htm/ Lössikõrbed · Lössikõrbeid leidub poorsetel ja peentest osakestest kujunenud pinnasel lössil, nad on tekkinud eelmäestikes kunagistest lammisetetest. · Lössikõrbed saavad tavaliselt rohkem niiskust, kuna lähedal asuvad mäestikud püüavad sademed kinni. Seepärast on kevadeti lössikõrbetes üsna lopsakas taimestik . · Tüüpilised lössikõrbed (Atacama, Gobi) asuvad mägede naabruses Liivakõrbed http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-27-3.htm/ Liivakõrbed Kõige levinum ja elusolendeile kõige soodsam kõrbetüüp Niiskusevarud on tunduvalt suuremad kui savi ja soolakõrbetes. Sademeid on siin erakordselt vähe. Liivakõrbes on rikkam taimestik kui teistes kõrbetes ja selles suhtes polegi päris õige teda kõrbeks nimetada. Liivakõrbed Liivakõrbes nõrgub sademetevesi sügavale ja nii
Kool KLASS EES ja PEREKONNANIMI LIIVAKÕRBED Referaat ÕPETAJA AASTA
Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Taimi kasvab hammadas vaid kaljulõhedes, kuhu harvade vihmade järel vett koguneb ja kust Päike ei saa seda ära aurutada. Mõnikord võib sellises kaljulõhes kasvada isegi puu. Üsna palju esineb kruusa- ja klibuvälju, neid kutsutakse regideks. Ainult viiendikul Sahara pindalast on levinud liivakõrbed - ergid, sellised on Liibüa kõrb, Suur Ida-Erg ja Suur Lääne-Erg. Liivakõrbed on peamiselt madalamatel aladel ja neile on iseloomulikud kõrged luiteahelike rivid, mis on vahel 100 m kõrgused. Kõige madalamates nõgudes on levinud suured soolakõrbed, neid kutsutakse sebhadeks. Kivine Sahara kõrb. Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on
Troopiline kliimavööde Lähistroopiline Parasvööde Kliimadiagramm Õhumassid Suvel troopiline õhk Talvel parasvöötme õhk Temperatuur Päeval kuni 50 kuumakraadi Öösel võib langeda alla nulli Tuuled Parasvöötmes läänetuuled Troopilises passaadid Lähistroopilises suvel passaadid ja talvel läänetuuled Aastaajad Kaks aastaaega: Suvi Talv Kõrbete liigid Liivakõrbed Kivikõrbed Soolakõrbed Lössikõrbed Savikõrb Taimestik Sügavale ulatuvad juured Lihavad varred Nahkjad lehed Loomastik Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Kaitsevärvus Inimtegevus · Rändkarjakasvatus · Oaasipõllundus Kõrbete põliselanikud · Beduiinid · Austraalias aborigeenid · Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid Maailma suurimad kõrbed
Ekvaatori läheduses tõusev kuum õhk liigub põhja ja lõuna poole. Kõrgemal atmosfääris jahtub see ja laskub lähistroopilistes alades, tekitades sellega kaks kõrgrõhuala - põhjas ja lõunas. Kui õhk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks kõrbevööndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mõlemal pool ekvaatorit. 4.Kõrbete tüübid Ainult viiendikul Sahara pindalast on levinud liivakõrbed - ergid, sellised on Liibüa kõrb, Suur Ida-Erg ja Suur Lääne-Erg. Liivakõrbed on peamiselt madalamatel aladel ja neile on iseloomulikud kõrged luiteahelike rivid, mis on vahel 100 m kõrgused. Mägedes ja üldsekõrgematel aladel levivad kivikõrbed - hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Taimi kasvab hammadas vaid
Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna- Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Kõrbete liigid: · Liivakõrbed: See on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. · Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik. · Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus. Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik
Kõrbed: Levivad Põhja-Ameerikas ja Ees-Aasias. Ameerikas levib poolkõrbete ja kõrbete vöönd põhjast lõunasse. Kliima on kuiv (alla 250 mm). Temperatuuriamplituud on suur: päeval võib ulatuda 50, aga öösel alla 0. Ka talvise ja suvise temperatuuri vahe on suur. Kõrbetele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad tormiks kasvada. Taimestik sisaldab vastupidavaid taimi. Kaktustel on vee omastamiseks lai juurestik ja aurumise vähendamiseks muundudnud lehed okkad. Mitmeaastased taimed on puju,kaameliastel. Tähtsaim kultuurtaim on dattel,kultuurtaimed arbuus ja melon. Loomastik on hästi kuumust taluv. Neil on soomuseline kehakate,varjevärvus,väike veevajadus. Loomad on võimelised kiiresti liikuma ja nad tegutsevad öösel,teevad suveuniakut. Palju närilisi: suslik,liivarott. Roomajad: gürsa,eefa. Tuntuim kaamel. Inimesed tegelevad rändkarjakasvatusega , vähesel määral põlluharimine,nomaadid rändavad. Oaasides kasvatatakse puuvilju....
hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Taimi kasvab hammadas vaid kaljulõhedes, kuhu harvade vihmade järel vett koguneb ja kust Päike ei saa seda ära aurutada. Mõnikord võib sellises kaljulõhes kasvada isegi puu. Üsna palju esineb kruusa- ja klibuvälju, neid kutsutakse regideks. Ainult viiendikul Sahara pindalast on levinud liivakõrbed - ergid, sellised on Liibüa kõrb, Suur Ida-Erg ja Suur Lääne-Erg. Liivakõrbed on peamiselt madalamatel aladel ja neile on iseloomulikud kõrged luiteahelike rivid, mis on vahel 100 m kõrgused. Kõige madalamates nõgudes on levinud suured soolakõrbed, neid kutsutakse sebhadeks. Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on
moodustab iseloomulikke õielehetaolisi kujundeid. Need erinevad tavalistest rombi või noolekujulistest kristallidest, kuna liiv takistab nende normaalset kasvu. Neid nimetatakse kõrberoosideks. Tavaliselt arvatakse, et kõrb on üks suur liivalagendik. Tegelikult on kõrbeid mitut liiki. Neid liigitatakse pinnase järgi. Peale liivakõrbe on veel soolakõrbed, lössikõrbed, kivikõrbed ja savikõrbed. Neist enamlevinud on kivikõrbed ja liivakõrbed. Liigitatakse veel kuumakõrbeteks ja külmakõrbeteks. Liivakõrb on elusolendeile kõige soodsam, sest liiv laseb vähestel sademetel endasse imbuda ning suudab veidigi niiskust säilitada. Kus on niiskust, seal on taimi, kus aga taimi, seal ka loomi. Seetõttu ongi liivakõrbed kõige liigirikkamad. Savikõrbe tihe pinnas paakub kuivuses, muutudes nii kõvaks, et niiskus temast läbi ei pääse. Eluvaesed kivikõrbed paiknevad harilikult mäestike jalameil. Need on tekkinud rabenemise
temperatuur alla nulli Tuuled: parasvöötmes läänetuuled, troopilises passaadid ja lähistroopilises on suvel passaadid ja talvel läänetuuled Aastaajad: kaks aastaaega Miks on kõrbed just seal kus nad on? · Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks. · Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Kõrbete liigid: · Liivakõrbed: See on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Sademetevesi nõrgub sügavale ja tekib põhjavaru. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. · Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik. · Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus. Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik
Aastaajad: Kaks aastaaega - suvi ja talv. Millistes tingimustes kujuneb kõrb?Paiknevus 1. Kõrbedasuvad pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond. Kuna laskuv õhk muutub üha soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist, siis puuduvad ka eeldused sademete tekkeks, seejärel kliima muutub kuivaks ja kuumaks. 2. Külmade hoovuste tagajärjel. 3. Mäestike varjus. 4. Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes). Kõrbete liigid: 1. Liivakõrbed: See on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Sademetevesi nõrgub sügavale ja tekib põhjavaru. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. 2. Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik. 3. Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus. Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik. 4
pampa; Lõuna-Aafrikas veld 27.12.12 Kõrbed ja poolkõrbed 27.12.12 katavad umbes 1/5 maakera pinnast Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd Suurem osa kõrbeid on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel Osa kõrbeid on tekkinud nn. vihmavarju efekti läbi tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles, jahtub Pinnakatte järgi jagatakse kõrbeid : Liivakõrbed, soolakõrbed, klibukõrbed, savikõrbed, kivikõrbed, lössikõrbed taimed saavad kasvada väga lühikesel perioodil (paar nädalat), ülejäänud ajal peavad elama väga kokkuhoidlikult Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed maapinnalähedane juurestik Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe 27.12.12 Vahemerelised alad 27.12.12
Kõrbetele on loomulikud tugevad tuuled, sest seal pole taimkatet, mis tuule kiirust vähendaks. Tuul haarab kergesti kaasa liiva ning tekitab nii suuri liivatorme, et näha on vaid paari sammu kaugusele. Tavaliselt arvatakse, et kõrb on üks suur liivalagendik. Tegelikult on kõrbeid mitut liiki. Neid liigitatakse pinnase järgi. Peale liivakõrbe on veel soolakõrbed, lössikõrbed, kivikõrbed ja savikõrbed. Neist enamlevinud on kivikõrbed ja liivakõrbed. Liigitatakse veel kuumakõrbeteks ja külmakõrbeteks. 2. Nimeta kõrbetaimede kohastumusi kuuma ja kuivaga. Valgust, mida taimed kasvamiseks vajavad, on kõrbes palju. Seda saavad varjata vaid pilved, kuid pilviseid päevi on kõrbes väga vähe. Kõrbes leidub taimi ainult seal, kus on vähekesegi vett. Palju kasvab kõrbes rohttaimi, põõsaid ja üksikuid puid. Suurtel puudel pole vähese veega võimalik toime tulla, seega jäävadki nemad välja.
Tamsalu Gümnaasium Sonora kõrb Referaat Koostaja: Ragne Veelma Juhendaja: Merle-Kairit Toom Vistla 2009 Sisukord 1) Geograafiline asend lk 2-3 2) Pinnamood lk 4 3) Kliima lk 5 4) Veestik lk 6 5) Mullastik lk 7 5) Taimestik lk 7-8 6) Loomastik lk 9 7) Inimtegevus lk 10 8) Kasutatud kirjandus lk 11 Geograafiline asend Mehhikos asuv kõrbeosa paikneb California poolsaarel ja Sonora osariigis, Ameerika Ühendriikides asuv osa California ning Arizona osariigis. Geograafilised koordinaadid: 26°40' 34°30' N 110°30' 116°40' W Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km². Sonora kõrb on Eestist umbes 12240 km kaugusel. Pinnamood Sonora on liiva- ja kiv...
Aasia Riigid: Afganistan, Kabul, Armeenia, Aserbaidzaan, Bahrein, Bangladesh, Bhutan, Birma, Brunei, Egiptus, Filipiinid, Gruusia, Hiina, Iisrael, Jeruusalemm, India, Indoneesia, Iraak, Iraan, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mongoolia, Tai, Türgi, Venemaa. Loomad: Rengaali tiiger ta on üksik loom. Elab Lõuna-Aasias. Ta on kiskja. Komodvaran pikkuseks on 3m ja kaalub 200g. Elab Indoneesias. Ta on kiskja. Amuuli tiiger elab kagu idas. Ta on kõige suurem tiiger, kaslane ja röövloom. Hunt koerlane ja kiskja. Elab karjas põhja poolkeral. India elevant elab Indoneesias, Aasias, Indias. Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, s...
Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbiv Brahmaputra viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Joonis 1 2. Looduslikud tingimused 2.1 Pinnamood Indias on mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud, toredad troopikametsad, liivakõrbed, kiirelt tormavad mäejõed ja aeglaselt voolavad veed. Ning igavene külm, mis on valitsemas lumega kaetud mäeharjadel ja kõrvetav kuumus lagendikel, Mõnes osas kõige vihmarikkam koht maakeral ja teisel suurim kuivus. India jõe org on soodne põlluharimiseks ning juba aastatel 2500-1800e Kr on sealt teada mitmed linnriigid. 2.2 Kliima Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb
Nad on tekkinud kunagistest mäestikest. Aja jooksul kulusid need kliimaolude tõttu ära ja murenesid. Pinnavormid on nendes üsna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja mõnikord tekivad väga huvitavad vormid ja skulptuurid. Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai ülemine osa toetub alt ahanevale jalale. Need tekivad, kuna tuul ei suuda liivaosakesi eriti kõrgele tõsta ning kulutab seepärast ainult kalju alumist osa. Ka liivakõrbed on tekkinud mäestikest, kust jõed tõid liiva tasandikele ning tuul jaotas selle seal ära. Liivakõrbetes esinevad alati liivaluited. Nad tekivad tuule mõjul ja tuul võib nad liikuma panna. Luiteid on erinevaid tüüpe. Püramiidluited on üsna püsivad, barhaamid võivad aga liikuda aastas kuni 20 meetrit. Soolakõrbed esinevad tavaliselt ainult väikeste laikudena suurte kõrbete madalamates kohtades. Nad arenevad ka soolajärvede kallastel. Soolakõrbete pind on suure
Paljusid aarialastest sissetungijate jumalaid austatakse Indias tänase päevani. Siiski on ilmsiks tulnud ka mõningaid Induse oru tsivilisatsioonist pärit uskumusi. VANA -INDIA VanaIndi riik tekkis Hindustani poolsaarel. Indias on väga mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud, toredad troopikametsad, milles elavad elevandid, vihased tiigrid, kardetavad prillmaod, päikesest kõrvetatud ja skorpionidega täidetud liivakõrbed, kiirelt tormavad mäejõed ja aeglaselt voolavad veed, mis kubisevad krokodillidest, ja ja igavene külm, mis on valitsemas lumega kaetud mäeharjadel, ja kõrvetav kuumus lagendikel, mõnes osas kõige vihmarikkam koht maakeral ja teisel suurim kuivus. Indi jõe org on soodne põlluharimiseks ning juba aastatel 2500-1800e Kr on sealt teada mitmed linnriigid. Linnad on range planeeringuga, sirgete tänavatega ning kanalisatsioon on hästi arenenud
niisutussüsteemid tühjendavad sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Milline on kõrbe nägu? Kõrbele annab oma näo pinnakate ehk milline on pinnas. Luited ei ole tegelikult kõrbe kõige iseloomulikum tunnus, sest igas kõrbes ei olegi nii võimsaid luiteid kui me tavaliselt kõrbe puhul ette kujutame. Pinnakatte järgi jagatakse kõrbeid : liivakõrbed soolakõrbed klibukõrbed savikõrbed kivikõrbed lössikõrbed Iseloomustavaid suurusi: v kõrbekliima on väga kuiv (õhuniiskus äärmiselt madal); v sajab väga vähe ja väga harva (vahepeale võivad jääda mitmed põuaastad);
Alguses väikeste nirekestena, mis kokku voolates moodustavad väikesi ojasid, mis omakorda ühinevad tugevamaks vooluks. Allamäge tormates haarab see veevool kallastelt kaasa liiva, savi ja kruusa. Nendest pinnaseosakestest saavadki "uuristavad hambad", mis purevad terveid orgusid, kanjoneid ja loovad joaastanguid. Kõrbed ei pea alati kuumad olema Antarktis on üks kõrbetest, kuigi sealsed temperatuurid ulatuvad -50º kuni -70º C. Kõik kõrbed pole liivakõrbed: 85% maailma kõrbetes ei paista silmapiiril ühtegi liivaluidet. Kõigil neil piirkondadel on üks ühine omadus: kuivus. Kõrb ongi suur maa-ala, mis saab sademeid alla 250 mm aastas. Nad katavad ühe viiendiku Maa pindalast ja neid leidub kõigil mandritel. Kõrbetaimed on imetlusväärsel viisil harjunud vähese veega. Mõnede taimede juured tungivad niiskuse leidmiseks sügavamale prosoopisepuu juured ulatuvad kuini 52 m sügavusele. Teisel, näiteks kaktusel, on lehed
Tallinna Sõle Gümnaasium KÕRBED Geograafia referaat Koostaja: Stella Selberg Klass: 8a Tallinn 2007 2 Sisukord Kõrbest .................................................................................................................3 Paiknemine ...........................................................................................................4 Loodusolud Kliima .........................................................................................................5 Veestik ........................................................................................................5 Mullad ........................................................................................................6 Elustik ...........................................
Pealinna geograafilised koordinaadid on aga 28°37 N ja 77°17 E. Linnulennult on Eestist Indiasse 5905 km. Naaberriikideks on Bangladesh, Bhutan, Birma, Hiina, Nepal, Pakistan. Ajavööndilt on India Eestist 2,5 tundi ees. Konturkaart 3. Looduslikud tingimused 3.1. Pinnamood Indias on mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud, toredad troopikametsad, liivakõrbed, kiirelt tormavad mäejõed ja aeglaselt voolavad veed. Ning igavene külm, mis on valitsemas lumega kaetud mäeharjadel ja kõrvetav kuumus lagendikel, Mõnes osas kõige vihmarikkam koht maakeral ja teisel suurim kuivus. India jõe org on soodne põlluharimiseks ning juba aastatel 2500-1800e Kr on sealt teada mitmed linnriigid. 3.2. Kliima Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline
kõige kuivem kõrb Atacama. Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Miks on kõrbed just seal kus nad on? · Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks. · Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Kõrbete liigid On olemas mitmeid kõrbete liike. Mõned näited nendest. · Liivakõrbed: See liik on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Sademetevesi nõrgub sügavale ja tekib põhjavaru. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. (nt. Sahara) · Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik.(Gobi kõrb-osaliselt) · Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus. Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
