Kiiver-basilisk, väike uurimustöö põhikoolile. (0)

Mai-Liis Meriloo 7.a
Kiiver -basilisk
(Basiliscus Plumifrons)
Kiiver-basilisk kuulub sisalikuliste hulka. Ta elutseb Ladina-Ameerikas Belize riigi ümbruse vihmametsades. Tema nimi pärineb kreeka keelsest sõnast basiliskos, mis tähendab ’’väike kuningas’’. Keskajal kardeti teda, kui koletist, kelle surmava pilgu all hävisid kõik loomad ja taimed.
Kiiver-basiliskide ainulaadseks omapäraks on see, et ta suudab ohu korral joosta mööda jõe või järve veepinda kahel jalal. Seda võimaldavad tema kerge kaal, suured jalad ja suur kiirus. Pärast paarimeetrist sööstu peab ta siiski ujuma hakkama. Ta on ka suurepärane ujuja ja võib viibida vee all kuni 30 minutit.
Isastel kiiver-basiliskidel on erkrohelised väikesed sinakad laigud piki seljal asetsevat harja. Neil on kolm harja: üks peas, üks seljal ja üks sabal. The females, however, only have one crest, on the head.Emastel on ainult üks hari, peas. Kiiver- basiliskid on 60-100cm pikad (enamuse pikkusest moodustab saba).
Need sisalikulised toituvad putukatest, väiksematest imetajatest (närilised), väiksemat liiki sisalikest, kuid ka puuviljadest ja lilledest.
Emased kiiver-basiliskid munevad 5-15 muna sooja ja niiskesse liiva või mulla sisse. Munad kooruvad 8-10 nädalat hiljem. Pärast koorumist on sisaliku pojad iseseisvad ega sõltu vanematest .