna. Paljud loomad on öise eluviisiga, päevase kuumuse eest poevad nad peitu urgudesse või kaevuvad liivasse, mille sügavamates kihtides on jahedam. Mõned loomad vajavad vett üksnes nii palju, kui nad saavad seda koos toiduga, mõned loomad aga läbivad tänu oma väledusele vee leidmiseks suuri vahemaid. Mõned loomad, näiteks kilpkonnad, veedavad kuuma aastaaja hoopis suveuinakus. Liivasisalikud kasutavad lahtist liiva varjumiseks. Vaenlast märganud,
Tamsalu Gümnaasium Sonora kõrb Referaat Koostaja: Ragne Veelma Juhendaja: Merle-Kairit Toom Vistla 2009 Sisukord 1) Geograafiline asend lk 2-3 2) Pinnamood lk 4 3) Kliima lk 5 4) Veestik lk 6 5) Mullastik lk 7 5) Taimestik lk 7-8 6) Loomastik lk 9 7) Inimtegevus lk 10 8) Kasutatud kirjandus lk 11 Geograafiline asend Mehhikos asuv kõrbeosa paikneb California poolsaarel ja Sonora osariigis, Ameerika Ühendriikides asuv osa California ning Arizona osariigis. Geograafilised koordinaadid: 26°40' 34°30' N 110°30' 116°40' W Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km². Sonora kõrb on Eestist umbes 12240 km kaugusel. Pinnamood Sonora on liiva- ja kivikõrb. Kivikõrbes ehk rähakõrbes
Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin ma troopilise kliimavöötme. Seda eelistan ma eelkõige sealse kliima poolest. Uurisin sellest kliimavöötmest rohkem ja räägin järgnevas tekstis troopika kliimast, kõrbetest, troopilistest metsadest ja muust sellisest. Kliima Troopilist kliimat iseloomustavad eelkõige väga suur kuumus ning vähene sademete hulk.Kogu aasta valitseb seal kõrgrõhkkond ja sademeid ei teki. Troopilises kliimavöötmes on juba märgatavad temperatuuri erinevused suve- ja talveaja vahel. Aastaringselt valitseb seal kõrgrõhuala. Suvisel ajal võib temperatuur päeval tõusta 50 kraadini ja isegi üle selle. Kuna õhk on aga kuiv, jahtub see öösel kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. Talvisel ajal käib päike juba tunduvalt madalamalt ning päevane keskmine õhutemperatuur on 20 kraadi ringis, öösel võib temperatuur langeda aga ka alla nulli. Pildid troopilisest kliimavöötest Kõrbed Troopilistel aladel laiuvad tavaliselt kõrbed
Sisukord 3. Sissejuhatus lk 3 4. Vihmametsa taimestik lk 4 5. Savanni taimestik lk 4 6. Kõrbe taimestik lk 5 7. Parasvöötme rohtla taimestik lk 5 8. Tundra taimestik lk 6 9. Jäävööndi taimestik lk 7 10. Lisad lk 8 11. Kokkuvõte lk 9 12. Kasutatud kirjandus lk 10 Sissejuhatus Maailamas on väga palju erinevaid taime- ja loomaliike. Ja kõik need taime- ja loomaliigid paiknevad Maal väga erinevalt. Neil on vaja kasvamiseks sobivaid tingimusi ja sellepärast ei saagi nad kõik ühes ja samas kohas kasvada. Ilma taimedeta poleks elu Maal võimalik. Inimesed ja loomad kasutavad taimi toiduks ja saavad neilt hapnikku. Kõikidele taimedele on omane nende eriline võime kasutada päikesevalgust energiaallikana fotosünteesis- protsessis, millel põhineb taimede elu ja kasv. Tuntak
...............6 2 Sissejuhatus Selles referaadis kirjutan taimedest , loomatest jne. Kõrbe teema valisin , sest see tundus põnev ja kõrbetest oli palju kirjutada. Ma kirjutan oma referaadis ka kõrbeloomadest ,-taimedest ja temperatuuridest, mis on kõrbes . Kõrbetes on väga raske elusolenditel toime tulla, sest kõrbetes on kõikuvad temperatuurid, vähe vett ja muutuv maastik. 1. Kõrbetest üldiselt Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega loodusmaastik. Kõrbed moodustavad umbes 23 % maismaast. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul(30-90 kraadi C), kõrge õhutemperatuur (kuni 60 kraadi C), päikeseline ilm (50-80 % päevadest), sademete vähesus. Kõrbes sajab vihma vähem kui 250 mm aastas (Saar, 2005) Kõrbeid on mitmesuguseid. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid ( on tekkinud kunagistest
põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km². Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld. Suurem osa neist on siiani kättesaamatud. Taimestik katab vähem kui poole kõrbe pindalast. Taimedel lehed enamasti puuduvad. Taimed ning loomad on kohastunud elama päeval kuumuses 40-50 °C, öösel läbitungivas külmas. Ka inimesed saavad selle kliimaga hakkama, kui valmistuvad enne kõrbe minekut. Kliimavööde: troopiline kliimavööde, aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes Õhumassid: troopiline õhk (parasvöötme ja lähistroopilises on suvel troopiline õhk ja talvel parasvöötme) Temperatuur: päeval võib olla umbes 50 kuumakraadi, aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli Tuuled: parasvöötmes läänetuuled, troopilises passaadid ja lähistroopilises on suvel passaadid ja talvel läänetuuled
Võhma Gümnaasium Troopiline kliimavööde Referaat Koostaja: Viktoria Kirpu 8. klass Juhendaja: Ave Leetna Võhma 2010 Sisukord Sisukord lk 2 Troopiline kliimavööde lk 3 Troopiline mandriline kliima lk 4 Troopiline ookeaniline kliima lk 6 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Troopiline kliimavööde Troopikavööde ehk troopiline kliimavööde on üks Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavöötmetest. Troopikavööde paikneb lähisekvatoriaalsete ja lähistroopiliste vahekliimavöötmete vahel. Troopikavöötmes valitseb aasta läbi troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala. Päike on aa
Sissejuhatus Kõrbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Kõrbete tekepõhjused Enamus kõrbetest on tekkinud õhumasside liikumise tulemusena. Ekvaatori läheduses tõusev kuum õhk liigub põhja ja lõuna poole. Kõrgemal atmosfääris jahtub see ja laskub lähistroopilistes alades, tekitades sellega kaks kõrgrõhuala - põhjas ja lõunas. Kui õhk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks kõrbevööndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mõlemal pool ekvaatorit. Osa kõrbeid t
Kõrbed Kõrb Kõrb on ala, mis on äärmiselt vihmavaene ja aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega loodusmaastik. Enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust 30 laiuskraadidel. On olemas ka külma, liiva, soola, savi, klibu ja lössi-kõrbeid. Taimestik Kuna kõrbes on taimedele halvad elutingimused, siis on seal taimkate hõre. Päikese valgust on kõrbes palju, aga sama ei saa vee kohta öelda. Kuna vesi on sügavamal ja ka teised tingimused on kehvad on taimedel kujunenud välja kohastumused hakkama saamiseks :
Liibüa kõrb Liibüa kõrb asub Aafrika mandrijaos, maailmajaos ja riigis. See kõrb on osa Sahara kõrbest. Liibüa kõrbele tuleb ida poolt vastu Niiluse org. Lõunast ja läänest tuleb vastu Sahara kõrb. Põhjast tuleb vastu Vahemeri. Liibüa kõrb on umbes 2 miljonit km2. Liibüa kõrb: Kliima: Liibüa kõrbes on üldiselt aasta läbi soe ja suvel eriti palav. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Liibüa kõrbes sajab vähe vihma, arvatavasti vähem, kui üheski teises kõrbes. Erandiks on Vahemere rannik, kui see muidugi Liibüa kõrbe osa üldse on: seal sajab 100...180 mm aastas talviste vihmadena. Talviseid vihmu esineb ka rannikust kaugemal, kuid harva. Ka esineb Liibüa kõrbes mõnikord suvel mussoonvihmu. Aga oaasides ja Niiluse orus, kus sademeid mõõdetakse, on keskmine sademete hulk reeglina 1 kuni 10 mm aastas.
Viljandi Valuoja Põhikool KÕRB referaat 05.05.2008 Viljandi Kõrb Kliimavööde: Troopiline kliimavööde aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes. Õhumassid: Troopiline õhk (parasvöötme ja lähistroopilises on suvel troopiline õhk ja talvel parasvöötme). Temperatuur: Päeval võib olla kuni 50 kuumakraadi aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli. Tuuled: Parasvöötmes - läänetuuled, troopilises passaadid ja lähistroopilises on suvel passaadid ja talvel läänetuuled. Mullad: Hallmuld Aastaajad: Kaks aastaaega - suvi ja talv. Millistes tingimustes kujuneb kõrb?Paiknevus 1. Kõrbedasuvad pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond. Kuna laskuv õhk muutub üha soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist, siis puuduvad ka eeldused sademete tekkeks, seejärel kliima muutub kuivaks ja kuumaks. 2. K�
rohkus takistab taimedel vee vastuvõtmist.soolalembelistel taimedel on lihakad lehed ja varred ning nad kasvavad aegalselt.taimed:saksauul,raagpõõsad,maltsalised. · Kivikõrb- on maapind kaetud jämedama kivimaterjaliga enamasti teravaservaliste kivikestega .sellised kõrbed on tüüpilised mangooliale ja põhja aafrikale.kivine pinnas sisaldab tavaliselt kipsi ja taimestik on kipsi lembeline.taimed : poolpõõsad, ogamalts, läätspuu. · Liivakõrb Kõige levinum.Sademetevesi nõrgub sügavale ja moodustub vee varu . põhjavesi on saadaval ainult pikkadejuurtega taimedel.tuuletõttu esinevad luited, mis vb ohustavad inimtegevust.liikuvad liivad takistavad taimede kasvu.kui taimed liivaall mattuvad, kasvavad kiiresti uued asemele.tähtsamad eluvormid on kõvalehelised põõsastimed.taimed:valge saksauul,liiva akaatsia.
KÕRBETAIMED Õppematerjal VIII klassile Võhma Gümnaasium 2001 Tiiu Uibo Töö koostanud: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 KÕRBETAIMED TAIMKATE koosneb suurt kuumust ja kuivust taluvaist, pisilehistest ja lehituist, astlalistest, turdlehistest, vahakirmekattega, lühikese vegetatsiooniperioodiga, aeglase kasvuga ning suhteliselt hästi arenenud pindmise ja haruneva (pinnaseveetoitelistest) või sügava ja väheharuneva juurestikuga (põhjaveetoitelistest) taimedest. Tavalisimad on efemeerid, ühe ja kaheidulehelised tava ja turdpüsikud, poolpõõsad, kõvalehised ja lehitud võrapõõsad ning puud ja turdpuud. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus (ka pärast taime kuivamist), neid tarvitatakse sööda ja toidutaimedena, paljusid ravim ja tehni
SISUKORD SissejuhatuS Abiootilised tegurid PinnamooD LoomaD Taimed ToiduAhel Muu Huvitav Kasutatud materjal Sissejuhatus Kõrbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Abiootilised tegurid Saharas ·Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. ·Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi mii
Tahan teada saada mis on maailma kuivem kõrb ning kus see asub. Tean, et inimtegevus aitab tõhusalt kaasa kõrbestumisele ning sellepärast tahan teada saada, millega inimesed kõrbes tegelevad. Kindlasti oleks huvitav teada saada, mis on kõige kuivem kõrb.Tahan teada saada milliseid kõrbete liike on olemas. Ma püüan leida kõiki vastuseid oma küsimustele. Ma loodan,et mu töö tuleb huvitav ja ma saan töö ülesandega hakkama. Mis on kõrb? Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötme. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kus kõrbed asuvad? Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral
Kliimat iseloomustab aga kõigeparemini parasvöötme lähistroopiline ja troopiline kliimavööde 4. Maailma suurim kõrb, suurim oaas. Suurim kõrb on Sahara kõrb. Suurim oaas on paikneb Niiluse kallastel. 5. Kõrbete liigid. Mille järgi kõrbeid liigitatakse? Kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Kõrbeid liigitatakse kliima ja pinnakatte järgi. 6. Kõrbetaimed. Kõrbes kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad. Lehed on väiksed ning tihti asendunud okstega. Kõrbetaimedel ulatuvad juured väga sügavale. 7. Kõrbeloomad. Loomad on kohastunud veevaeseks eluks, enamikule loomadele on iseloomulik öine eluviis, päevase kuumuse eest otsitakse varju maa sees. Enamasti on loomad heledavärvilised. Paljudel puuduvad higinäärmed. 8. Kirjelda üht kõrbetaime või looma( näiteks oma referaadi põhjal). 9. Miks ei ole kõrbes pilvi? Sest õhk on väga kuum ja pilvi ei saa tekkida 10
kuiv. Taimede lehed on väikesed nahkjad, nahkjad või on muundunud astlateiks, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Mõnede taimede varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust, selliseid taimi nimetatakse sukulentideks. Efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad, õitsevad ning viljuvad väga kiiresti. Taimede pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda pinnases leiduvat niiskust, eriti liivakõrbetes. 6. Loomastik Paljud loomad jäävad suveunne. Neil on suured kõrvad kehatemperatuuri reguleerimiseks. Paljud loomad hangivad toitu ja käivad urust väljas öösel, et varjuda põletava päikese eest. Osad väiksemad imetajad ei joo üldse, nad saavad piisava vee kätte taimeseemnetest. Toiduks valitakse enam-vähem kõike, mis hamba alla hakkab. Tihe karvastik kaitseb
ARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · 1 aastaaeg · Polaarjoonte ja pooluste vahel. · Mõõdetud kõige madakam temperatuur 89.3 oC Vostoki uurimisjaamas. · Laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled. · põhiliseks loodusmaastikuks on külmakõrbed : jääliustikud, jääväljad · Põhja jäämeri, Gröönimaa, mõningad Ameerika ja Euraasia saared. LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid. · Loodusmaastikuks tundra, üldiselt lage, tasane ala, vahel ka mägisem reljeef. Puhmad PARASVÖÖDE · 40´ndatel laiuskraadidel ja polaarvöötmete vahel. · 4 aastaaega ja muutuv. · Eristatakse merelise ja mandrilise ning ülemineku kliima valdkondi. · Metsad, stepid, poolkõrbed, kõrbed. · Põhjapool okasmetsad, segametsad siis lehtmetsad, stepid (rohumaad). Selle vöötme lõunaosas on kõrbed ja poolkõrbed.
Gobi kõrb 1. Asend mandril, maailmajaos ja riigis Gobi on suur kõrb euraasia idaosas, asudes enamasti Mongoolia lõunaosas ja Põhja-Hiinas. Ta on ümbritsetud igalt poolt mäestikega ja nii asub Gobi kõrb mägedevahelisel platool, natuke kõrgemal kui ümbrus. Joonis 1. Gobi kõrbe asend. 2. Kõrbe suurus ning ulatus Gobi kõrbe pikkuseks on 1500 km ning laiuseks 800 km. Kogu ala suurus on 1 295 000 km 2. Kõrb asub pikkuskraadidel 95-115 idas ja laiuskraadidel 38-43 põhjas. Gobi ulatub põhjas Hanghai mäestikuni ning idas Suur-Hingani mäestikuni, lõunas Nan Shani mäestikuni ning läänes Tian Shani mäestikuni. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Gobi on külm kõrb ja ei ole haruldane, et liivatüünidel on lund ning härmatist. Gobi kõrbes on sellepärast külm, et see asub põhjas ja 910-1520 meetri kõrgusel. Keskmine sademete hulk on 194 mm aastas. Temperatuuri amplituud aastas on seal väga kõrge, talv
Õppematerjal 8. klassile "Valik kõrbeloomi" Paljude kõrbeloomade iseloomulikud tunnused on soomuseline Paljude kõrbeloomade iseloomulikud tunnused on soomuseline kehakate, varjevärvus, suur kuumusetaluvus, väike veevajadus kehakate, varjevärvus, suur kuumusetaluvus, väike veevajadus (õime omastada vett toidust või organismisse talletatud rasvast) (õime omastada vett toidust või organismisse talletatud rasvast) ning hea veesäilitusvõime. Paljud liiguvad kiiresti (eriti ning hea veesäilitusvõime. Paljud liiguvad kiiresti (eriti tuiskliivas) või kaevuvad ohu korral vilkalt liiva,nende hulgas on tuiskliivas) või kaevuvad ohu korra
Naabervöönditeks on kõrbed ja poolkõrbed ning metsavöönd. Valdavalt kasvavad rohttaimed. Põhja-Ameerikas- preeria, Lõuna-Ameerikas- pampad, Ees-Aasias- pusta, Venemaal, Hiinas ja Mongoolias- stepp. Kliima on mandriline, talv on külm ja suvi palav, niiskusepuudus, olulist mõju taimekasvule avaldab tuule- ja vee-erosioon. Muldadest on seal mustmullad. Taimedest on seal pujud, aruhein, salvei, veerpallid. Arenenud on maisikasvatus- maisivöönd(corn belt). Suvel on troopilised õhumassid ja passaadid ning talvel on parasvöötme õhumassid ja läänetuuled. Palju on puhmastaimi ja kõrrelisi. Keskkonnaprobleemiks on tolmutormid, tulekahjud, happevihmad. · Poolkõrbed ja kõrbed. Aastakeskmine sademetehulk on alla 250mm. Auramine on kiire ja ületab sademete hulga. Asuvad lähistroopilises- ja troopilises vöötmes, pöörijoonte lähedal asuvate kõrgrõhualadel. Kõrbetele on iseloomulik suur kuivus. Päevane õhutemperatuur ulatub keskmiselt 50 kraadi.
annaabi.ee 
