Partenkirchenis, Saksamaal. Eestil oli 5-liikmeline esindus, kaks naissportlast ja kolm meessportlast. Naistest asus esimesena võistlema Karin Peckert-Forsman, kellest sai esimene Eesti naisolümpialane. Eesti edukaimaks võistlejaks Garmisch-Partenkirchenis oli 50 km murdmaasuusatamises 23. koha saanud Vello Kaaristo (toona Vassili Krassikov). Edasi võistlesid eestlased 1952. aastal Oslos, Norras. Eestlastest võistles Saksa koondisse kuulunud suusataja Juku-Johannes Pent, kes tuli 50 km suusatamises 26. kohale. 1956 Cortina d'Ampezzos, Itaalias toimunud talimängudel osales NSVL-i koondise koosseisu kuulunud kahevõistleja Uno Kajak, kes sai 26. koha individuaalvõistluses. 1964. aastal Innsbruckis, Austrias tegi ajalugu NSVL-i võistkonda kuulunud eesti kiiruisutaja Ants Antson, kes võitis 1500 m distantsi ja sai esimeseks eestlasest taliolümpiavõitjaks. Rootsi koondisse kuulus eestlane bobisõitja Heino Ago Freiberg
......................................5 3. karjäär........................................................................................................6 SISSEJUHATUS Zlatan Ibrahimović on rootslane, kes mängib Rootsi jalgpallikoondise eest ja Pariis Saint-Germani ridades.Ta on löönud oma elu jooksul 54 väravat koondise eest ja 227 väravat klubide eest. Ibrahimovic on olnud 2005, 2007, ja 2009 aasta parim Rootsi mängija. 2007 parim Rootsi meessportlane ja UEFA aasta sümboolsesse koondisse. ELULUGU Zlatan sündis 3.oktoobril 1981 Malmös. Ta vanemad olid immigrandid endise jugoslaavia aladelt. Ta isa on pärit Bosniast ja Hertsegoviinast ning ema Horvaatiast. Ta kasvas üles Malmö äärelinnas Rosengårdis, kus elab palju immigrante. Ibrahimović mängis poisina kodulinna Malmö poistevõistkondades Malmö Anadolu BI ja FBK Balkan. Ta sai 9-klassilise põhihariduse, aga keskkoolist kukkus välja ja keskendus jalgpallurikarjäärile.
meistrivõistlustel ei osalenud. Eestlaste seas kaotas jalgpall populaarsust ja ala muutus 1970. aastateks valdavalt kohalike venelaste pärusmaaks.Eestikeelse jalgpallielu uuesti käivitamist asus 1970. aastate keskel vedama Roman Udakivi, kes moodustas Tallinnas eestikeelsed treeningrühmad. Neist silmapaistvaim oli aastail 19801989 Ubakivi ja Olev Reimi eestvedamisel tegutsenud noortevõistkond Lõvid, kust sirgus mitu hilisemat koondislast, teiste seas Mart Poom ja Mart Reim. NSV Liidu A-koondisse ei jõudnud ühtegi eestlast, kuid noortekoondisse mõned siiski pääsesid. Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 ja seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris Leedus korraldatud Balti turniiril, kuid FIFA tunnustuse pälvis alles 3. juunil 1992 Tallinnas peetud sõprusmäng Sloveeniaga. Selle mängu seis jäi viiki. (1:1).Koondise koosseisule jättis oma pitseri toonane kodakondsuspoliitika. Vaidlusi põhjustas jätkuvalt küsimus,
See on ainuke luuletus, mis natukenegi mind muigama võttis. Ta oli suutnud luuletuse suhteliselt kavalalt ümbersõnastada jäädes endale kindlaks. Samuti meeldis mulle, et selles luuletuses ei kasutatud roppuseid. Minu poolt valitud luulekogu autor Sven Kivisildnik, sündis 3.jaanuaril 1964. aastal. Tema kodaniku nimi on Sven Sildnik. Ta on hetkel eesti kirjanik ja ajakirjanik. Sildnik on kuulunud kirjanduslikku rühmitusse Hirohall, Tartu Noorte Autorite Koondisse ja Eesti Kostabi Seltsi. Ta töötas aastatel 1993-1996 ajakirjanikuna ajalehes ,,Post". Ning hetkel on ta ansambli Whae! Zaiks laulja. 2006. aastal, sai Sven Sildnikust Eesti Iseseisvuspartei peasekretäriks. Tema kuulsamad teosed on ,, Vägistatud jäämägi", ,,Dawa vita", ,,Nagu härjale punane kärpseseen", ,,Null tolerants" ja ,,Otsin naist". Tallinn 2008
24. no vembril võitis ta Tallinna garnisoni Ø Esimese Eesti maadlusvõistlustel A- klassis esikoha. Peagi meistrivõistluste alustas ta treener Anton medali (pronksi) sai Ohaka ergutusel üks- 22-aastaselt, Eesti kaks korda nädalas koondisse pääses treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales aasta hiljem. esimestel võistlustel. Enne olümpiamänge Palusalu Spordielu: peafavoriitide hulka ei kuulunud, optimistlikumad ennustasid eestlasele hõbe- või pronksmedalit. q Debüüt Euroopa Berliini olümpiamängudel alistas meistrivõistlustel Palusalu nii kreeka-rooma kui vabamaadluses kõik oma vastased
korda (1931–33, 1935–36) vabamaadluses Eesti meistriks. Võistles 18 korda Eesti koondises. A-st 1988 on Kalev korraldanud tema mälestusvõistlust. 1989 lasti vette Eesti Merelaevanduse suurim laev "Kristjan Palusalu". ALFRED KARL NEULAND Neuland on tõstja ja treener. Õppis Riias, kus alustas sportimist klubis Marss. Esimesed ülevenemaalised rekordid püstitas 1911 Riias. Võitis 1914 Venemaa olümpial kergekaalus kulla. Kuulus 1920–24 Eesti koondisse. 1920 Antverpeni OM-il võitis kergekaalus tulemusega 257,5 (72,5 + 75 + 110) kulla ja 1924 Pariisi OM-il keskkaalus tulemusega 455 (82,5 + 90 + 77,5 + 90 + 115) hõbeda. Püstitanud 12 maailma-, 14 olümpia- ja 45 Eesti rekordit. Oli tõstespordi uuendaja: lai haare ja sügav kükk rebimisel, lukkhaare (pöial kangi haaramisel sõrmede all). Valgas on püstitatud talle mälestussammas (1995, skulptor Mati Karmin) ja a-st 2000 korraldatakse seal tema mälestusvõistlust. PAUL KERES
novembril 1986 Minskis, on Eesti kergejõustiklane. Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus, praegu kaugushüpe. Ksenija on püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit ning kaugushüppes saavutanud Maailmameistrivõistlustel Berliinis 8.koha hüpates 6.62 meetrit. Lisaks on Balta sisemeister kaugushüppes, hüpates Euroopa sisemeistrivõistlustel 2009 aastal kaugushüppes 6.87. Helena Kannus Helena Kannus on Eesti kergejõustiklane, 1992–2004 kuulus ta Eesti koondisse. Nägemispuudega võistlejana on ta korduvalt osalenud paraolümpiamängudel. 1998 tuli ta kaugushüppes vaegnägijate maailmameistriks, samuti jõudis ta 1999 EM-il kaugushüppes hõbedale. 2003 pälvis Helena Kannus maailmameistrivõistlustel pronksi kaugushüppes. Naiste kaugushüppes saavutas ta Ateenas 6. koha tulemusega 5,03 m. Paavo Kivine Paavo Kivineon eesti spordiajakirjanik, kirjanik ja tõlkija ning endine kergejõustiklane.Ta on kuuekordne meister kaugushüppes
Spordi aastaraamatuski pole Tarmaku edu ainsa reagagi märgitud. Aastaid Leningradis elanud ja õppinud Tarmak on viimastel aastatel aktiivselt kaasa löönud Eesti spordielus. Jaak Uudmäe (kolmikhüpe) Moskva 1980 Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas) on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Kolmikhüppaja Jaak Uudmäe hakkas tõsisemalt sportima alles kõrgkoolis (EPA) õppides, kuid jõudis viie aastaga Liidu koondisse. Esimese Eesti rekordiparanduse tegi 1976. aastal, hüpates 16.37. Järgmisel aastal võitis sise EMil hõbemedali, mis oli tema esimene suurvõistluse autasu. Suurepärasesse vormi tõusis Uudmäe 1979. aastal, mil sisehooajal ületas ta esmakordselt 17 meetri joone (17.10) ning hüppas sügisel Mexicos toimunud universiaadil 17.20. 1980. aasta Moskva olümpiamängudeks tõusis Jaan Jürgensteini ja Vitold Krejeri õpilane elu parimasse vormi
aastal kutsuti ta mainekasse klubisse Santos FC 16-aastaselt arvati Pelé Brasiilia rahvuskoondisesse Esimese maavõistluse pidas ta 7. juulil 1957 Argentina vastu kuulsal Maracana staadionil Brasiilia küll kaotas selle mängu 1:2, kuid vastuvärava autor oli Pelé Aastal 1958 tuli Brasiilia koos Peléga esimest korda maailmameistriks Saavutust korrati 1962. 1970. aastal Pele oli ainus, kes kõigil kolmel korral kuulus võidukasse koondisse Pele kolmas tiitel Kümnes MM–turniir Mehhikos 1970 kujunes Brasiilia triumfiks Pele dirigeerimisel tegutsenud brasiillased ületasid konkurente igas mänguelemendis ning sammusid võidult võidule Veerandfinaalis alistas Brasiilia Peruu 4:2 Poolfinaalides alistas Brasiilia Uruguay 3:1 Finaalis ei suutnud raskest poolfinaalist kurnatud Itaalia brasiillastele tõsist vastupanu osutada ja Brasiilia võitis 4:1 (Pele, Gerson, Jairzinho,
võtsid osa ka hiljem NSVL-s medaleid võitnud õed Reet ja Riina Valgmaa, kes mängisid noormeeste vastu. Samal, 1965. aastal, toimusid Tallinnas Luise tänava võimlas ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sulgpallis. Võitsid Jüri Tarto ja Helle- Mall Pajumägi. 1965. aastal toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mats). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968, kui koondisse kuulusid Skaidrite Nurges, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Jüri Tarto, Raivo Kristjanson ja Jaak Nuuter . NSVL-i koondisse on kuulunud Reet Valgmaa (mängis Inglismaa vastu). Noortest on olnud NSV Liidu koondise kandidaadid Tiit Vapper, Mare Reinberg (Pedanik), Katrin Paeväli (Aru), Andres Ojamaa, Anneli Lambing (Parts), Terje Lall. Mängu olemus: Sulgpalli mängitakse üks ühe või kaks kahe vastu (üksik- või
keda võeti koondisesse. Enne II Maailmasõda oli Eesti koondises mänginud täpselt 100 mängijat. Paljud neist said ainult mõne mängu mängida, kuid Evald Tipner tegi lausa 67 mängu. Teised mängijad nii palju mänge ei mänginud. Kõige lähemale Tipnerile jõudis mängude arvuga Eduard Eelmaa, kes mängis 58 mängu ja lõi 21 väravat. Väravavaht Tipner tõrjumas. . 1923. aasta Eesti koondis Hetkel kuuluvad Eesti jalgpalli koondisse: M. Poom, R. Klavan, D. Kruglov, R. Piiroja, A. Stepanov, T. Allas, T. Rähn, J. Lindpere, M. Reim, S. Terehhov, I. Zelinski, A. Oper, K. Viikmäe, T. Neemelo, T. Kink, E. Jääger, A. Kotenko. Eesti jalgpalli koondis . Saavutused. Eesti jalgpalli koondis on osalenud olümpia valikmängudel, kus Eestil ei läinud väga hästi, nimelt kaotati kõik mängud. Eesti mängis 7 mängu, ning
sünniaeg: 11. november 1938 sünnikoht: Tallinn Kiiruisutamise juurde tuli Antson alles 17-aastaselt. Esimese välisreisi tegi 1963. aastal NL koondisega Norrasse, kus saavutas 15., see tähendab eelviimase, koha. Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Pärast NL suurt sauna Norras määrati koondisele topeltkoormus. Sellest oli kasu, sõelale jäid vaid tugevamad ning nende hulgas ka Antson. 1963. aasta sügisel lõi ta rulluiskudel tervet NL koondist ja jääle saades parandas NL rekordit väikeses mitmevõistluses. Veidi hiljem tegi harilike radade tipptulemuse 1500 meetris. Antsonile vormistati kähku dokumendid ja ta sõitis koondisele Norrasse Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg.
suusaraja äärde, et parandada oma treeningutingimusi. Northugi anne sai selgeks varakult. Juba 2005. aasta novembris kirjutas Verdens Gang, et suusatootjad võitlevad Northugi nimel. Fischer võitis lepingu ja Northugist sai läbi aegade esimene murdmaasuusataja, kes juba juuniorina sõlminud suusatootjaga lepingu, mille kohaselt ettevõte talle palka maksab. Vastavalt lepingule suurenes Northugi palk 4 korda, kui ta järgmisel hooajal murdis end Norra A-koondisse. Meenutatakse kuidas ta Vancouveri taliolümpial teatesõidus jälitavatele konkurentidele üle õla käratas "Jääge minu selja taha!" ning kuidas ta 2008. aastal Gällivares esikohta võites finisijoonelt hüüdis:" KES ON SIIN KUNINGAS?!" Northugil on ka teine pale. Üksindust armastav, lausa eralik, distsiplineeritud ja läbinisti spordile pühendunud. Tema treeningpaiku hoitakse tihti saladuses ning väidetavalt veedab ta nädalaid vaiksetes paikades üksi trenni tehes. 2009
sihikindlusega. Ta tegi vaikselt, aga täpselt kõike, mida Toim ette kirjutas. Kui laagris saabus öörahu, läks korralikult magama ega ajanud tüdrukuid taga. «Tal oli tahtmist rohkem kui teistel parematel suusatajatel,» kinnitab Toim. Ent mille nimel ta pingutab, sellest Veerpalu kõvasti ei rääkinud. Noorteklassis murdis ta Eestis pidevalt esikuuikusse, kuid üleliidulisel areenil tuli rahulduda kohtadega 30 piirimail. «Eesti sportlastel oli võimatu pääseda liidu koondisse,» väidab Toim. «Selleks pidid olema vähemalt neli korda kõvem kui venelane või ukrainlane.» Nüüdseks on Veerpalu tõestanud, et ta on kõvem kui ükski ukrainlane või venelane. Ka kõvem kui norrakad, rootslased ja sakslased. Nii tunneb Toim isegi öösiti, mil uni mõnikord ära läheb, heameelt selle üle, et Andrusel on sportlasena kõik hästi läinud. Õde jagas vennaga pisipatte Röövpüük pole midagi sellist, mida oskaks Andrus Veerpalule süüks panna. Ent
Ta on NBA läbi aegade parim karjääri jooksul keskmiselt antud resultatiivsete söötude osas (11,2) ja play-offides antud resultatiivsete söötude osas (2346). 1981. ja 1982. aastal oli ta NBA-s kõige rohkem vaheltlõikeid teinud mängija, vastavalt 3,43 ja 2,67. Kolm korda (1987, 1988 ja 1990) valiti ta NBA kõige väärtuslikumaks mängijaks ja kolm korda (1980, 1982 ja 1987) NBA finaalide väärtuslikemaks mängijaks. 12 korda valiti ta NBA tähtede mängu, 9 korda NBA sümboolsesse koondisse. Kaks korda (1990 ja 1992) valiti ta NBA tähtede mängu väärtuslikemaks mängijaks. Tänu temale võeti jälle kasutusele termin triple-double, mida ei kasutatud pikka aega, kuna pärast Oscar Robertsoni ei mänginud liigas nii head tagamängijat, kes oleks igal hooajal suutnud 510 triple-double'it teha. Hooajal 1991-92 avastati Magicul HI-viirus ja ta oli sunnitud loobuma NBAst teiste turvalisuse nimel. Tänapäeval usutakse, et HI-viirusekandja ei ole kaasmängijatele ohtlik
aastal, kui Balti turniiri otsustavaks kohtumiseks väljakuperemeeste ja Läti vahel kogunes Kadrioru staadionile 12 000 pealtvaatajat, neist 2000 lätlased. Bosnia ja Hertsegoviina toetajaid tuli 2009. aasta oktoobris oma meeskonnale kaasa elama 1700. Edukaimad väravakütid Andres Oper (36 väravat 121 mängus) lõi oma esimese koondisevärava kaks aastat pärast debüteerimist 8. juunil 1997 MMvalikmängus Rootsile (2:3). Indrek Zelinski (27/103) kuulus koondisse aastail 19942010. Esimese koondisevärava lõi 13. novembril 1996 sõpruskohtumises Andorrale (6:1). Novembris 1996 lõi sõprusmängus Indoneesiaga kolm väravat. Eduard EllmanEelma (21/58) mängis koondises aastail 19211935 ja on sõjaeelse meeskonna parim väravakütt. Tegevjalgpalluritest on täpseimad Oper (36), Kristen Viikmäe (15), Konstantin Vassiljev (12), Raio Piiroja(8) ja Vjatseslav Zahovaiko (8).
osa ka hiljem NSVL-s medaleid võitnud õed Reet ja Riina Valgmaal, kes mängisid noormeeste vastu. Samal, 1965. aastal, toimusid Tallinnas Luise tänava võimlas ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sulgpallis. Võitsid Jüri Tarto ja Helle-Mall Pajumägi. 1965. aastal Lk 4 toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mats). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968, kui koondisse kuulusid Skaidrite Nurges, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Jüri Tarto, Raivo Kristjanson ja Jaak Nuuter. Esimesed Eesti Noorte Meistrivõistlused sulgpallis toimusid 1968. Aastal Tallinnas, mängiti kolmes vanuseklassis. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie
4 Sport Minnesota klubidest kuuluvad suurtesse profiliigadesse korvpallimeeskond Minnesota Twins ja ameerika pesapalli võistkond Minnesota Vikings. Mõni aasta tagasi oli ka jäähokiklubi Minnesota North Stars, kuid see müüdi Dallasesse. Alates 2000./2001. aasta hooajast on osariigil uus NHL hokiklubi Minnesota Wild. Minnesota ülikooli jäähokimeeskond on tulnus mitu korda NCAA meistriks ning andis 1980. aastal olümpiavõitjaks tulnud USA koondisse mitu põhimängijat ja peatreener Herb Brooksi. Pühad Uusaasta, M. L. Kingi sünnipäev, G. Washingtoni ja A. Lincolni sünnipäeva, mälestuspäev, iseseisvuspäev, tööpüha, Kolumbuse päev, veteranide päev, tänupüha, jõulupüha. Osariigi statuudi järgi peavad koolid eripühi naisõiguslase Susan B. Anthony päeval 15.veebruaril, metsaistutamispäeval aprilli viimasel reedel ja Leif Eiriksoni päeval 9.oktoobril. Aeg 12 GTM = 6 CST (8 tundi Eesti ajast järel). Tuntud inimesi
ajajärku. Vahepeal oli toimunud põlvkondade vahetus ning sellest andsid sportlikud tulemused märku juba 1966. aastast alates. Võitudega 1967. aasta Põhja mängudel Murmanskis tõusid tähelepanu keskmesse meessuusatajad eesotsas Valeri Zelentsovi, Aavo Teigamäe, Hain Kinksi, Are Rooneti ja Tõnu Kinksiga. Nõukogude Liidu paremikku kerkisid ka murdmaanaised eesotsas Ingrid Mägariga. Noorteklassis tõusid Liidu koondisse Ann Karu, Erika Valdson ja Rutt Rehemaa. Kahevõistluse liidriks sai Tõnu Haljandi. Tugevad tegijad leidus ka suusahüpeteski, kus etteotsa kerkisid Toivo Laev ja Harry Arv. Mäesuusatamises esindas Eestit Tuuli Truu, kes oli olümpiakandidaat. Ka laskesuusatamises jõudsid esimesed eestlased rahvusvahelisele tasandile. Näiteks võib tuua Tõnu Pääsukese. 1974. aastal nägi isegi ilmavalgust suusaspordiraamat "Minevikust tänapäevani", mille
olümpiavõitja. (1976) Mait Riisman Click to edit Master text styles Second level Saavutused:1976. aastal võitis Third level Fourth level Mait koos meeskonnaga Fifth level Euroopa karika ja 1979 tuli esmakordselt Liidu meistriks. 1978 arvati Riisman NSV Liidu koondisse. NSV liidu meistriks on ta tulnud 4 korda. 1980. aastal tuli M.Riisman olümpiavõitjaks Viljar Loor Click to edit Master text styles Second level oli eesti kõigi aegade Third level Fourth level edukaim võrkpallur, kes Fifth level võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva
mulle esmapilgul see ei meeldinud, et ta sellega tegeleb, kuid mingi ajapärast ma sain aru, et see on asi, mida tema armastab ja mul oleks õige leppida tema tahtmiste ja vajaduste ja eesmärkidega ja leppida sellega, et ta ei jäta lauatennise mängimist maha sellepärast, et mina seda palun. Nimelt tal hakkas hästi minema, kuna ma toetasin teda, ma olin õnnelik selle üle, et ta sai maailma noortemeistriks, et sai koondisse sisse ja elab nüüd Rootsis, ma käisin ka mingil ajal temaga kaasas mängudel ja toetasin seal teda, süstisin temasse positiivsust! Kas olen inimesena piisavalt tugev, et suuta olla teistest eraldiseisev? Oleneb mida mõelda selle sõna all ,, eraldiseisev"? Et suudan sõltuda vaid sellest, mida mu oma enda tunded ja vajadused tahavad? Ja kohelda neid samamoodi nagu kohtlen oma tuttavate omasid? Suudan nad panna võrdsesse olukorda? Jah, ma võin öelda, et minu sisemine mina on
Kajak võitis 19511961 Eesti meistrivõistlustelt suusahüpetes 4 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi, kahevõistluses 3 kulda, 1 hõbeda, 1 pronksi ning 4 x 10 km teatesuusatamises hõbeda. Innsbruck 29.01. - 09.02.1964 Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg. Olümpiakulla võitis Antson. 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja Niels Aaness ning samuti värske Euroopa meistr Antson, kellele 1500 m oli küll
venda harrastasid laskesuusatamist, ning tavalise suusatajana tuli ta 1983. aastal ka eesti meistriks. "Murdmaas tuli kusagil piir ette. Rahvaste spartakiaadil oli Krista Lepik ükskord juunioridest kolmas, mina neljas. Rutt Smigunist olin kehvem. Lepikust ja minust sai laskesuusataja, mõni aasta nooremast Eveli Petersonist samuti. Pääsuke rääkis laskesuusatamise huvitavaks, pealegi oli paar aastat ette teada, et 1984 peetakse esimene naiste MM. Võtsime sihiks Nõukogude Liidu koondisse pääsu," meenutas mõni aasta tagasi Parve ise. "Olid mingisugused eetilist laadi tõrked," tunnistas tookord ta. "Ma polnud tüdrukuna relvafänn, mulle ei istunud püssi õlitamine ja muu seesugune. Kui sain 1983. aastal Nõukogude Liidu koondise kandidaadiks ja laagrisse kutsuti, oli asi otsustatud." ,,Väikepüssile oli laskesuusatamises üle mindud ju alles viis-kuus aastat varem(räägib 1984. aasta MM-ist). Kergem püss tegigi laskesuusatamise naiste seas võimalikuks
keeras Klapuchi selili. I Palusalu, II Nyman, III Klapuch. 1938 Aasta algul juhtus õnnetus. Palusalu heitis Voldemar Roolaant, katsus raskemana talle mitte peale kukkuda ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel Soomega, tähendas see Palusalu karjääri lõppu. Palusalu tuli märtsi alguses Tallinnas Eesti meistriks kreeka-rooma maadluses Kotka ja Karklini ees. Palusalu asemel pandi Eesti koondisse Euroopa meistrivõistlusteks Tallinnas Johannes Kotkas, kes tuligi Euroopa meistriks Edaspidi 1941. aastal Palusalu mobiliseeriti Punaarmeesse nagu enamik eesti raskejõustiklastest. Ta saadeti Kotlasesse. Peale paljude eestlasstega koos põgenemiskatset määrati esialgu surmanuhtlus, mis asendati Karjala rindele saatmisega. Pool tundi peale rindele jõudmist põgenes ta üle rindejoone Soome, kus Heikki Savolainen tundis ta ära. Selletõttu veetis lühikest aega pärast sõda 1945
meistriks, võitis Moskva Armee Keskspordiklubi ridades Euroopa meistrite karika (võrdub tänapäeval esikohaga Euroopa Tsemnpionide liigas) ja tuli AKSK-ga Nõukogude Liidu meistriks. Euroopa meistriks tuli ta veel 1977., 1979., 1981. ja 1983. aastal. Maailmameistritiitleid kogunes ,,vaid" kaks (1978 ja 1982), kuna MM toimus iga nelja aasta järel. Mait Riismann 1976. aastal võitis meeskonnaga Euroopa karika ja 1979 tuli esmakordselt Liidu meistriks. 1978 arvati Riisman NSV Liidu koondisse, milline võitis ka Moskva olümpiaturniiri. Veel 1985 1987 tuli kolmel korral Moskva Dünamo meeskonna koosseisus Liidu meistriks. Tiit Sokk Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla. Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu meistriks. Esimene suurem edu oli koondislasena 1986. aastal võidetud MM-i hõbe. 1990. aastal võitis Sokk teistkordselt MM-võistlustelt hõbemedali. Sellega lõppes ka tema karjäär Liidu koondises. 1991. aastal kuulus
Edasise arengu huvides peaks püsima samal tasemel terve hooaja. ENDA KESMINE TASE · Kaija Udras (suusasprindi 31., sprinditeate 16., suusavahetusega sõidu katkestas) Selles nimekirjas väikese mööndusega ning vaid seepärast, et jäi sprindis esimesena veerandfinaalist välja. Tegelikult peaks tasemelt küündima 30 hulka ning üritama seda ka tavadistantsidel. · Timo Simonlatser 6 (suusasprindi 27.) Pääses viimasel hetkel koondisse ja kasutas oma võimaluse kenasti ära. Veerandfinaaliga piirdumise üle oleks patt nuriseda, hooaja senise käigu põhjal tähendanuks poolfinaal juba eneseületust. · Indrek Tobreluts (laskesuusatamise sprindi 31., jälitussõidu 48., teatesõidu 14. ) Raske kiita ja raske laita. Sõitis täpselt oma keskmisel tasemel õnnestumise korral võib olla esimese 30 hulgas või selle lähedal. Loodetavasti andis negatiivse emotsiooni puudumine tõuke veel tippspordis püsida. · Eveli Saue
õppima. Seal hakkas ta harjutama kõrgushüpet Leonid Kuznetsovi juures. Pärast kolmeaastast õppimist Eesti NSV-le ette nähtud kohal hakkas Tarmak õppima Leningradi ülikooli majandusteaduskonnas. Sellest ajast peale ei loetud teda enam Eesti NSV sportlaseks. Aavo Pikkuus Aavo Pikkuus Aavo Pikkuus (sündinud 23. novembril 1954 Kaperal) on eesti jalgrattasportlane, olümpiavõitja. Aastatel 19721981 kuulus Pikkuus Nõukogude Liidu koondisse. 1976. aasta Montreali OM-il võitis ta 102,5 km meeskonnasõidus Nõukogude Liidu meeskonnas kuldmedali (võistkonnakaaslasteks olid Anatoli Tsukanov, Valeri Tsaplõgin ja Vladimir Kaminski, sõidu keskmiseks kiiruseks 47,7 km/h). Ühisstardiga grupisõidus (180 km, 134 osavõtjat) tuli Pikkuus 44. kohale ajaga 4.54.49, Tsaplõgin oli temast pisut eespool (39.). Maailmameistrivõistlustel on Aavo Pikkuus võitnud 100 km meeskonnasõidus 1977. aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal hõbemedali
Kahe esimese sõidu järel oldi koguni seitsmendal kohal. Kolmandas sõidus tabas aga eestlasest bobimeest õnnetus. Freibergil pandi aga käsi kipsi ning tagasi Rootsi jõudis ta lahases käega. 6 Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg.7 Olümpiakulla võitis Antson. 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja 5 http://www.kalev.ee/est/?news=912542&category=32&Eesti-suusasportlased- taliolumpiamangudel-1936%E2%80%931980 6 http://arhiiv2
9. Kindlasti on selle perioodi tipuks ainus Eesti olümpiavõit Tiit Soku isikus. 10. Motivatsiooniks on üha enam materiaalne külg aateline pool jääb sekundaarseks. 11. Sellest perioodist tuleb märkida kindlasti ka harrastuskorvpalli mitmesuguste ürituste kasvu, neist tähelepanuväärseim Tallinn Tartu 100 võistkonna mats praeguse ESAS-i esimehe Valter Lenk'i algatatuna. Kogu NL-i aja suurim motivatsioon oli pääs kitsast väravast sisse NL koondisse ja sealt edasi laia maailma, tihtipeale garanteeris see juba ka tiitlivõistluste medalivõidu Euroopas ja maailmas. NL sarja mängudes "Kalevi" särgis, oli tähtsal kohal kindlasti ka rahvuslik aade (sisuliselt oli tegu meie rahvusmeeskonnaga teise rahvuse vastu, olgu nad lätlased või grusiinlased, venelastest ja AKSK-st rääkimata). V periood Uus omariiklus 1991-st tänaseni välja Iseloomustavad näitajad: 1. Motivatsioon puht materiaalsed huvid, peaaegu täisprofessionalism
mõõdupuuks. Beckenbaueri uuenduslik jõud väljendus tema ründava kaitsemängija revolutsioonilises rollis, millesse ta asus 1960. a-te Müncheni Bayerni treeneri Tschik Cajkovski julgustusel. Noore poisina astus Beckenbauer esimesed sammud jalgpalliredelil kohalikus klubis München 1906, liikus sealt edasi Bayernisse ning jäi Saksamaa koondisele silma juba juuniorina. Juba aasta pärast liigadebüüti vasakäärena Bayernis viidi Beckenbauer üle täiskasvanute koondisse. Tollane situatsioon pidi panema rängalt proovile ka suurimte kogemustega jalgpalluri, rääkimata, siis piimahabemega uustulnukast: Saksamaa LV oli 1966. a MM-i valikturniiri otsustavas kohtumises rootslastega neist ühe kaotusega maas. Kõik tingimused töötasid sakslaste vastu, ja ometi võideti mats tulemusega 2:1. Saksamaa LV koht MM-i finaalturniiril oli niisamuti ülimalt kahtlane nagu Beckenbaueri koht rahvusmeeskonnas peaaegu kümne aasta vältel.
jõudsid eestlased veel 1937. aastal, mil sõprusmängus alistati nii 1930., 1934. kui ka 1938. aasta MM-finaalturniiril osalenud Rumeenia. Eestil oli enne Teist maailmasõda seitse peatreenerit, kellest ungarlane Antal Mally oli ametis kahel korra. Välistreenereid oli neli (kolm ungarlast, üks austerlane). Koondise esimene eestlasest juhendaja oli 1932. aastal ametisse astunud Albert Vollrat. Mitmel hooajal mängiti ka treenerita, siis määras koosseisu jalgpalliliit. Koondisse kuulusid enamasti Tallinna klubide TJK, Sport, Kalev ja Estonia mehed. Esimese vabariigi ajal said enim koondisemänge kirja väravavaht Evald Tipner (67) ja väljakumängijad Eugen Einman (65), Eduard Ellman-Eelma (58) ja Karl-Rudolf Silberg- Sillak (52). Edukaimad väravakütid olid Ellman-Eelma (21 tabamust 65 kohtumises), Richard Kuremaa (18/42), Arnold Pihlak (17/44) ja Georg Siimenson (14/42) ja Friedrich Karm
Hästi esineti koolinoorte ja teiskasvanute meistrivõistlustel. Nii tüdrukud kui ka poisid tulid mitmel korral koolinoorte spartakiaadidel meistriteks. 1964. aastal asus treenerina tööle Alo Relli. Samast aastast sai traditsioonisk pidada C-Vanuseklassi väravpallivõistlusi Tapa karikale. Kaua aega töötas treenerina Tapa kooli vilistlane Lembit Nelke, preagu on treeneriteks Elmu Kopelmann, Mare Neps ja Aron Jaanis, kõik kolm endised kooli käsipallurid. Vabariikliku koondisse kuuluvad Priidik Neps ja Marko Paas. Kandidaadid on Mahis Nõmmik, Priiit.Eerika Ranjr Siim Valdlo. Viimati tulid poisid B-vanuseklassis vabariigi meistriks. Paljudest endistest mängijatest on sirgunud käsipallitreenerid. Uue spordialana muutus Tapal populaarseks maadlus, mida hakkas 1983. aastal juhendama Allan Vinter. Paljud on tema käe all väga hästi treenitud ja saavutavad meistrivõistlustel väga häid kohti.
juunil Ekvatoriaal-Guinea vastu) ja koondise kauane väravaht Mart Poom (10. juunil Portugali vastu). Sajandi mänguks oli ristitud esmakordne kohtumine Brasiiliaga, mille pea parimas rivistus Tallinna saabunud viiekordne maailmameister 1:0 võitis. Päev pärast rahvusvahelist tähelepanu pälvinud sõprusmängu teatas EJL, et pikendab peatreener Rüütli lepingut 2011. aastani. Praegused koondislased Peatreener Tarmo Rüütli kutsus sõprusmänguks Angolaga (30. detsember 2009) koondisse 17 mängijat Väravahid: Mihkel Aksalu Stanislav Pedõk Kaitsjad: Alo Bärengrub Gert Kams Igor Morozov Tihhon Sisov Taijo Teniste Poolkaitsjad: Joel Lindpere Eino Puri Sander Puri Andrei Sidorenkov Konstantin Vassiljev Ründajad: Tarmo Kink Ats Purje Kaimar Saag Kristen Viikmäe Vladimir Voskoboinikov [2] Eesti koondise mängud alates 2005 aastast 2005 10.02.2005 Maracaibos, Venetsueela - Eesti 3 : 0 26.03.2005 Tallinnas, Eesti - Slovakkia 1 : 2 MM 30.03
Narvast vorsunud Valentina Makarova (Tserkassova) voitis iga varvi medaleid eri suurvoistlustel. Matti Jogi oli uks paremaid liikuva margi laskureid ja kuulus kolmel korral maailmameistri tiitli voitnud NSV Liidu koondisse. Liivi Erm voitis kaks hobemedalit 1976. aasta Euroopa meistrivoistlustel ning valiti spordiaasta parimaks naissportlaseks Eestis. Inna Rose voitis 1982. aastal Caracases toimunud MM-voist- lustel kaks kuldmedalit ning uhe hobe- ja uhe pronksmedali ning on voitnud veel arvukalt medaleid mitmesu- gustel suurvoistlustel
koondises kuldmedal Chamonix's Prantsusmaal 1988. a lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal 6 Aivo Udras, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee ja Kalju Ojaste - Novosibirskis Venemaal 1992. a 20 km laskesuusatamise meeskonnasõidus pronksmedal. Eesti edukaim laskesuusataja: Kaija Parve-Helinurm Sündinud: 14. juunil 1964 Saavutused: seitsmekordne maailmameister. 1986 10 km, 1985 5 km, 1984-88 teatesõidus. Kuulunud ka Eesti koondisse murdmaasuusatamises. Tunnustus: Eesti parim naissportlane 1985 ja 1986. Eesti Laskesuusatajad 2002. aasta seisuga Eestis spordi bibliograafilise leksikoni andmetel: Matti Paavo, Heikki Parve, Dimitri Borovik, Ants Freimuth, Eivinas Gusas, Matti Kanep, Agu Keemu, Aimar Koni, Agu Lamp, Roland Lessing, Külli Metsoja, Olaf Michelson, Peeter Mitt, Heino Mäesalu, Kristjan Oja, Kalju Ojaste, Matti Paavo, Heikki Parve, Kaija Parve,
· peab olema osav lähivisete sooritaja. · peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. · peab resultatiivselt lauapalle võtma. Tiit Sokk sünniaeg: 15. november 1964 sünnikoht: Tartu Korvpallur Tiit Sokk võitis NSV Liidu koondise juhtmängijana olümpiakulla 1988. aasta Souli mängudel. Isa August Soku juhendamisel sporditeele sattunud Tiit Sokk jõudis 1981. aastal Liidu juunioride ja viis aastat hiljem Liidu täiskasvanute koondisse. Esimene suurem edu oli koondislasena 1986. aastal võidetud MM-i hõbe. kaks aastat hiljem kuulus Sokk sellesse Liidu meeskonda, kes suutis olümpiaturniiril alistada suurfavoriidi USA ja võita kuldmedali. Tee olümpiaeduni ei olnud kerge. Turniiri alustati alagrupis kaotusega Jugoslaaviale. Seejärel võideti Austraalia ja siis Puerto Rico alles lisaajal. Lõpuks saadi alagrupis teine koht, aga mängupilt oli halb. Alles medalimängudes sai meeskond mootori käima.
13. Sport jäi ka hilisematel aastatel osaks tema elust - 1990-ndatel aastatel võistles ta edukalt veteranide tiitlivõistlustel. Ambla- kandi nimekaim sportlane pärastsõjajärgsel perioodil oli Toomas Berendsen, mitmekülgne sportlane juba keskkoolipäevil - mängis hästi võrkpalli ja oli hea kõrgushüppes. Oma parimail sportlaspäevil kuulus ta pikka aega NSV Liidu kümnevõistluse koondisesse ning mahtus kahel hooajal koguni maailma hooaja esikümnesse. 1990. aastate keskpaigas Eesti koondisse kuulunud Madli Luurilt, eesti kõigi aegade ühelt andekamalt odaviskajalt, loodeti kõrgeid tulemusi, kuid tema sportlastee katkestas kahjuks tõsine õlavigastus. Tasuks spordiharrastuse eest jäid siiski Järvamaa rekordid 52.32 odaviskes ja 39.04 kettaheites ning pronksmedal Eesti meistrivõistlustelt 1995. aastal. 2003. aastal valmis lõpuks ka Aravetele 300-meetrise ringrajaga staadion, mis käesoleval aastal saab endale kummikatte
26. juunil teatas Madridi Real, et Ronaldo ühineb klubiga 1. juulil ning mille maksumuseks läks 80 miljonit naela. Ronaldo sõlmis Madridi Realiga kuue-aastase lepingu. Ronaldo lõi oma esimese liigavärava Reali eest oma debüüdil 29. augustil 3-2 võidumängus Deportivo la Coruna vastu. Koondisekarjäär Ronaldo debüteerides koondises 20. augustil 2003 kohtumises Kasahstaniga, mille Portugal võitis 1:0. Ta arvati 2004. aasta Euroopa meistrivõistluste koondisse, hoolimata sellest, et ta polnud veel ühtki väravat koondise kasuks löönud, ja see õigustas end. Ta lõi EM-il kaks väravat: alagrupimängus 12. juunil kolmanda värava Kreeka vastu (ehkki Portugal kaotas mängu 1:2) ning veerandfinaalis 30. juunil keskmise, Portugali teise värava Hollandi vastu (Portugal võitis 2:1). Ronaldo valiti EM-i sümboolsesse koondisse. Pärast Euroopa meistrivõistlusi algasid 2006. aasta maailmameistrivõistluste valikturniir.
annaabi.ee 
