5. Killustikku kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 6. Töökäik 6.1 Killustiku tugevuse määramine Killustikku katsetatakse fraktsioonidena: 8 16 mm. Killustiku tugevusmärgi määramiseks kasutatakse silindrit. Killustiku fraktsioon puistatakse lahtikäiva põhjaga metallist silindrisse diameetriga 150mm. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. Silindrit koormatakse kuni 20 tonnini (200kN). Silindris muljutud killustik sõelutakse kasutades kontrollsõela avaga 2,0 mm. Pärast sõelumist kaalutakse kui palju sõela ja põhja peale materjali jääb. Killustiku muljumiskindlus leiti valemiga (1). Valem (1) m D p 1 100 m Näide 300,6 Dp 100 13,2% 2271 Dp Muljumiskindlus [%]
Katsetati killustikku fraktsiooniga 4-16 mm. Killustiku tugevusmargi määramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 150 mm. Jooksvaks kontrolliks võib kasutada silindrit diameetriga 75 mm. Killustiku fraktsioon puistatakse 5 cm kõrguselt lahtikäiva põhjaga metallist silindrisse nii, et peale pindmise kihi tasandamist jääks see silindri servast 15 mm madalamale. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. Kasutades silindrit läbimõõduga 150 mm koormatakse teda ühtlaselt kuni 20 tonnini (200 kN). Kasutades silindrit läbimõõduga 75 mm, koormatakse teda ühtlaselt kuni 5 tonnini (50kN). Koormamiskiirus on 100 200 kgf/s (1 2 kN/s). Silindris muljutud killustik sõelutakse vastaval kontrollsõelal, olenevalt killustiku fraktsioonist. 4-16 mm fraktsoiini korral oli kontrollsõela ava 2,0 mm. Muljumiskindluse arvutamiseks kasutatakse valemit 6. Tulemused on kantud tabelisse 7. Valem 6: Dp killustiku muljumiskindlus [%]
Killustikku võib katsetada püsiva massini kuivatatult või vees immutatult. Killustiku tugevusmargi määramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 150 mm. Jooksvaks kontrolliks võib kasutada ka silindrit diameetriga 75 mm. Killustiku fraktsioon puistatakse 5 cm kõrguselt lahtikäiva põhjaga metallist silindrisse nii, et peale pindmise kihi tasandamist jääks see silindri servast 15 mm madalamale. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. Kasutades silindrit läbimõõduga 150 mm, koormatakse teda ühtlaselt kuni 20 tonnini (200kN). Kasutades silindrit läbimõõduga 75 mm, koormatakse teda ühtlaselt kuni 5 tonnini (50kN). Koormamiskiirus on 100-200kgf/s (1-2kN/s). Silindris muljutud killustik sõelutakse (immutatud killustik pestakse) vastaval kontrollsõelal, olenevalt killustiku fraktsioonist. Killustiku fraktsioon Kontrollsõela ava, mm
eemaldamiseks 1. Võimsus, mida generaator annab koormustakistusele: Õige 28,362 kW. 2. Võimsus, mida generaator saab võlli kaudu: 31,057 Hinne 1,00 kW./ 1,00 Küsimus 3 Alalisvoolumootori võlli koormatakse momendiga 20 Nm. Mootori klemmidele antakse pinge 230 Õige V. Mootori konstandid on järgmised: KE = 1 Vs/rad ja KI = 1 Nm/A. Mootori ankruahela Hinne 2,00 / 2,00 takistus on 0,5 . Arvutage mootorit iseloomustavad suurused (mehaanilisi ja lisakadusid mitte arvesse võtta). Kliki küsimuselt
Seejärel mõõdetakse plaatjate ja nõeljate terade protsendiline sisaldus kogu proovist. 4.6 Killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi (GOST) Killustik katsetatakse fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm, 16-31,5 mm. Killustiku tugevusmargi määramiseks puistatakse see esmalt silindrisse nii, et pindmine kiht jääks silindri servast 15 mm madalamale. Seejärel asetatakse killustiku peale kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. 150 mm läbimõõduga silindri puhul koormatakse seda kuni 200 kN. Seejärel killustik sõelutakse. Valemi 4 järgi arvutatakse killustiku muljumiskindlus. m1 Dp = M *100 (Valem 7) m1 -kontrollsõela läbinud killustiku mass [g] M- silindrisse puistatud killustiku mass [g] 5. Tulemused 5.1 Killustiku lähtematerjalid ja saamine Killustiku põhiliseks lähtematerjaliks (kõige levinumaks) on lubjakivi. Seda saadakse
vaja süüa, juua, sooja tuba ja palju muud. Eluks vajalik toit, vesi, kütus, ehitusmaterjalid tuuakse enamasti väljastpoolt, sest linnas lihtsalt pole ruumi seda kõike toota. Ning kuna palju inimesi on väiksele alale kokku koondunud toodetakse ka palju sellist prügi ja jäätmeid, mis ei lagune keskkonnas ning tuleb vedada linnast välja prügimägedele. Nii kulub tohutult energiat veondusele ning paratamatult koormatakse üle linnalähedane looduskeskkond. Lisaks on järjest rohkem inimesi, kes tarbivad liiga palju, ostes kokku asju, mida neil tegelikult võibolla vaja ei lähegi. Ostetakse pikemalt järgi mõtlemata. Ei mõelda küsimusele: kas see asi mida ma ostan on ikka mulle väga hädavajalik? Paljud teevad oma ostud kiiruga ning ostavad lihtsalt selleks, et neile meeldis üks või teine asi, ning poest koju jõudes ja oma
sellise vigastuse tõttu peab sportliku tegevuse mõneks ajaks ära jätma. Väänatud jalg pole midagi selle kõrval, kui murrad jalaluu nii hullusti, et jalga peab paigaldama kruvid ning pead käima pidevalt operatsioonidel. Näiteks mu sõber on 20-aastane ning ta on käinud oma jalavigastuste tõttu elu jooksul 8 erineval operatsioonil. See on üpriski suur hind, mida maksta. Väga paljudel sportlastel on ka probleeme südamega. Liigse treeninguga koormatakse südant, arvestamata tagajärgedega. Süda on inimese kõige tähtsam organ ning seda peaks hoidma. Eneseteostusega läbi spordi kaasnevad probleemid tervise ning füüsisega. Eneseteostusega kaasneb vältimatult hind, mida maksma peab. Tänapäeva noored teostavad end koolis või spordis. Koolis peab sooritama eksameid, millega kaasneb pinge ning stress. Sportlased riskivad suuresti oma tervisega. Eesmärk on saavutada see, mida ihaldad
Polüamiidi kasutamine(2) Suure tõmbetugevuse ja hõõrdekindluse tõttu kasutatakse polüamiidi töörõivaste materjalina, vaipades ja mööbliriides. Kuna polüamiid on elastne, hea värvitavusega, kerge ja hõlpsasti hooldatav, siis sobib see rõivaste, sisustustekstiili kui ka tehniliste toodete valmistamiseks. Polüamiidi kasutamine(3) Tehnilisel otstarbel kasutatakse polüamiidi selle tugevuse ja vastupidavuse pärast toodetes, mida tugevalt ja muutuvalt koormatakse, nt kirjutusmasina lindid, koorma-ja veorihmad, autoturvavööd jms. Polüamiid on vastupidav vee toimele, seetõttu kasutatakse seda merenduses ja kalanduses. Polüamiidi kasutamine(4) Polüamiid sobib ka langevarjude materjaliks. Polüamiidi kergus ja vastupidavus teevad sellest sobiva materjali kande-ja reisikottide valmistamiseks.
b katsekeha laius [mm] 4.5.1 Soojusisolatsioonmaterjalide survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega. Enne katsetamist määratakse proovikehade mõõtmed veaga mitte üle 1mm. Koormustaluvuse määramine viiakse läbi 3 katsekehadega mille mõõtmed on 50*50*50 mm (d=50 mm). Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa: katsekeha mõõtudega 50*50*50 eelkoormus = (0,064±0,003) kgf. Kui katsekeha deformeerub eelkoormusega 250 Pa oluliselt siis valitakse eelkoormuseks 50 Pa. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse rakendamist määratakse joonlaual näit d 0 mm- tes. Katsekeha koormatakse ühtlaselt kiirusega d/10 (d=katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Valem 4. =F/S [kPa]
h katsekeha paksus [mm] b katsekeha laius [mm] 4.5.1 Soojusisolatsioonmaterjalide survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega. Enne katsetamist määratakse proovikehade mõõtmed veaga mitte üle 1mm. Koormustaluvuse määramine viiakse läbi 3 katsekehadega mille mõõtmed on 50*50*50 mm (d=50 mm). Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa: katsekeha mõõtudega 50*50*50 eelkoormus = (0,064±0,003) kgf. Kui katsekeha deformeerub eelkoormusega 250 Pa oluliselt siis valitakse eelkoormuseks 50 Pa. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse rakendamist määratakse joonlaual näit d 0 mm- tes. Katsekeha koormatakse ühtlaselt kiirusega d/10 (d=katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Valem 4. =F/S [kPa]
Tulemused punktis 5.4. 4.5.1. Otsekatsetusega Katseteks võetakse vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC hoitud katsekeha. Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm punktis 4.1. toodud kirjelduse järgi. Koormustaluvuse määramine viiakse läbi 6 katsekehaga, mille mõõtmed on 50*50*50 mm (d=50 mm). Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega (0,064±0,003) kgf. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse joonlaua algnäit d 0 millimeetrites. Katsekeha koormatakse ühtlase kiirusega d/10 (d = katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse igale katsekehale eraldi valemi [4] järgi. Soojusisolatsioonmaterjali koormustaluvus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 3 katsekeha katsetulemustest täpsusega 0,1 [N/mm²]. 4.5.2
Lihas on nagu kummipael, mida rohkem me teda venitame seda suurema jõuga ta tõmbub kokku. 18. Venitusharjutused mõjuvad lülisambale korrigeerivalt. Sooritada tuleb neid aga ettevaatlikult, et ei rikutaks lülisamba stabiilsust. 19. Lülisamba funktsionaalset seisundit aitab veelgi parandada vaagna stabilisatsiooni treening. 20. Ebastabiilse puusavöötme korrastamist alustada tuharalihaste treenimisega, sest tuharalihaste nõrkuse korral koormatakse liialt alaselja piirkonda. Tuharalihaste nõrkuse korral on puusliigese sirutus ebapiisav ning see omakorda põhjustab tagumiste reielihast pinget. 21.Alaseljavaludega patsientidel täheldatakse ka kõhu ristilihase nõrkust. Treeningprogrammi peab kindlasti lülitama kõhuristilihase ja mitmejaolise lihase koostoime harjutusi. See on süvalihaste kasutamisoskuse kujundamine. Kuna süvalihased vastutavad otseselt stabiilsuse
põlvedele, tuleb pöörata järjest rohkem tähelepanu jäätmetekke vähendamisele, jäätmete ohutumaks muutmisele ning nende taaskasutamisele. Jäätmeid sorteerides võidame me puhtama keskkonna. Igast tootest saab kunagi jääde ja jäätmeks muutunud toode asendatakse uuega. Samas enamiku toodete tootmisel on võimalik kasutada vanade toodete materjale või neist saadud energiat, mistõttu jõuab prügilasse vähem jäätmeid ja uue tooraine saamiseks koormatakse keskkonda vähem.. Oluline põhjus jäätmete liigiti kogumiseks on ka nende ohtlikkus. Ohtlikud jäätmed võivad reostada õhku, pinnast, pinna- ja põhjavett. Seega tuleb ohtlike jäätmete käitlemisel rakendada karmimaid keskkonnakaitsemeetmeid kui tavajäätmete korral. Kõige odavam ja lihtsam viis jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks ja taaskasutusse suunamiseks on nende sorteerimine tekkekohal ehk siis kodus. Jäätmete sortimisel kodus on mitu olulist põhjust
Seedimise käigus satub süsivesikute lagunemisel tekkiv glükoos vereringesse, mistõttu nimetatakse glükoosi ka veresuhkruks. Glükoosi tase peab vastama normile (normaalne glükoosisisaldus veres on 3,3-5,5mmol/l). Liiga madal ja liiga kõrge tase on ohustab organismi tervikut. Selle reguleerimisega veres tegelevad kõhunäärme poolt toodetud hormoonid insuliin ja glükagoon. Kui meie toit sisaldab rohkelt lihtsüsivesikuid ning on toitainetevaene, koormatakse liialt kõhunääret ehk pankreast ning inimesel võib areneda süsivesikute ainevahetushäire diabeet. Üleliigne glükoos veres suunatakse keharasvade sünteesiks. Rasvumisega seotud ülekaal on mitmete teiste haiguste tekkimise soodustaja. Fruktoosi ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades, marjades ja köögiviljades. Fruktoosi ainevahetus pole seotud insuliiniga, kuid kahjuks ei tekita fruktoosirohke toit tervise seisukohast olulist täiskõhutunnet ning tekib oht ülesöömisele
Peale läbimõõdu võivad juhtmed ja kaablid erineda ka isolatsiooni või kaitsekatte värvuse poolest. Arvutites, muusika-keskustes ja muudes sellistes seadmetes tähistab must värv miinust ja punane plussi. Koduses ja tööstuslikus elektrivõrgus on sinise isolatsiooniga neutraaljuhe, kollarohelise triibuga on maandusjuhe, faasijuhtmete isolatsioon on must või pruun. Juhistike liigkoormus kaitseseadmed Liigkoormusvool tekib, kui elektriseadmed ja juhistikud koormatakse üle nimivoolust suuremate vooludega. Näiteks, kui elektrivõrku ühendatakse ettenähtust suurem võimsus. Tulemuseks võib olla juhistiku ülekuumenemine ja isolatsiooni süttimine. Isolatsioonivõime kaotanud juhistikult kandub vool üle hoone metalltarinditele, põhjustades elektrilööke elusolenditele. Elektripaigaldiste ja tarvitite kaitseks liigvoolu eest kasutatakse automaatselt toimivaid kaitseseadmeid, mis rikketalitusse sattunud võrguosa või seadme kiiresti vooluahelast välja
V kuiva proovikeha maht (cm3); v vee tihedus (g/cm3). 3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud silikaattellisest (õõnteta kivide puhul võib kasutada poolikuid kive asetatud teineteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Oma katses määrasime me esmalt kuivade silikaattelliste survetugevuse ning seejärel 7 ööpäeva hiljem määrasime katsekehade survetugevused, mis olid veetnud 7 ööpäeva vees. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi Valem 4.3.4 abil. F Rs = Valem 4.3.4 S Rs proovikeha survetugevus (N/mm2); F purustav jõud (kN);
3,2 2599,5 2330 2630 13 23,5 2 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevus määratakse pooleks tehtud silikaattellisega, mille pooled asetsetakse üksteise peale. Enne katsetamist määrati survepinna mõõtmed. Tellis asetsetakse pressi keskele ja viiakse kokkupuuteni ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt purunemiseni. Katse tulemus on toodud tabelis 4.3. Survetugevus arvutatakse valemiga: (4) kus Rs proovikeha survetugevus, N/mm²; F purustav jõud, kgf; S proovikeha ristlõikepind, cm² Tabel 4.3 Survetugevus Proovikeha mõõtmed, cm Survepind, Manomeetri Purustav Survetugevus, keskmine
teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikehasi koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi 3.4 järgi: Tabel nr 3- Survetug evuse määrami ne Prk Survepinna Purustav Survetugevus keskkond määramine jõud survel
järgi. Killustikku katsetatakse fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm ja 16-31,5 mm. Killustikku katsetati kuivatatult, tugevusmargi määramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 75 mm. Killustikust eraldatakse sõelumise teel peenosis. Killustiku fraktsioon puistatakse 5 cm kõrguselt lahtikäiva põhjaga metallist silindrisse nii, et peale pindmise kihi tasandamist jääks see silindri servast 15 mm madalamale. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. Kolbi koormatakse ühtlaselt kuni 5 tonnini (50 kN). Silindris muljutud killustik sõelutakse (immutatud killustik pestakse) vastaval kontrollsõelal, olenevalt killustiku fraktsioonist. Tabel 4.1 Killustiku fraktsioon Kontrollsõela ava, mm 4-8 1,0 8-16 2,0
suunaga 45° nurga all. Surveteimil võetakse aluseks suhteline jäävdeformatsioon nn. suhteline lühenemine, mis leitakse valemiga: =h0-hk/h0 Paindeteim Paljude väikese plastsusega materjalidega (karastatud terased, malmid, elektrokeraamika jt.) pole tõmbe- ja surveteimi otstarbekas rakendada. Sobivaks osutub paindeteim. Paindeteimi tehakse tavaliselt lihtsa e. puhta paindeskeemi järgi. Proovikeha on paigutatud kahele toele ja seda koormatakse kontsentreeritud jõuga F. Käsutatakse prismaatilise või silindrilise ristlõikega vardakujulisi proovikehi. Proovikehade kuju ja mõõtmed on standardiseeritud. Paindejõudu suurendatakse sujuvalt (kiirusega 1000 kuni 1500 N/cm 2 minutis) seni, kuni proovikeha puruneb, tekib pragu (vastavalt GOST 14019-80) või materjal hakkab voolama. Siis määratakse paindejõu suurus ja arvutatakse paindetugevus valemiga paine=Mp/W
V-kuivatatud proovikeha maht [cm3] Pv- vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Proovikehi katsetatakse mitte varem kui 3 ööpäeva peale mördi paigaldamist. Enne katsetamist määratakse proovikeha mõõtmed. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Purunemine tuleb kindlustada 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustatav jõud. Survetugevus [N/mm2] arvutatakse valemi 4 järgi. Toote partii survetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetulemustest. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevus läbi kujuteguriga. Rp = FS (Valem 4) Kus, F- purustatav jõud [kgf]
2.1. Tabel 4.2.1 Redutseerimiskoefitsiendid puidu tiheduse ümberarvutamiseks standardniiskusel 12% 4.3. Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Veesisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu 4.3.1. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 × 20 mm ja pikkusega kiu suunas 30 mm. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja mitte väga suure kiirusega. Survetugevust arvutatakse valemiga P f S= Valem 4.3.4 ab kus, P purustav jõud, N; a, b ristlõike parameetrid, cm; Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele:
inimestele elamiskõlblik ka tulevastele põlvedele, peab aina rohkem pöörama tähelepanu jäätmetekke vähendamisele, selle ohutumaks muutmisele ning nende taaskasutamisele. Kõik tooted, mida ostetakse, muutuvad kunagi jäätmeteks ning need asendatakse seejärel uutega. Kuid see-eest väga suurel hulga toodete tootmiseks on võimalik kasutada vanade toodete materjale või siis neist saadud energiat. Selletõttu jõuab prügilasse vähem jäätmeid ning uue toote saamiseks koormatakse vähem keskonda, mis on oluline. Väga tähtis põhjus miks jäätmeid liigiti koguda on nende ohtlikkus. Ohtlikud jäätmed reostavad õhku, maapinda ning pinna- ja põhjavett. Nende käsitlemiseks tuleb kasutada karmimaid keskkonnakaitsemeetmeid. Kõige odavam ja kindlasti ka kõige lihtsam viis jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks ja suunamiseks taaskasutusse on nende sorteerimine kodus. Jäätmete sortimisel kodus on mitu olulist põhjust.
Jooksvaks kontrolliks v6ib kasutada ka silindrit diameetriga 75 mm. Antud katses kasutati 75 mm diameetriga silindrit. Killustiku fraktsioon puistatakse 5 cm k6rguselt lahtik[iva pdhjaga metallist silindrisse nii, et peale pindmise kihi tasandamist jii?iks see silindri servast 15 mm madalamale. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hiidraulilisel pressil koormatakse. Kasutades silindrit liibim66dugaT5 mm, koormatakse teda iihtlaselt kuni 5 tonnini (50 kN). Koormamiskiirus on 100- 200 kgf/s (1-2 kN/s). Silindris muljutud killustik sdelutakse (immutatud killustik pestakse) vastaval kontrolls6elal, olenevalt killustiku fraktsioonist. Killustiku fraktsioonidega 4-16 mm puhul kasutatakse kontrollsdela av aga 1,0 mm. Piirast s6elumist kaalutakse kui palju sdela ja p6hja peale materjali jeeb.
20,3 19,5 30,7 12 20,5 19,7 30,7 12,268337 417 432 20,3 19,6 30,8 5,11 3. Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 3.1. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 20 mm ja pikkusega kiu suunas 30 mm. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust [N/mm²] arvutatakse valemiga nr 4: Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele: 1) kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%), kasutatakse valemit nr 5: Rw;12=Rs,w*(1 + (w-12)) Valem nr: 5 kus - - parandustegur, = 0,04;
ühiskonnas. Suurema rahvastikuga piirkondades tekib rohkem töötuid ning võrreldes ühiskondadega, kus on rahvast vähem ja tööd jätkub, tekib majanduslik ebavõrdsus. Kuna rahvastik pidevalt suureneb, tarbitakse ka rohkem nii taastuvaid kui taastumatuid loodusvarasid. Kahjuks neid taastumatuid loodusvarasid ei jätku lõpmatuseni ning need vähenevad silmnähtavalt. Inimkonna kiire juurdekasvuga tarbitakse palju ja koormatakse keskkonda. Ülerahvastusest on tekkinud ka toiduprobleem teatud alades on iive niivõrd positiivne, et inimestele ei jätku toiduprodukte. Demograafiline plahvatus on suur probleem, millega küll teatud maades tegeletakse, kuid seda probleemi likvideerida on küllaltki raske. Kokkuvõte Iga inimene peaks endale teadvustama globaalprobleeme ja andma enda panuse nende leevendamiseks
plastsust iseloomustav suhteline ahenemine, seda suurem on Kmax. Mõju avaldab ka tooriku pinna olek (pinnakaredus, koostis, sisepinged x jne.) ning tõmmatava detaili paksuse suhe läbimõõtu saa» s/di, mille suurenedes stantsitavus üldiselt paraneb. Lõiketöödeldavuse määrab sõltuvus lõikekiiruse v ja lõikeinstrumendi püsivusaja Tp vahel. Uuritavat ja etalonmaterjali teimitakse täpselt ühesugustes tingimustes. Keevitatavuse masinteimid on standardiseeritud Katsemasinas koormatakse keevisõmblusega proovikeha kas painutamisega või tõmbamisega. Kasutatavad deformatsioonikiirused imiteerivad reaalseid deformatsioonikiirusi keevisõmbluse jahtumisel. Masinteimiga leitakse kriitiline deformatsioonikiirus, mille juures tekivad praod. Ekspluatsiooniomadused Need määratakse kindlaks erikatsetustega (sõltuvalt masina töötingimustest). Üks tähtsamaid ekspluatatsiooniomadusi on kulumiskindlus.
Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi 3 järgi. Valem 3: Rs = F/S , kus Rs proovikeha survetugevus, [kgf/cm2]; F purustav jõud, [kgf] S proovikeha ristlõikepind, [cm2]. 3.4 Paindetugevuse määramine Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm.
visuaalselt eraldatakse osaksesed, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Valtitud terad kaalutakse ja arvutatakse nende protsentuaalne osa kogumassist. 4.8 Tugevusmargi määramiseks puistatakse killustik 75mm diameetrilisse silindrisse 5cm kõrguselt, mille järel asetatakse silindri peale kolb. Kolvi ja silindri ääred peavad jääma kohakuti. Silinder asetatakse hüdraulilise pressi alla ning koormatakse 5 tonnini. Silindris muljutud killustik kaalutakse ning sõelutakse kontrollsõelaga. Katsetulemused kantakse valemisse nr.8. 2 Valem nr.1 m −m kg ρ0 K = 1 ∙ 1000[ 3 ] V m kg ρ0 K [ ] - killustiku puistetihedus m
märku anda käsuliinidest, milles nad toimida võivad. Näiteks kirurgiaosakonna doktor Reinas peaks kõigepealt konsulteerima oma töötajatega ja vajadusel haigle ülemjuhtkonna esindajaga, kas ja kuidas käituda rongiõnnetuse puhul. Sellisel juhul ollakse raskest õnnetusest teadlikud kõrgemal pool, kust võiba vajadusel tulla käsk teiste osakondade juhatajatele lisaõdede appivajamiseks kirurgiaosakonda. Nii toimides jäävad ära olukorrad, kus ühe osakonna töötajat koormatakse viie juhataja ülesannetega. Pealegi tekib muidu peataoleku moment, kuna ei teata millega peaks tegelema esmajärjekorras ja mida lükata hiljemaks. Probleemi lahendus: Seega saan Taavi Tammele soovitada järgmist. Keskhaigla struktuuri ei peaks muutma, kuid täpsustama peaks osakonna juhatajate ülesandeid ja selgeid käsuliine. Tegevus peaks olema osakonnakeskne ja seda kõigi nii juhatajate kui õdede jaoks. Samuti peaksid töötajad ennest
F purustav jõud; l tugiava; h katsekeha paksus; b katsekeha laius; 3.5. Survepinge määramine 3.5.1. Survepinge määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega Koormustaluvused viiakse läbi kolme katsekehaga mõõtmetega 50x50x50 mm või 100x100x100 mm. Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa. Kui keha deformeerub oluliselt, siis valitakse 50 Pa. Peale koormuse rakendamist määratakse näit d0 mm-tes ning jätkatakse koormamist kuni 10%- lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit valemiga Valem 3.5.4. F 10= Valem 3.5.4 S kus, 10 katsekeha koormustaluvus, [kPa];
valemi 3 järgi. 3F l Rp = 2bh2 (Valem 3) Kus, F-purustatav jõud [N] l- tugedevaheline kaugus [mm] b- proovikeha laius, [mm] h- proovikeha paksus [mm] 3.5 Survepinge määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega Määratakse katsekeha mõõted ning seejärel asetatakse katsekeha pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250+/- 10 Pa. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Koormustaluvus kaudsel meetodil arvutatakse valemiga 5. 10 = FS (Valem 4) 10 = 10,0 * P 0 - 81,0 (Valem 5) Kus, F-koormus 10%-lisel deformatsioonil S- katsekeha ristlõikepind 3.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga Soojaerijuhtivuse määramisel kasutatakse valemit 5. Toote deklareeritud soojaerijuhtivus
ρv – vee tihedus (g/cm3). 4.3. Survetugevuse määramine. Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud silikaattellisest (õõnteta kivide puhul võib kasutada poolikuid kive asetatud teineteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Oma katses määrasime me esmalt kuivade silikaattelliste survetugevuse ning seejärel 7 ööpäeva hiljem määrasime katsekehade survetugevused, mis olid veetnud 7 ööpäeva vees. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valem abil: F ƒ s= S Kus:
kuumutades klaasi spetsiaalses karastusahjus ja seejärel jahutatakse kiiresti. Sellise protseduuriga muudetakse klaas paindele ~ 5 korda tugevamaks kui tavaline klaas. Karastatud klaas peab koormustele vastu tunduvalt paremini kui tavaline klaas. Termiliselt karastatud klaasi turvalisus sõltub klaasi paksusest, klaasi serva töötlusest ja sellest, kas klaasis on avad või mitte. Ka karastatud klaas võib puruneda, kui teda koormatakse nii palju, et ta murdub. Karastatud klaas ei ole tavalisest klaasist tugevam klaasi servades. Klaasi karastamine muudab klaasi struktuuri selliselt, et kui klaas piisava surve avaldamisel puruneb, ei teki eluohtlikke klaasikilde. Klaasikillud on väikesed ja nad pole võrreldes tavalisele klaasile omaste teravate lõikeservadega ning seetõttu on võimalus saada tõsiseid lõikehaavu minimaalne. Võrreldes tavalise klaasiga on karastatud klaasi temperatuuritaluvus kõrgem.
mw proovikeha mass, g; aw, bw, lw proovikeha mõõtmed, cm. Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3: Valem 3: o12 = ow / Kw12 , kus Kw12 redutseerimiskoeftisent, mis võetakse tabelist. 3.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Proovikeha ristlõike mõõtmed 20x20 mm, pikkus kiu suunas 30mm Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 +- 0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust [N/mm2] arvutatakse valemiga nr 4: Valem 4: Rs = P / a*b , kus P purustav jõud a,b ristlõike mõõtmed. Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele: 1) Kui proovikehe niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (~30%), kasutatakse valemit nr 5: Valem 5:
Botnetiks ehk robotvõrguks (robot network) nimetatakse küberkurjategijate kontrollitavat arvutikogumit, mis, samal ajal kui arvutite omanikud mängivad, surfavad või muid igapäevaseid toimetusi teevad, pommitab mõnd veebiserverit tühiste päringutega, serveerib porno- või piraattarkvarakollektsiooni,nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi. Denial of Service ehk DoS-rünnakuga koormatakse ettevõtte internetiliiklust korraldav seade, kas server või ruuter, üle suure hulga päringutega, milleks tavaliselt on võrguliikluse standardne ping-päring. Eraldi brauseriaken (popup window), mis hüppab lahti siis, kui külastate teatud veebilehekülgi, ja üritab reklaami näidata.Hüpikakende eesmärgiks on pikendada konkreetsel leheküljel viibimise aega (mõnikord kasutatakse selleks
ρ v – vedeliku tihedus, vee tihedus 20°C juures on ρ v =998 kg /m3 V – kuiva proovikeha maht [g/cm3] Näide: Silikaattellise proovikeha veeimavuse määramine mahu järgi (5541−5010) 0,998 w k= ∗100=20,2 2630 4.3 Materjali survetugevuse määramine: Silikaattellise survetugevus määratakse nii kuiva proovikeha kui ka veega immutatud proovikeha puhul. Proovikeha asetatakse hüdraulilise survepressi alla. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Press kuvab ekraanile purustava jõu suuruse. Survetugevus leitakse valemi 4 abil: F f s= (4) S kus f s – proovikeha survetugevus [N/mm2] F – purustav jõud [N] S – proovikeha ristlõikepindala [mm2] Näide: Silikaattellise immutatud proovikeha survetugevus 1158,7∗103 f s= =38,7 29910 4
vesi 2 2,24 2,01 3,10 14,0 7,8 558,8 544,7 vesi 3 2,09 2,09 3,11 13,6 8,8 647,8 631,4 Keskmine 472 478,2 4.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu Survetugevuse määramiseks mõõdetakse proovikeha ristlõike mõõtmed ja katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 0,5 minuti pärast peale koormamise algust.Tabelis 4.3 on välja toodud katse tulemused. Survetugevus arvutatakse valemiga (4), kui proovikeha niiskussisaldus on alla 30 %, kasutatakse ka valemit nr (5). Graafikus 1 on välja toodud survetugevuse ja niiskussisalduse seos Kui niiskussisaldus ületab 30 %, kasutatakse valemit (6): (4)
1.3 15,00 4,90 16 133,3 EPS 50 1.1 15,05 4,85 7,6 64,4 EPS 50 61,2 1.2 15,00 4,90 7,1 59,1 EPS 50 1.3 15,00 4,90 7,2 60,0 4.4 Survepinge määramine 10 %-lisel deformatsioonil otsekatsetusega Katse võeti kolm EPS 80 ja kolm EPS 50 katsekeha. Kehad asetatakse surveplaadi keskele ja viiakse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250 10 Pa. Katsekehade 50*50*50 eelkoormus on 0,064 0,003 kgf. Katse tulemused on näidatud tabelis 4.4. Survepinge arvutatakse valemiga (3): (3) kus katsekega koormustalumus; F koormus 10 %-lisel deformatsioonil; S katsekeha ristlõikepind. Tabel 4.4 Survepinge Katsekeha ristlõike Jõud 10 % Koormus-
m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi poolikute proovikehadega nii, et murtud otspinnad oleks vastassuundades. Enne katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundi jooksul peale katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse valemiga 4. Valem 4: Rs - proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületab enam kui 40 % keskmisest survetugevuse. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks
asetatakse kuivatuskappi ning kuivatatakse kuivatuskapil temperatuuril 105C. Peale kuivatamist kaalutakse katsekehad uuesti ning tulemused kantakse valemisse nr 1. 4.2. Tiheduse määramiseks kaalutakse ja mõõdetakse teatud niiskussisaldusel katsekehad ning saadud tulemused kantakse valemisse nr 2. Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3. 4.3. Puidu survetugevugevuse määramiseks koormatakse erinevad proovikehad ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 minuti jooksul. Jäädvustatakse purustav jõud ja arvutatakse survetugevus valemiga nr 4. Pelae katsetamist arvutatakse saadud survetugevused ümber standartniiskusele vastavalt ealnevale niiskussisaldusele. Kui proovikeha niiskus on alla hügroskoopsuse piiri (30%) siis kasutatakse valemit nr 5. Kui niiskussisaldus on üle hügroskoopsuse piiri siis kasutati valemit nr 6. 4.4
Nii oleks võimalik pikendada toote kasutamist ja koormata ühtlasi ka vähem keskkonda. Tooteid, mida palju kasutatakse, tasuks osta suurpakendites. Taoliselt on võimalik vähendada pakendijäätmete kogust. Kaubatarnijatega võiks proovida kokku leppida, et kontorisse hangitavad kaubad pakitaks võimalikult kergelt. Kõikides hangetes tuleks eelistada keskkonnamärgi saanud tooteid (näiteks puhastusained). Keskkonnamärgiga toodete valmistamisel ja kasutamisel koormatakse keskkonda tavaliste toodetega võrreldes vähem. KONTORIJÄÄTMETE SORTEERIMINE 4 Põhiosa kontorites tekkivatest jäätmetest on kindlasti paberjäätmed. Nii valge paber kui ajalehed, ajakirjad ja reklaamid, on väärtuslik tooraine, mida pole mõtet viia prügimäele. Uue paberi või paberitoote valmistamisel vanapaberist kulub vähem vett ja energiat kui sama toote valmistamisel puidust.
Plaatjate ja Plaatjate ja nõeljate nõeljate terade Proovi terade mass, sisaldus mass, g g killustikus, % 1049,2 262,6 25% 6.6 Killustiku tugevusmargi määramine Killustiku tugevusmark määratakse kahes jaos: 4 - 8 mm(kontrollsõela ava 1,0 mm) ja 8 16 mm(konrollsõela ava 2,0 mm). Killustik valatakse 5 cm kõrguselt silindrisse. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilise pressiga koormatakse. Silindris muljutud killustik sõelutakse vastaval kontrollsõelal, olenevalt killustiku suurusest. Katse tulemus on välja toodud tabelis 6.6. Killustiku muljumiskindlus Dp arvutatakse järgmiselt: (7 ) Tabel 6.6 Tugevusmark Silindrisse Kontrollsõela puistatud läbinud killustiku killustiku mass M, Muljumiskindlus
väiksem. Plaatjad ja nõeljad terad kaalutakse ning arvutatakse nende sisaldus protsentides kogu proovist. 4.6. Tugevusmärgi määramine Tugevusmärk määratakse analoogselt GOST'i metoodikale. Kaalutud kogus killustikku puistatakse silindrisse, millel käib põhi lahti. Pärast tasandamist peab proovi pindmine kiht olema 15 mm silindri servast madalam. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. Muljutud killustik sõelutakse vastaval kontrollsõelal, ning muljumiskindlus arvutatakse Valem 4.8 abil. m1 D p= 100 Valem 4.8 M kus, m1 kontrollsõela läbinud killustiku mass, g; M silindrilisse puistatud killustiku mass, g; Arvutatud muljumiskindluse näitaja Dp järgi leitakse killustiku mark Tabel 4.1-st. Tabel 4.1
P w (Valem 3) P 012 = K0w 12 w Kus, K 12 - redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelist. 4.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Esmalt mõõdetakse proovikeha mõõtmed. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 +/- 0,5 minutit pärast peale koormamise algust. Survetugevus arvutatakse valemi 4 abil. Rs = aP*b (Valem 4) Kus, P- purustatav jõud a, b- ristlõike mõõtmed Seejärel määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus tuleb ümber arvutada standardniiskusele. Kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%), kasutatakse valemit 5.
Infovärav). 1) Käibemaks on lisandunud väärtuse maks. Käibemaks on olemuselt mitmetasandiline mittekumuleeruv tarbimismaks, mis on üles ehitatud lisandunud väärtuse maksu põhimõttel. Tegemist on maksutehnilise võttega, mis võimaldab rakendada sisendkäibemaksu mahaarvamist ettevõtjatelt, kes kasutavad sisseostetud kaupu või teenuseid kas otseselt või kaudselt oma ettevõtte tarbeks. Käibemaks hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid maksuga koormatakse iga müügietappi, vähendades seejuures maksukoormust eelmistel etappidel makstud käibemaksu võrra. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on ainult registreeritud käibemaksukohuslastel. Oluline on märkida, et lisandunud väärtuse maksu põhimõte kehtib ainult riigisiseselt käibelt arvestatud käibemaksu suhtes. Selleks, et riigi maksutulu ei väheneks, on käibemaksukohustus kehtestatud ka impordile, mis rakendub kauba sissevedamisel riiki või teenuse saamisel välismaalt. Pärast 01
Kw12 redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelist 3. Arvutus: Proovikeha nr. 4. ow = 615,7 [kg/m3] Kw12 = 0,985 [-] o12 = 615,7 / 0,985 = 625,1 [kg/m3] 3.3 Puidu piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskus sisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkuseda 30 mm kiu suunas. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse täpsusega 0,01 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 min peale koormamise algust. Survetugevus arvutatakse valemiga 4. Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus ning saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele. Juhul kui proovikeha niiskussisaldus on alla hüdroskoopsuse piiri (30%), kasutatakse valemit 5, vastasel korral kasutatakse valemit 6. Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse kolme erineva niiskussisaldusega proovikehi:
peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed ning viga ei tohi olla üle 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi järgi: 𝐹 𝑓𝑠 = (Valem 4) 𝑆 Kus: 𝑓𝑠 – proovikeha survetugevus [N/mm²] F – purustatav jõud [N]
generaatori sagedus f1 50 Hz uus võlli pöörlemissagedus n2 1600 p/min generaatori pinge väärtus ergutusvoog 2 0,8*1 Leida E2; f2=? Vastus: Generaatori pinge väärtus E2 341 V generaatori pinge sagedus f2 53,3 Hz 2. Alalisvoolugeneraatori võlli koormatakse momendiga 30 Nm. Mootori klemmidele antakse pinge 230 = 1 Nm/A. Mootori ankruahela takistus on 0,5 . Arvutage mootorit iseloomustavad suurused (mehaa Koormuse moment võllil T 30 Nm pinge klemmidel U1 230 V vool Mootori konstandid kefii Ke 1 Vs/rad E=U-iR Mootori konstandid kIfii KI 1 Nm/A Mootori pöörlemiskiirus
Kuna tegemist on vaigurikka puumaterjaliga, siis ei tohiks kuivatamine kesta rohkem kui 20 tundi. Samuti toimub kuivatus temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Aja möödudes, arvutatakse puidu niiskusisaldus valemi 3 järgi. 3 4.3. Puidu survetugevuse määramine pikikiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele pikikiudu. Esmalt mõõdetakse proovikeha mõõtmed. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 +/- 0,5 minutit pärast peale koormamise algust. Survetugevus arvutatakse valemi 4 abil. Seejärel määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus tuleb ümber arvutada standardniiskusele.Kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%), kasutatakse valemit. Kui proovikeha niiskussisaldus ületab hügroskoopse piiri, kasutatakse valemit 6
annaabi.ee 
