Sademeid on siin erakordselt vähe. Liivakõrbes on rikkam taimestik kui teistes kõrbetes ja selles suhtes polegi päris õige teda kõrbeks nimetada. Liivakõrbed Liivakõrbes nõrgub sademetevesi sügavale ja nii moodustub põhjavee varu Tuule tegevuse tõttu esineb rohesti luiteid Liivakõrbe tähtsamad eluvormid on kõvalehised põõsastaimed, näiteks liivaakaatsia, lehitud põõsad (efedra, valge saksauul) jt. Soolakõrbed http://uus.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/83272.htm/ Soolakõrbed Soolakõrbed on nende kõrbete üldnimetus, mille pinnase soolsasisaldus on suur ja kus soolad kogunevad kirmena maapinnale (nt Suur nõgu PõhjaAmeerikas) Soolade rohkus pinnased takistab tavalistel taimedel vee vastuvõtmist Soolalembestel taimedel on lihakad lehed või varred ja nad kasvavad aeglaselt
Troopiline kliimavööde Lähistroopiline Parasvööde Kliimadiagramm Õhumassid Suvel troopiline õhk Talvel parasvöötme õhk Temperatuur Päeval kuni 50 kuumakraadi Öösel võib langeda alla nulli Tuuled Parasvöötmes läänetuuled Troopilises passaadid Lähistroopilises suvel passaadid ja talvel läänetuuled Aastaajad Kaks aastaaega: Suvi Talv Kõrbete liigid Liivakõrbed Kivikõrbed Soolakõrbed Lössikõrbed Savikõrb Taimestik Sügavale ulatuvad juured Lihavad varred Nahkjad lehed Loomastik Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Kaitsevärvus Inimtegevus · Rändkarjakasvatus · Oaasipõllundus Kõrbete põliselanikud · Beduiinid · Austraalias aborigeenid · Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid Maailma suurimad kõrbed · Sahara Põhja-Aafrikas liiva, savi-ja
Külmade mere hoovuste naabruses Hõlmab 23% maismaa pindalast: Afganistaan, Austraalia, Mehhiko, Aleeria, Mali, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia jne KLIIMA Kõrb on sademevaene koht Seal pole püsivaid pinnaveekogusi kuid läbi kõrbete voolavad jõed, mis saavad oma vee mõnest sademerikaest piirkonast MULLASTIK Mitmekesised mullad Jaotatakse viieks: liiva-, kivi-, savi-, lössi- ja soolakõrbed Lössikõrb: pind on lõhki kuivanud ja savine Soolakõrb: soolakristallidest TAIMESTIK Palju valgust kasvamiseks Rohttaimed, põõsad ja üksikud puud Datlipalm: kõige levinum palmiliik, elab kuni 200 aastaseks Harjashein: kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes Aaloe: paksud lahed veekaotuse kaitseks, võib kasvada 3-4 meetriseks, mahl tõstab söögiisu ja ergutab ainevahetust. KULTUURTAIMED
Kõrbed: Levivad Põhja-Ameerikas ja Ees-Aasias. Ameerikas levib poolkõrbete ja kõrbete vöönd põhjast lõunasse. Kliima on kuiv (alla 250 mm). Temperatuuriamplituud on suur: päeval võib ulatuda 50, aga öösel alla 0. Ka talvise ja suvise temperatuuri vahe on suur. Kõrbetele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad tormiks kasvada. Taimestik sisaldab vastupidavaid taimi. Kaktustel on vee omastamiseks lai juurestik ja aurumise vähendamiseks muundudnud lehed okkad. Mitmeaastased taimed on puju,kaameliastel. Tähtsaim kultuurtaim on dattel,kultuurtaimed arbuus ja melon. Loomastik on hästi kuumust taluv. Neil on soomuseline kehakate,varjevärvus,väike veevajadus. Loomad on võimelised kiiresti liikuma ja nad tegutsevad öösel,teevad suveuniakut. Palju närilisi: suslik,liivarott. Roomajad: gürsa,eefa. Tuntuim kaamel. Inimesed tegelevad rändkarjakasvatusega , vähesel määral põlluharimine,nomaadid rändavad. Oaasides kasvatatakse puuvilju....
Murenevatelt kaljudelt lendu puhutud kipsitolm sadestub liiva. Liivas lahustub tolm veega ja uuesti kristalliseerudes moodustab iseloomulikke õielehetaolisi kujundeid. Need erinevad tavalistest rombi või noolekujulistest kristallidest, kuna liiv takistab nende normaalset kasvu. Neid nimetatakse kõrberoosideks. Tavaliselt arvatakse, et kõrb on üks suur liivalagendik. Tegelikult on kõrbeid mitut liiki. Neid liigitatakse pinnase järgi. Peale liivakõrbe on veel soolakõrbed, lössikõrbed, kivikõrbed ja savikõrbed. Neist enamlevinud on kivikõrbed ja liivakõrbed. Liigitatakse veel kuumakõrbeteks ja külmakõrbeteks. Liivakõrb on elusolendeile kõige soodsam, sest liiv laseb vähestel sademetel endasse imbuda ning suudab veidigi niiskust säilitada. Kus on niiskust, seal on taimi, kus aga taimi, seal ka loomi. Seetõttu ongi liivakõrbed kõige liigirikkamad. Savikõrbe tihe pinnas paakub kuivuses, muutudes nii kõvaks, et niiskus temast läbi ei pääse
Päike ei saa seda ära aurutada. Mõnikord võib sellises kaljulõhes kasvada isegi puu. Üsna palju esineb kruusa- ja klibuvälju, neid kutsutakse regideks. Ainult viiendikul Sahara pindalast on levinud liivakõrbed - ergid, sellised on Liibüa kõrb, Suur Ida-Erg ja Suur Lääne-Erg. Liivakõrbed on peamiselt madalamatel aladel ja neile on iseloomulikud kõrged luiteahelike rivid, mis on vahel 100 m kõrgused. Kõige madalamates nõgudes on levinud suured soolakõrbed, neid kutsutakse sebhadeks. Kivine Sahara kõrb. Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Põhjaosas on palju allikaoaase. Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt.
pampa; Lõuna-Aafrikas veld 27.12.12 Kõrbed ja poolkõrbed 27.12.12 katavad umbes 1/5 maakera pinnast Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd Suurem osa kõrbeid on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel Osa kõrbeid on tekkinud nn. vihmavarju efekti läbi tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles, jahtub Pinnakatte järgi jagatakse kõrbeid : Liivakõrbed, soolakõrbed, klibukõrbed, savikõrbed, kivikõrbed, lössikõrbed taimed saavad kasvada väga lühikesel perioodil (paar nädalat), ülejäänud ajal peavad elama väga kokkuhoidlikult Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed maapinnalähedane juurestik Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe 27.12.12 Vahemerelised alad 27.12.12 Levivad 30. ja 40
5.Membraani steroolid Fütosterool Ergosterool Kolesterool 6.Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7.Plastiidid + - - 16. . Oska joonise põhjal põhjendada millise rakuga on tegemist. 17. Kirjelda ürgbaktereid. Ürgbakterid ehk arhed elavad ekstreemsetes keskonnatingimustes (vulkaanikraatrid, igijää, soolajärved, soolakõrbed, süvameres (kõrge rõhk, külm). 18. Eosed e.... miks ja kes moodustab? Eosed ehk spoorid. Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoore. 19. MÕISTED. · Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. · Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku
ökosüsteemid on peaaegu hävinenud. Põhjuseks on suurelt osalt soolsuse tunduv tõus. Araali merd ümbritsev maa on väga saastunud. Elanikud kannatavad mageveepuuduse all. Põhjavett ei saa juua, sest see on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega. Peale selle on neil mitmeid terviseprobleeme, sest taganenud merest on järele jäänud hiigeltasandikud, mis on kaetud soolaga ja mürgiste ainetega. Tuul kannab need mürgise tolmuna ümberkaudsetele aladele kuni 1500 km kaugusele. Soolakõrbed on moodustunud ka kunagistele puuvillaistandustele Amudarja ja Sõrdarja alamjooksul. Araali mere äärsete alade elanikel esineb tihti teatud vähktõve vorme (söögitoruvähk) ja kopsuhaigusi, samuti muid haigusi (sapikivitõbi, gastriit, allergilised ja geneetilised haigused). Pinnasesse sattunud sool on hävitanud taimestiku, sealhulgas saagid. Need on vaid mõned probleemid, mis meie elu ja loodust ohustavad. Kurvaks teeb
Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Taimi kasvab hammadas vaid kaljulõhedes, kuhu harvade vihmade järel vett koguneb ja kust Päike ei saa seda ära aurutada. Mõnikord võib sellises kaljulõhes kasvada isegi puu. Üsna palju esineb kruusa- ja klibuvälju, neid kutsutakse regideks. Kõige madalamates nõgudes on levinud suured soolakõrbed, neid kutsutakse sebhadeks 5.Taimestik ja loomastik Saharas on väga hõre või lausapuuduv taimkate. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske taimedel kätte saada. Tänu vähesele õhuniiskusele on maapinna lähedal ka temperatuurid väga kõrged ja nende raskete tingimustega võitlemiseks on taimedel omad kohastumused. Enamik taimedest kasvavad oaasides ja mäeahelikes, tihti ka kaljulõhedes, sest seal on vähem tuult. Enamus taimi muutuvad aktiivseks pärast vihma.
ROHTLAD: · Asuvad mandrite sisealadel · Külm talv ja sademetevaene suvi · Väga viljakad mustmullad · Preeria, pampa, pusta, stepp, veld · Suurimad põllu ja karjamaa alad · Looduslik taimlate vaid kaitsealadel · Tuule ja veeerosioon POOLKÕRBED JA KÕRBED: · Asuvad mandrite sisealadel · Pöörijoonte lähedal · Külmade hoovuste naabruses · Sademeid alla 250 mm · Veepuudusega kohastunud elustik · Kivi ,-savi.-liiva,-lössi,- soolakõrbed · Põllundus asub oaasides VAHEMERELISED ALAD: · Soe, kuiv, päikseline suvi ,- pehme, niiske talv · Hõre jõgedevõrk · Pruunmullad · Kõvalehine igihaljas taimkate · Tihe asustus · Vaesunud loomastik · Istandused viinamarjad, oliivid, tsitrulised jne. · Puhkemajandus ja turism NIISKED LÄHISTROOPILISED METSAD: · Mandrite idaosas · Soe talv, kuum, niiske suvi · Mittetroopilised tsükklonid · Puna ja kollamullad · Rannikutel mangroovid
kruusalagendikke. Kividest tahub tuulest kantud liiv imepäraseid skulptuure. Ka ööpäevane temperatuuride kõikumine murendab kaljusid. Mõnikord võivad kaljurahnud selle tulemusena valju raksuga lõheneda. Seenkaljusid leidub mitmesuguse kuju ja suurusega. Neil kõigil on aga kübarataoline ülemine osa, mis toetub alt ahenevale jalale. Selline kuju tekib sellepärast, et tuul ei suuda liiva eriti kõrgele tõsta ja lõhub kaljut altpoolt. Soolakõrbed esinevad tavaliselt ainult väikeste laikudena suurte kõrbete madalamates kohtades. Nad arenevad ka soolajärvede kallastel. Soolakõrbete pind on suure soolasisaldusega, mis tekib selle tagajärjel, et soola sisaldav põhjavesi tõuseb kappillaarselt pinnale ja aurab ära, jätes maapinnale soola. Lössikõrbete pinnas koosneb peentest osakestest - lössist, mis on tekkinud eelmäestikes kunagistest lammisetetest
Sissejuhatus Kõrbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Kõrbete tekepõhjused Enamus kõrbetest on tekkinud õhumasside liikumise tulemusena. Ekvaatori läheduses tõusev kuum õhk liigub põhja ja lõuna poole. Kõrgemal atmosfääris jahtub see ja laskub lähistroopilistes alades, tekitades sellega kaks kõrgrõhuala - põhjas ja lõunas. Kui õhk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks kõrbevööndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mõlemal pool ekvaatorit. Os...
vett koguneb ja kust Päike ei saa seda ära aurutada. Mõnikord võib sellises kaljulõhes kasvada isegi puu. Üsna palju esineb kruusa- ja klibuvälju, neid kutsutakse regideks. Ainult viiendikul Sahara pindalast on levinud liivakõrbed - ergid, sellised on Liibüa kõrb, Suur Ida-Erg ja Suur Lääne-Erg. Liivakõrbed on peamiselt madalamatel aladel ja neile on iseloomulikud kõrged luiteahelike rivid, mis on vahel 100 m kõrgused. Kõige madalamates nõgudes on levinud suured soolakõrbed, neid kutsutakse sebhadeks. Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Põhjaosas on palju allikaoaase. Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt
on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Milline on kõrbe nägu? Kõrbele annab oma näo pinnakate ehk milline on pinnas. Luited ei ole tegelikult kõrbe kõige iseloomulikum tunnus, sest igas kõrbes ei olegi nii võimsaid luiteid kui me tavaliselt kõrbe puhul ette kujutame. Pinnakatte järgi jagatakse kõrbeid : liivakõrbed soolakõrbed klibukõrbed savikõrbed kivikõrbed lössikõrbed Iseloomustavaid suurusi: v kõrbekliima on väga kuiv (õhuniiskus äärmiselt madal); v sajab väga vähe ja väga harva (vahepeale võivad jääda mitmed põuaastad); v taimed saavad kasvada väga lühikesel perioodil (paar nädalat), ülejäänud
Seal võib sadada ka lund, mis kohe kaob. Sademete hulk kõrbes oleneb piirkonna asupaigast ja pinnavormist. Kõrbetele on loomulikud tugevad tuuled, sest seal pole taimkatet, mis tuule kiirust vähendaks. Tuul haarab kergesti kaasa liiva ning tekitab nii suuri liivatorme, et näha on vaid paari sammu kaugusele. Tavaliselt arvatakse, et kõrb on üks suur liivalagendik. Tegelikult on kõrbeid mitut liiki. Neid liigitatakse pinnase järgi. Peale liivakõrbe on veel soolakõrbed, lössikõrbed, kivikõrbed ja savikõrbed. Neist enamlevinud on kivikõrbed ja liivakõrbed. Liigitatakse veel kuumakõrbeteks ja külmakõrbeteks. 2. Nimeta kõrbetaimede kohastumusi kuuma ja kuivaga. Valgust, mida taimed kasvamiseks vajavad, on kõrbes palju. Seda saavad varjata vaid pilved, kuid pilviseid päevi on kõrbes väga vähe. Kõrbes leidub taimi ainult seal, kus on vähekesegi vett. Palju kasvab kõrbes rohttaimi, põõsaid ja üksikuid puid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
