Vere liikumine organismis: süda-arterid-kapillaarid-veenid-süda Veresooned: 1) kapillaarid- seinad koosnevad ühest raku kihist- ainevahetus; kõige peenemad; juhivad verd organites rakkudeni; veri voolab väga aeglaselt 2) arterid- arteriaalne veri; lihaselised seinad; tugev kokkutõmbumisvõime; kõrge vererõhk 3) veenid- venoosne veri; seinad pehmed ja õhukesed; veri voolab ühes suunas; varustatud klappidega (tagada ühesuunaline vere liikumine südame suunas) NB! kopsuarteris voolab venoosne veri; kopsuveenis arteriaalne veri. Pulss- arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine Vererõhk- rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgema ererõhuga alalt (arteritest) liigub madalamasse vererõhu alasse (kapillaaridesse) 1. Väike vereringe e. kopsuvereringe • parem vatsake- pumpab kopsuarterisse- kopsud (alveoolid)- süsihappegaas antakse ära ja vastu võetakse hapnik- kopsuveen- vasak koda. 2. Suur vereringe e. kehavereringe
19. Diastolis toimub rõhu langemine vatsakestes ning aordi- ja kopsuarteri poolkuuklappide sulgumine. 20. Kodade süstoli ülesanne on kodadele kontraktsiooni tulemusena vatsakestesse puhkeolekus veel umbes 10-30% vere lisamine. 21. Vatsakeste süstolis toimub: alguses vatsakeste seinad pingulduvad, rõhk vatsakestes tõuseb ning sulguvad AV-klapid (isomeetriline faas). Rõhk vatsakeste seintele suureneb kiiresti, kuni ületab rõhu aordis ja kopsuarteris (vastavalt 80 ja 10 mm Hg). Aordiklapp ja kopsuarteri poolkuuklapid avanevad ja vatsakesed tühjenevad (isotooniline faas). 22. Süstoli ajal on rõhk vasakus vatsakeses 125 mmHg ja paremas vatsakeses 25mmHg 23. Südame töötsükliga on seotud 2 südametooni: diasoolne toon ja süstaalne toon 24. Südame kahinad on klappide ahenemine (klapistenoos) või klapi mittetäielik sulgumine (klapipuudulikkus) ja on tingitud ebnormaalsest verevoolu
Expiirium-väljahingamine Hingamissagedus- 12-18 minutis Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk. Uriin ööpäeva hulk- 1,5l Tunnideurees 50-100ml Glükoos ja valku uriinis ei ole Diurees- uriini tekke Hematuuria- vererakkud Anuuria- ei tekki uriin Düspnoe-hingeldus Difusioon-gaaside vahetus Starlingi seadus На какой недели двигается плод Опорные кости? 3 Katabolism,Metabolism Milline veri voolab kopsuarteris Meest organismis on naissuguhormoonid? Unefaas Parasümpaatline Jalaluustik Graafi põieke
VVR-PV-VK Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Nado bilo naoborot napisat gde nahodica Paremal kodas ja vatsakest vahel on TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP 3 klapp- POOLKUUKLAPP Vasakul süda voolab arteriaalne veri. Parema kojaga seonuvad veresooned on: ülemine ja alumine õõnesveen . ladn.k. ATRIUM DEXTRUM Bronhiarteris- arteriaalne veri . SVR Bronhialvenides- venoosne veri Kopsuveenides- arterialne veri .VVR Kopsuarteris- venoosne veri. Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne rõhu tekkitaja. Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo P sakk Verekoostis: Erütrotsüütide funk.-transpordivad hapniku.N-4,0-5,5*10¹²/l,M: 4,5- 6,0*10 Trombotsüüdid- hüübimises osalevateks vererakkudeks. 150-400*10/l Leukotsüüdid- täiskasvanul 4,0-8,8*10/l Lihased: luud-ja, närvid- ei, side- ja.4to vostanavlivaeca i 4to net
rekanalisatsioon- organiseerunud trombis moodustuvad sekundaarsed verevoolu kanalid. Patoloogia, kui tromb arteris- Kohalik verevarustuse vähenemine e. isheemia, mis võib viia infarkti tekkele. Patoloogia, kui tromb veenis- Venoosne hüpereemia ja tsüanootiline e. paisinfarkt. Emboolia veresoone topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjali ehk emboliga. Trombembol- enamasti lähtub alajäseme veenilaiendite tromboosist, kõige ohtlikum kopsuarteris- äkksurm Rasvembol- pikkade toruluude murdude korral ,maksa, pankrease vigastuse korral Õhkembol – operatsioonide komplikatsioonina, vereülekannetel Gaasembol – tuukrihaiguse korral; Septiline embol – nakkushaiguste ja sepsise korral; Rakkembol – kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesrd aterosklerootiliste naastude piirkonnast; Amnionivedeliku emboolia – sünnituse, abordi korral kui emakaveenidesse satuvad
Selle ajaga ei jõuaks kojad koguv erd vatsakestesse lükata. 2) Vatsakeste süstol – selle ajal vatsakeste lihased tõmbuvad kokku ja rõhk vatsakestes tõuseb. Veri otsib vatsakestest väljapääsu. Kaks võimalust: kas läheks tagasi kodadesse või vatsakestest välja. Tagasi ei saa minna, sest atrioventikulaarklapid sulguvad. Rõhu edasise tõusu korral vatsakestesse avanevad poolkuuklapid – see saab toimuda siis, kui rõhk vatsakestes ületab rõhu suurtes veresoontes (aordis ja kopsuarteris). Rõhk peab olema vasakus ja paremas vatsakestes ei pea olema rõhud ühesugused, sest aordis ja kopsuarteris erinevad. Parema vatsakese rõhk peab ületama kopsuarteri rõhu 2,5Hg (elavhõbedasammas something ???) , vasaku vatsakese rõhk peab ületama diastoonse rõhu 70. Kui poolkuuklapid on süstolis avanenud, paisatakse veri suurtesse veresoontesse – aorti ja kopsuarterisse. 3) Vatsakeste diastol – (kojad juba varem diastolis) vatsakeste seinad lõtvuvad, rõhk langeb neis nulli
39) Millise elundi juurde kuulub erutustekke juhtesüsteem? Südame juurde. 40) Kuidas nimetatakse normaalset südametöö rütmi? Siinusrütm 41) Millistest teguritest oleneb hingamismaht ja sagedus? Vanus, tervis, füüsiline koormus. 42) Nimeta paremhümatoossed elundid. Maks ja pankreas. 43) Mis liiki veri liigub arterites? Arteriaalne. 44) Mis liiki veri liigub veenides? Venoosne. 45) Mis liiki veri liigub kapillaarides? Venoosne. 46) Mis liiki veri liigub kopsuarteris? Venoosne. 47) Mis liiki veri liigub kopsuveenides? Arteriaalne. 48) Nimeta seedetrakti ülesanded. *Ammutav väliskeskkonnast vajalikke põhitoitaineid (süsvesikud, valgud, rasvad), mineraalsooli, vitamiine ja vett *Seedib neid aineid ning annab üle vere- ja lümfiringele organismis laialitransportimiseks. 49) Millised seedetrakti osad asuvad allpool diafragmat ja millised ülevalpool? Ülevalpool: suuõõs, kurgukitsus, neel, söögitoru
- rekanalisatsioon- organiseerunud trombis moodustuvad sekundaarsed verevoolu kanalid. Tromboosi tagajärjel tekib arterites kohalik verevarustuse vähenemine e. isheemia, mis võib viia infarkti tekkele, veenides tekib venoosne hüpereemia ja tsüanootiline ehk paisinfarkt. Emboolia veresoone topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjali ehk emboliga. Embolite liigid: trombemboolia enamasti lähtub alajäseme veenilaiendite tromboosist, kõige ohtlikum kopsuarteris- äkksurm; rasvemboolia pikkade toruluude murdude korral ,maksa, pankrease vigastuse korral; õhkemboolia operatsioonide komplikatsioomnina, vereülekannetel; gaasemboolia tuukrihaiguse korral; septiline nakkushaiguste ja sepsise korral; rakkemboolia kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesrd aterosklerootiliste naastude piirkonnast; amnionivedeliku emboolia sünnituse, abordi korral kui emakaveenidesse satuvad
hakkab veri liikuma kodade suunas, atrioventrikulaarklapid sulguvad ja takistavad vere tagasivoolamist kodadesse. Klappide sulgumisega kaasub I südametooni teke. Peale atrioventrikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud. Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu jätkub vatsakesesisese rõhu tõus järsult (isomeetrilise kontraktsiooni faas- 0,05s) ja kui vasaku vatsakese siserõhk ületab rõhu aordis(60mmHg) ja parema vatsakese rõhk on suurem rõhust kopsuarteris (8mm Hg), avanevad poolkuuklapid ja veri suruakse järsu tõukega aorti ja kopsuarterisse(vere väljutusfaas 0,25...0,27s). Vatsakese süstol kestab 0,35...0,37 s) Puhkeolekus paiskab vasak vatsake aorti ja parem vatsake kopsuarterisse ühe süstoliga 70-80 ml verd, mida nimetatakse südame löögimahuks. Pärast väljutusfaasi lõppu vatsakestesse jääv maht on lõppsüstoolne maht. Kui südame löögisagedus on 70*min,
BIKUSPIDAALKLAPP ehk MITRAALKLAPP- VASAKU KOJA JA VATSAKESE VAHEL POOLKUUKLAPP- (3 KLAPPI) AORDISUUDME SERVADEL. SÜDAME VASAKUL POOL ON – ARTERIAALNE VERI PAREMA KOJAGA SEONDUVAD VERESOONED ON- ÜLEMINE ÕÕNESVEEN JA ALUMINE ÕÕNESVEEN (ATRIUM DEXTRUM) 4 BRONHIARTERIS- ARTERIAALNE VERI (SVR) BRONHIAALVEENIDES- VENOOSNE VERI KOPSUVEENIDES- ARTERIAALNE VERI (VVR) KOPSUARTERIS- VENOOSNE VERI VEREVALKUDE FUNKTSIOON- (ALBUMIINID, GLOBULIINID) 1) TOITUMISFUNKTS. 2) TRANSPORDIFUNKTS. 3) KANDJAFUNKTS. 4) ONKOOTSE RÕHU TEKITAJA 5) KAITSEFUNKTS. VERE FUNKTSIOON- 1) TRANSPORDIFUNKTS. 2) KAITSEFUNKTS. 3) VALGUDEPOO P-SAKK- KODADES IMPULSI LEVIK PQ-LÕIK- KODADE KONTRAKTSIOON QS – KODADE LÕÕGASTUS QRS-KOMPLEKS-VÄLJENDAB ERUTUSE LEVIKUT ÜLE MÕLEMA VATSAKESE. T-LAINE- VATSAKESTES TEKIB LÕÕGASTUS ST-SEGMENT- NÄITAB, ET ERUTUSES ON KOGU VATSAKESTE MÜOKARD
1W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd Energia ühik on ka J. PUUDU 47. Kuidas arvutatakse südame tööd? 48. Kui suur on südame võimsus? Süda töötab lihaste jõul. Südame lihaste võimsus on 10 W. 49. Kuidas modelleeritakse vereringet? Milleks? 50. Milline on vererõhk süstoli ja diastoli ajal? Süstoli ajal vasakus vatsakeses 120-130 mmHg; Paremas vatsakeses 25-30 mmHg. Diastoli ajal langeb rõhk aordis ~80 mmHg-ni, kopsuarteris 8 mmHg-ni. 51. Kuidas leitakse hingamistööd? Ühe hingamise töö (pel+palv) V=A; palv=(kl.F)+(k3.F2). 52. Kuidas leitakse lihase tööd? Avaldub tõste kõrguse (lihase lühenemise) ja koormuse A=FS 53. Mis on rõhk? Ühik. Rõhk on pinnaühiku kohta mõjuv jõud. P=F÷S. Ühik: (1)SI-süsteemis 1N/m2=1Pa; (2)tehniline atmosfäär 1at=1kG/sm2=9,8Pa; (3)füüsikaline atmosfäär(normaalrõhk) 1atm=760mmHg; (4) 1mikrobaar=0,1Pa 54. Hüdrostaatiline ja dünaamiline rõhk ja nende valemid.
trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine. Parema ja vasaku vatsakese muskulatuur on erineva läbimõõduga. Kuna vasak vatsake peab pumpama verd aorti ja tagama suure vereringe, on vasaku vatsakese sein paksem. Aordis on juba diastolis rõhk vähemalt kolm korda kõrgem kui kopsuarteris · Suur ja väike vereringe Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Kapillaarid ühinevad peenikesteks veenideks e. veenuliteks, need omakorda veenideks, mis lõpuks ühinevad kaheks suureks veeniks alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks mis mõlemad suubuvad südame paremasse kotta. Siin lõpeb suur vereringe. Veri laskub paremast kojast paremasse
Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl.
Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodadesüstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame normaalseks löögisageduseks peetakse 60-90 korda minutis
kiirus aordis. 38.Kui suur on südame võimsus? 3,3W 39.Vereringe mudel? Milleks? Vereringe koosneb erinevate läbimõõtudega torudest e veresoontest. Soontes voolavat verd võib võrrelda elektriga ja süsteemi üldse elektriringiga, kus on rööp- ja jadaühendusi. 40. Milline on vererõhk süstoli ja diastoli ajal? Vasakus vatsakeses 120-130 mmHg, paremas 25-30 mmHg ja diastolis langeb aordis 80 mmHg'ni, kopsuarteris 8 mmHg'ni. 41. Kuidas leitakse hingamistööd? Töö elestsete ja viskoossete takistuste ületamiseks saadakse rõhu ja ruumala (mahu) korrutamisel A = p*V. Tekitatud rinna ja kopsu elastsusega rõhk on p(el)=k*V. Alveoolides rõhk on p(alv) = (k1.F) + (k2.F2) 42.Mis on rõhk? Rõhu ühikud. Rõhk on pinnaühiku kohta mõjuv jõud. Ühikuteks on Pa või mmHg. 43. Hüdrostaatiline ja dünaamiline rõhk ja nende valemid.
· Vere hüübimine e punane tromb- trombiin aktiveerib fibrinogeeni fibriin muudab vere geeljaks · Trombi lüüsumine e fibrinolüüs- plasminogeenplasmiin lõhustab fibriini Hingamine Nina, neel, kõri, trahhea, kopsud koos bronhidega, alveoolid terminaalsed üksused Hingamisteede respiratoorsed e gaasivahetuslikud osad: respiratoorsed bronhioolid, alveolaarjuhad-, kotikesed ja alveoolid; enne neid konduktiivsed e õhku juhtivad osad. Kopsude arteriaalne verevarustus Kopsuarteris süsteemsest vereringest venoosne veri, bronhiaalarteis aordist arteriaalne veri. Kopsuarterid varustavad alveolaarkapillaaristikku, toimub hapnikuga rikastumine. Venoosne äravool toimub kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta. Sissehingamislihas- diafragma, välimised roietevahelised, väljahingamis- sisemised roietevahelised, kõhulihased. Vereringe Kehavereringe: v v p k, kopsuvereringe: p v v k Vatsakeste ja kodade vahel atrioventrikulaarklapid (võimaldab verel liikuda vaid ühes
Üks aspiratsioon vältab 10-15 sek (hüpoksiaoht) 11.Patsiendi monitooring invasiivne (veresoonesisene) haige monitooring CVP -tsentraalse veeni rõhu mõõtmine – südame parema vatsakese täitumisrõhu jälgimine, hüpovoleemia konstateerimine. Norm on 4-8 mmHg PAP -kopsuarteri rõhk – näitab südame vasaku poole täitumisrõhku. Saadakse Swan-Ganzi kateetri abil, kui mõõtesüsteemis olev balloon on tühi ja kateetri otsakanalile mõjub kopsuarteris valitsev rõhk PCWP -kopsukapillaaride kiilumisrõhk – näitab läbi kopsuvereringe kopsuveenides ja vasakus kojas valitsevat rõhku. Saadakse kui täita kopsuarteri kateetri otsas olev balloon spetsiaalse süstla abil õhuga (1-1,2ml). Norm 6-12 mmHg. Komplikatsioonid kopsuarteri perforatsioon, kopsuinfarkt CO-südame minutimaht – on ühe minuti jooksul südame poolt väljapaisatava vere hulk. Mõõtmiseks süstitakse spetsiaalse süstlaga ülemisse õõnesveeni
Asünkroonne kontraktsiooni faas (0.05s) – atriventrikulaarklapid on avatud Atrioventrikulaarklapid sulguvad (et veri ei voolaks kodadesse tagasi) → 1. Südametoon Isomeetriline kontraktsioon (0,05s) - vatsakese rõhu tõus järsult (südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu) Poolkuuklapide avanemine, kui vasakute sisemine rõhk on kõrgem, kui aordi ja arteri rõhud. Aordis: 80 mmHg Kopsuarteris: 8 mmHg Veri surutakse järsku tõusuga aordi ja arterisse – väljutusfaas (0,25-0,27s), 70-80 ml – südame löögimaht Vatsakestesse jääb: lõppsüstoolne maht Südame minutimaht (Q) – mitu ml verd saadetakse vereringesse 1 minuti jooksul Väljutusfaasi ajal – süstoolse rõhu väärtused aordis: 120-130 mmHg
liikumise kodade suunas,atrioventikulaarklapid sulguvad takistades vere tagasivoolu kodadesse. Sulgumisega kaasneb esimese südametooni teke. Pärast atrioventikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud. Südamelihaste jätkuva kokkutõmbe tõttu tõuseb rõhk vatsakestesiseselt järsult, maht ei muutu. Nim.isomeetrilise kontraktsiooni faasiks. 0,05seki. Kui vasaku vatsakese siserõhk ületab rõhu aordis, 80mmHg ja paremas vatsakeses on rõhk suurem rõhust kopsuarteris 8mmHg, avanevad poolkuuklapid ja veri surutakse aorti ja kopsuarterisse.Vere väljutusfaas 0,25seki. Süstol kokku kestab 0,35 seki. Puhkeolekus paisatakse ühe süstoliga kuni 80ml verd,mida nim.südame löögimahuks. Pärast väljutusfaasi lõppu vatsakestesse jäävat mahtu nim lõppsüstoolseks mahuks.e.jääkmahuks. Arvutatakse kuni löögisagedus 70x/min ja maht 70ml= 70*70=4900ml, e. südame minutimaht Q. Väljutusfaasis rõhk aordis 120-130mmHg,kopsuarteris 20-25mmHg. Süstoolse rõhu
tricuspidalis) Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad (aordi ja kopsutüve suudmetes) poolkuuklapid ehk semilunaarklapid (kolmehõlmsed) (valvae semilunares) (avanevad ühes suunas) Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine Vasaku vatsakese sein on paksem, sest peab pumpama verd aorti ja tagama suure vereringe Aordis on diastolis rõhk kõrgem kui kopsuarteris *kojad on ülevalpool, vatsakesed allpool Suur ja väike vereringe: SUUR Algab vasakust vatsakesest -> aorti -> hargneb arteritesse -> arterioolid -> kapillaarid (toimub gaasivahetus) -> ühinevad veenuliteks -> need veenideks -> ühinevad 2 suureks veeniks (alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks) -> suubuvad südame paremasse kotta VÄIKE Paremast kojast -> paremasse vatsakesse (siit algab) -> kopsuarteri tüvi -> vasakusse ja
Sellega erutustekke juhtesüsteem ka lõppeb. 4. Südame tsükli iseloomustus. Südame toonid. Südame tsükkel on kahefaasiline: Süstol – kokkutõmme Diastol – lõtvumine Kogu tsükli kestvus ajaliselt sõltub kokkutõmmete sagedusest (kokkutõmmete hulk minutis) Enamus inimestel on puhkeolukorras kokkutõmmete arv 70-75 (seega ühe kokkutõmbe aeg alla sekundi). Vere liikumine südames toimub rõhkude muutumise teel südame siseselt ja ka õõnesveenides ning aordis ja kopsuarteris. Rõhud omakorda sõltuvad sellest, kas süda on kokkutõmbunud või lõtvunud. Kui mingi südame osa tõmbab kokku, siis veri surutakse seal sees kokku ja rõhk tõuseb (ja vastupidi). Vere liikumine südame ühest osast teise saab toimuda klappide kaudu. 1. Start: Kodade süstol – kodade süstol on lühike - kestus on umbes 0,1 s. Kojad tõmbuvad kokku, rõhk nendes tõuseb ja kogu veri lükatakse kodadest vatsakestesse läbi klappide. Seega kojad tühjendatakse täielikult
erutustekke juhtesüsteem ka lõppeb. D. Südame tsükli iseloomustus. Südame toonid. Südame tsükkel on kahefaasiline: Süstol – kokkutõmme Diastol – lõtvumine Kogu tsükli kestvus ajaliselt sõltub kokkutõmmete sagedusest (kokkutõmmete hulk minutis). Enamus inimestel on puhkeolukorras kokkutõmmete arv 70-75 (seega ühe kokkutõmbe aeg alla sekundi). Vere liikumine südames toimub rõhkude muutumise teel südame siseselt ja ka õõnesveenides ning aordis ja kopsuarteris. Rõhud omakorda sõltuvad sellest, kas süda on kokkutõmbunud või lõtvunud. Kui mingi südame osa tõmbab kokku, siis veri surutakse seal sees kokku ja rõhk tõuseb (ja vastupidi). Vere liikumine südame ühest osast teise saab toimuda klappide kaudu. 1. Start: Kodade süstol – kodade süstol on lühike - kestus on umbes 0,1 s. Kojad tõmbuvad kokku, rõhk nendes tõuseb ja kogu veri lükatakse kodadest vatsakestesse läbi klappide. Seega kojad tühjendatakse täielikult
Toimub intensiivne toitainete- ja gaasivahetus kudede ja verekapillaaride vahel, mille käigus arteriaalne veri muutub uuesti venoosseks. Venoosne veri kogutakse üle kogu keha veenide abil kokku keha venoossesse süsteemi ja üle alumise ja ülemise õõnesveeni süsteemi jõuab venoosne veri uuesti südame paremasse kotta. Südame enda verevarustus on tagatud pärgarterite e. koronaararterite abil. Kokkuvõtteks siis, südame parempoolses osas, keha veenides, kopsuarteris ja selle harudes kulgeb alati venoosne veri. Südame vasakus pooles, keha arterites ning kopsuveenides kulgeb alati arteriaalne veri. 7.4. Süda Süda on vereringesüsteemi keskseks elundiks. Süda paikneb rindkereõõnes kopsude vahekohal, ulatudes V VI roidevaheni, keskseinandis, 2/3 südamest asetseb vasakul pool. Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund, keskseinandis. Kaal u 300-400grammi. Südame sein koosneb kihtidest: Sisemine kiht e
Toimb rõhu tõus, mille tulemusena hakkab veri liikuma kodade suunas, atrioventrikulaasklapid sulguvad ja takistavad vere tagasivoolamist kodadesse. Isomeetriline kontraktsioonifaas - peale atrioventrikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud, kuid südamelihaste jätkuva kokkutõmbe tõttu tõuseb vatsakestesisene rõhk järsult, ilma et nende maht muutuks. Väljutusfaas - kui vasaku vatsakese siserõhk ületab rõhu aordis ja parema vatsakese rõhk on suurem rõhust kopsuarteris, siis avanevad poolkuuklapid ja veri surutakse järsu tõukega kopsuarterisse. Väljutusfaasi lõpus vatsakeste lihas lõõgastub ja vatsakeste siserõhk hakkab langema. Lõpuks sulgevad poolkuuklapid, mis takistavad vere tagasivoolamist vatsakesse diastooli ajal. Isomeetriline lõõgastuse faas - Vatsakestes langeb rõhk peaaegu nullini. 10
vatsakeste üheaegne (0,3 s) kontraktsiooniga; *peale kontraktsiooni algab vatsakeste lõõgastumine (0,4 s). kontraktsiooni jõud ja tugevus muutub vastavalt tingimustele. Puhkeolekus paiskab süda vereringesse kummagi vatsakese iga löögiga umbes 70 ml verd.kui südame löögisagedus on 70 l/min siis on ühes tunnis ringluses umbes 294 l verd. 24 tunnis 7096 l.Hästi treenitud inimestel on see veelgi suurem. Parema vatsakese töö on 6-7 korda väiksem vasaku vatsakese tööst, sest rõhk kopsuarteris on aordirõhust sama palju madalam, löögi- ja minutimaht mõlemas vatsakestes võrdne. *Automatism selle all mõistetakse südame võimet rütmiliselt kontraheeruda, sõltumata välisest ärritusest. On kindlaks tehtud, et südame automatism on tingitud sellest, et erutus tekib südames endas ja kandub juhtesüsteemi kaudu edasi kõikidesse südamelihase piirkondadesse. *Erutuvus - ; *Erutuse juhtivus erutusjuhte süsteem; *kontraktiilsus südamelihase kokkutõmme.
täitumise faas. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse. Siinusarütmia – südametsüklite ajaline erinevus 4.Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl.
Puhkeolekus on kodade roll vatsakeste täitumises väike, füüsilise pingutuse puhul diastol lüheneb, vatsakesed ei jõua korralikult täituda ning kodade süstoli roll suureneb. Rõhk vasakus kojas tõuseb 7-8mm/Hg ja paremas kojas 4-6 mm/Hg. Kontraktsiooni ajal on koomale tõmmatud ka õõnes veenide ja kopsuveenide avad. Vatsakeste süstol: Vatsakeste seinad pingulduvad, rõhk tõuseb ning sulguvad AV-klapid. Kui rõhk vatsakestes ületab rõhu aordis ja kopsuarteris, siis avanevad aordiklapp ja kopsuarteri poolkuuklapid ja vatsakesed tühjenevad. Kontraktsiooni ajal tõuseb vasakus vatsakeses rõhk 120 mm/Hg ja paremas 25 mm/Hg-ni. Iga kontraktsiooniga väljutatakse inimesel umbes 60-90 ml verd ja umbes 50 ml verd jääb vatsakesse järele. Südame sagedus LOOMALIIK KESKMINE PIIRID Inimene 70 58-100
Puhkeolekus on kodade roll vatsakeste täitumises väike, füüsilise pingutuse puhul diastol lüheneb, vatsakesed ei jõua korralikult täituda ning kodade süstoli roll suureneb. Rõhk vasakus kojas tõuseb 7-8mm/Hg ja paremas kojas 4-6 mm/Hg. Kontraktsiooni ajal on koomale tõmmatud ka õõnes veenide ja kopsuveenide avad. Vatsakeste süstol: Vatsakeste seinad pingulduvad, rõhk tõuseb ning sulguvad AV-klapid. Kui rõhk vatsakestes ületab rõhu aordis ja kopsuarteris, siis avanevad aordiklapp ja kopsuarteri poolkuuklapid ja vatsakesed tühjenevad. Kontraktsiooni ajal tõuseb vasakus vatsakeses rõhk 120 mm/Hg ja paremas 25 mm/Hg-ni. Iga kontraktsiooniga väljutatakse inimesel umbes 60-90 ml verd ja umbes 50 ml verd jääb vatsakesse järele. Südame sagedus LOOMALIIK KESKMINE PIIRID Inimene 70 58-100
rangelt kindlas järjekorras: *kontraheeruvad üheaegselt mõlemad kojad, veri läheb kodadest vatsakestesse, mis on lõõgastunud; *algab vatsakeste üheaegne kontraktsiooniga; *peale kontraktsiooni algab vatsakeste lõõgastumine. kontraktsiooni jõud ja tugevus muutub vastavalt tingimustele. Puhkeolekus paiskab süda vereringesse kummagi vatsakese iga löögiga umbes 70ml verd. Parema vatsakese töö on 6-7korda väiksem vasaku vatsakese tööst, sest rõhk kopsuarteris on aordirõhust sama palju madalam, löögi- ja minutimaht mõlemas vatsakestes võrdne. *Automatism südame võime rütmiliselt kontraheeruda, sõltumata välisest ärritusest. On kindlaks tehtud, et südame automatism on tingitud sellest, et erutus tekib südames endas ja kandub juhtesüsteemi kaudu edasi kõikidesse südamelihase piirkondadesse. *Erutuvus - ; *Erutuse juhtivus erutusjuhte süsteem; *kontraktiilsus südamelihase kokkutõmme. Südamelihase refraktaarsus
*peale kontraktsiooni algab vatsakeste lõõgastumine (0,4 s). kontraktsiooni jõud ja tugevus muutub vastavalt tingimustele. Puhkeolekus paiskab süda vereringesse kummagi vatsakese iga löögiga umbes 70 ml verd.kui südame löögisagedus on 70 l/min siis on ühes tunnis ringluses umbes 294 l verd. 24 tunnis 7096 l.Hästi treenitud inimestel on see veelgi suurem. Parema vatsakese töö on 6-7 korda väiksem vasaku vatsakese tööst, sest rõhk kopsuarteris on aordirõhust sama palju madalam, löögi- ja minutimaht mõlemas vatsakestes võrdne. *Automatism selle all mõistetakse südame võimet rütmiliselt kontraheeruda, sõltumata välisest ärritusest. On kindlaks tehtud, et südame automatism on tingitud sellest, et erutus tekib südames endas ja kandub juhtesüsteemi kaudu edasi kõikidesse südamelihase piirkondadesse. *Erutuvus - ; *Erutuse juhtivus erutusjuhte süsteem; *kontraktiilsus südamelihase kokkutõmme.
annaabi.ee 
