Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Koolivägivald - sarnased materjalid

kooliv, film, givald, tles, tlema, petaja, helepanu, ammu, rikkumine, kiusama, kuhugi, tagaj, suhtlema, kordama, otseses, kiusas, minus, vaevalt, koolides
thumbnail
2
docx

Koolivägivald

Maailmas on väga palju erinevaid koole. Kõik õppeasutused erinevad üksteisest õpilaste arvu, kooli suuruse, jõukuse, kallaku jne poolest. Nende esipärasid võikski jääda üles lugema. Kuid samamoodi, nagu on koolide vahelisi erinevusi, on ka sarnasusi. Igas koolis on pedagoogid, õpilased, lauad, toolid, õppevahendid ja loomulikult sisekorraeeskirjad. Sisekorraeeskirjade hulka kuuluvad lisaks kõigele ka seadused, mis kaitsevad õpilast ( ja ka õpetajat) koolivägivalla eest. Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Koolivägivald on tõsine õigusrikkumine, aga paljudes koolides ei võeta seda tõsiselt enne kui asi on üle igasuguste piirideta on läinud. Alati öeldakse, et kui keegi sulle koolis liiga teeb, siis tuleks leida mõni täiskasvanud inimene, keda usaldatakse ja talle sellest rääkida. Aeg

Inimese õpetus
65 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Koolivägivald

Koolivägivalda tuleb igas koolis ette,nii Ameerika koolides kui ka Euroopa koolides.Alati on neid õpilasi, kes on teistest suuremad, julgemad, ülbemad ja tugevamad.Ja samuti on neid kes on teistest nõrgemad,koledamad,arglikumad ning nohiklikumad.Iseasi on see ,kas vägivald on füüsiline või vaimne.Mõlemad on samamoodi jubedad ja kohutavad. Kõige suurem oht koolivägivalla ohvriteks on sattuda kas uutel õpilastel, kes piisavalt kiiresti ei kohane, psüühiliselt nõrgematel õpilastel, tüsedamatel, prillidega ja teistel lihtsalt erinevatel kaasõppijatel. Koolivägivalla alla kuulub mõnitamine, norimine, asjade ära võtmine ning nende peitmine, nende lõhkumine ja määrimine, vägivallaga ähvardamine, peksmine, raha ja asjade välja "pommitamine". Kui räägid ära mis sinuga tehakse ,saad järgmine päev veel hullemini.Aga sellega tuleks riskida, kuna äkki võetakse kiusajatega midagi ette või tehakes neile midagi.Targem oleks kohe klassi vahetada või mi

Ühiskonnaõpetus
23 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Koolivägivald

Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või hoone hoovis toimuv vägivald. Kuna koolis õpib sageli palju väga erinevaid inimesi, siis on ka arusaam ja mõtteviis teistsugune. Koolivägivalda põhjustavad sageli inimesed keda ise on vägivaldselt koheldud kas koolis, lasteaias või hoopis kodus. Samas ka need lapsed kes tahavad ennast näidata ja populaarsust koguda, kuid nad ei ole võimelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama. Koolivägivald võib olla näiteks õpilaste vaheline, õpetajate ja õpilaste vaheline või õpetajate vaheline. Koolivägivald väljendub tavaliselt õpilase kiusamisest. Tavaliselt kiusja teeb seda mis just pähe tuleb. Tihti sattuvad koolivägivalla ohvriks need kes on teistest erinevad kas füüsiliselt või psühholoogiselt nõrgemad, näiteks need kes kannavad prille või on paksemad. Samas on ka neid kes õppivad teistest paremini või siis halvemini. Samuti on ka pealtvaatajad, kes ise ei kiusa ja ei julge ka kiusat

Ühiskonnaõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Koolivägivald

KOOLIVÄGIVALD Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Gümnaasiumiastmes ja algkoolis ei ole see nii märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks. Vägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine. Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele võib esi

Terviseõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Koolivägivald

Kellele: Kuressaare Ametikool Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald Kellelt: Maria Maripuu P-2 Viimastel aastatel on koolivägivald kogunud populaarsust igal pool.See võib olla kas füüsiline või vaimne vägivald.Seda esineb koolis vahetundide ajal või siis peale tunde.Tavaliselt kiusatakse neid,kes ei löö vastu,õpivad paremini või halvemini kui teised,paksemad kui teised,nõrgemad kui teised. Mul käib õde veel põhikoolis,kus viimasel ajal on eriti tihti esinenud koolivägivalda.Sealsed õpetajad pitsitavad silmad kinni ning teevad näo,et midagi ei ole juhtunud.Kui pöördud mujale,et abi saada siis ollakse pahased.Nii mõnikordgi on abi palutud politseilt.Selles koolis esineb nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda.Enamasti kiusavad suuremad poisid algklassi lapsi.Pressitakse neilt raha välja,narritakse ja talvel kui lumi maas loobitakse lume ja jääga,mis on kohati päris valus.Mõnikord on antud ka peksa,õnneks ei ole see väga julm olnud. Sel

Perekonna õpetus
58 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Koolivägivald

Koolivägivald on selline teema, kus puutuvad kokku õpilased omavahel või isegi õpetaja õpilas(t)ega. Koolivägivald võib olla nii vaimne kui ka füüsiline kokkupuude. See esineb juba algklassides ja lõppeb alles siis, kui kiusajad saavad ükskord aru, et nende tegu oli väär. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Ehk siis, kui inimest sõimatakse või mõnitatakse. Füüsilise vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või pannakse jalgu ette. Igatahes kokkupuude võib 2 inimese vahel olla väga valus. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Mõlematel juhtudel on kiusatavaks inimesed, kes on nõrgemad, kes ei kanna trendikaid riideid või s kellel on head või halvad hinded. Tihti kiusatakse ka klassi uustulnukaid. Nende olemine tehakse ebameeldivaks. Üritatakse testida uue õpilase närve ja pannakse teda proovile erinevat moodi. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda eest seista ei j

Perekonna õpetus
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Koolivägivald

Kellele: Urmas Lehtsalu Teema:Koolivägivald Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Koolivägivald minu jaoks. Selline koolides toimuv väike riid ja nääklemine on kogu aeg eksiteerinud, vägivalda on koolides esinenud kindlasti pidevalt ajast aega, kuid on vist muutunud vahendid ja viisid. Vanasti toimus ju samuti(seda võib järeldada filmist ,,Kevade") koolivägivald väiksemate pahanduste kaudu. Hetke olukorras on koolivägivald üleüldiselt vägagi aktuaalne teema meedias ja ajakirjanduses. Niimoodi on see üht või teist pidi ka minu tähelepanu alla sattunud. Kuna õpetaja ja õpilase vahel ei tohiks olla füüsilist kontakti, siis tuleks õpetajatel rohkem kasutada pedagoogilisi meetodeid, mis jääb aga minu arvates paljudel õpetajatel tegemata. Ei saa muidugi kogu aeg ka õpetajaid süüdistada, sest õpilased tunnetavad ju selle kohe ära ja hakkavad käituma enesekehtestavalt. Arvan et siia mõjub ka maailmas toimuv vägivald, mis pressib sisse nii tänavalt, televiisorist,

Perekonna õpetus
26 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Koolivägivald

Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald? Kellelt: Ingrid Kobin(Heinala), KKP2 Aegadel kui mina veel Kuressaare Gümnaasiumis keskoolis käisin, oli seal koolielus väga-väga aktuaalne teema koolivägivald. Pärl selle konkreetse teema juures on see, et arvatakse siiani nagu võrduks koolivägivald füüsilise omakohusega. Nagu see oli `KEVADE' ajal. Mida aga pole täheldatud antud olukorras on, et maailm on pidevas liikumises, pidevas muutumises. Kõik muutuvad. Muutuvad inimesed, muutuvad väärtushinnangud, muutuvad autod, muutuvad seisukohad, arvamused ja muutub vägivald, igasugune vägivald ka koolivägivald. Koolivägivald ei ole ainult vägivald õpilaselt õpilase vastu. See võib olla ka suunatud õpetaja vastu. Kooliväivald on õppeasutuse ruumides toimuv vägivald. Või ka kuritegu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega või enesetapuga, nagu võis näha hitt-filmis `Klass'. Koolivägivald on ka väga tõsine

Perekonna õpetus
56 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Koolivägivald

Koolivägivald Koolivägivald on saanud tõsiseks probleemiks viimastel aastakümnetel, mitmetes riikides, just eriti seal, kus on asjasse segatud relvad nagu noad ja tulirelvad. See hoiab endas nii kooliõpilastevahelist kui ka kooliõpetajate poole suunatud psühholoogilist ja ka füüsilist vägivalda. Uurimused kipuvad tõestama laialtlevinud anekdootlikku arvamust et see nähtus on läbi aja süvenenud ja ,et eri kogukondades on sellel erinev mõju. On vahe sisemistel ja välistel käitumismaneeridel. Need maneerid on endassetõmbumine, ärevus, ja vahel ka depressioon. Depressiooni seostatakse enamalt jaolt teatud ainete kuritarvitamisega. Kuna sellised õpilased ei hakka eriti millegagi silma siis vaatavad kõiksugu koolitöötajad neist mööda. Välised käitumismaneerid viitavad enamjaolt pahatahtlikele tegudele nagu näiteks agressioon ja hüperaktiivsus. Erinevalt sisemistele maneeridele sisaldavad välised maneerid või on

Perekonnaõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kooli Vägivald

trepi peal ja koridoris, selja tagant löömine. Vaimselt noritakse, mõnitatakse pannakse igasuguseid inetuid hüüdnimesid. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb ­ olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Enamasti on nii, et kui kedagi hakatakse norima või kiusama ja ta midagi enda kaitseks ei ütele siis see nii jääbki või kui teised naeravad ja leiavad, et selline käitumine on õige ja naljakas. See kõik aitab kaasa sellele, et sele poisi või tüdruku peal hakatakse kasutama koolivägivalda. Koolivägivalla ära hoidmisks peaksid õpetajad ja õpilased rohkem koostööd tegema. Minu arust peaksid need õpilased keda kiusatakse rääkima sellest õpetajale või vanematele, sest kui seda ei tee siis ei puugi lahendust kunagi leidagi

Ühiskonnaõpetus
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kooli vägivald

Koolivägivald Tänapäeval räägitakse ajakirjanduses tihti koolivägivallast ja sellega seotud probleemidest. Juhtusin lugema delfi koduleheküljelt mitmeid juhtumeid, kus õpilased kirjeldasid, kuidas neid on kiusatud. Seda oli kurb lugeda ja järele mõeldes meenusid mulle mõned õpilased meie koolist, kes samuti armastavad teisi õpilasi kiusata ja mõnitada. Olen lugenud, et füüsiliseks vägivallaks loetakse koolikaaslase asjade võtmist, nende lõhkumist ja määrimist, peksmist ja raha ning asjade "pommimist". Vaimseks vägivallaks peetakse norimist, kaaslase mõnitamist, eiramist, tema kohta laimujuttude levitamist ja ähvardamist. Ise olen märganud, et tavaliselt kiusatakse uusi õpilasi. Lapsi, kellel on tervisega probleeme, kes kannavad prille, ei kuule hästi, on paksemad, kuid ka neid kellel läheb õppimine väga hästi. Lapsi, kes on füüsiliselt teistest nõrgemad, kellel on madalam enesehinnang ja neid, kes on pärit vae

Ühiskonnaõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kooli vägivald

üldse teha saab, ongi probleemist rääkimine! Kiusajateks on tavaliselt need, keda on ennast varem kiusatud, kas kodus või nooremas klassis. Tegelikult pesitseb probleem kiusaja sees, kellel on madal enesehinnang. Kiusajal on vaja välja pressida nii-öelda üleolek ja tunnustus, et saavutada soovitud tähelepanu. Kiusajal puudub võime mõista teiste tundeid ja sageli ei oska ta ise sõber olla ega ka sõpru leida. Osadel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Sellistel õpilastel on tavaliselt palju energiat ja suur võimuvajadus. Psühholoogilist ehk vaimset vägivalda kogetakse koolis väga erinevates vormides: ühelt poolt verbaalsed ähvardused eakaaslaste suhtes (narritamine ja pilkamine) ning teiselt poolt vägivald seoses kooliasjade kui omandiga (teiste õpilaste asjade äravõtmine, peitmine, pildumine või lõhkumine). Vaimne vägivald on samaväärne füüsilise vägivallaga kuna see mõjutab õppimist ja elukvaliteeti.

Perekonna õpetus
42 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Koduvägivald

Kõige rohkem esineb koduvägivalda minu arust natukene vaesemates ja palju lapselistes peredes kuna meediast ja uudistest kuuldes jääb alati selline tunne, et koduvägivald on proobleemiks just sellistele peredele. Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Üldjuhul esineb vägivalda alkoholi tõttu, kuna alkoholi mõju all inimesed ei mõtle selge peaga mida nad teevad või tahavad. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et süüdi pole nemad vaid alkohol. Üks peamisi põhjuseid tuleneb ka sellest, et lapsed on sõnakuulmatud. Väga raske on seda mõelda, et sinu enda tuttav võib olla vägivaldne inimene. Kuna koduvägivald on piiride ülene ja esineb kõikdes kultuurides. Siis selle probleemiga tegelevad väga paljud inimesed ja organisatsioonid. Selleks, et otsustada kas teatada juhtumist või mitte on tarvis mõista missuguste jõududega on koduväg

Perekonnaõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mis on koolivägivald

Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine.

Ühiskonnaõpetus
1 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Essee Koolivägivallast

Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Gümnaasiumiastmes ja algkoolis ei ole see nii märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks. Põhjus võib olla möllavates hormoonides, kodustes probleemides jne., põhjusi võib olla palju. Selles eas noored püüavad end kehtestada ja kui see muud moodi ei õnnestu, võetakse appi vägivald. Tihti tingib vägivalda ka tähelepanupuudus. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Oma kooliskäimise aja jooksul olen mitmeid kordi tunnistajaks olnud mõlemale ja mis parata, ka ise kogenud narrimist. Üksteise vastu võidakse olla väga julmad ja vägivaldsed. Tihti ei mõelda, mis tagajärjed sellistel tegudel ja käitumisel võivad olla, ning kuidas mõjub taoline kohtlemine ohvri psüühikale ja edasisele elule. Millegi pärast salatakse koolisisene vägivald üsna tihti maha ja õpetajad,

Ühiskonnaõpetus
81 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Koolikiusamine ja vägivald

Koolikiusamine ja vägivald Mis on koolivägivald? Koolivägivald on olukord, kus mistahes kooli kuuluv isik hirmutab, ähvardab, väärkohtleb või ründab teist kooli kuuluvat isikut. Mis on koolikiusamine? Koolikiusamine on koolivägivalla alaliik. See on korduv pahatahtlik käitumine. Kiusamise liigid: · füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine jne; · psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine jne; · suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne. Kiusatakse neid, kes... · ei löö vastu; · õpivad paremini/halvemini kui teised; · on väikest kasvu; · on paksemad kui teised; · on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised; · on lihtsalt teistest erinevad. Miks kiusaja kiusab? · Tahab tähelepanu s

Ühiskonnaõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kõne teemal Koolivägivald

Tulist valu tundev poiss haaras viha maandamiseks laualt õpiku ja virutas selle õpetaja poole, see tabas aga hoopis klassiõde. Segadusse sattunud poiss puhkes nutma ja tormas klassist välja." Juhtum äratas väga suurt tähelepanu ja seda uuriti põhjalikult. Kuid ühes teises koolis lõi õpetaja õpilase peaga vastu seina ja siis tiris karvupidi teise klassi. Kool ei teinud õpetajale midagi, kuigi see oli õpetaja poolt korduv rikkumine. Kui õpetaja ei suuda ilma vägivallata õpetada, siis tuleks ta vallandada, sest sellised olukorrad süvendavad rängalt seda probleemi. Minu meelest on aga õpetaja kohuseks koolis vägivalda ära hoida, aidata kaasa lapse normaalsele arengule, julgustada last, olla valvas, sest õpilane peab väga palju aega oma ajast, veetma koolis. Kool ei tohi muutuda õpilasele ebameeldivaks kohustuseks. Kui õpilane hakkab

Väljendusõpetus
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Koolivägivald

Ühesõnaga vägivalda on väga raske ära hoida ning selle taltsutamiseks on vaja nii mitmegi osapoole koostööd. Mida varem seda tehakse, seda parem. Meie ümber on nii palju inimesi ja mine sa tea millal kunagi kellegi abi läheb vaja ja sel hetkel saab ainult abistada isik, kellele oled kunagi halba teinud. Nii ka ütlus: ,,Kuidas küla koerale nii koer külale." Viimasel ajal on tehtud ka palju filme millest oleks hea õppida. Näiteks film ,,Klass". Seda vaadates on paljud lapsed imestanud, et kui palju vägivalda tegelikult koolis esineb. Hea on mõelda, et enamus õpilasi valib elult õige suuna. Igale ühele tuleb õige suuna otsimine erineval ajal aga mis varem tehtud, siis tuleb see endale tagasi. Lõpuks saavad ka enamus kiusajaid aru mis lollusega nad hakkama saanud on.

Eesti keel
67 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Koolivägivald

koolis käimisega. Tulevad halvad hinded ja kõige hullem on see, kui jääb klassi kordama või isegi visatakse koolist välja. Sageli hakatakse ka mõtteid enesetapu poole viima. Hea näide on ka noortefilm ,,Klass" , kus poiss, keda kiusatakse, ei suuda enam välja kannatada seda ja korraldab koolitulistamise. Seal on toodud kõige ehedamalt välja põhiprobleemid seoses koolivägivallaga. Paljud meist poleks uskunud, et asi võib olla nii julm ning tõsine, kuid see on. See film lõppes ühe kiusatava enesetapuga. Õpilastel on liialt vähe informatsiooni selle kohta, kelle poole võiks pöörduda ülekohtu korral. Lahendamata on ka probleem, kuhu peaks õpilane pöörduma, kui vägivalla põhjustajaks on õpetaja. Koolivägivalla probleemi lahendaks minu meelest kooli juhtkonnapoolne intensiivsem sekkumine. Sellepärast tulebki probleemiga hakata kohe tegelema. Koolivägivalla vastu tuleb võidelda. Pärast võib olla juba liiga hilja.

Eesti keel
26 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Koolivägivald

Koolivägivald . Miks ? Miks on koolis vägivald? Miks kiusatakse erinevaid ning teistmoodi lapsi? Nendele küsimustele on tegelt nii palju vastuseid. Kadedus on üks neist, mis põhjustab koolis kiusamisi ja narrimisi. Ka kasvatus on palju põhjustanud koolis vägivalda. Paljudele väikestele poistele ei meeldi, kui mõni teine poiss on erinev, näiteks vaiksem, kui tema ning ta hakkab teda kiusama, lööb ja narrib, ühesõnaga, teeb teise poisi elu põrguks, kuna talle ei sobi, et too poiss temast natuke teistsugusem on. Ma usun, et paljudes koolides on probleeme koolivägivallaga ning seda üritatakse iga hinna eest parandada ja ära hoida. Mõndades koolides suudetakse isegi seda all hoida, kuid mõnes koolis on muutunud see raskeks : vägivalda kasutavad suured poisid ja ei julgeta sekkudagi. Kui tegemist on väikeste poistega, siis ikka öeldakse midagi neile ja

Kirjandus
51 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Koolivägivald"

Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane ja sellest räägitakse, seda kardetakse ja ta pärsib koolirõõmu- see oligi ajendiks, miks ma valisin endale selle teema. Kiusamistest, tülitsemistest, solvamistest, jne. on oma kooliajast rääkinud meie vanemad ja vanavanemad ja sellest on räägitud ka ajakirjanduses, samuti räägitakse sellest ka raamatus ,,Kevade", kus meenuvad Tootsi tembud ja Tõnissoni ettevõtmised. Need tekitavad küsimuse: kas see oli vägivald või elavate poiste tegutsemislust? Ometi need asjad ei mõju vägivallana, vaid loomuliku koolielu osana, sest alati on klassis olemas lõbusamaid poisse ja tüdrukuid, tegutsevamaid ja tagasihoidlikumaid inimesi. Mulle tundub, et vägivalda koolis ikkagi varasemalt ei olnud või oli seda määravalt vähem kui praegu. Praegune kool on kaasaegne kool ja temaga käib kaasas ka vägivald. Süvenedes kaasaegse kooli ellu, julgen küll öelda, et koolis valitseb nii vaimne kui ka füüsiline vägivald. Vaims

Eesti keel
44 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Koolivägivald

Koolivgivald on vga populaarne teema ja hiljuti on sellest aina rohkem rkima hakatud. Vgivalda esineb igas koolis. Kui tiskasvanutele thendab vgivaldne kitumine tavaliselt seda, et kahjustatakse teist inimest fsiliselt, siis koolipilastele thendab vgivald midagi muud. Esiteks, vgivald on midagi halba, millega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Teiseks, vgivald on teisele inimesele fsiline kallalekippumine ja haigettegemine. Kolmandaks, vgivald thendab vaimse kannatuse tekitamist. Koolivgivalda saab klassifitseerida vaimseks ja fsiliseks vgivallaks. Fsiline vgivald seisneb selles, et lapsed kaklevad omavahel, lihtsalt pannakse teisele jalg taha vi lakse nrgemaid. Vaimne vgivald see-eest nii hsti vlja ei paista. Philiselt seisneb vaimne vgivald narrimises vi lihtsalt selles, et lapsel ei ole spru ja ta on trjutud. Nagu me aru saame, siis vaimset vgivalda ei saa me kuidagi seadusega piirata ja nii ei saa ka seda kuriteoks nimetada. Selline lastevaheline vgivald ei pruugi ldse vljagi paist

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Koolivägivald

Koolivägivald Mida peetakse vägivallaks? Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. ( allikas Vikipeedia ) Vägivald jaotub omakorda: füüsiliseks ( löömine, peksmine, togimine, vigastamine ); verbaalseks ( sõnadega ähvardamine, alandamine ); sotsiaalseks ( ignoreerimine, põlastamine, asjade peitmine, rikkumine, varastamine ); psühholoogiliseks ( manipuleerimine, kuulujuttude levitamine, jälitamine ). Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et

Psühholoogia
80 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Koolivägivald

tähelepanuvajadus ja ennast kehtestama panemise soov. On olemas nii vaimset kui füüsilist vägivalda. Enamus inimesi on neist mõlemaga kokku puutunud, kas kõrvalt vaadates või ise ohver olles. Koolivägivalda salatakse ka tihti maha. On juhtumeid kus kiusajaks võib osutuda õpetaja. Ühes Eesti koolis lõi õpetaja õpilase peaga vastu seina ja siis tiris karvupidi teise klassi. Kool ei teinud õpetajale midagi, kuigi see oli õpetaja poolt korduv rikkumine. Kui õpetaja ei suuda ilma vägivallata õpetada, siis tuleks ta vallandada, sest sellised olukorrad süvendavad rängalt seda probleemi. Õpetaja kohuseks on koolis vägivalda ära hoida, aidata kaasa lapse normaalsele arengule, julgustada last, olla valvas, sest õpilane peab väga palju aega oma ajast, veetma koolis. Kool ei tohi muutuda õpilasele ebameeldivaks kohustuseks. Kui õpilane hakkab ennast tundma halvasti ja teiste poolt kiusatuna, võib sattuda tema tulevik ohtu.

Eesti keel
226 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Koolivägivald

Koolivägivald Vägivald on väga lai mõiste. Vägivald võib olla nii füüsiline kui vaimne ning mõlemad liigid on väga halvad ja kahjulikud. Vägivald võib toimuda koolis, kodus, linnas - igal pool. Aga antud hetkel tahaksin rääkida koolivägivallast. Koolivägivald on nii füüsiline kui vaimne. Koolivägivalla tekitajateks võivad olla nii õpetajad kui ka õpilased. Siiski toimub enamus vägivallatsemist õpilaste poolt. Vägivallaks saab nimetada kiusamist, mõnitamist, alandamist, peksmist, lühemalt: vaimse või füüsilise vigastuse tekitamist. Kiusatavaks osapooleks on tavaliselt sellised tüübid, kes hoiavad omaette; suhtlevad väga väheste inimestega; erinevad teistest mingil viisil, kas siis rahaliselt, välimuselt või mõnel muul moel. Kiusajateks on need, kes peavad end teistest paremateks. 102 Nende enesehinnang on väga kõrge, kuid tegelikkus ei pruugi olla üldse selline nagu nemad ise seda endale ette kujutavad. Saged

Eesti keel
75 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Koolivägivald

välimuse või käitumise poolest.Vägivallaga tegelevad sageli need lapsed, keda ennast on vägivaldselt koheldud kas kodus, lasteaias või koolis. Samuti lapsed, kes tahavad ennast näidata ja teiste silmis populaarsust võita, kuid nad pole võimelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama. Tavaliselt on nad keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed. Osadel kiusajatel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Tihtipeale kiusatakse kaasõpilast koos teistega, kartes teistest erineda. Grupiviisilise koolivägivallaga võib tegeleda ka täiesti tavaline laps.Kuna kiusajale on tihtipeale oluline, et temast välja tehtaks ja teda kardetaks, siis on kiusataval oluline kiusajast mitte välja teha ja vältida olukordi ja kohti, kus on võimalik vägivalda tarvitada. Miks kiusaja kiusab? Tahab tähelepanu saada. Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb.

Eesti keel
9 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Koolivägivald

Koolivägivald Koolivägivald on levinuks saanud läbi aegade, see on selline olukord, kus üks isik väärkohtleb teist isikut korduvalt. Liigideks on füüsiline ja vaimne kiusamine. Mina arvan ,et mõlemad on sama vastikud. Füüsiline kiusamine on näiteks löömine, tõukamine ja näpistamine. Psühholoogiline on mõnitamine, narrimine, sõimamine ja väljapressimine näiteks. Pikk psühholoogiline või füüsiline kiusamine võib viia inimese rajalt täiesti välja. Ohvriteks on tavaliselt nõrgemad, lollemad või targemad, vaesemad või siis lihtsale teistest erinevad inimesed. Ohvrid thti ei räägi kogetust ja võivad selletõttu närbuda. Seda kinnitab Masaki Matsang´i uurimus. Kiusatavatel on palju põhjusi, miks nad midagi ei tee, näiteks: enda süüdistamine, haavatavus, kartus ja tihti nad lepivad sellega, kuidas nendega käitutakse. See on kindlasti vale suhtumine endasse. Kiusajatel on jällegi palju põhjusi miks nad o

Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Koolivägivald

Koolivägivald Koolikiusamine on väga aktuaalne teema. Kiusamist on nii vaimset kui ka füüsilist. Seda kõike esineb suurtes koolides kindlasti rohkem kui väikestes, sest väiksemates maapiirkonna koolides levivad jutud kiiremini, et kedagi kiusatakse ja probleemile leitakse kiiremini ka lahendus. Suurtes koolides on aga õpilasi nii palju, et võib märkamatuks jääda, kui kedagi kiusatakse. Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline. Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Nende jaoks keda k

Suulise ja kirjaliku...
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mis on minu jaoks koolivägivald

nägi seda ning ütles, et mis titelappe sa siin meisterdad, terve klass loomulikult naeris. Aga ühel päeval läks õpetaja väga labaseks ja tema nõmedate naljade üle ei naernud enam keegi. Ka elus ei läinud minu ema klassiõel hästi. Oma eluga oli ta hädas ja kahjuks kustutas ta ise oma eluküünla üsna noores eas. Kui aus olla, siis kunagi kasutati ka minu kalla vaimset koolivägivalda. Aga praeguseks on ajad nii muutunud ja ma ei lase juba ammu kellelgi endale pähe istuda. Põhjusi, miks koolis narritakse, võib otsida kodust , välimusest, harjumustest jms. Osad inimesed on lihtsalt kadedad , sest neil ei ole seda, mida narritaval inimesel. Näiteks ilusad juuksed, laitmatu keelteoskus, suur süda, hea figuur... AGA USKUGE MIND NEIL EI SAAGI MITTE KUNAGI MIDAGI SELLIST OLEMA. Vägivald koolis on korduv ning ei lõpe ka siis, kui õpilased on kooli lõpetanud või koolist lahkunud, vaid mõjutab nende arengut ka tulevikus

Ühiskonnaõpetus
61 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mis on minu jaoks koolivägivald

Koolivägivalda esineb igas koolis. Koolivägivald seisneb lihtsalt koolis nalja tegemises aga iga kord läheb see väga lihtsalt üle piiri ja see nali ei ole enam nali vaid on koolivägivald nii vaimses kui ka füüsilises vormis. Koolivägivald väljendub selles kui üks õpilane kiusab teist õpilast või pool klassi kiusab ühte õpilast, nagu mõnitab teda kogu aeg . Mina olen olen selles osalenud nii kiusajana, ohvrina ja pealtvaatajana. Füüsiline ja vaimne kooli vägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Füüsiline koolivägivald õpilaste vahel esineb põhiliselt poiste vahel. See tuleneb sellest, et tahetakse jätta head muljet teistele kui sa mõnitad ja peksad klassi nõrgemat või väiksemat poissi. Minu meelest on olemas neli varianti mida võib teha koolivägivalla ohver. Kui kiusamise ohver räägib sellest oma emale kes sellest aga satub hüsteeriasse proovides oma last kaitsta ning helistades kooli ja kui õpetaja räägib selles

Perekonna õpetus
31 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mis on minu jaoks koolivägivald

Koolivägivald on tänapäeval väga suur probleem peaaegu igas koolis.Koolivägivalda peavad kannatama kahjuks paljud noored, kes pahaaimamatult näiteks uude kooli lähevad. Sellega põhjustatakse suurt valu paljudele inimestele. Nii koolivägivalla ohvritele ja lõpuks ka nende peredele. Vägivalla ohvriteks on tihtipeale need nn ,,nõrgemad". Valitakse välja sellised, kes erinevad teistest millegi poolest. Olgus selleks siis kas rahaline olukord, riietus, soeng, nägu, kehakaal, populaarsus jne. Ohvreid kiusatakse taga päevast- päeva. Neid solvatakse, pekstakse, alandatakse, ähvardatakse, lõhutakse ja määritakse nende asju, naerdakse nende üle ja palju muud. Sellise halva käitumise põhjuseid võib olla mitu. Näiteks enda esile tõstmine seltskonnas, enda ja teiste lõbustamine ning populaarsuse ja teiste austuse võitmine. Kahjuks inimsesed, kes nii käituvad, ei mõtle kunagi oma tegude tagajärgedele. Ei mõtle sellele, kui palju nende käitumine tegeli

Inimese õpetus
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mis on minu jaoks koolivägivald

hullem kui seda peab taluma päevad läbi nii õpilaste kui isegi õpetajad võivad mõnitada õpilast. Selle vastu tavaliselt ei ole mingit abi ka, sest kui lased lapsevanema kooli sellest teavitada siis saab sellest teada nii õpetaja kes mõnitab ja õpetaja kelle poole põõrduti vestleb õpilastega kes kiusavad ja see teeb asja palju hullemaks kui ennem. Selline terror mõjub kiusatavale väga laastavalt ja tavakuselt hakkab temagi kas kiusama endast nõrgemaid või hakkab õpetajatele vastu ja õppetulemused langevad märgatavalt. Kiusatavad hakkavad ka selle pärast, et lahe välja näha ja kiusajatele meeldida kas suitsetama , jooma või isegi narkot tegema. Ei ole ka väga imestada kui selline terroriseerimine lõppeb mingi katastroofiga nagu näiteks enesetapp või koolitulistamine. Minu tuttaval oligi nii , et tema sõbrannat kiusati koolis päevad läbi kuna ta oli väga häbelik ja käis väga vanamoeliselt riides

Perekonna õpetus
19 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Koolivägivald Kõne

Koolivägivald Tervist, lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Minu tänaseks eesmärgiks on teile rääkida koolivägivallast, võtan vaatuse alla ni vaimse kui füüsilise vägivalla. Koolivägivald on paljude õpilaste igapäeva elukaaslaseks. On palju lapsi, kes ei soovi minna kooli, sest nad kardavad kaasõpilasi. On palju lapsi, kes on pidevalt hirmus, sest nad kardavad klassi- ja koolikaaslaste halba reaksiooni oma tegudele. On neid, kes kardavad narrimis ja mõnitamist kui ka rusika- ja jalahoope. Koolivägivald võib esineda õpilaste omavahel kui ka õpilase ja õpetaja vahel. Ühiskond on meie ümber hakkanud muutuma vägivaldseks, telepilt toob ka lastele selle koju kätte ja paljud arvuti sõja- ja strateegia mängud. Seetõttu ei oska paljud lapsed probleeme ja keerulisi olukordi mingit muud moodi lahendada kui kasutada vägivalda, see on saanud juba paljudele harjumus päraseks. Vägivalla ohvriks langenu kohta võib tuua konkreet

Kirjandus
148 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun