Siis jäävad laste mured tahaplaanile, nad muutuvad agressiivseks ning hakkavad end teiste peal välja elama. Kiusajate arvamus endast on kas liiga hea või liiga halb. Nad otsivad teiste tähelepanu, aga ei oska ise sõpru leida, ega olla sõber. Kiusamine võib koolis kergesti üle kasvada vägivallaks. Ja mitte sellepärast, et kool iseenesest kuidagi vägivalda soodustaks, lihtsalt kool on koht, kus lapsed veedavad väga suure osa oma ajast. Koolikeskkonnas avalduvad lastevahelised suhted ja hierarhiad. Need suhted peegelduvad otseselt lastele iseloomulikke suhteid, aga ka ühiskonnas valitsevaid laiemaid sotsiaalseid konflikte
grupi poolt 20. oktoobril 1996. aastal. Esimene klass alustas tööd 1. septembril 1997. aastal. Vabakool on väärtuspõhine avatud koostöökool, mis toetub Eesti kooli traditsiooni-dele, Johannes Käisi, taanlaste N.F.S Grundtvigi ja C.M. Koldi vaadetele. Pärnu Vabakool loob inimestele võimalused mitmekülgseks võimetekohaseks arenguks ning elukestvaks õppeks professionaalsete juhendajate abil iga inimest väärtustavas turvalises ja koostööle suunatud koolikeskkonnas. Pärnu Vabakool on humaansel pedagoogikal põhinev üldhariduskool, milles õppijad - õpilased, õpetajad ja lapsevanemad - on ennastjuhtivad ja rõõmsameelsed inimesed. Vabakool väärtustab tervislikku ja keskkonda säästvat eluviisi. Vabakoolis õppijad tunnetavad iseennast ja oma osa ning kohta universumis. Kvaliteetse riikliku põhihariduse omandanud ja väärtuskasvatuse kaudu kujunenud vastutusvõimeline, terve eluhoiakuga ja eetiliste väärtushinnangutega õnnelik inimene, kes
eesmärgi saavutamiseks või on mõnel puhul targem hoida omaette ja olla teistest inimestest vaimselt ära lõigatud? Tänapäeva ühiskonnas on noorte seas väga populaarne liikuda ringi suurtes kampades, mis osadel puhkudel võib olla tingitud küll samadest huvidest, kuid mõnel puhul võib olla tegu lihtsalt kambaga, kes peavad end teistest paremaks. Koolikiusamine, mis on praegusel ajal väga aktuaalne teema, on tingitud sellest, et üks laps on jäänud koolikeskkonnas üksinda ning kiusajad, kes on tihti kambas ning peavad end paremaks, materdavad erakut nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Mina leian, et ühiskond, mis soosib seda, et juba algklassides arvavad lapsed, et see kellel pole kõige uuemat telefoni ja firmariideid, on halvem kui teised, on väär. Ühiskond tingib selle, et paljud noored ei näegi muud võimalust, kui liituda halva kambaga, ilma, et nad saaks kaaludagi eraklikkuse valimist, sest muidu satuks nad pilkamise alla.
haridussaavutustele, tööhõivele, kuritegelikule käitumisele ja peresuhetele. Koolipõhine laste koolitus koos vanemate koolitusega Sellised programmid on enamasti suunatud madala sotsiaalmajandusliku staatusega ja kõrge kuritegevuse tasemega perekondadele.Sageli keskenduvad koolipõhised programmid käitumisprobleemidega ja agressiivsetele lastele, hõlmates laste sotsiaalsete oskuste arendamist koolikeskkonnas ning vanemate koolitust. Viimane on suunatud vanemliku kasvatuspraktika parandamisele, õpetades vanematele laste tunnustamist, mittekaristavat ja järjekindlat distsipliini, perekondlike kriisiolukordadega toimetulekuks vajalikke tehnikaid jmt. Suuremal või vähemal määral ilmnesid positiivsed mõjud katserühmas osalejatele kõikide programmide puhul, mis hõlmasid nii vanemate kui laste koolipõhist treeningut. Need programmid
Kursuse materiaali kuulamine,sellele teemale raamatute lugemine andis mulle palju.Varem mul ei olnud oma arvamust selle küsimuse kohta.Uurides teadlaste arvamused,mul tekkis huvi.Tegelikult mina mitte kunagi ei mõeldanud nii sügavalt,mis on kool.Kui ma mõtlen oma kooliaastadest,ma saan aru,kui igav ja mittehuvitav oli koolis käiaja õppida.Nagu vanem,ma ei taha sama määlestuseid oma lastel.Kooli õppesüsteem nõuab muudatust.Õppimine pidi olema mitmekülgne,koolikeskkonnas rohkem vabadusi.On vaja arvestada iga lapse vajadusi ja erinevusi,et kooli lõpetamist ühiskonnasse tuli vaba ja kasulik kodanik. Kasutatud kirjandus. Sarv, E-S. (2008). Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus Ram, S. (2006). Current Issues in Teacher Education. New Delhi: Sarup & Sons. Lister, T. (2012). Lihtne ja praktiline koolipsühholoogia. Tartu: Atlex. Ruus, V.-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E.-S., Veisson, A. (2007)
Kahte ühe sugust inimest ei ole olemas, nii on see ka andekate puhul, samasugune IQ tase ei tähenda automaatselt seda, et inimestel on sarnased võimed, seega ei saa andekaid lapsi ühte patta panna ja soovitada ühtset viisi kuidas neid võimete kohaselt arendada ning motiveerida. Seda väga lihtsal põhjusel nende võimeid, huvisid ning tegevust mõjutavad nad ise, nende õpetajad, lapsevanemad, eakaaslased jt seetõttu võivad lapsed käituda tüüpilises koolikeskkonnas väga erinevalt. Seda enam et sellised positiivsed iseloomujooned nagu rahulikkus, sõltumatus ja eneseusk võivad kõrge IQ juures pöörduda vastupidiseks (Uusikylä, 2006). Uusikylä (2006) on seisukohal, et andekate kasvatuses peab olema rõhk pigem kasvatusel kui andekusel, esikohal peaks alati olema lapse psüühilised vajadused st andekuse ja geniaalsuse taga tuleks alati näha last, kes soovib et teda armastatakse ja toetataks, mitte tema saavutuste pärast, vaid tema enda tõttu
köhides ega aevastamisel. Seda väga lihtsal põhjusel viirus sureb toatemperatuuril ära. Elada suudab ta ainult inimese organismis. HIV ei levi vee kaudu. HIV ei levi ka veega ega putukahammustusest. Kartma ei pea ühes basseinis ujumist ega sääsehammustust. Samal põhjusel ei nakatu inimene HIVi viirusekandjaga koos töötades või õppides, kallistades, ühest tassist juues, ühist WCd kasutades ja nii edasi. Tavalises kodumajapidamises, ühistranspordis ning töö- või koolikeskkonnas toimuvates igapäevastes tegevustes ei ole võimalik HIV-i nakatuda. HIV ei levi ühiste käterättide, tualettruumide, toidunõude ega muu sellise kasutamisel. Nakkus ei levi kättpidi ka tervitamisel, patsutamisel ega kallistades. Grippi on palju lihtsam saada, HIV-nakkust on palju lihtsam vältida. Kuidas HIV nakatumist ära hoida? Turvaline seksuaalelu- kaitse ennast ja oma partnerit. Selleks kasuta kaitsevahendeid nagu kondoom ja turvakile. Katkestatud suguühe ei kaitse
Selle tagajärjeks võivad olla suguhaigused või näiteks ka soovimatu rasedus. 10. Aids, Genitaalherpes, klamüüdia, süüfilis, gonorröa, papilloomviirus, sügelised, HIV, trihhomoniaas. 11. Inimese seksuaalareng algab juba enne sündi. Seksuaalset arengut mõjutab see kuidas inimene ümbritsevat tajub. 12. Aids ja hiv ei levi ühiste käterättide, tualettruumide, toidunõude ega muu sellise kasutamisel. Tavalises kodumajapidamises, ühistranspordis ning töö- või koolikeskkonnas toimuvates igapäevastes tegevustes ei ole võimalik HIV-i nakatuda. 13. STLH eest saab kaitsta: kasutada kondoomi; üldse mitte seksida; kindel seksuaalpartner; arsti kontroll; turvaseksi teadlikus. 14. Murdeeaga seotud probleemid: Murdeealised võivad kannatada mitmesuguste tervisehäirete all. Üks tüüpilisemaid on vistrike ( akne ) tekkimine näo piirkonnas. Koos puberteediga võivad kaasneda ka mitmesugused muud somaatilised ja psüühilised
SISSEJUHATUS Valisin uurimustöö teemaks „Avatud traadita internet Tapa Gümnaasiumis“. Valiku tegin õpilaste tegevuse orbserveerimise tulemusena vahe- ja õppetundide ajal. Probleem on, et õpilased surfavad internetis tunni ajal liigselt. Kõige suuremaks kiusatuseks tundub olevat nutitelefon. Eesmärgiks on selgitada välja milliste piirangutega peaks olema Tapa Gümnaasiumis avatud traadita internet. Üritan ka tõsta mobiilse interneti levimise probleemi aktuaalsust ja teadlikust koolikeskkonnas. Töö esimeses osas uurisin traadita võrkude ajalugu ja erinevaid traadita interneti liike. Töö teine osa oli praktiline, uurisin välja mida õpilased teevad tundide aeg internetis ja missuguste piirangutega peaks olema avatud traadita internet Tapa Gümnaasiumis. Uurimiseks jagan laiali küsitlus lehed gümnaasiumi õpilaste seas, sest põhikooli õpilaste arvamus tõenäoliselt ei oleks objektiivne. Informatsiooni uurin internetist, sest raamatuid spetsiifilise teema kohta kas
Elada suudab ta ainult inimese organismis. Inimene ei nakatu HIVi vee kaudu. HIV ei levi ka veega ega putukahammustusest. Kartma ei pea ühes basseinis ujumist ega sääsehammustust. Samal põhjusel ei nakatu inimene HIVi viirusekandjaga koos töötades või õppides, kallistades, ühest tassist juues, ühist WCd kasutades ja nii edasi. Tavalises kodumajapidamises, ühistranspordis ning töö- või koolikeskkonnas toimuvates igapäevastes tegevustes ei ole võimalik HIV-i nakatuda. HIV ei levi ühiste käterättide, tualettruumide, toidunõude ega muu sellise kasutamisel. Nakkus ei levi kättpidi ka tervitamisel, patsutamisel ega kallistades. Grippi on palju lihtsam saada, HIV-nakkust on palju lihtsam vältida. Kuidas kaitsta ennast HIV eest Kondoomi kasutamine on lihtsaim viis kaitsta ennast suguhaiguste ja HI-viiruse eest.
lastest (HAS). 2. 2. 1. Eesmärgid Uurimuse eesmärgiks oli uurida täidesaatvat funktsiooni (mõiste kirjeldamaks tunnetuslikke oskusi, seotud enesedistsipliini, planeerimise ning probleemide lahendamisega; võimaldab vastata keskkonnale paindlikult ning pühenduma ettekavatsetud eesmärgile suunatud mõtetele ning tegudele. Barkley (1997) mudel liigitab töömälu ka täidesaatva funktsiooni mõiste alla) koolikeskkonnas laste hulgas, kellel on võrreldes nende eakaaslastega täheldatud kõrget või madalat tähelepanuoskust. Vastavast empiirilisest ja teoreetilisest kirjandusest selgub, et vastamine takistusele ja töömälu omavad seost tähelepanuoskustega. Seega on oodatud, et uuritavatel on võrreldes kaaslastega madalam töömälu ja takistusega tegelemiseoskus. 2. 2. 2. Meetodid Uuringus kasutati nii kuulmismälu- kui ka nägemismälu hindamist. Töömälu hinnati
Ainult haridus suudab ületada seda lõhet (Dewey, 1916)1. Kuna haridus on juba oma olemuselt suunatud tulevikku, mitte minevikku, on selle sisu tähtis kõikidele eluvaldkonadele. See tähendab, et haridusel on üheaegselt täita nii ühiskondlik kui ka sotsiaalne roll. Haridusel peab olema praktiline väärtus ja väljund, ainuüksi ainete õppimisest ei piisa ning loogiliste seoste loomist ei tohi jätta tahaplaanile- koolis õpitu peab olema kasutatav koolikeskkonnas ja väljaspool. Hariduse praktilisele kasutamisele tähelepanu pööramine aitab ka tõsta õpilaste õpimotivatsiooni. Mõtestatud haridust on selgem põhjendada ning selgitada ja siduda reaalse eluga. 1 Dewey, J. (1922). Democracy and education : an introduction to the philosophy of education. NY: Macmillan, pt 1 Juba 1916.a. väitis Dewey, et kuna elamine tähendab kasvamist, tähendab haridus tingimuste loomist edasisteks õpinguteks. Haridus ei tohiks lõppeda kooli lõpetamisega
· Ei allu õpetaja või lapsevanema püüdlustele teda motiveerida või kuulekalt käituma sundida. Ande realiseerumisel on suure tähendusega isiksuslikud tegurid, mis tihti saavad peamisteks komistuskivideks andekate laste arengus. Kui me jätame rahuldamata laste tunnetuslikud vajadused, siis on kerged tekkima ka emotsionaalsed ja sotsiaalsed probleemid. Dweck (2002) on leidnud, et intellektuaalselt mittestimuleerivas koolikeskkonnas on andekate hulgas palju neid, kes püüavad kogu aeg näida "targad", kuid samas näha nii vähe vaeva kui võimalik. Nad on orienteeritud lühiajalistele eesmärkidele (hea hinne või auhind, täiskasvanute heakskiit vms) ja püüdlevad millegi poole ainult sel juhul, kui on kindlad, et see õnnestub. Kriitika puhul ilmutavad nad pigem õpitud abitust, kui üritavad uuesti katsetada. Kuidas motiveerida õpilast
vahesusest ning neid on võimalik ennetada oskuste õpetamisega. Eneseregulatsiooni teooriad Eneseregulatsiooni teooriad selgitavad, kuidas indiviid korrigeerib oma käitumist. Eneseregulatsioon toimub protsessina. Eneseregulatsiooni protsess on tsükliline ning viib korrigeerimise järel taas jälgimisele. Teooria tootab hasti terviskaitumise muutuste saavutamisel, mille eesmärgiks on toimetulek krooniliste haigustega. Eneseregulatsiooni oskuste õpetamist on kasutatud nii koolikeskkonnas kui arstikabinetis. Näiteks õpetatakse õpilasi jaägima oma astmasumptomeid, analuusima põhjusi ning otsima võimalusi nende vältimiseks. Spontaanse protsessi mudel Spontaanse protsessi mudel on formuleeritud Kruglanski (1989) poolt. Spontaanne käitumine tekib peamiselt suhtumisest objekti, mitte niivõrd suhtumisest käitumisse (Facio, 1986). Mudel toimib juhul, kui käitumise tulemused ei ole eriti olulised. Suhtumine on sageli seotud inimese
ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning tema edaspidist elu ja toimetulekut. See teema on ka minu jaoks tähtis, kuna olen isiklikult kiusamist kogenud oma klassikaaslaste poolt. Kiusamine, mis oli mulle suunatud, oli nii emotsionaalne kui ka füüsiline. See on ka põhjus, miks ma valisin just selle uurimistöö teema. Ma tahan koolikiusamisest rohkem teada saada, et seda ennetada.
hea kool. Koolide tervisealase tegevuse edukuse võti on õpilaste, õpetajate ja spetsialistide kaasamine. Õpilastega partnerlussuhte loomine suurendab nende aktiivsust teha ise valikuid, võtta vastu otsuseid ja nende eest ka vastutada. Pedagoogide ülesanne on olla oma teadmiste ja kogemustega toeks ning vajadusel juhendada. Koolitervishoiuteenuse osutaja (arst või õde) teab kõige paremini, missugune on antud kooli laste tervis, missugused on peamised riskifaktorid, mida on koolikeskkonnas vaja muuta, mida tugevdada. Seetõttu on ta oluline inimene, keda kaasata tegevuste planeerimisse ja elluviimisse (Lepp, Hansen 2006: 16-18). Oskused ja võimed tegutseda üheskoos loovad eelduse kontrolli saavutamiseks tervisemõjurite üle, mis on tervisedenduse peamine eesmärk. Eesti Tervist Edendava Kooli võrgustikku kuulub 2009. a septembri seisuga 146 liiget üle Eesti. Läänemaa koolidest on teadliku tervisedenduse arengusuuna valinud 8 kooli: Haapsalu
Autori poolt püstitatud hüpotees leidis läbi viidud küsitluse kaudu kinnitust. Tuginedes töö teoreetilisele osale, siis võib väita, et koolistressi põhjustab gümnaasiumiõpilastel enamik situatsioone koolis. Õpimotivatsiooni hoidmisel ja tõstmisel peavad panuse andma õpilased ja õpetajad. Õpilaste ülesanne on leida endale sobivaim viis, kuidas uut informatsiooni lihtsamalt omandada ning eelkõige õppida enda aega kasutama. Õpetajad on juhendajad ja motiveerijad koolikeskkonnas, seega ei tohiks 25 unustada, et iga indiviid erineb üksteisest ning ülesandeid tuleb seletada kõigile lihtsalt ja arusaadavalt. Autor teeb ettepaneku, et gümnaasiumiõpilastele võiks tulla rääkima keegi oma ala ekspert, kes räägib tõde koolistressi avaldumisest, põhjustest ning sellega toimetulekust. 26 KASUTATUD KIRJANDUS Aruka lapsevanema ABC. Käitumisprobleemid. Suhtlemisprobleemid
• õpilaste krooniline väsimus ja • tervistkahjustav käitumine, • vastumeelsus kooli suhtes, igavlemine koolis, • kalduvus kasutada vägivalda, • õpetaja huvipuudus õpilase edasijõudmise suhtes õppetundides, õpetaja sallimatus/vähene usaldatavus õpilaste suhtes. *Laste heaolu on seotud nende: - turvalisusega - elamistingimustega *Laste heaolu sõltub kahest aspektist: - lapse pere toimetulekust ühiskonnas - laste toimetulekust peres *Õpilaste heaolu koolikeskkonnas on laste arengu seisukohalt otsustava tähendusega, kuid see on tugevalt lapse isiklikke valikuid piirav, seetõttu on tähtis seal heaolu (well- becoming) saavutamine. *Lapse õigustel põhinevast lähenemisest tulenevalt saab laste heaolu defineerida kui laste õiguste realiseerimist ja igale lapsele iseendaks olemise võimaldamist. *EU laste heaolu indeks: materiaalne olukord, eluase, tervis, subjektiivne heaolu, haridus, laste suhted, kodanikuaktiivsus, turvalisus.
Just seda suurimat rühma tuleks õpetada olema julge ja toetav kiusatajate suhtes. Sagedamini on vaikimiseks kartus ise sattuda kiusatava rolli. Y. Männistö (1992, 207) leiab, et koolikeskkond peab olema selline sotsiaalne keskkond, kus eri osapooled- nii potentsiaalsed kiusajad kui ka ohvrid- saaksid koos rahulikult eksisteerida. Oluliseks peab ta õpilaste aitamist mõitstmaks oma erisusi. Eneseteadvuse toetamine on potentsiaalsetele ohvritele väga tähtis. Iga õpilane peaks tundma end koolikeskkonnas tunnustatuna. Ühteaegu kerkib küsimus abistaja olemasolust ja tema ettevalmistusest. M. Suni märgib, et ühiskonnas on puudu spetsialistidest, kellel oleks kompetents tegelemaks vägivalla, noorte prostitutsiooni jm küsimustega (Suni ja Simpura 1995, 42). Selle kinnitamiseks on A. Tiko poolt 2002. aastatl tehtud küsitluse alusel vaid 102 koolitatud lastekaitsetöötaja olemasolu 247 omavalitsusüksuses (Tiko, 2002, 6)
• Mental retardation → intellectual disability Kommunikatsioonihäired – häired nii verbaalses kui mitteverbaalses suhtluses Autismi spektri häired – puudujäägid sotsiaalsetes suhetes, kordused käitumismustrites Aktiivsus- ja tähelepanuhäire – tähelepanuprobleemid ja hüperaktiivsus - ülemäärane jutukus, väänlemine, võimetus paigal püsida Spetsiifilised õpiraskused – püsivad raskused lugemisel, kirjutamisel, ja arvutamisel formaalses koolikeskkonnas. Õpiraskused: mida see täpsemalt tähendab ja kuidas väljendub? • Õpiraskusted - laps ei suuda omandada oskusi, mis on vajalikud edukaks hakkamasaamiseks koolis (nt lugemine, kirjutamine, arvutamine). • Peab olema adekvaatne IQ, võimalus õppida ja juhendatud saada, mõistlik kodune kk… • Vähemalt 10%-l lastest õpiraskused, nendest omakorda rasked 5% (ei sobi tavakooli). % varieerub, sest
õpilaste õppimissoovi, kes lootsid saada uusi ja haaravaid teadmisi kiire- mas korras. Paljud andekad lapsed saavad koolis harva tegutseda – kui kasutada Võgotski terminit – üle oma “lähima arengu tsooni” piiri. Teisalt – andekad õpilased saavutavad suhteliselt häid tulemusi ka ilma pinguta- mata. Selge on, et mõlemad tähelepanekud ei kehti kõigi andekate õpilaste kohta. Mõned neist suudavad säilitada seesmise motivatsiooni ka igavas koolikeskkonnas, samamoodi näitavad mõned andekad õpilased üles suurt visadust ja jõupingutust isegi sel juhul, kui nad suudaksid saada suhteliselt häid tulemusi ka vähese jõupingutusega. Ka Dweck (2000) osutab, et sugugi kõik andekad ei ole orienteeritud meisterlikkuse saavutamisele, mõned lapsed on rohkem mures läbikuk- Kuidas suunata lapsi jõupingutusele 53 kumise pärast ja kahtlevad alatihti oma võimetes
suudetakse tuvastada ~ veerandil. Püsivad puudujäägid sotsiaalsetes suhetes ja suhtlemisel, mis avalduvad erinevas kontekstis. Piiratud, korduvad käitumismustrid, huvid või tegevused - Sümptomid peavad ilmnema varases arenguperioodis - Sümptomid põhjustavad kliiniliselt olulist funktsioonihäiret - Neid häreid ei ole võimalik paremini seletada vaimse alaarenguga või üldise arengu mahajäämusega Käitumishäired - Sageli probleem pere- või koolikeskkonnas - Kaasuvate häirete ravi ATH - Levinud enim puberteedieelsete koolilaste ja laste hulgas - Pärilikkus - Poistel surem risk - Hüperaktiivusse sümptomid enamasti olemas - Diagnoos püstitatakse sageli koolis - Üliaktiivsus ja puudulik tähelepanuvõime, peavad avalduma enam kui ühes situatsioonis Nutisõltuvus Nutivahend on kinnisideeks. Rahulolu saavutamiseks sooritatakse meelistegevust järjest pikeneva ajaperioodi vältel
) - Kommunikatsioonihäired – häired verbaalses ja mitte verbaalses suhtluses - Pervasiivsed arenguhäired sh lapse autism – puudujäägid sotsiaalsetes suhetes, kordused käitumismustrites - Aktiivsus ja tähelepanuhäire – tähelepanuproleemid ja hüperaktiivsus – ülemäärane jutukus, väänlemine, võimetus paigal püsida - Spetsiifilised õpiraskused – püsivad raskused lugemisel, kirjutamisel ja arvutamisel formaalses koolikeskkonnas. Õpiraskused: mida see täpsemalt tähendab ja kuidas väljendub? - Laps ei suuda omandada oskusi mis on vajalikud edukaks hakkamasaamiseks koolis nt lugemine, kirjutamine, arvutamine - Peab olema adekvaatne IQ, võimalus õppida ja juhendust saada, mõistlik kodune kasvatus - Vähemalt 10% õpiraskused, 5% rasked. - Diagnoosi kriteeriumiks 2 aastane mahajäämus; - Verbaalsed (90%) ja mitteverbaalsed (ATH, autism, fragiilne X, FAS, tserebraalparalüüs, vesipea)
- Oma motivatsiooni tajumine sisene ja väline. Sisemine - inimest motiveerivad tegutsema sisemised faktorid e huvi millegi vastu, sellest saadav rahulolu, väljakutse, hobid, sõbrad. Välimine inimese tegevust ajendav motivatsioon pärineb temast väljastpoolt st tegevus on väliselt tasustatud. Mis juhtub kui inimese sisemiselt motiveeritud tegevusele järgneb väline tasu. - Üleõigustamise efekt - Sisemine motivatsioon peale välise rakendamist hakkab kahanema. Koolikeskkonnas väljendub see dilemmas miks ma koolis olen kas tahan õppida või olen tulemuste pärast. Mina-lahknevuse teooria, Higgins 1987 Inimese mina kujuneb kolme vormi võrdlusena: - Reaalne mina milline ma tegelikult enda arvates olen - Ideaalne mina milline ma ise tahaks olla - Ootustele vastav mina milline ma teiste arvates peaksin olema Alati on olemas mingisugused tühimikud soovitud ja reaalsete seisundite vahel.
käsutatakse sotsiaalsetes situatsioonides ja (2) oskuste käsutamine indiviidid vaenuliku tähenduse (Connor, 2002). Kognitiivsed protsessis, mis puudutab käitumist, mis vastab sotsiaalsetele moonutused tekivad, kui laps tajub ebakorrektselt sotsiaalset reeglitele, normidele ja tagasisidele. situatsiooni. Siit tuleneb vajadus õpetada lastele strateegiaid, et nad Seoses sotsiaalsete oskuste vaatlemisega koolikeskkonnas oskaks õigesti interpreteerida sotsiaalset keskkonda ja arendada tuleks rõhutada kolme võtmeelementi: (1) oskus luua ja säilitada oma sotsiaalseid oskusi. Üks lähenemine selleks on kognitiiv- sotsiaalne võrgustik ning oskus sõpruskonda sulada; (2) oskus käi- käitumuslik sotsiaalaste oskuste treening (Walker, Colvin & tuda vastavalt õpetajate nõudmisele ning täita klassis ja vabal ajal Ramsey, 1995).
“ tulevad väga toetavatest kodudest, mõned aga lähevad koju, kus pidevalt karjutakse ja nää- Craig vastab: „Ei saa sa mingit pastakat. Ma ei saanud eelmistki tagasi.“ geldakse, kus saab kehvasti süüa, kus pere ei toimi normaalselt või on asjad veelgi hullemad... Corey läheb tagasi õpetaja juurde (enamik klassist naudib nüüd seda väikest piinlikku vahejuhtumit). Võime ja motivatsioon sellises formaalses koolikeskkonnas õppida varieerub suuresti. Ning „Ta ei anna mulle pastakat,“ irvitab Corey. õpilastel ei lähe kaua aega, et aru saada, millised on nende õpetajad... Miks siis ei peaks õpetaja Corey õpetaja ütleb, „Kuule, mul on sellest kõrini. Sa tead, et sa pead pastakat ja paberit kaasas igapäevase rolliga seotud olema mõningane loomulik, tavapärane stress ja pinge? kandma...“
annaabi.ee 
