Friedrich Karl Johann Kuhlbars 17.08.184128.01.1924 Sünd ja Õpingud · Tartumaa, Sangaste kihelkond, Uniküla. · Koolmeistri poeg. · Õppis Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis. · Tartu Õpetajate Seminar(18591861) Töö · Koduõpetaja Lätimaal. · Viljandi elementaarkooli õpetaja. Hiljem koolijuhataja aastani 1895. · Tagandati venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. · Hiljem vaba literaat, tegeles muinasaja, kohanimede uurimisega ja luuletuste kirjutamisega. · Pakus välja Viljandi teatri Ugala nime. Looming · Teele, teele kurekesed. · Waste laulo ja kannel.(1863) · Laulik koolis ja kodus.(1868) · Vanemuine.(1870) · Laste laulik.(1899) · Villi Andi Luuletused I/II(1923, 1924) ·
Hendrik Adamson Elulugu Hendrik Adamson sündis Metsakuru külas Patsi talus · 19011907 õppis ta Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis · 19071911 Tartu Õpetajate Seminaris 1919 asus Kärstnas koolijuhataja kohale , kus hiljem sai temast kutseline kirjanik Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige Kasutas varjunimesi: As Vosdam,Coco Mulgi murdes luuletused ,, Mulgimaa '' Esimesed riimid pani kirja tänu külarahvale. Esimeseks ajakirjanduses avaldatud kirjutis on "Pühapäeva hommik" (1913) Esimese ajakirjana avaldas "Meie Mats" Kirjutanud on ka esperanto keeles "Literature mondo" Looming On avaldanud miniatuure, dialooge, vesteid,
• 1838 – TÖÖLEPINGU LÕPP PÄRAST VÄLISMAAD (1839 – 1842) • KOOLIDIREKTOR KUOPIOS • 1844 POLEEMILISED AJAKIRJANDUSVÄLJAANDED: SOOMEKEELNE AJALEHT MAAMIEHEN YSTÄVÄ ROOTSIKEELNE AJALEHT SAIMA (SULETI 1846) 1847-1849 JA 1855-1856 AJAKIRI „LITTERATURBLAD FÖR ALLMÄN MEDBORGERLIG BILDING“ Ajalehe Saima esimese numbri esimene lehekülg • 1848/1849 KANDIDEERIS HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSORIKS • 1850 LOOBUS KOOLIJUHATAJA KOHAST • KOLIS HELSINGISSE • 1856-1863 HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSOR • SOOME KEELE PROPAGEERIMINE – VAENLASED JA TA OLI PALJUDEST OPONENTIDEST PÕLVKONNA JAGU VANEM • 1863 POOLA ÜLESTÕUSU VASTASED SEISUKOHAD • 1863-1868 SENATI LIIGE • KEISER KINNITAS KEELEREFORMI • SAAVUTAS SOOME PARLAMENDI KOKKUKUTSUMISE • 1865 SOOME MARGA • 1868 AMETI MAHA PANEMINE JA SENATIST LAHKUMINE • KOGU ÜLEJÄÄNUD ELU JOOKSUL JÄTKAS SNELLMAN POLIITIKAS OSALEMST
Friedrich Kuhlbars sündis 1841. aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris (18591861) Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal, seejärel, 1862, asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Peale seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega. Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Lydia Koidulat kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks.
Tegemist oli poiste progümnaasiumiga ja kooli õppekeeleks oli saksa keel. Hugo Treffner pidas oma kooli asutamisel silmas, et seal saaksid õppida need poisid, kellel muidu oli võimatu haridust omandada. Piiratud vastuvõtt, vähene ettevalmistus, ületatud vanusepiir ja muidugi ka suutmatus tasuda kõrget õppemaksu raskendasid sageli edasiõppimist. Treffneri kooli näol saidaga kõik õppimiseks võimaluse. Isegi peamise põhjuse - rahapuuduse, vastu leiti alati abinõu. Koolijuhataja vabastas paljusid õppemaksust kas täielikult või osaliselt või lasi tasuda ajutise tööga kooli köögis või pansionaadis, nõudes aga kõigilt selle vastu häid tulemusi ja korraliku õppimist. Hugo Treffneri gümnaasiumis on saanud keskhariduse väga paljud talupojaseisusest eesti haritlalasi. Treffneri gümnaasiumit peetakse tänini üheks Eesti eliitkooliks. K. Päts on öelnud HTG 50. juubeliaastapäeva aktusel: "Meie iseseisvuse sünd oleks ehk sootu teistsugune
Tegemist oli poiste progümnaasiumiga ja kooli õppekeeleks oli saksa keel. Hugo Treffner pidas oma kooli asutamisel silmas, et seal saaksid õppida need poisid, kellel muidu oli võimatu haridust omandada. Piiratud vastuvõtt, vähene ettevalmistus, ületatud vanusepiir ja muidugi ka suutmatus tasuda kõrget õppemaksu raskendasid sageli edasiõppimist. Treffneri kooli näol saidaga kõik õppimiseks võimaluse. Isegi peamise põhjuse - rahapuuduse, vastu leiti alati abinõu. Koolijuhataja vabastas paljusid õppemaksust kas täielikult või osaliselt või lasi tasuda ajutise tööga kooli köögis või pansionaadis, nõudes aga kõigilt selle vastu häid tulemusi ja korraliku õppimist. Hugo Treffneri gümnaasiumis on saanud keskhariduse väga paljud talupojaseisusest eesti haritlalasi. Treffneri gümnaasiumit peetakse tänini üheks Eesti eliitkooliks. K. Päts on öelnud HTG 50. juubeliaastapäeva aktusel: "Meie iseseisvuse sünd oleks ehk sootu teistsugune
9 Albert Seppel 1969. Saaremaa koolid ja õpetajad 1918 1940. II osa. Lk 36. Sassi 6-klassilise algkooli esimeseks juhatajaks valiti 1928. aastal Aleksander Rauts, kuid tema aeg jäi juhataja ametis lühikeseks: ta suri 1931. aastal. Esimesteks õpetajateks olid Ella Raev ja Salme Kaasik, kes mõlemad olid lõpetanud Saaremaa Ühisgümnaasiumi pedagoogilise haru. Salme Kaasik töötas Sassi koolis aastatel 1929 - 1933. Kui Aleksander Rauts haigestus, määrati koolijuhataja kohusetäitjaks Ella Raev. Õpetajatena töötasid Aleksander Mihkelson ja Elisaveta Ruus, kumbki oli Sassis vaid ühe aasta. 1931. aastal Aleksander Rauts suri ja 1932. aastal valiti uueks koolijuhatajaks Hermann Muri, kes kohe pälvis kolleegide ja lastevanemate poolehoiu. Hermann Muri oli 1928. aastal lõpetanud Saarema Ühisgümnaasiumi pedagoogilise haru 2. lennu ja oli olnud õpetajaks Leisis. Muri oli Sassi algkooli juhatajaks kuni 1941. aasta sügiseni, kui ta Punaarmeesse
), matemaatikaopetaja ja klassijuhataja Andersson (Pudel), Ralfi vend Joakim, Tiina merisiga Oskar, Ralfi onupoeg Harald, kooli kojamees Kolka-Kolka, Tiina klassikaaslased: Anna, Eva, Mikael, tarkpea Sven Allan Heckner, keda koolis kiusati, Ville Vaster (eestlane), Joakim, Arne, Erik, Marika, Cilla, Ingrid. Inglise keele opetaja Roland-Brage (Praks), Sven Allani onu August ja tadi Agda, direktor Elmadahl, kunstiopetaja Elna Pettersson (Narvid Labi), koolijuhataja Paksman, koolikuraator Lena Johanson, Ville isa Elmar, muusikaopetaja Elisa Linder (Fur Elise). 1. Olen Tiina Karman, 15-aastane. Mul on suur nina, mis meenutab kartulit ja on mulle probleemiks. Veel olen ma ka klassi koige pikem tudruk ja sellel pohjusel huutakse mind ka lipuvardaks. Mul on tulikas vend Kalle ja olen armunud 19-aastasesse Ralfi. Mul on ka merisiga Oskar. Kain Vallbergi kooli 8B klassis. 2. Olen Ville Vaster, 15-aastane. Kain Vallbergi kooli 8B klassis. Ma
Paul Raud Paul Raud (sünninimi Paulus Raud; 23. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru- Jaagupi kihelkond – 22. november 1930 Tallinn) oli eesti kunstnik. Sündis kunstnik Kristjan Raua noorema kaksikvennana Viru- Jaagupis põlises talupoja perekonnas. Õppis aastatel 1874-1875 Koeravre külakoolis, 1875-1878 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878–1881 Rakvere kreiskoolis ja 1881–1886 Tartu reaalkoolis[1]. Koolijuhataja J. Ripke vahendusel sattus ta Tartu Ülikooli filosoofiaprofessori Teichmülleri perekonda, kus nägi esimest korda baltisaksa kunstnike Oskar Hoffmanni ja Julius Kleveri töid[1]. Õppis Tartu ülikoolis pool aastat kunstiajalugu. 1888, pärast aastast armeeteenistust, tutvus ta kunstihuvilise parunessi Natalie von Uexkülliga, kes otsustas toetada Paul Raua kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias[1]. Aastatel 1888–1894 õppis Düsseldorfis professor Eduard von
August Mälk 1900-1987 1. Autorist ja loome: 1. eesti romaani- ja novellikirjanik 2. Lümandast pärit 3. Lümanda ministeeriumi kool, Kuressaare linnakool, Tartu ülikool 4. Hiljem lümanda koolijuhataja 5. populaare, juhtis seltsielu, hea kõnemees 6. 1944 läks Rootsi ja oli elu lõpuni seal 7. Stockholmi kuningliku draamateatri raamatukoguhoidjana 8. esimesed teosed olid mõjutatud naturalismist ja uusromantismist. 9. I romaan 1926 - „Kesaliblik“ rannatriloogia: „Õitsev meri“, Taeva palge all“, „Hea sadam“ näidend: „Vaese mehe ututall“ 10. 1938 riigi poolt talu, teiseks kandidaatiks Tammsaare (liiga linnastunud) 11
b 27.03.14 August Mälk „Hea sadam“ Me saime valida kolme August Mälgu raamatu vahel. Mina valisin selleks „Hea sadama“. „Hea sadam“ on A. Mälgu rannatriloogia viimane osa ning sinna kuuluvad veel „Õitsev meri“ ja „Taeva palge all“. August Mälk on ise pärist Saaremaalt ning tänaseks surnud. Ta olnud õpetaja ja koolijuhataja. Ta on kirjutanud romaanidele veel lisaks novelle ja näidendeid. Minu valitud Mälgu raamatu tegevus leiab aset 20.sajandi alguses Saaremaal asuvas külas. Peategelaseks on 14-aastane vaeslaps Juuljus, kelle hüüdnimeks on Jull. Tema ema on surnud ja isa on kadunud. Vallakantseleis jagati lapsi, kellel vanemaid polnud, neile, kes said lastele tööd ja elukohta pakkuda. Seal asusid Jull ja tema õde, Luisi. Hiljem nad lahutati. Juuljus läks töötama ja elama kalur Taavi juurde
kevadel enam raamatutega palju tegemist teha ei saanudki, vaid piirdusid näputööga ja aitasid köögis. Vanem õde oli juba kodus ja 1876. aasta suvel jäi koolist ära ka Anna. Pooleteiseaastase kodusoleku järel 1879. aasta jaanuaris viis isa Anna Tartusse lootusega teda linna tütarlastekooli panna. Annal ei olnud sugugi raske sammu pidada väikese tütarlastekooli kõrgema astmega. Vabal ajal luges ta prl. Frey soovitusel kooliraamatukogust kirjandust. Semestri lõpul soovitas koolijuhataja Annal minna kõrgemasse tütarlastekooli vastuvõtukatsele ja 1880. aasta jaanuaris kirjutati Anna Rosalie Espenstein kooli algklassi- kvarta nimekirja. Kõrgemas tütarlastekoolis õppimise esimestel aastatel elas Anna ülejõe äärelinnas lihtsas eesti perekonnas, kus tema kasutada oli üks nurk ilma aknata vahetoast. Iseloomult arg ja tagasihoidlik Anna tundis oma kodukootud riietega ennast peente kooliõdede hulgas tuhkatriinuna ja tal ei siginud nendega lähemat sõprust.
Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid vabadussõja lahingutes. See töö jäi aga pooleli. 1941. aastal purustati mälestussammas esimest korda. Sammas taastati, kuid 1950. aastal tehti see uuesti maatasa. Skulptuur "Lembitu" leidis pärast mitmeid eksirännakuid tee Viljandi muuseumi. 1990. aasta jaanipäeval taasavati mälestussammas. Suure-Jaani järv Kauni kompleksi moodustab Suure-Jaani keskel paiknev paisjärv ja selle kaldale tollase koolijuhataja Paul Kondase eestvedamisel eelmise sajandi kolmekümnendate aastate lõpus rajatud liigirikas park. Järve puhastamine lõpetati 1993. aastal. Järve kaldal paiknevad ka Suure-Jaani laululava ja muusikapaviljon. Üle järve avaneb ilus vaade Suure-Jaani kirikule. Kolm korda aastas, talvel, kevadel ja suvel, toimuvad järvel kalapüügivõistlused, mille korraldajaks on kalastusklubi "Suure-Jaani Säga". Suure-Jaani Kultuurimaja korraldab järvel ja selle ümbruses igaaastast Järvepidu
Helvi klassijuhataja oli Hilda Aulis. Ta andis Helvile eesti keelt, usuõpetust ja vaimuliku laulu tunde. Kooli juhataja oli Aleksander Aulis. Tema õpetas matemaatikat. Helvi kandis käis koolis palju lapsi. Kooli oli 6 km kaugusel. Sügisel ja kevadel käidi kodus, talvel oldi internaadis. Õpiti hõõglamgi valgusel. Magamistubades olid petrooliumlambid. Esmaspäeviti viidi hobusega kooli. Kaasa oli vaja võtta koolitarbed, leivakott ja toiduained koolitoidu valmistamiseks. Koolijuhataja käis kord nädalas Tartust supikonte toomas. Hommikul läks jalgsi 6 km Tabivere raudteejaama ning õhtul läks keegi lastevanemaist talle hobusega vastu. Kooli kokk Roosi tegi väga hästi süüa. Sooja sööki, peamiselt suppi, sai lõunaajal. Hommikul ja õhtul said lapsed kohvi ja teed ning sõid kodust kaasavõetud toitu. Igal reedel kodus Roosi lastelt ülejäänud leivad kokku ja tegi leivaputru, mida Helvi ja teised lapsed sõid laupäeva hommikul piimaga. See maitses väga hästi.
Raamatukogu asus vanas mõisahoones kuni see lammutati aastal 1934. Osa koolimajast valmis aastal 1936. Hiljem sai selle uue kooli juhatajaks Vladimir Sass. Raamatukogu suurenes pidevalt, toetusi saadi Haridusministeeriumist ja vallavalitsusest. Kui aga 1940 hakkasid " puhuma uued tuuled" , pidas igaüks oma kohuseks kogu ebasoovitavast kirjandusest .Endisest "Kungla" raamatukogust jäid järele riismed. Raamatutega tegelesid õpetajad ja koolijuhataja. 1946. aastast läks raamatukoguhoidja ametikoht palgaliseks. 2 raamatukappi ja valge pikk laud asusid koolimaja teisel korrusel koridoris, juhatajaks oli Jüri Vahter, Randvere Mittetäieliku Keskkooli sõjalis- kehalisekasvatuse õpetaja. Aastatel 1952-63 töötas raamatukogus Laine Penu (Lants).1956 sai kogu omale ruumi teisel korrusel ja Nasva raamatukogu likvideerimise järel osa sealset inventari ja raamatuid. Algas aktiivse raamatuürituste läbiviimise aeg.
8.juulil said ruhnulased raadiost teada, et sakslased on vallutanud Pärnu. Seega oli sakslaste käes kogu Riia lahte kaarena ümbritsev rannik. Ruhnu aktiivsemad ja mõjukamad mehed tulid nüüd kokku nõupidamisele, mida juhtis endine Eesti mereväeohvitser, Ruhnu tuletornivaht Johan Merend. Nõupidamisest võtsid osa ka mandrimehed-koolijuhataja Johannes Dants ja kalakokkuostupunkti juhataja Boriss Vähk ning ruhnulased Andres Ida- Isaku talust, Johan Lääne-Mikkose talust, Tomas Ida-Andersi talust ning Thomas ja Johannes Lonsi talust. Ühemeelselt otsustati Nõukogude võim saarel kukutada ja tehti konkreetne plaan, kuidas see otsus ellu viia. Võimukandjaiks Ruhnus olid viis relvastatud meest-lisaks neljale vene
käsitöö kateedri juhataja Anu Raud. Esimesena said sellise vormi 1999. aastal Viljandimaa Halliste põhikooli õpilased - kampsuni, millesse on kootud vanad Halliste mustrid. Iga lapsevanem pidi maksma 60-100 krooni, palju vähem, kui tegelik valmistamise hind. Ülejäänud osa maksid sponsorid. Rahvuslikud vormiriided on kasutusel veel sama maakonna Raudna põhikoolis ja Viiratsi algkoolis ning Kihnu põhikoolis. 28 aastat koolijuhataja ametit pidanud Ene Staalfelti arvates on rahvuslik koolivorm mõeldav ainult väikestes maakoolides, kus pole kõrgemat gümnaasiumi astet ega palju õpilasi. Suured poisid ja tüdrukud tahavad juba ise otsustada, mida nad selga panevad. Mida õpilased arvavad? Möödunud aastal uuris Sigrid Suu kaht vastandlikku kooli ühes neist oli kasutusel koolivorm, teises mitte. Selgus, et üldiselt suhtuvad mõlema kooli õpilased koolivormi -3-
), matemaatikaõpetaja ja klassijuhataja Andersson (Pudel), Ralfi vend Joakim, Tiina merisiga Oskar, Ralfi onupoeg Harald, kooli kojamees Kolka-Kolka, Tiina klassikaaslased: Anna, Eva, Mikael, tarkpea Sven Allan Heckner, keda koolis kiusati, Ville Väster (eestlane), Joakim, Arne, Erik, Marika, Cilla, Ingrid. Inglise keele õpetaja Roland-Brage (Praks), Sven Allani onu August ja tädi Agda, direktor Elmadahl, kunstiõpetaja Elna Pettersson (Närvid Läbi), koolijuhataja Paksman, koolikuraator Lena Johanson, Ville isa Elmar, muusikaõpetaja Elisa Linder (Für Elise). 1. Olen Tiina Karman, 15-aastane. Mul on suur nina, mis meenutab kartulit ja on mulle probleemiks. Veel olen ma ka klassi kõige pikem tüdruk ja sellel põhjusel hüütakse mind ka lipuvardaks. Mul on tülikas vend Kalle ja olen armunud 19- aastasesse Ralfi. Mul on ka merisiga Oskar. Käin Vallbergi kooli 8B klassis. 2. Olen Ville Väster, 15-aastane. Käin Vallbergi kooli 8B klassis
huvide vastu mõistmatu ja külm. Kool oli keskendunud majapidamise ja peene näputöö arendamisele. [4] Kooli kolimise tõttu oli Anna poolteist aastat kodune, kuni isa ta 1879. aastal käe kõrval Tartusse vedas, lootusega võsuke linna tütarlastekooli panna. Kuna kõikide teiste koolide vastuvõtukatsed olid lõppenud, soovitati neil minna pr. Hoffmanni erakooli. Järgmisel semestril võeti ta Gildi tänaval asuvasse väiksesse linna tütarlastekooli. Semestri lõpul soovitas koolijuhataja Annal minna linna kõrgemasse tütarlastekooli vastuvõtukatsetele ning 1890. aastal võetigi ta vastu. [4] 1885. aasta veebruaris said kolmkümmend neiut, sealhulgas Anna Haavakivi, kätte Tartu Linna Kõrgema Tütarlastekooli kodukooliõpetaja diplomid. Anna teadis, et tuleb ellu astuda. Noore pedagoogi abi vajas esialgu vadi madam Krüdeneri heategevuslik lasteaed, kuhu ta sai kasvatajakoha. Samuti andis ta eratunde. Suvel astus Anna ,,Postimehe’’ toimetaja Karl
seda kõike peale kaebamas käis. c. Linnapoiss Erik ei olnud Lepakule kolimise vastu. Talle meeldis sealne loodus, mida ta iga päev üha rohkem avastas. Siiski ei saanud ta endale seal selliseid sõpru nagu tal Vareveres oli olnud. Siin olid kõigil teised huvid mängiti sõjast maha jäänud relvadega ja laskemoonaga, mida Erik kartis. Sõprade leidmist takistas ka teadmine, et Erik on koolijuhataja poeg ning võib kõigest kaebama minna. 15 VII. Lõpphinnang Mulle pakkus teos huvi kui lähem tutvumine autor Erik Tohvri eluga. Samas nõustun Tarmo Tederi arvamusega, et raamatu sündmustik on loiuvõitu ning kerib end lahti raskes ja hirmutavas ajas. VIII. Omapära Omamoodi huvitavaks tegi selle autobiograafilise romaani kirjanik Erik Tohvri
7. KONSTANTIN PÄTS Pätside põliskodu on olnud Viljandimaal Holstres. K. Pätsi isa Jakob pidas Viljandis ehitusmeistri ametit. Konflikt kohalike mõisnikega ja ehitustellimuste kadumine sundis Jakobit lahkuma Pärnumaale. Konstantin Päts sündis 23.veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistri talupoja teise lapsena. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis. Koolijuhataja soovitas noorel õppuril jätkata haridusteed Riia vaimulikus seminaris, kus koolitarkust jagati riigi kulul. Nii viiski järgmine kooliaste Konstantin Pätsi Eestist eemale. 1894. aastal astus K. Päts Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus ta eriti huvitus Rooma õigusest ja Balti eraõigusest. 1989. aastal lõpetas K. Päts Tartu Ülikooli ning järgnes aastane sõjaväeteenistus Pihkvas. 17 1900. a
Talurahva isikud enamasti ülikooli ei jõudnud. 16.sajandi alguses tegutses Saare-Lääne piiskopkonnas toomhärra Johann Pulk. Ta oli 1509 Rostocki ülikooli sisse kantud. 16. sajandi alguses üritati luua sellist kooli, mis valmistaks ette preestreid kohaliku rahva seast. Seda arutati mitu korda Maapäeval. Vasallid olid vastu ja piiskopid olid poolt. Vaidluse tulemusena jõuti selleni, et kool rajati Vana-Pärnusse. Leiti Hollandist koolijuhataja. Algas reformatsioon ja kooli ei tehtud. Tuli sõdade periood. Seoses reformatsiooniga katoliku kiriku hariduse andmine peatus. Eesti keelse kirjasõna teke ja areng hakkab seoses luteri usuga. Esimene eesti keelne raamat trükiti 1525. Aastal, kuid pole säilinud. 1535 ilmus ,,Wanradt ja Koelli katekismus". Kirjeldas luteri usku. See raamat hävitati, sest selle tõlke sisu oli originaalist erinev. 1929 leiti selle katekismuse 11 lehte.
jõuga hakkama vene keelt õppima... Laidoner Johani õpingud algasid Viiratsis. Lugemise sai ta selgeks kuueaastaselt ema ja isa käe all. Kooli astus ta 8-aastasaelt ja õppis Asumaa vallakoolis aastatel 18921894. Õppimine ei valmistanud Johanile raskusi, lemmikaineks oli maateadus. Lapsepõlves unistas ta metsateadlaseks saamisest. 1894. aastal läks Johan Viljandi linna algkooli, mille lõpetas 1897. aastal väga heade tulemustega. Koolijuhataja oli sel ajal ärkamisaegne luuletaja Friedrich Kuhlbars. Kool oli saksakeelne. Edasi jätkas Johan õpinguid Viljandi linnakoolis. Lõpetanud 1900. aastal 16-aastaselt linnakooli, muutus rahapuudus takistuseks edasiõppimisel. Ainus võimalus edasiliikumiseks näis olevat sõjaväeteenis koos peatse astumisega sõjakooli. Johan Laidoner ja Maria Kruszewska Johan, kes õppis Vilniuses jalaväe junkrukoolis, kohtus esimest korda oma tulevase abikaasa Maria Kruszewskaga 1905. aastal Vilniuses
Tuntuks on saanud tema lause: „Inimene mängib ainult siis kui ta on inimene selle sõna tõelises tähenduses ja ta on ainult siis inimene kui ta mängib.“ Herbert Spencer (1820 – 1903): Herbert Spencer oli inglise filosoof, bioloog, sotsioloog ja poliitikateoreetik. Autodidakt, kes on kirjutanud „Sotsaalse staatika“, „The principles of psychology“ ja ka „The study of sociology“. Herbert Spenceri isa oli koolijuhataja, kes kasutas oma koolis progressiivseid Pestallozzi õpetamismeetodeid. Spencer põhjendab mängutngi järgnevalt: mäng tuleneb energia ülejäägist, mida bioloogilise liigi alalhoiuks enam ei vajata. Kõikidele mängudele on tema arvates omane võidu saavutamise ning kaasvõitlejast üleolemise püüe. Ta leidis, et kui lapsed mängivad, siis nad kasutavad energiat ja samas ka kaotavad seda. Spencer toob näite tüdrukutest, kes
1987. a. valminud gümnaasiumihoone arhitekt on Priit Kaljapulk. Aleviku keskel avati 23. juunil 1937 Vabadussõja mälestussammas, "Vabaduse Jaan", mille autoriks oli skulptor August Vomm. Sammas kisti maha 18. juunil 1941, taasavati 12. juulil 1942 ning lõhuti 1948. a. kevadel. Ennistatud mälestussammas avati 24. juunil 1990. Aleviku serval asub surnuaed vana kabeli ja gootistiilse väravaga. Siin puhkavad Tarvastu köster-koolijuhataja Peeter Koroll, muusikategelaste Aino ja Jaan Tamme vanemad Tõnis ja Mari, arst ja luuletaja Andres Alver, kooliõpetaja ja kultuuritegelane Martin Vares, maadleja Martin Klein, kirikuõpetaja Harri Haamer jt. Vana-Võidu Teateid Vana-Võidu mõisast on aastast 1507, hilisklassitsistlikus stiilis mõisahoone ehitati 19. sajandil. Pikka aega kuulus mõis v. Strykidele. Vana-Võidu põllutöökool loodi 1923. a. ning põllumajanduskool on mõisas tegutsenud aastaid
arvasid, et sealne range kord on võimeline teda distsiplineerima, sest ise nad seda teha ei suutnud. Oma vastumeelsust usu ning kooli karmi korra vastu hakkas Mussolini peagi välja näitama. Näiteks lõi ta üht õpetajat ja virutas talle tindipotiga ning ühe kakluse ajal 1 Hibbert, 1997, lk 15 4 torkas ta teist õpilast sulenoaga. Koolijuhataja otsustas ta koolist välja heita, kuid meelt muutes lasi Mussolinil siiski kooliaasta lõpetada. Tema järgmiseks kooliks sai Giosuè Garducci Forlimpopolis. Ka selles koolis oli Mussolini rahulolematu ja sõnakuulmatu ning pärast kaasõpilase järjekordset sulenoaga haavamist heideti ta ka sealt välja. Peagi leiti aga, et kuigi ta keeldub korralikult tööd tegemast, on ta siiski ebatavaliselt arukas poiss ning seetõttu võeti ta eksternina 2 Forlimpopoli kooli tagasi. Kolme aasta
Elulugu Friedrich Kuhlbars sündis 1841. aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris (18591861) Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars 1861-1962 parun Wolffi koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal, seejärel, 1862, asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Pärast seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes 21 tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega. Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Lydia Koidulat kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks
maleva Musta Luige lipkonda. Kuuendas klassis valiti ta kirjandusringi presidendiks. Poistel oli koolis oma Sala Seltsi ajaleht, mille Lapsepõlve kolimised toimetajaks oli Harri. Paadrema kooli kolmanda klassi õpilasena tekkis soov õpetajaks saada. Ajendiks oli koolijuhataja Paul Ajango eeskuju. Aja jooksul soov süvenes ning veeres nagu lumepall üha suuremaks. Pärast algkooli lõpetamist tuli kodus juttu sellest, mis noormehest pidi edasi saama - kas jääb maale sulaseks või läheb linna mõnd ametit õppima. Kindel soov oli edasi kooli pääseda. Seminari peeti siiski liiga kalliks ja Keilas elanud vanatädi soovitusel sooritas Harri Jõgisalu sisseastumiseksamid Tallinna Poeglaste Kaubandus- ja Ärinduskeskkooli Sakala tänaval. Seal
Samas ei saa Browningu luule puhul öelda, et siin on silmaga nähtav seos Schelleyga. Schelley luule ilmutab kõrget erudatsiooni, lugemust. Arusaam, et meie maailma on peegeldus ideaalsest maailmast, aga meie maailm ei ole ideaalne. Luule on tundlik, kõrgelennuline ja abstraktne. John Keats 1795-1821 - tuleb inglise luulesse teist kaudu. Keats oli lihtsat päritolu, isa oli tal talli pidaja. Oli intelligentne, vanemad pooldasid ka õppimist. Koolis oli tal õilistavad sõprussidemed - koolijuhataja pojaga sõbrad. Sai sealt impulsi. Puutus kokku kriitikute koolkonnaga (cockney autorid), siia kuulub ka kuulus Inglise essee areng . Th. de Quincey - romantiline kirjutaja, kelle puhul öeldakse, et ta on kirjutanud suurepärast rütmilist proosat. Romantikas lüürika mõjutas proosa kirjutamist. Keatsil oli vahepeal mõte, et läheks haiglasse ja õpiks arstiks. 1814 ta nende cockney autorite mõjul (Leigh Hunt oli nende juht ja
1926.st aastast asub mõisas kool, 1962.st aastast erikool. Kool Lahmuse mõisas Varasemal ajal töötas kool Lahmusel praegusest koolimajast umbes kolme kilomeetri kaugusel väikeses majas. Maja oli kitsas ja vilets. Seepärast püüdis Taevere vallavalitsus leida paremaid ruume, et oleks võimalik kooli laiendada 6-klassiliseks Sobivaks hooneks osutus Lahmuse mõisahoone, kus kool pidi avatama 1925. aasta sügisel. Selle tarvis olid välja valitud isegi õpetajad: koolijuhataja Jaan Jürgen ja õpetajad Jüri Vahtramäe, Johanna Laane, Liisa Kaasik, kuid... Toonase linatööstuse juhid ei soovinud vabastada nende kasutada olnud mõisahoonet. Selle tõttu paigutati õpetajad teistesse koolidesse ning võeti jalge ette kohtutee. Praeguses mõisahoones alustaski kool tööd järgmisel - 1926. aasta sügisel. 6-klassiline kool alustas tööd täiskoormusega 1928./29. õppeaastal. Eelpool mainitud õpetajatele lisandus veel Marie Sova. 1934
Saaremaa ainestik puudus. 2. Luce- ,,Saaremaa juturaamat" 1907-1812, mitu osa. Luce kasutab Saaremaa ainestikku-eluolu, kombed, tavad. I Saaremaa aineline teos. (1812 sõdisid Venemaa ja Prantsusmaa) 3. Kärla pastor Peeter Südda- ,,Väikene varanduse vakk ehk Saaremaa vägilane Suur Tõll" 1883. 4. August Mälk(1900-87)- Lümandast pärit, eesti romaani- ja novellikirjanik. Käis Lümanda ministeeriumi koolis, Kuressaare linnakool. Hiljem Lümanda koolijuhataja, populaarne, juhtis seltsielu, hea kõnemees. 1944 läks Rootsi ja oli elulõpuni seal. Looming: I romaan 1926 ,,Kesaliblik", rannatriloogia: ,,Õitsev meri", ,,Taeva palge all", ,,Hea sadam" , näidend: ,,Vaese mehe ututall" Kirjutanud romaane. Näidendeid ja jutustusi. 1938 anti talle riigi poolt talu. Teine kandidaat oli Tammsaare, aga ta oli linnastunud ja Lagle talu sai Mälk. Kirjutas rannaäärsest eluolust. Novell ,,Surnu
annaabi.ee 
