Ohutus ja kord. Ülesanne 1. Kirjelda, milliseid ohuallikaid võib ette tulla, kui tood hobust koplist, paned boksi ja saduldad. Ohuallikad hobuse koplisttoomisel: Kui hobune jääb üksi koplisse, ta ärritub. Hobuse talutamine ilma nöörita, hoides päitseid käes. Kui hobune ehmub millegi peale, siis võib inimene viga saada. Kindaid pole käes. Kui hobune tormab, võib jalutusnöör vigastada paljaid käsi. Kaskat pole peas. Noorema või äkilisema hobusega peab pea olema kaitstud. Tuua hobust koplist üksinda, kui ta pole sellega harjunud või ta pole selleks treenitud. Hobune muutub närviliseks. Talutamisel ümber käe või keha keeratud jalutusnöör.
Tööleht nr 4 Krõõt: ,,Heinaaeg see oligi, mil Krõõt õieti mõistis, mis tähendab olla perenaine. Tõused ühes päikesega, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele..." ,,Ei tulnud kohapärija," ütles Andres. ,,Sinule oleks nagu rohkem abi tarvis kui minule." ,,Kes teda teab ehk ongi ka," vastas Krõõt sängist õlgedelt. Mari: ,,Andres peksis Marit südapäeval keset õue" ,,Ainult ühte tegi ta:varjas lapsi isa kurjuse eest, niipalju kui suutis, laskis ennem iseennast lüüa kui lapsi" Arutlus
Ta asub Tallina Toompea mäes. 7 Lindal käis kosjas tuuslar. 8 Tuuslar röövis Linda. Sest Linda ei tahtnud teda kosilaseks. 9 Seda märkas taat Uku. Ta tahtis Linda röövli küüsist ära pasta. 10 Kalevipoeg küsis nõu oma isalt Kalevil. 11 Sest Kalev oli juba surnud. 12 Kalevipoeg läks ema otsima Soomesse. 13 Kalevipoeg kohtas saarepiiga saare taadi ja saare eide. Kalevipoeg ja saarepiiga armusid üksteisse. 14 Nad leidsid: noore tamme mille kandsid koju koplisse , kotkamuna mille panid raudkübarasse ja kandsid koju kambrisse , raudkübara, kala mille panid hõbekausikese ja kandsid koju keldrisse. 15 Tamme raius maha Väike mehike. 16 Tüvest tehti silda, ladvast tehti uhkeid laevu, oksadest sai orjalaevu,laastudesta lastelaevu.
Jah, antud õnnetus oli tingitud sellele tööle iseloomulike ohtudega, sest päevast päeva töötatakse koos loomadega ja loomad võivad olla äkilised ning rünnata. 2. Millised on analüüsitud õnnetusjuhtumi puhul õnnetuse toimumise tõenäosust suurendanud tegurid? Õnnetuse tõenäosust suurendanud teguriks oli see, et Jaan oli asendustöötaja ja puudus piisav väljaõpe. Ohuks oli ka see, et loomi ei aetud lauta, vaid jäeti koplisse. 3. Mida loetakse tööõnnetuseks ja kuidas tööõnnetusi liigitatakse? Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetus liigitatakse vigastuse raskusastme järgi: kerge vigastus, raske vigastus või surmaga lõppenud. 4. Kui palju registreeritakse Eestis tööõnnetusi aastas
Kesksuve, saakide vesi jaheneb, päike valmimise, põllu- ja käib madalamalt heinatööde tähis August- lõikuskuu 10.08 lauritsapäev Tuletegemine keelatud Hobusega töötamine keelatud, rohu niitmine, puude raiumine, puuviljade korjamine keelatud September- mihklikuu 29.09 mihklipäev Lastel aeg hakata Algasid naiste õppima pirru valgel tubased tööd lugemist ja Põllutööd lõppenud arvutamist ka meestel Kari jäeti koju koplisse November- hingekuu 10.11 mardipäev 25.11 kadripäev Käidi külapeal Käidi külapeal sanditamas sanditamas heledates, tumedates, koledates ilusates riietes riietes Sooviti taluperele Sooviti taluperedele lasteõnne, maa- ja viljaõnne karjaõnne,noorikutele Esitati pererahvale poisteõnne naljandeid, laule, Peeti kadri- ja tantse mardipulma Detsember- jõulukuu 21.12 toomapäev
n Pelgulinna ilmet rikastavad 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi alguses rajatud lihtsad tööliselamud. Kopli võimsad metsad n Kopli poolsaar, mis kuulus Telliskopli mõisale, oli eriti hinnatud just maastiku poolest. n Kopli maalilistest metsades on kirjutanud ülistava luuletuse Paul Fleming 17. sajandil. n Kopli oli kuni 20. sajandi alguseni tallinlaste üks populaarsemaid puhkekohti. Kopli kalmistu n 18. sajandil rajati Koplisse Oleviste ja Niguliste koguduse kalmistu n Ehitati üle 30 kabeli, mis olid väga detailirohked ja ilusad n 1950. aastal raiuti enamik ehitusele ette jäänud metsa maha ning sinna asemele rajati sõja- ja laevatehased. n Ehituse käigus purustati paljud väärtuslikud kivimonumendid Kopli kalmistu Stroomi rand Kopli laht Kopli liinid Pelgulinna sünnitusmaja
tantsima ja pidutsema. Peipsi-äärsetes ja Setumaa külades kestsid pühad kolm päeva. Loomade hääled kadusid nüüd karjamaalt ning karjapasun ei tuututanud enam. Loomi ei võidud endam välja lasta, kuigi Mihklipäeva aegu olid mõnel aastal päris soojad ilmad, sest kardeti hunte, kellel Mihklipäeval võetakse päitsed peast, mis Jüripäeval pähe pandi. Hundid said nüüd vaba voli ja võisid loomi murdma hakata. Ka hobuseid ei võinud koplisse jätta. Mihklipäevast lõppesid naiste välistööd. Algasid ühised linapuhastustööd: linarehed linade masindamise ja ropsimistega, mis tavaliselt talgukorras tehti. Need olid väga tolmused tööd. Selle eest olid õhtut lõbusad. Tantsiti ja lauldi. See oli poistele ja tüdrukutele kokkusaamise ja kohtamise aeg. Töö, aga edenes ja linarehed said pekstud. Hiljem tulid naistele ja tüdrukutele veel ketramis ja kudumistööd. Meestel tulid aga
Minu vanaema elulugu. Mu vanaema sündis 1935 aastal Võrumaal, Antsla vallas. Tal oli üks vend ja kaks õde. Vanaema pere pidas hobuseid. Hobuseid oli umbes kümme. Kuna mu vanaema oli lastest kõige noorem, oli tema kohus hommikul enne kooli minekut hobused koplisse viia ja õhtul samamoodi nad sealt tagasi lauta viia. Koolis käis mu vanaema 7 kilomeetri kaugusel. Tol ajal koolis süüa ei saanud. Tavaliselt pidi ta jalgsi kooli minema, seltsiks oli ainult naabritüdruk. Kuid vahepeal kui vanaema isal oli vaba aega, sai ta vanaema kooli viia hobustevankriga. Kuna tol ajal veel korralikke jalanõusid polnud, olid vaid pastlamoodi jalatsid, mis sooja ei hoidnud ja said ruttu märjaks, siis oligi vanaemal väga
aastani. Siis oli muuseumis umbes 10 000 eksponaati, neist paar tuhat püsiekspositsioonis. Muuseumi kogudes oli palju relvi, püsiekspositsioonis olid trofeed Punaarmee väeosadelt lahingus võetud lipud, mannekeenid Vabadussõja-aegsetes mundrites, sõjakaardid, ülemjuhataja sõjaaegse töökabineti sisustus ja palju muud. Pärast Eesti okupeerimist Punaarmee poolt 1940. aasta suvel tuli Sõjamuuseumil Vene 5 ruumidest välja kolida. Varad viidi esialgu Koplisse nn Punastesse kasarmutesse. Hiljem anti kasutuskõlblik varustus Punaarmeele, osa eksponaate viidi Venemaale ja palju esemeid lihtsalt hävitati. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist ja Vene armee väljaviimist kerkis päevakorda Vabadussõja-aegse sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri suvekodu Viimsi mõisa saatus. 1990. aastate alguseni asus mõisas NSVL-i Balti laevastiku raadioluure väeosa, mis oli jätnud hoonesse oma ,,kihistused". 15
minu Elsa sinu Aadu peale vaatab. MADIS : Kasi minema, ma ässitan sulle koerad peale! Pontu, Lontu ! Tule siia, Pontu ! (koerad tulevad) Võta kinni (võtab reha) Ma löön sind rehaga, kui sa mitte minema ei saa ! (Priidu tahab rehast kinni hakata) Söö ta ära ! Võta kinni ! (Madis ajab Priidu minema, viskab rehaga järele) 7.etendus AADU(tuleb kurikaga) : Isa, isa, mis siin on ? Ma löön ! Kes see kurjategija oli ? Ma kuulsin alla koplisse kära. MADIS : Lase pealegi olla ! Mul oli siin Metsa Priiduga natuke jagelemist ees. Tead isegi, mis mees ta on. Ja sina tahad veel selle mehe tütart minu miniaks teha ! Ära väsitas kuriloom ! Ma lähen joon külma õlut natuke peale.(ära) AADU : (Rahva poole pöördudes) Oh taevake, mis saab mu pruudist niiviisi? Nii lõpeb ka viimne lootus ! Mis ma veel elan või olen. Ei lähe mul söök ega jook enam sisse. Elsat näen unes ja ilmsi -(ohates) aga ta jääb Metsale ! AABRAM : Tervist
Selle vältimiseks on otstarbekas hoida loomade hulk kevadsuvel küllalt suurena ja seda suve jooksul vähendada, viies osa loomi teistele karjamaadele. Alternatiivina võib kasutada koplite süsteemi. See aitab vältida ülekarjatamist just sellistes oludes, kus karjatamiskoormus on küllalt suur. Otstarbekas võib olla karjamaa suve teisel poolel üle niita. Samamoodi võiks teha koplisüsteemi korral, kui kari viiakse teise koplisse. Seda eriti siis, kui karjatamiskoormus on väike, loomad on söönud heina väga valikuliselt või kasvab karjamaal hulgaliselt vähesöödavaid taimi. Sel viisil vähendatakse söömata jäänud taimede konkurentsieelist ning karjamaa püsib loomadele sobivama liigilise koosseisuga. Kui ala on karjatamise järel põhiosas madalmurune ning söömata taimi ei ole hulganisti, ei pea karjatamise järel maha niidetud taimi karjamaalt koristama, need võib jätta samasse kõdunema. Poollooduslikes
Mütoloogiat saab illustreerida ka näidetega maailma loomise kohta. Vanas Testamendis esitatakse maailma loomine kahes järgus. Üks on jumala looming, ehk suurest tühjusest eraldatud maa ja taevas ning kõik muu sinna peale ning veeuputuse lugu. Mõlemad on müüdid, mis üritavad selgitada tolle aja inimesele maailma teket. Müüt esitatakse sageli pildikeeles. Näiteks eestlaste maailma tekke lugu: sinisirje linnu lugu. Lendab mingisse koplisse, seal on tavaliselt kolm põõsast: sinine, punane ja kuldkollane. Ta valib viimse ja teebki sinna pesa, haub välja pojad, siis pillutab need pojad mööda ilma laiali ja teeb neist erinevaid asju. Tavaliselt on poegi kolm ,ning neist saavad päike, kuu ja täht. Kuulus eesti filosoof , kirjanik ja teadlane Uku Masing on öelnud, et müüt on algelise (usundi)teaduse hüpotees ( ehk oletus) ja tema iseloom tulenebürginimese mõtlemisest.
Alates 1950. aastate lõpust tekkis ka esimesi arglikke kontakte piiritaguse eesti kirjandusega -- järgnenud perioodil saab kõnelda isegi kahe kirjanduse rööbitisest arengust. Seoseid maailmakirjandusega tugevdas oluliselt 1957. aastast ilmuma hakanud, valdavalt tõlkekirjandusele orienteeritud ""Loomingu" Raamatukogu". Oli maailma taasavastamise aeg, mida sümboliseerisid Kersti Merilaasi luuletus kevadisse koplisse pääsevaist vasikaist, J. Krossi debüütkogu "Söerikastaja" ja Ellen Niidu"Maa on täis leidmist", mis tõid kaasa kurioosse poleemika vabavärsi sobivusest nõukogude kirjandusse. Sel taustal tuli aastatel 19621967 kirjandusse uus, nn. kassetipõlvkond, mida nõnda nimetati pappkarpides mitmekaupa välja antud esikkogude järgi. Kassetipõlvkonna tuumiku moodustasid tänaseni täies loomejõus kirjanikud: esimestes luulekogudes lapsemeelne
Vastandlikud tegelased, hea/halb, Jen/Omöl, Jumal/Saatan. 25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Eesti- pääsuke, lõoke, vares vms lind kes lendab koplisse ja leiab sealt 3 puud ja teeb neist ühte pesa Karjala- hani või kotkas teeb pesa Väinämöise põlvele Ingeri- pääsuke muneb muna vees olevale mättale või laevale 26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? Aasia hindud usuvad et maailm loodi munast, rebust sünnivad õhk ja meri. Egiptuse mütoloogias mainitakse mailmamuna
53. Lehmade karjatamine ja suvine pidamine- kultuur- või looduslikul karjamaal, sealne rohi on kõige odavam, jääb ära ju sööda koristamine ja ettevalmistamine. Karjatamisperiood Eestis maist oktoobrini. Karjamaale lastakse lehmad sõltuvalt rohu kasvust. Lehmad tuleb karjamaale lasta siis, kui rohi on käelaba kõrgune(10cm). Kõrge rohu korral lehmad tallavad seda. Lehmi karjatatakse kopliviisiliselt, kus ühe kopli paljaks söömise järel(3-4p) aetakse lehmad järgmisesse koplisse. Tuleb järgida teekonna pikkust laudast karjamaale, ei tohiks olla üle 2km, liiga pikk on väsitav ja piimatoodang väheneb. Lehmi joodetakse looduslikust veekogust või mobiilsest veenõust, mis on varustatud jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas- kogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve II poolel rohu kasv aeglustub, seega tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpä ringselt
Eiriku poja Toomasega kirikut. Edasine tee keeras tiheda metsa poole, kust läbi sõideti nõlvani, kus asus väike tare. Seal elas naine Isrid ning tema kaks poega, keda Laurits oli tahtnud endale palgata. Isrid kiitis Kristiina välimust ning nentis, et viimane on isasse. Lauritsa ja Isridi jutust tuli välja, et Isrid otsis just võimalust, et saada kellegagi läbi metsa ning viia oma sugulase äsjasündinud laps orgu ristimisele. Jõudes esimesele mägikarjamaale, lasti hobused koplisse lahti ning mindi jala edasi üha hõrenevasse metsa kuni nad mäeseljani jõudsid. Mehed tõstsid koormahobuselt kandamid maha, süüdati lõke ja hakati sööma ning õlut jooma, mida Laurits pakkus ka Kristiinale. Joodi hoolega ja põhjalikult kuni kõik ära vajusid ning magama jäid. Kristiina ärksas, lebades soojas ja pimedas isa kaenlas. Päev hakkas juba õhtusse vajuma. Kristiinal tekkis hirm. Esiteks sellepärast, et ta kartis, et äkki on juba järgmise päeva
ratsmetest kinni mõlema käega. · Kõik uksed tuleb avada korralikult, sellega väldime ohtlikke olukordi! Päitsetega talutamine Päitsetega talutamisel kehtivad samuti eespool väljatoodud reeglid: · Päitsetega talutamisel peab alati kasutama jalutusnööri. · Kui hobune on äkiline, võib jalutusnööri siduda ümber nina. Nööri võib panna ka suhu, jälgides kindlasti, et lukk ei satuks suhu ja ei vigastaks hobuse suud. · Hobust koplisse lahti lastes peab hobuse pea keerama enda poole. Sedasi ei õnnestu hobusel sind tagajalgadega lüüa. Hea teada · Kui hobusel on peas kangvaljad, talutatakse teda ratsmetest, mis on ühendatud suulistega võttes need üle kaela. · Kui hobusel on martingaal siis ratsmeid üle kaela võtta pole vaja, sel juhul võib jalutusnööri kinnitada vasakusse suulise rõngasse ja talutada nöörist.
Kevadel tuleb lehmadele paari nädala jooksul lisaks karjamaarohule anda juurde heina. See on vajalik selleks, et lehma vatsas peab kujunema välja rohu seedimiseks vajalik mikrofloora. Sellist ülemineku perioodi talviselt söötmiselt karjamaasöötmisele nimetatakse siirdeperioodiks. Kui heina ei anta, siis tekib lehmadel kõhulahtisus ja piimatoodang väheneb. Lehmi karjatatakse kopliviisiliselt, kus ühe kopli paljaks söömise järel aetakse lehmad järgmisse koplisse. Ühes koplis söövad lehmad 3-4 päeva. Kopliviisilise karjatamise asemel võib kasutada ka portsjonkarjatamist. Selle viisi korral piiratakse üks osa karjamaast elektrikarjusega, kus lehmad söövad 1-2 päeva. Seejärel söödetakse järgmisel portsjonil jne. Karjatamisel välditakse lehmade liikumist suurel territooriumil, mis suurendab rohu tallamist. Suve jooksul karjatakse loomi ühel ja samal maaalal mitu karjatamisringi. Karjatamisel tuleb jälgida, kui
lihtrahva korteriolude eest. Tekkis retoorika sõna Ra-Ko, mis tähendas lühendatult rahvakortereid. Nende ehitamiseks loodi Teedeministeeriumi juurde Rahvakorterite Ehituse Komitee juunis 1940. Rahvakorterite ehitamise programmist suudeti Tallinnas laiaulatuslikult ellu viia vaid ,,Ehitajas" A. Kotli kavandatud kahekorruseliste puust, kivitrepikojaga Ra-Ko majade ehitamine. Neid kerkis esimese Nõukogude okupatsiooniaasta jooksul mitukümmend Koplisse Lõime tänavale, Pelgulinna Nisu ja Rukki tänavale ning Lasnamäele Majaka ja Sikupilli tänavale. Sisuliselt on hooned omandanud ,,Tallinna maja" hoonetüübi edasiarendusega. Kuna ,,Tallinna maja" kivitrepikoda häbeneti agullikuks, siis varjas A. Kotli selle laudisega, jättes vaid trepikoja aknale kiviraamistuse. Kummalgi korrusel asub neli kahe-kolmetoalist korterit. Elutoad on küll läbikäidavad, kuid üldiselt tunduvad ruumide propotsioonid head. Arhitekti A
E- ketitamine Vabakarjatamine- saartel, suutel maastikel, antakse kogu ala loomadel kätte, noorloomad, laidudel, Halb: esimestel päevadel piimatoodang kõrge, aga väärtuslikud liigid annavad uue ädala, jätavad ebaväärtuslike liike alles. Väärtuslikud taimed kaovad taimikust 3-4 aasta pärast. Hakkavad haigused levima Süsteemiline karjatamine: A- Karjamaa jaotatakse kopliteks ja karjatatakse vastavalt rohu kasvule, vaheaeg 20-30 päeva siis uuesti samasse koplisse. Vaba karjatamisega võrreledes saab suurem ja produktiivsus suurem. Võib karjatada 1 päeva ja ka mitme päeva koplites. B- Anda loomadele värsket rohtu ette, oleks vaja portsiooni suurus 4-5 tunni jaoks, ühe korraga rohu küllastamiseks. Päevas kaks portsiooni. Liigutakse lauda suunas. C- Igal aastal rohumaad niidetakse 1-2 korda ja edasi 3-4 ringi karjatatakse. Saab toota nii heina kui ka rohtu. D- Vaid erandjuhtudel, niite sagedus suur: 4-5 niidet
Vastandlikud tegelased, hea/halb, Jen/Omöl, Jumal/Saatan. 11. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu mu nast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Eesti- pääsuke, lõoke, vares vms lind kes lendab koplisse ja leiab sealt 3 puud ja teeb neist pesa Karjala- hani või kotkas teeb pesa Väinämöise põlvele Ingeri- pääsuke muneb muna vees olevale mättale või laevale 12. Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp “Loomine”) põhisüžee ja ava selle avaramat mütoloogilist tausta [nt ajakirjas “Vikerkaar” ilmunud Ü. Valgu artiklile toetudes]
Siis kui väljas mängu käigus vett loobiti sattus ikka nii et ükstapuha kuhu need kaks ka eivisanud sattus vesi ikka ainult nende peale. VIII Heinatöö tõttu jäid paljud teised asjad tegemata. Peremees sundis kõiki tööd tegema, sest ta tahtis midagi korda saata. Sulane Juss rügas ka tööd teha, sest ei saanud ju peremehest eriti kehvem olla. Heinaajal mõistis Krõõt õieti, mis tähendab olla perenaine- tõused hommikul, lüpsad lehmad, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele. Tööd oli nii palju et said öösel magama ja hommiku vara tuli juba tõusta- puhkamiseks ei olnudki eriti aega. Juss polnud rahul sellega et nii palju nõutakse, lootis et vihmaajal saab vähemalt puhata kuid just siis tuli jälle veel rohkem tööd teha. Sulane plaanis järgmisel aastal sealt minema minna sest talle see töö ei meeldinud. Töö ei andnud ka erilist tulemust- võsa maha võttes
Sellel on üks oks, üks õieke, millest tuleb üks õun. Pole viidet ürgmerele, ürgolenditele. Ilmapuu. Mägi vastab Eliade kujutlusele maailmaruumist, kus maailma keskel asub mägi, kõrgem koht, kui selle peale panna vertikaal, nagu nt. puu, siis saamegi Eliade maailmatelje (axis mundi). Kohe tekivad paralleelid Lönnrotiga. Tuul, sajune ilm, õun kukub allikasse. Ei saa aru kas allikas kogu aeg olnud või tekib see selle sajuga. Veeuputuse motiiv. Sinine linnuke tuleb meie keskele, meie koplisse, aavikusse, männikusse... Loomiseelne paik. Kolm põõsast, sinine, punane, kuldne. Sama ingeri lauluga, kus on kolme värvi mättad ja munad. Mingi hääl ütleb linnule, et too poeks kuldsesse põõsasse ja munes munad, haudus 3 muna, kust tulevad linnud, kellest saavad erinevad osad universumist (ei pannud tähele millised). Esoteerilised tõlgendused. Lind oskab rääkida. Punane tavaliselt elujõu ja sünniga, viljakuse, seksuaalsusega seotud. Sinine on leina, ohu, kaduviku, millegi
Kõige halvim on suvine varssumine. Kõige parem on detsembris-jaanuaris. Kuidas paaritada selleks peab tundma mära iseärasusi. Märad viiakse täku juurde. Täkkudel on omad kindlad valjad. Paaritusel ei tohi täku eesjalad olla rautatud. Märal kasutatakse paarituskütkeid. Ka mära saba pannakse teibiga kinni. Parem kui paaritatakse maneezis. Käestpaaritus inimesed on mära kinni pannud ja juhivad täku käsitsi peale. Vabapaaritus täkk lastakse koplisse koos märadega. Suguakt kestab u 2 min ja ejakulatsioonist annab märku täku sabapööritus. Pärast tuleks hõõruda täku jalgu ja jalutatakse 15 minutit temaga. Selleks et lihased pingest maha saada. Keskeas täkk paaritab kaks korda päevas. Kui tegemist on noore täkuga, siis ülepäeviti ja vanematel 1 paaritus päevas. Kunstlik seemendus- 1 doosist saab 5 mära ära seemendada. Tiinus Tiinusest saab aru kui kui 3 nädala jooksul ei ole uuesti indlend
karjamaa puhtaks sööjad, saavad samuti heina ja silo, mõnel on boksis ees lakukivi. Võrdluseks 50 aastat tagasi kasvanduse söögikavad: Joonis 3. Tööhobuse söögikava, mis on soovitatud Hobusekasvanudse Teadusliku Uurimise Instituudi poolt tööhobustele, kelle kehaakaal on 500kg. [10: 54] Suvel saavad kõik karjad, olgu siis selleks noored või märad, käia karjamaadel söömas. Talviti on noorhobused sees ja saavad talli kõrvale koplisse, märad saavad samuti peaaegu iga päev koplitesse. Kuid kõike seda ei saa võrrelda sellega, mida tehti kasvanduse hiilgeaegadel, kui noorhobustel toimusid rühmatreeningud, oli ükskõik mis aastaaeg, kus nad said mitmeid kordi päevas süüa, peaaegu kõiki hobuseid õpetati ees käima ning ratsastati õigel ajal (tavaliselt kolme aastaselt). (Lisa 7) Toimus aktiivne aretus: iga aasta paaritati paljud märad ja sündis palju varssu, keda hakati sündimishetkest õigesti kasvatama,
Siis kui väljas mängu käigus vett loobiti sattus ikka nii et ükstapuha kuhu need kaks ka ei visanud sattus vesi ikka ainult nende peale. VIII Heinatöö tõttu jäid paljud teised asjad tegemata. Peremees sundis kõiki tööd tegema, sest ta tahtis midagi korda saata. Sulane Juss rügas ka tööd teha, sest ei saanud ju peremehest eriti kehvem olla. Heinaajal mõistis Krõõt õieti, mis tähendab olla perenaine- tõused hommikul, lüpsad lehmad, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele. Tööd oli nii palju et said öösel magama ja hommiku vara tuli juba tõusta- puhkamiseks ei olnudki eriti aega. Juss polnud rahul sellega et nii palju nõutakse, lootis et vihmaajal saab vähemalt puhata kuid just siis tuli jälle veel rohkem tööd teha. Sulane plaanis järgmisel aastal sealt minema minna sest talle see töö ei meeldinud
Siis kui väljas mängu käigus vett loobiti sattus ikka nii et ükstapuha kuhu need kaks ka ei visanud sattus vesi ikka ainult nende peale. VIII Heinatöö Heinatöö tõttu jäid paljud teised asjad tegemata. Peremees sundis kõiki tööd tegema, sest ta tahtis midagi korda saata. Sulane Juss rügas ka tööd teha, sest ei saanud ju peremehest eriti kehvem olla. Heinaajal mõistis Krõõt õieti, mis tähendab olla perenaine- tõused hommikul, lüpsad lehmad, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele. Tööd oli nii palju et said öösel magama ja hommiku vara tuli juba tõusta- puhkamiseks ei olnudki eriti aega. Juss polnud rahul sellega et nii palju nõutakse, lootis et vihmaajal saab vähemalt puhata kuid just siis tuli jälle veel rohkem tööd teha. Sulane plaanis järgmisel aastal sealt minema minna sest talle see töö ei meeldinud. Töö ei andnud ka erilist tulemust- võsa maha
efektiivsust. Kevadel tuleb lehmadele paari nädala jooksul lisaks karjamaarohule anda juurde heina. See on vajalik selleks, et lehma vatsas peab kujunema välja rohu seedimiseks vajalik mikrofloora. Sellist ülemineku perioodi talviselt söötmiselt karjamaasöötmisele nimetatakse siirdeperioodiks. Kui heina ei anta, siis tekib lehmadel kõhulahtisus ja piimatoodang väheneb. Lehmi karjatatakse kopliviisiliselt, kus ühe kopli paljaks söömise järel aetakse lehmad järgmisse koplisse. Ühes koplis söövad lehmad 3-4 päeva. Kopliviisilise karjatamise asemel võib kasutada ka portsjonkarjatamist. Selle viisi korral piiratakse üks osa karjamaast elektrikarjusega, kus lehmad söövad 1-2 päeva. Seejärel söödetakse järgmisel portsjonil jne. Nii kopliviisilisel kui ka portsjonkarjatamisel välditakse lehmade liikumist suurel territooriumil, mis suurendab rohu tallamist. Suve jooksul karjatakse loomi ühel ja samal maaalal mitu karjatamisringi. Päevas sööb lehm,
Kevadel tuleb lehmadele paari nädala jooksul lisaks karjamaarohule anda juurde heina. See on vajalik selleks, et lehma vatsas peab kujunema välja rohu seedimiseks vajalik mikrofloora. Sellist ülemineku perioodi talviselt söötmiselt karjamaasöötmisele nimetatakse siirdeperioodiks. Kui heina ei anta, siis tekib lehmadel kõhulahtisus ja piimatoodang väheneb. Lehmi karjatatakse kopliviisiliselt, kus ühe kopli paljaks söömise järel aetakse lehmad järgmisse koplisse. Ühes koplis söövad lehmad 3-4 päeva. Kopliviisilise karjatamise asemel võib kasutada ka portsjonkarjatamist. Selle viisi korral piiratakse üks osa karjamaast elektrikarjusega, kus lehmad söövad 1-2 päeva. Seejärel söödetakse järgmisel portsjonil jne. Nii kopliviisilisel kui ka portsjonkarjatamisel välditakse lehmade liikumist suurel territooriumil, mis suurendab rohu tallamist. Suve jooksul karjatakse loomi ühel ja samal maaalal mitu karjatamisringi. Päevas
oleks, lasta armastusel ennast juhtida suurema hüvangu poole! LJUBOV: (paus) Aga Sand ei räägi nendest asjadest, mida tahaks teada. VARENKA: Ma räägin sulle, kui sa tahad. LJUBOV: Ei. Noh... räägi siis. VARENKA: Sa pead küsima. LJUBOV: Ma ei oska. VARENKA: Mäletad seda, kui mustlase eesel Betsy koplisse pääses? LJUBOV: Jah! VARENKA: See käib samamoodi, ainult et sa oled selili. LJUBOV: Oh... VARENKA: See ei ole nii suur. STANKEVITS: (improviseeritud tekst) Ei, oota, ma seletan kõik ära. (Tüdrukud naeravad vandeseltslaslikult, Ljubov on samas kohmetu. Majast kostuvad hääled.) LJUBOV: Kas need on nemad? Ära vaata sinnapoole.
efektiivsust. Kevadel tuleb lehmadele paari nädala jooksul lisaks karjamaarohule anda juurde heina. See on vajalik selleks, et lehma vatsas peab kujunema välja rohu seedimiseks vajalik mikrofloora. Sellist ülemineku perioodi talviselt söötmiselt karjamaasöötmisele nimetatakse siirdeperioodiks. Kui heina ei anta, siis tekib lehmadel kõhulahtisus ja piimatoodang väheneb. Lehmi karjatatakse kopliviisiliselt, kus ühe kopli paljaks söömise järel aetakse lehmad järgmisse koplisse. Ühes koplis söövad lehmad 3-4 päeva. Kopliviisilise karjatamise asemel võib kasutada ka portsjonkarjatamist. Selle viisi korral piiratakse üks osa karjamaast elektrikarjusega, kus lehmad söövad 1-2 päeva. Seejärel söödetakse järgmisel portsjonil jne. Nii kopliviisilisel kui ka portsjonkarjatamisel välditakse lehmade liikumist suurel territooriumil, mis suurendab rohu tallamist. Suve jooksul karjatakse loomi ühel ja samal maaalal mitu karjatamisringi
annaabi.ee 
