Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Koonus referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koonus, koonuse, mahuti, telg, tsementi, ristlõige, kolmnurk, mahutis, kotti, pöördkeha, täisnurkse, kaateti, võrdhaarne, diameeter, täisnurkne, silindrikujuline, kuupmeetrit, kotisPöördkehad reede, 10. mai 2013. a Külli Nõmmiste Jõhvi Gümnaasium Definitsioon Pöördkehaks nimetatakse geomeetrilist keha, mis tekib tasandilise kujundi pöörlemisel ümber kujundi tasandil asetseva sirge (telje) Pildid: http://mathworld.wolfram.com/ Silinder Silindriks nimetatakse pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber ühe oma külje Külgpindala Täispindala S k = 2 r h S = Sk + 2 S p = silindri külgpind = 2 r (r + h) gl et h Ruumala i r dnili s
Püstprisma S t 2S p S k H= l Kü lg pindala S k P H V Sp H A B C Kaldprisma S t 2S p S k Ristlõige Kü lg pindala S k P l V Sp H H l Korrapärane püramiid St S p Sk nar Pr 3a 2 Põhja pindala S p 2 2 4 H C m
3) kõik ühtevärvi pallid. 3. Leia kõik reaalarvude paarid (x;y), mis rahuldavad võrrandit 2 x +1 = 4 y 2 +1 ja võrratust 2 x 2 y . 4. Kahe positiivse arvu vahe moodustab 1/19 nende kuupide vahest, nend4e korrutis on aga ½ võrra väiksem nende ruutude poolsummast. Leia need arvud. 5. Lahenda võrrand 3sin 9 + 3 = 3 vahemikus (-2; 2). 6. Võrdkülgsesse kolmnurka küljega a on kujundatud teine võrdkülgne kolmnurk, mille tipud asuvad esimese kolmnurga külgedel jaotades need suhtes 1:2. Leia väiksema kolmnurga pindala. 7. Koonusekujulise veiniklaasi kõrgus on h. Mitu protsenti klaasi ruumalast on täidetud, kui klaasi fvalatakse veini poole kõrguseni? 8. Milliste muutuja x Väärtuste korral saavutab funktsioon f ( x ) = 2 8 x - 9 4 x + 12 2 x + 1997 oma suurima ja vähima väärtuse lõigus [-1;1] ? Leia need funktsiooni väärtused. 9
trapetsi kõrgus. a+b 2b + b 3b 3b S= h= h= h; S = h 2 2 2 2 = , kui põiknurgad paralleelsete sirgete lõikamisel 3. sirgega, d-ga. Nelinurk A1BCD on romb: alusnurgad ei ole täisnurgad, diagonaalid poolitavad nurgad, vastasküljed on paralleelsed. Järelikult lühem alus võrdub haaraga c = b. Kolmnurk CEB on täisnurkne. Pythagorase teoreemi järgi saame 2 2 b 2 b 3b 2 3b 2 b h = c - = b - = 2 2 h= = 3. 2 4 4 4 2 3b b 3b 2 3 4S S= 3= b2 = 2 2 4 3 3 4S S 3 S 3 2
Uurime nüüd muutuja y väärtusi, kui x 4; 3; 2; 1; 0; 1; 2 . Kui x = 4, siis y = 8; kui x = 3, siis y = 3; kui x = 2, siis y = 0; kui x = 1, siis y = 1; kui x = 0, siis y = 0; kui x = 1, siis y = 3; kui x = 2, siis y = 8. 2. On antud ruutfunktsioon y = 1,5x2 + 3x. 1) Millistes punktides lõikab parabool x telge, millistes y telge? 2) Millist x telje punkti läbib selle parabooli telg? Lahendus: Kõige lihtsam on koostada väärtuste tabel ja joonestada selle põhjal graafik. Seejärel kirjutada vastus. x 1 0 1 2 3 y = 1,5x2 + 3x 4,5 0 1,5 0 4,5 Vastus: Antud parabool lõikab x-telge punktides (0; 0) ja (2; 0), y-telge punktis (0; 0) ning parabooli telg läbib punkti x = 1. 3. Tee kindlaks, kas punktid A(2; 3), B (1; 1) ja C ( 1; 5) asetsevad paraboolil y = 2x2 + 3x.
21 22 III M N a b c P K L Antud: ML a , NK b, KL c. Leida: MK ja NP . 1) Kolmnurk MKL on täisnurkne ning Pythagorase teoreemi põhjal MK a2 c2 . Et NP 4 PL ja MK 4 PL , siis NP MK. Kuna kahe paralleelse sirge NP ja MK lõikamisel sirgega NK tekivad võrdsed põiknurgad siis 1PNK 1NKM . Kui ühe kolmnurga kaks nurka on vastavalt võrdsed teise kolmnurga kahe nurgaga, siis need kolmnurgad on sarnased, seega 2NPK 2MNK . Sarnaste kolmnurkade vastavad küljed on võrdelised, järelikult
Ü=a+b+c+d Omadused: 1. Võrdhaarse trapetsi aluse lähisnurgad on võrdsed 2. Võrdhaarse trapetsi vastasnurkade summa on 180° 3. Võrdhaarse trapetsi diagonaalid on võrdsed 4. Võrdhaarsel trapetsil on üks sümmeetriatelg-aluste keskristsirge 5. Võrdhaarsel trapetsil on ümberringjoon, mille keskpunktiks on haarade keskristsirge lõikepunkt. Kesklõik: Trapetsi kesklõik on paralleelne trapetsi alustega ja kesklõigu pikkus võrdub aluste poolsummaga. 3. Kolmnurk: Liigid: · erikülgsed · võrdhaarsed · võrdkülgsed · teravnurgad · nürinurgad · täisnurgad Omadused: 1. Kolmnurga iga kahe külje summa on suurem, kui kolmas külg ja iga kahe külje vahe väiksem, kui kolmas külg. 2. Kolmnurga sisenurkade summa180° 3. Kolmnurga välisnurkade summa 360° 4. Kolmnurga iga välisnurk on võrdne temaga mitte kõrvuti asetsevate sisenurkade summa
otspunkti ringjoonel ja on risti raadiusega on puutuja. antud nurgad =120°, =30° uurida joonisele tekkinud kolmnurka üks teravnurk on antud NB puutujate lõikepunkt on puutepunktidest teine teravnurk =180°-120°=60° võrdsetel kaugustel kolmnurk on täisnurkne, sest tema teravnurgad on kokku 90° raadiuse ja sirge vaheline nurk on täisnurk kuna sirge t läbib raadiuse otspunkti ja on seal raadiusega risti, siis sirge t on puutuja 12.Kolmnurga ümberringjoon - keskpunkt: konstrueerimine kolmnurga kõigi külgede keskristsirged
maatükk. Leida ristküliku mõõtmed nii, et maatüki pindala oleks suurim. Vastus. 40m, 40m b) Silindri telglõike ümbermõõt on 6dm. Milline on selle silindri suurim ruumala? Vastus. dm 3 -8- - c) Koonuse moodustaja on 2 3 dm. Milline võib olla koonuse suurim ruumala? Leida see. 1 5 Vastus : 3 dm3 d) Kolmnurka, mille alus on a ja kõrgus h, on joonestatud ristkülik nii, et selle külg asub kolmnurga alusel
B-7 Leia võrrandi tan x -3 lahendite summa. ( ) B-8 Leia parameetri a väärtus mille korral funktsiooni y = cos 2 (a 2 + 2a - 28) x periood on . 20 B-9 Leia kahekohaline arv ( või nende arvude summa), mille korral numbrite vahetamisel väheneb arv 28,125 % võrra. B-10 Püramiidi ABCS põhitahuka on täisnurkne kolmnurk , kaatetitega AB = 3 ja BC = 4. Külgserva CS pikkus on 5 ja see külgserv on risti põhitahuga ABC. Servadel AC ja BC 2 Tiia Toobal 2008 II osa Pärnu Koidula Gümnaasium on valitud vastavalt punktid M ja N nii, et AM = NB = 3. Lõiketasand läheb läbi punktide M, N ja S. Leia põhitahu ja lõiketasndi vahelise nurga tangens.
2 ruutvõrrandi x +px+q=0 lahendid. x1=3 x2=10 NB pöördteoreem võimaldab lihtsamaid x1 x2=30 seega vabaliige on 30 ruutvõrrandeid ka peast lahendada x1+x2=13 seega lineaarliikme kordaja on 2 -13 võrrand x -13x+30=0 5.ptk Ringjoon ja korrapärane kolmnurk TAGASI Õpitulemused Näited 1.Ringjoone kaar ja kõõl - kaar: ringjoone osa, Ül.1060 saadakse vähemalt kahe punkti märkimisel Ringjoone punktist on joonestatud kaks ringjoonele; tähistamine: kirjuatatakse raadiusega võrdset kõõlu. Leida kõõlude otspunktide tähised (vajadusel lisatakse veel vaheline nurk.
e) nööbid on ühte värvi Vastus. a) 0,58(3) b) 0,02(7) c) 0,3(8) d) 0 c) 0,6(1) l) Leia tõenäosus, et 1 lasuga tabatakse märklaua viirutatud pinda, kui iga punkti tabamine on võrdtõenäone teise punkti tabamisega ning tabamine on kindel sündmus. a) Ruudus on ring b) Korrapärases kuusnurgas on kolmnurk 4 4 0,215 Vastus. a) b) 0,(3) m) Juhulikult võetud vihikul on köitmisviga tõenäosusega 0,4. Kumb on tõenäosem, kas kolmest koolivihikust on kaks köitmisveaga või kahest vihikust mõlemad on köitmisveaga. Vastus. P3(2) >P2(2) n) 85% CD plaatidest on kõrgkvaliteedilised
MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK - alfa - nüü - beeta - ksii - gamma - omikron - delta - pii - epsilon - roo - dzeeta - sigma - eeta - tau - teeta - üpsilon - ioota - fii - kapa - hii - lambda - psii - müü - oomega
Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 16 cm ja 12 cm. Arvutada sise- ja ümberringjoone raadius. 6. Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 15 dm ja 20 dm. Arvutada siseringjoone keskpunkti kaugus hüpotenuusioe joonestatud kõrgusest. 7. Täisnurkse kolmnurga üks kaatet on 15 cm ja siseringjoone raadius 3 cm. Leia selle kolmnurga pindala. 8. Täisnurkse kolmnurga siseringjoon jaotab puutepunktis hüpotenuusi osadeks 5 cm ja 12 cm. Arvutada kolmnurga kaatetid. 9. Ringi ümber on joonestatud täisnurkne kolmnurk, mille hüpotenuus on 26 cm. Arvutada kolmnurga ümbermõõt, kui ringi raadius on 4 cm. 10. Täisnurkse kolmnurga kaatetid on a ja b. Avaldada täisnurga poolitaja. 11. Täisnurkse kolmnurga hüpotenuus on c ja teravnurk . Avaldada täisnurga poolitaja. 12. Leida täisnurkse kolmnurga külgede suhe, kui külgede pikkused moodustavad aritmeetilise jada. 13. Arvutada täisnurkse kolmnurga kaatetite suhe, kui täisnurga tipust lähtuvad kõrgus ja mediaan suhtuvad nagu 40:41. 14
sektori kaare pikkus l x xr 2 xr 2 lr sektori pindala S 2 2 Kolmnurk P abc c ah ab sin b S h 2 2 abc Heroni valem S p p a p b p c , p
1 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK I Joonistel on kuue funktsiooni graafikud. Tee kindlaks, missuguste funktsioonidega on tegemist. 1 2 3 © Allar Veelmaa 2014 2 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK II © Allar Veelmaa 2014 3 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium REAALARVUDE PIIRKONNAD Kuna erinevates õpikutes kasutatakse reaalarvude piirkondade märkimiseks erinevaid tähistusi, siis oleks kasulik teada mõlemat varianti. Nimetus Tingimus Esimene
peainertsteljeks ainult inertsjõudude peamoment M C = - I C (B) Erinevates kodutöö variantides on teljeks kas x-, y- või z-teljega paralleelne telg, (või ka vastav telg ise). 23 Märkus: kui kinnistelg ei läbi masskeset, siis tuleb seda juhtumit vaadelda kui üldist tasapinnalist liikumist. Siis on tegemist juhtumiga kolm ja kehale tuleb rakendada ka inertsjõudude peavektori (vaata järgmist juhtumit). 3) kui keha teostab üldist tasapinnalist liikumist, või pöörleb ümber kinnistelje mis ei läbi
MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK Α α alfa Ν ν nüü Β β beeta Ξ ξ ksii Γ γ gamma Ο ο omikron Δ δ delta Π π pii Ε ε epsilon Ρ ρ roo Ζ ζ dzeeta Σ σ sigma Η η eeta Τ τ tau Θ θ teeta Υ υ üpsilon Ι ι ioota Φ φ fii Κ κ kap
Vastus: Tõenäosus, et võetud pallid on sama värvi, on 19/40 ja 4 kollase palli saamise tõenäosus on 1/21. 5. (15p) Sektorisse, mille raadius on R ja kesknurk , on kujundatud ring. Avaldage ringi raadius ning ringi sektori pindalade suhe. Avaldage see suhe, kui = 60 o . Lahendus: Ringjoone puutuja on risti puutepunkti tõmmatud raadiusega r. Seega R r . a) VOAB on täisnurkne kolmnurk. Saame leida ringi raadiuse r. AO = R r; BO r sin = = ( R - r) sin = r ; 2 AO R - r 2 Rsin -rsin = r r+rsin = Rsin r1 + sin = R sin
Z V(u, v, w) · P (x, y, z) Y R X Silinder - raadius, telje suund. Defineerimiseks vajalik vähemalt viis punkti. Sfäär - kõik punktid ühel kaugusel, telje suund puudub, seetõttu määratletav vähemalt nelja punktiga. Koonus - defineerimiseks vajalik vähemalt kuus punkti, koonuse tipppunkt, telje suund ning koonuse nurk. Z V(u, v, w) P (x, y, z) · Y ß X Ringtoru - silinder, mille otsad on kokkuviidud suletud ringjoonena. Defineeritav seitsme punktiga, toru raadius, ringi raadius ning normaal.
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud J. Vilipõld Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid MASB11 Harjutused Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Minirakendus "Detailike" - ülesande püstitus Minirakendus "Detailike" - aadresside kasutamine Minirakendus "Detailike" - nimede kasutamine Pildi hind Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted IF-funktsioon Funktsioonid Palk & Kauba hind Viktoriin_1 Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Ülesanded Kolmnurga karakteristikud Prisma silinder Arvvalemid Ruutvõrrand Intressi arvutamine Pall Ideaalne inimene Viktor
Pinnase puhul on tegemist kolmemõõtmelise massiiviga ja selle pingeseisundi kirjeldamiseks on tarvilik määrata 6 üksteisest sõltumatut pingekomponenti - 3 normaalpinge ja 3 nihkepinge komponenti Erinevalt tehnilisest mehaanikast loetakse pinnasemehaanikas survepinged positiivseteks ja tõmbepinged negatiivseteks. Pinnastes on tegemist pea alati survepingetega ja seepärast tavaline tähistamisviis nõuaks kõigi arvude ees miinusmärki. Ruumi koordinaatide z telg on suunatud enamasti vertikaalselt allapoole, see tähendab z mõõdab sügavust. Tegelikud jõud kantakse pinnases edasi terade või vee kaudu. K.Terzaghi poolt esitatud efektiivpinge printsiip on üks olulisemaid mõisteid pinnasemehaanikas. Veeküllastatud pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava pinge ' ja veepoolt vastuvõetava pinge u summaga. = ' + u
Käsu `FILL toime ilmneb alles pärast joonise regene-
reerimist (näiteks käsuga REGEN). Käsuga SOLID värvitud pinnad koosnevad ühest või
mitmest nelinurgast (erijuhul kolmnurgast). Pinnad moodustatakse tipupunktide järjestikuse
sisestamise teel vastustena viipadele Specify first point:, Specify second point:, Specify third
point: ja Specify fourth point: or
Tabel 2.5. Joonte sujuvühendite konstrueerimisviisid Tabel 2.6. Ringjoone võrdseteks osadeks jagamine Tabel 2.7. Sirglõigu võrdseteks osadeks jagamise viisid Tabel 2.8. Lihtsate kehade pinnalaotus. Lukksepal tuleb sageli valmistada tooteid, millel on silindri, koonuse, kuubi jne. kuju. Seepärast on märkimisel vaja osata niisuguste toorikute tegelikke mõõtmeid õigesti valida, et märgitud toorik pärast väljalõikamist ja painutamist vastaks joonisel antud mõõtmetele ja kujule. Tooriku tegelike mõõtmete leidmiseks on vaja teha nn. tasapinna- line pinnalaotus. Silindri pinnalaotus kujutab ristkülikut, mille kõrgus võrdub silindri kõrgusega H ja pikkus silindri ümbermõõduga (joon. 73a). Silindri ümbermõõt leitakse L = D
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Andmed ja valemid Excel'is id Excel'is Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites. Harjutus "Kolmnurk" Harjutus "Täisnurkne kolmnurk " Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted Võrdlused ja loogikatehted. Harjutused IF-funktsioon Palk & Kauba hind Funktsioonide tabel Minirakendus "Detail" - ülesande püstitus "Detail" - kasutajaliides "Detail" - materjalid "Detail" - värvid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Lisad
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). Ehitiste a) b) c) d) Joonis 1.1 Pinnasega seotud ehitised või nende osad.a) pinnasele toetuvad (madal- ja vaivundament) b) pinnast toetavad (tugiseinad) c) pinnasesse rajatud (tunnelid, süvendid d) pinnasest rajatud (tammid, paisud) koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika
15) Kolb-radiaalhüdromootori tööpõhimõte. On kasutatud ka radiaalkolbpumpi-mootoreid. Puudus - rasked. Näiteks E-5015 pöördmehhanismi mootor kaalub 800 kg. P < 25 MPa; Q-jõudlus 5...500 l/min; n-pöörlemissagedus= 600....1500 p/m 16) Koonuskivipurusti tööpõhimõte ja omadused. Koonuspurustid on paiksed tehaseseadmed, millega purustatakse väga kõvu ja kõvu kivimeid. Peenestatus jäme, keskmine ja peen. Materjali purustamine toimub sisemise liikuva koonuse lähenemisel välimisele liikumatule koonusele ning valmistoodang väljub sealt pidevalt koonuste eemaldumisel teineteisest. Materjal puruneb surve-, hõõrde- ja paindejõudude toimel. Koonuspurustid on purustid, kus kivid purustatakse liikumatu ja sisemise ekstsentriliselt asetatud liikuva koonuse vahel Võrreldes lõugpurustitega on koonuspurustitel järgmised eelised: · pidevtoime, · tootlik töö ja purustuse peenus, · väike energiakulu,
b 2 V fx dx a Kui sama kõvertrapets pöörleb ümber y-telje, on tekkinud keha ruumala b V 2 xf x dx a Näide 16. Vaatleme kõvertrapetsit (sinusoidi), mis on piiratud joonega y sin x, x 0, ja x-teljega. Kui see kõvertrapets pöörleb ümber x-telje, on tekkinud pöördkeha ruumala 1 2 V sin 2 xdx 2 1 cos 2t dt 2 t 0 4 sin 2t 0 2 4. 93 0 0
ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Eristatakse mehaanilist, elektrilist, hüdraulilist, pneumaatilist ajamit, vedruajamit, sisepõlemismootorit jt. Mehhanismi kinemaatikaskeem koostatakse mehhanismi liikumise uurimiseks. Skeem tehakse mõõtkavas, millest peetakse rangelt kinni. Skeemil näidatakse kinemaatilised paarid tingmärkidega. MASINA STRUKTUURIOSA TINGLIK TÄHISTUS KINEMAATIKASKEEMIS – võll, telg, varras – kinnislüli – detaili ja võlli mitteliikuv ühendus KINEMAATILISED PAARID – pöörlemispaar – translatsioonipaar – kruvipaar – silinderpaar LAAGRID
Vektorvõrrandit 2.9 rahuldab suhteliste kiiruste v ja v KN sihtide lõikepunkt k. Lüli punkti K absoluutse kiiruse v K suuna ja KM suuruse saamiseks ühendame kiirusplaani punkti k poolusega. Varustame kiirusplaanil olevad vektorid nooltega vastavalt võrrandile 2.9. Punkti K kiiruse suurus (moodul) v K = pk µ v . Lüli kolmnurk MNK ja kiirusplaani kolmnurk mnk on geomeetriliselt sarnased ja tipud sama järjestusega - järelikult homoteetsed. Siit tuleneb homoteetse kolmnurga reegel, mis kehtib nii kiirus- kui kiirendusplaanide korral: kui on teada ühe lüli kahe punkti M ja N kiirused või kiirendused, siis selle lüli kolmanda punkti K kiiruse või kiirenduse leidmiseks joonestatakse kiirus- või kiirendusplaani küljele mn kolmnurk mnk, mis on homoteetne kinemaatilisel skeemil esineva kolmnurgaga MNK
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam
pöördvõrdeline Avogadro arvuga. Kui suureneb Boltzmanni konstant, siis väheneb Avogadro arv. Mida see tähendab? Väheneb ainete tihedus, mis viib samale tulemusele kui gravitatsioonikonstandi vähenemine. Ja vastupidi, kui NA suureneb, siis juhtub seesama, mis gravitatsiooni konstandi suurenemisel. 6 2. Suvine loodus 2.1. Ilm · Miks on suvel soe , aga talvel külm? Vihjed: Maa telg on pöörlemistasandi suhtes kaldu, lumi on hea soojuskiirguse peegeldaja, päevapikkused on erinevad. · Kui läänest läheneb madalrõhkkond, siis tuul võib puhuda idast. Miks? Vihje: õhk liigub sinna, kus rõhk on väiksem. · Kas õhurõhu langus põhjustab õhuniiskuse suurenemist või vastupidi, õhuniiskuse suurenemine põhjustab õhurõhu langust? Vihjed: kindel kogus gaasi sisaldab jääval temperatuuril ühesuguse arvu molekule (Loschmidti arv); vee molekulkaal
annaabi.ee 
