Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filmiretsensioon - Kui tähtis on osata kingapaelu siduda (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Mariliis Tisler
11.B
Filmiretsensioon
Kui tähtis on osata kingapaelu siduda
Film , mis pani mõistma, et kõik inimesed on ühesugused ja südamlikud olgugi, et mõni sünnib siia ilma erivajadustega, aga ka nemad on inimesed ja teinekord on nad hoopis toredamad ja mõistavad paremini, kui tavalised inimesed.
Käisin 2. detsembril 2011. aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris Pimedate ööde filmifestivali raames filmi Kui tähtis on osata kingapaelu siduda. See film rääkis ühest mehest, kes kaotab töö ja naine viskab ta kodust välja. Ta sõidab tagasi oma kodulinna ja ta võtab vastu ainukese töökoha, mis pakkuda oli ja selleks osutus aimsete erivajadustega inimeste hooldaja amet Paradiisinimelises hooldekodus . Filmi peategelane Aleks sulas oma töökohta sisse ja hakkas nägema kui andekad inimesed nad olid. Ta tahtis neid saata isegi Rootsi Talendijahti ja nad olid isegi juba laval, kui ühel mehel, kellel oli südamega rikkeid hakkas paha ja nad ei saanud oma esinemist edasi teha. Üheks oluliseks pidepunktiks oli ka nende erivajadustega inimeste vanemad, kes ei mõistnud kui andekad on nende lapsed ja mõistsid Aleksi hukka, seejärel ta vallandati, aga kuna inimesed olid juba Aleksi nii omaks võtnud siis kutsus see poiss, kellel oli südamega rikkeid ta enda poole ja nii ta elas seal.Ühel päeval, aga see poiss suri ja toimusid matused, kus ülejäänud tema sõbrad laulsid.Aleks andis neile lootuse , et me teeme kõike seda edasi, just tema nimel ja nii nad osalesid ka ühe Aleksi sõbra kontserdil, kuhu olid tulnud ka kõik vanemad. Pärast esinemist olid vanemad väga uhked oma laste üle ja Aleks oli ka väga õnnelik, kuna tema naine võttis ta tagasi koju enda ja lapse juurde.
Selle filmi režissöör oli Lena Koppel, kes on ülesse kasvanud Kanadas Torontos. Ta on filmi õppinud Berlinis ja Zürichis ning stsenaristikat Stockholmi Draamakunstide Akadeemias . Koppel on teinud mõned lühifilmid ja neli täispikka mängufilmi. Tema debüütfilm "Tõe hetked" linastus PÖFFil 1998. aastal ja seal mängisid kaasa ka Eesti näitlejad. Tema film pani mind mõistma, et kõik inimesed on ühesugused hoolimata nede erivajadustest millega mõned sünnivad, aga see ei tee nendest kohe inimest, kellest peaks eemale hoidma.
See film tundus kohe, kui selle treilerit nägin, väga liigutav ja mõtlema panev olevat. Otsustasin siis vaatama minna ja ma ei pettunud . Vahepeal mõnes kohas tuli isegi pisar silma näiteks matuse ajal ja siis kui nad Aleksi sõbra kontserdil esinesid, sest see kui kaua nad seda ette planeerisid, et nad saavad kuskil esineda oli väga hea. Ma arvan,et ma vaataks seda filmi veelkord , sest see oli üks parimaid Rootsis tehtud filme siiamaani, mis mina näinud olen. Alguses tundus, et filmi peategelane Aleks ongi selline loru tüüp, kes ei viitsi midagi teha, ega saa millegiga hakkama, aga mida lõppu poole seda rohkem ma mõistsin kui sooja südamega ja hea inimene tegelikult ta on. Kahjuks ei saa ma seda võrrelda mõne teise filmiretsensiooniga, kuna ei ole ennem teinud seda. Ma arvan, et inimesed kes seda filmi vaatama lähevad tulevad tagasi väga positiivse suhtumisega erivajadustega inimestesse.
Filmiretsensioon - Kui tähtis on osata kingapaelu siduda #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariliis tisler Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kui tähtis on osata kingapaelu siduda
1
odt

Kui tähtis on osata kingapaelu siduda

Kui tähtis on osata kingapaelu siduda Antud film on väga mõtlemapanev ja armsa sisuga. Enamustele inimestele läheb see väga hinge. Film on vägagi südamlik ja naljakas samuti. Film räägib mehest nimega Alex, kes kaotab oma töö teatris kui ka oma tüdruksõbra. Ta läheb oma kodulinna, et leida tööd, ainuke töökoht on vaimsete erivajaduste inimeste hooldamine. Ta alguses ei hooli selles tööst üldse ja tema meelest kõik vajadustega inimesed on imelikud. Ajapikku ta muutub nendega lähedasemaks ja hakkab nendest väga hoolima, kõik on tema vastu väga abivalmid ja sõbralikud aga tal tekib pidevalt jama erivajaduste inimeste perekonnaliikmetega.

Eesti keel
FILMI-THE IMITATION GAME-ANALÜÜS
14
docx

FILMI „THE IMITATION GAME“ ANALÜÜS

...........................................................11 1.2.4.Poliitika ja võim..............................................................................................12 SISSEJUHATUS ,,Imiteerimismäng" on 2014 aastal välja tulnud tõestisündinud draama, mille on lavastanud Morten Tyldum. Draama põhineb Alan Turingu biograafial ja on Andrew Hodges poolt filmiks ümber kirjutatud. Peaosades mängivad Benedict Cumberbatch, Matthew Goode, Allen Leech ja Kiera Knightley. Film oli Oscarile nomineeritud, kuid seda ei võitnud. Eestlaste jaoks linastus film kinodes 2015 aasta algul, kuid siiski eriti populaarseks ei saanud. ,,Imiteerimismäng" on ajalooline thriller film, mis räägib inglise matemaatikust Alan Turingust, kes oli oluline lüli sõja ajal Inglismaale, murdes lahti sakslaste Enigma 2 masina koodi ning aidates võita Teist maailmasõda. Filmis selgub, et Alan Turing, keda

Filmikunst
Sügisball - Unt
8
docx

Sügisball - Unt

peale tema korteri akende ja see vaatepilt tekitas Eero peas otsekohe võrdluse Oidipuse väljatorgitud silmade tühjade koobastega) …..” lk 43 2 (August Kask) “August Kasele oli vastumeelne mõte, et ta peaks paljunema ja oma lastes edasi elama.” lk 46 Kritiseerib inimeste sigitamist ja kõike. Üks öö arvas, et nägi mingit elektri-/välgukera aknast sisse tulemas 3 (Maurer) Peale äikest oli Maurer hakanud sõbra juurest koju minema (öösel). Ta kummardus vilkuva foori juures kingapaelu kinni siduma. Tema juures peatus miilits, kes Maurerilt isikut tõendavat dokumenti küsisid. Ehmatusega avastas Maurer, et just sel päeval oli pass maha jäänud. Lõpuks õnnestus tal leida värskelt tehtud dokumendifotod ning miilits jättis ta rahule. 4 (Laura) Vaatas äikesega telekat. Vaatab filmi. 5 (Theo) Oli tööl. Purjus näitleja tuli kõrtsi ja oli suht sogane, ähvardas Theot püssiga lasta, mille peale Theo ta trepist alla viskas

11.klass
Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis
38
pdf

Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis

1951. aastal André Bazin, Jaques Doniol-Valcroze ja Joseph-Marie Lo Duca (Vikipeedia, 2014). Filmikriitika ja –teooria sai uue tähenduse, liikudes poliitiliste ja sotsiaalsete aspektide pealt rohkem filmide misanstseeni analüüsile. Ajakirja üks suuremaid juhtfiguure André Bazin kirjutas aastatel 1944-1958 mitmeid artikleid, mis koondati 4-köiteliseks kogumikuks pealkirjaga „Qu’est-ce que le cinéma?“ (Mis on film?). Neis arendas Bazin oma realismiteooriat ja tõstis filmikunsti esile teistest kunstivormidest just oma võime tõttu paremini reaalsust edastada ja talletada, eelkõige kasutades selleks pikki kaadreid, suurt teravussügavust, piiratud montaaži ja võimaluse korral ka vähem tuntud nägusid rollides (Bazin & Barnard, 2009). 5 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis

Maailma filmikunsti ajalugu
FILMIDE-INTOUCHABLES-JA-MANDARIINID-ANALÜÜS
50
docx

FILMIDE „INTOUCHABLES“ JA „MANDARIINID“ ANALÜÜS

aspektide abil kahte filmi. Uurimisülesanded:  analüüsida filmi „Intouchables“;  analüüsida filmi „Mandariinid“. Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse õppejõu poolt välja pandud õppematerjale ning autorite enda konspekte. Töö koosneb kahest osast. Töö esimeses osas keskendutakse filmi „Mandariinid“ analüüsimisele. ”Mandariinid“ on Eesti-Gruusia koostöös valminud film, mis kandideeris 2015. aastal parima võõrkeelse filmi Oscarile. Filmi tegevus toimub 1992. sügisel Abhaasias. Tegemist on gruusia sõjaaegse filmiga, kus omavahel sõdivad grusiinid ja kaukaaslased. Tegevus toimub Abhaasias, eestlaste kogukonna maadel, kes 3 on sunnitud sõja tõttu oma kodud hülgama ja Eestisse tagasi tulema. Sinna alles jäävad kaks eestlasest meest, kes elatuvad mandariinide kasvatusest - Ivo ja tema naaber

Filmikunst
Visuaalne antropoloogia
32
docx

Visuaalne antropoloogia

Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse

Visuaalne antropoloogia
Visuaalne antropoloogia loengud
33
docx

Visuaalne antropoloogia loengud

Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne

Visuaalne antropoloogia
August Gailiti-Nipernaadi-- kokkuvõte
7
doc

August Gailiti "Nipernaadi" - kokkuvõte

käsi küllalt ja ta paneb mulle nagu vaadile vitsad ümber ning õpetab piitsaga mind koormat vedama." Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. Ta võis tundide kaupa istuda heinamaal ja vaadata päikeseloojangut kuni selle ajani, mil ta jälle tõisma hakkas. Või siis jälle seisis ta mererannas külma tuule käes ning kuulas merekohinat, tundmata mingit ebamugavust. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. Ta sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis, olles samas täiesti ebateadlik, et ta on keegi teine. Ja kogu sellest seiklusest suutis ta välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus. ÜKS KATSE SELETADA TEED Therress Teid on palju. Neil kõigil on oma iseloom. Nad algavad ja nad lõpevad. Kuid kus on ne algus ja lõpp, sellele küsimusele ei oska me alati vastata. Nagu ka küsimustele, millal valmis esimene tee ning kelle

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun