Kõrbed: Levivad Põhja-Ameerikas ja Ees-Aasias. Ameerikas levib poolkõrbete ja kõrbete vöönd põhjast lõunasse. Kliima on kuiv (alla 250 mm). Temperatuuriamplituud on suur: päeval võib ulatuda 50, aga öösel alla 0. Ka talvise ja suvise temperatuuri vahe on suur. Kõrbetele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad tormiks kasvada. Taimestik sisaldab vastupidavaid taimi. Kaktustel on vee omastamiseks lai juurestik ja aurumise vähendamiseks muundudnud lehed okkad. Mitmeaastased taimed on puju,kaameliastel. Tähtsaim kultuurtaim on dattel,kultuurtaimed arbuus ja melon. Loomastik on hästi kuumust taluv. Neil on soomuseline kehakate,varjevärvus,väike veevajadus. Loomad on võimelised kiiresti liikuma ja nad tegutsevad öösel,teevad suveuniakut. Palju närilisi: suslik,liivarott. Roomajad: gürsa,eefa. Tuntuim kaamel. Inimesed tegelevad rändkarjakasvatusega , vähesel määral põlluharimine,nomaadid rändavad. Oaasides kasvatatakse puuvilju....
Kõrbe iseloomustus Gobi kõrb 1. Asend mandril, maailmajaos, riigis + kaart. Gobi on suur kõrb Euraasia mandril, Aasias, enamasti Mongoolias ja osaliselt ka Põhja- Hiinas. Ta on ümbritsetud igalt poolt mäestikega. Nii asubki Gobi kõrb mäestike vahelisel platool, natuke kõrgemal kui ümbrus. Joonis 1. Gobi kõrbe asend 2. Kõrbe suurus, ulatus. Gobi kõrb on maailmas suuruselt kolmas kõrb ja Aasias on gobi kõrb suurim. Kõrbeala lääne ida suunaline, pindala on umbes 2 milj. km2. Kõrbe pikkus on umbes 1500 km ja laiuseks 800 km. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused( kujunemise seaduspära ) Gobi kõrbes on, võrreldes teiste kõrbetega üsna külm kliima, harva võib ka esineda lund, mis tuule tõttu kohale kantud Siberi steppidest. Külmi kliimaolusid soodustab tema asukoht, ta asub kaugel Põhjas , kus kliima hoopis külmem. Pealegi asub Gobi kõrb merepinnast 900-1...
Neid liigitatakse pinnase järgi. Peale liivakõrbe on veel soolakõrbed, lössikõrbed, kivikõrbed ja savikõrbed. Neist enamlevinud on kivikõrbed ja liivakõrbed. Liigitatakse veel kuumakõrbeteks ja külmakõrbeteks. Liivakõrb on elusolendeile kõige soodsam, sest liiv laseb vähestel sademetel endasse imbuda ning suudab veidigi niiskust säilitada. Kus on niiskust, seal on taimi, kus aga taimi, seal ka loomi. Seetõttu ongi liivakõrbed kõige liigirikkamad. Savikõrbe tihe pinnas paakub kuivuses, muutudes nii kõvaks, et niiskus temast läbi ei pääse. Eluvaesed kivikõrbed paiknevad harilikult mäestike jalameil. Need on tekkinud rabenemise tulemusel ning on kaetud murenenud kiviklibuga. Lössikõrbed on levinud poorsetest ja peentest osakestest kujunenud pinnasel - lössil. Küllaldase niiskuse puhul võiksid lössil areneda väga viljakad mullad. Soolakõrbed tekivad sinna, kus mingil ajal on olnud