Vahustada mikseriga kõik 4 komponenti. Valada põhjale ja küpsetada 200 kraadises ahjus umbes 20 min. Kompotikirsid Lisada ülejäänud ainetele juurde koogivormile. 250 g hapukoort suhkrut mahla Segada, valada segu koogile ja lasta küpseda veel 5 min, jahutada ja kook külma asetada. GRETE LIISI ÕUNAKOOK (allikas Õunakoogid L. Virkus, A. Kang, M Suitsu) Üldiselt arvatakse, et koogid ei käi kokku tervisliku toitumisega. Selle koogi kohta nii öelda ei saa kuna koogi peamiseks koostisaineks ongi õunad. Tänu suurele õunakogusele on kook mahlakas ka paari päeva pärast. Vähemalt korra kuus ütleb Grete Liis, et emme teema jälle seda ,,õunatainast". See tähendab siis seda, et emme toob keldist oma koduõunad üles ja läheb jälle üheskoos küpsetamiseks. Koogi tegemine ei võta palju aega ega raha aga võib olla veidi ohtlik, sest koogi söömine võib keele alla viia Koostis: 1 ½ dl jahu
külgedelt võikreemiga. Küljed purutakse biskviidipuruga, ning kaunistatakse pealt põhivõikreemi ja kakao - võikreemiga ning puuviljadega. Alumist biskviitpõhja niisutatakse alati vähem, kui pealmisi põhju, et vältida tordi deformeerumist edasisel töötlemisel. · Kohvitort Biskviitpõhjad niisutatakse kohvisiirupiga, liidetakse, määritakse pealt ja külgedelt kohvikreemiga. Küljed purutakse. Tort kaunistatakse pealt võikreemi ja kohvikreemiga ning hakitud, röstitud pähklitega. Kohvitordile on iseloomulik tordi pinnale väikese sakilise tülliga valgest kreemist pritsitud võrgustik. · Tort ,,Muinasjutt" ehk ,,Halg" Neid tort võib valmistada kas üleplaadi- või halukujulises vormis küpsetatud biskviitpõhjadest. 1. Halukujuline põhi lõigatakse kolmeks kihiks, niisutatakse, ühendatakse, määritakse pealt ja külgedelt võikreemiga
sulatatud margariin. Taigen segatakse võimalikult väheste liigutustega, et küpsetis säilitaks mureduse. Valmis taigen valatakse küpsetuspaberiga vooderdatud kõrgete äärtega küpsetusplaadile ja küpsetatakse 200º-di juures ~ 40minutit. Kook on valmis, kui pinna sisse sõrmega vajutatud lohk kohe uuesti täis kerkib ning kook lööb vormi serva küljest lahti. Nüüd lastakse koogil jahtuda. Glasuuri valmistamiseks vahustatakse kohupiim koos suhkruga ning maitsestatakse vanillisuhkruga. Saadud segu määritakse soojale koogile ja kaunistamiseks võib peale puistata kreeka pähkleid või jõhvikaid. Valmis koogil lastakse seista külmutuses l tund. Taigna koostis: Hapupiim 7dl Suhkur 7dl Kaneel 3tl Jahvatatud nelk 3tl Söögisooda l tl Haput pohlamoosi 2dl
must pipar. Valmistamine: 1. Panna liha külma vette, nii et see vaevu üle liha ulatub, ja ajada vesi kiiresti keema. Pärast vahu eemaldamist lisada aedviljad ja sool ning keeta liha tasasel tulel pehmeks. 2. Valmis liha võtta keeduleemest välja ja tükeldada vastavalt vajadusele suuremateks või väiksemateks risti kiudu viiludeks. Lauale kandmiseni hoida liha leemes, et see ei kuivaks. Kooreklops Kondita veiseliha, sool, pipar, jahu, rasvaine, vesi, hapukoor, sibul Valmistamine: 1. Lõika liha risti kiudu viiludeks. Vasardada ja vormida ovaalseks. Puistata peale veidi soola, pipart ja prae. 2. Praetud lihatükid ja sibul panna hautamisnõusse, valada üle leemega ja hautada pehmeks. 3. Valmis lihalõigud tõsta kastmest välja; segada hapukoor ja nisujahu omavahel ning lisada kastmele. Lasta keema ja maitsestada. 4. Lihalõigud tõsta tagasi kastmesse ja keeta korraks läbi. Liharull Veise sisefilee, pekk, sool, pipar Valmistamine: 1
Eelküpseta koogipõhja ahjus umbes 6-8 minutit ning seejärel vala keedukreem koogipõhjale. Peale laota õunad (näiteks ringiratast). Küpseta 180 kraadi juures 30 minutit. Enne serveerimist lase veidi jahtuda. Mõnusalt rabeda tainaga õunakook Tainas: 200 g võid 200 g hapukoort 350 g nisujahu noaotsatäis soola Täidis: 400 g viilutatud õunu 1 tl jahvatatud kaneeli maitse järgi suhkrut Määrimiseks: muna Sulata või, sega juurde hapukoor, jahu ja sool. Sõtku ühtlaseks -- tainas on enne jahutamist üsna pehme. Pane pooleks tunniks külmkappi tahenema. Rulli jahtunud tainas kergelt jahusel laual suureks ristkülikuks (või kaheks väiksemaks ristkülikuks), aseta pool tainast väiksema ahjuplaadi peale. Peale pane õunaviile või õunapüreed, puista üle kaneeli ja suhkruga. Kata ülejäänud tainaga, määri pealt muna(valge)ga.
TÕSTA TEINE KOOGIPOOLIK PEALE.KUI SOOVID TERVE AHJUPLAADI SUURUST KOOKI, KORRUTA KOGUSED KAHEGA JA VALMISTA SAMAL MOEL , KOGUSED KAHE PLAADI VAHEL ÄRA JAGADES. K AKS AHJUPLAADITÄIT SAAD KORRAGA AHJUS KÜPSETADA VENTILATSIOONIREZIIMI KASUTADES . K UI AHI VENTILATSIOONIREZIIMI EI VÕIMALDA , VALMISTA KOOK KAHES OSAS. BANAANI-KOHVIKEEKS 2 SUURT MUNA 125 G SUHKRUT 3 DL JAHU 2 TL KÜPSETUSPULBRIT 2 SUURT KÜPSET BANAANI 50 G VOID 1 DL VETT 1 SL LAHUSTUVA KOHVI PULBRIT VAHUSTA MUNAD SUHKRUGA. SULATA VÕI. BANAANID PURUSTA KAHVLIGA, KOHV LAHUSTA KUUMAS VEES. SEGA BAANIPÜREE SULAVÕI JA KOHVIGA NING LISA MUNAVAHULE. S EGA JAHU KÜPSETUSPULBRIGA JA KALLA MUNA - BANAANISEGULE HULKA . S EGA KÕIK ÕRNALT L ABI KALLA VÕIGA MÄÄRITUD JA JAHUGA ÜLE PUISTATUD KEEKSIVORMI JA KÜPSETA 175 KRAADI JUURES AHJU KESKOSAS UMBES 1 H VÕI KUNI SISSE TORGATUD PUUTIKK J ÄÄB KUIVAKS . MUSTIKA TOORJUUSTUKOOK PÕHI: 150 G KÜPSISEID 70 G VÕID TÄIDIS:
.. +4 °C. Sügavkülmutatud toode säilib temperatuuril -18°C 1 aasta. Säilivus pärast sulatamist 3-5 päeva temperatuuril +2° - +4°C. Sulatamine: 24 tundi temperatuuril +20°C, 48 tundi temperatuuril +8°. Sulanud munamass muutub konsistentsilt sarnaseks naturaalsele munale. Ei tohi esineda kõrvalmaitset ja lõhna. Kui munamass on sulanud siis enam uuesti külmutada ei tohi. 2. Kuivatatud munatooted · Täismunapulber - kasutatakse tervete munade asendamiseks 100 gr pulbrit ja 300 gr vett vastab 400 gr värskele munamassile. · valmistatakse pastöriseeritud munamassist kuivatamise teel. Vastavus: 100 g = 8 muna; 1 kg = 80 muna. Kasutusalad: Kasutatakse nagu kanamune ja munamassi küpsetamisel ja toiduvalmistamisel (majoneesis, pirukates, salatikastmetes, pastades jne.). Kasutusjuhend: 250g pulbrit segatuna 750g veega on võrdne 1kg munamassiga (20 muna). Kuivainesisaldus min.96% Niiskus max. 4% Säilivus: kuivas ja jahedas 1 aasta valmistamisest
.. +4 °C. Sügavkülmutatud toode säilib temperatuuril -18°C 1 aasta. Säilivus pärast sulatamist 3-5 päeva temperatuuril +2° - +4°C. Sulatamine: 24 tundi temperatuuril +20°C, 48 tundi temperatuuril +8°. Sulanud munamass muutub konsistentsilt sarnaseks naturaalsele munale. Ei tohi esineda kõrvalmaitset ja lõhna. Kui munamass on sulanud siis enam uuesti külmutada ei tohi. 2. Kuivatatud munatooted · Täismunapulber - kasutatakse tervete munade asendamiseks 100 gr pulbrit ja 300 gr vett vastab 400 gr värskele munamassile. · valmistatakse pastöriseeritud munamassist kuivatamise teel. Vastavus: 100 g = 8 muna; 1 kg = 80 muna. Kasutusalad: Kasutatakse nagu kanamune ja munamassi küpsetamisel ja toiduvalmistamisel (majoneesis, pirukates, salatikastmetes, pastades jne.). Kasutusjuhend: 250g pulbrit segatuna 750g veega on võrdne 1kg munamassiga (20 muna). Kuivainesisaldus min.96% Niiskus max. 4% Säilivus: kuivas ja jahedas 1 aasta valmistamisest
on piimjasvalge ja rebu kergelt hüübinud. Praetakse ainult ühelt poolt ja praadimise lõpus maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga. Lisandiks sobivad praetud suitsupeekon või mugulsibul, praetud kartulid, praetud lihasaadused, köögiviljad. Omletid- Neid võib serveerida iseseisva suupistetena või liha- ja kalaroogade, suppide ja selgete puljongite lisandina. Valmistatakse omletisegust, munad segatakse lahti ja lisatakse vesi, rõõsk või hapukoor või piim. 1 kanamuna kohta lisatakse 1-2 sl vedelikku, 1/8 tl soola. Segu maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga. Omletisegu valatakse kuumale pannile vähese rasva sisse ja praetakse kas pliidil pannil või küpsetatakse praeahjus temperatuuril 180-200 kraadi 5-8 minutit. Munahüübed- valmistatakse ennem serveerimist. Munadest ja piimast või veest valmistatakse segu, mis maitsestatakse soola ja valge pipraga. 1 muna kohta võetakse 1 dl piima. Soola võetakse 1 l munasegu kohta 10 g
Kasutada võib laktoosivaba piima. Menüüst ei tohi välja jätta piimatooteid! Talutakse hapendatuid piimatooteid kuna piimabakterid oksüdeeruvad laktoosi piimahappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Soovitavad piimatooted: hapupiim, keefir, jogurt, juust Toidud, mida tuleks tarbida mõõdukalt: sulatatud juust, hapukoor, kohupiim, sai, või, majonees Toidud, millest tuleks loobuda või tarbida vähesel määral: piim, kakao piimaga, jäätis, pett, piimakokteil, piimasokolaad, piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid · Tsöliaakia gluteenitalumatus Teraviljavalkude talumatus Tsöliaakia on haigus, mis tekib vaid päriliku eelsoodumusega inimestel.
köögiviljadele, teokarpide täitmiseks, võileibade katteks. 13. Milliseid salatikastmeid tead? Õli-äädikakastmed, majoneeskastmed, hapukoore-majoneesikastmed. 14. Kuidas valmistatakse õli-äädikakastmeid? Segatakse äädikas, sool, sinep ja pipar. Segule lisatakse pidevalt vahustades õli ja vahustatakse emulsiooni tekkimiseni. 15. Millistest hapupiimatoodetest saab salatikastmeid valmistada? Hapukoor, hapupiim, keefir, jogurt, kohupiim, majonees. 6. KÖÖGIVILJAROAD (LEGUMES) 1. Milliseid köögivilju kasutatakse kulinaarias? Mugulsibul, sellerijuur, petersellijuur, porgand, pastinak, mustjuur. 2. Mis on maitseroheline? Maitserohelise all mõeldakse rohelist sibulat, murulauku, porrulauku, tilli, sellerilehte, petersellilehti. 3. Millised on maitseköögiviljad? Mugulsibul, sellerijuur, petersellijuur, porgand, pastinaak, mustjuur. 4. Kuidas valmistatakse ette värskeid köögivilju toidu valmistamiseks.
Tarretisi valmistatakse puuviljadest ja marjadest, puuvilja- ja marjamahladest, puuvilja- ja marjaekstraktidest, piimast ja piimatoodetest, veinidest. Tarretiste maitsestamiseks suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vanilli, nelki, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse tarretiste valmistamiseks zelatiini(loomne tarretusaine), agar-agarit(taimen tarretusaine), zeleepulbreid. Valmistamine: Mahla lasen keemiseni, võtan mahla pliidilt. Zelatiin panna külmaveega paisuma, sulatan veevannil. Kallan sulanud zelatiini mahla hulka. Kuumutan keemiseni, pidevalt segades. Kallad magustoidukaussidesse ja paned jahedasse tarduma. 2. Kirjelda liha hautamist. Tervelt hautatava liha või kala puhul olgu hautamisanum võimalikult väike ja vedelikku vaid paar sentimeetrit. Hautatud liha maitseb kõige paremini järgmisel päeval. See tõsiasi lubab nii
½ kl. rõõska või hapukoort või piima ½ kl. kamajahu Veeretamiseks suhkrut ja kamajahu 2-3 tl. mett Soola Ained segada, veeretada kamajahu ja suhkru segus märgade kätega kanamunasuurused või väiksemad ümmargused käkid. Llauale anda rõõsa või hapupiimaga. [] Sõir ehk kohupiimajuust 500g lahjat kohupiima 1 l kooritud või täispiima 2-3 spl. sulavõid 1 tl. soola 1-2 muna 1 tl. köömneid (mooniseemneid) Kohupiim suruda läbi sõela, rõõsk piim kuumutada keemiseni, lisada kohupiim ja kuumutada, kuni eraldub vadak, ning kallata sõelale nõrguma. Nõrgunud kohupiimamass asetada keedunõusse, milles on sulatatud või, ja kuumutada pidevalt segades, kuni moodustub ühtlane mass. Siis segada juurde soolaga lahtiklopitud munad ja köömned. Kuumutada pidevalt segades veel 3-5 minutit. Panna külma veega kastetud vormi hanguma. Kui soovitakse sõira kauemat aega säilitada, asetada soe sõiramass linases riides raske vajutise alla, et vadak täielikult eralduks
ananassitükid ja maitsesta segu. Küpseta põhja 200 oC juures 10 minutit, vala sinna küpsetatud broilerimass ja peale ettevaatlikult muna-piima mass. Riputa peale riivitud juustu ja küpseta 200 oC juures veel 3040 minutit, kuni munamass on hüübinud. Kamakreem keedisega Vaja läheb: 200 ml piima, 2 munakollast, 50 g suhkrut, 125 g hapukoort, 15 g zelatiini, 50 ml külma vett, 50 g kama, 100 g keedist. Valmistamine: Kõigepealt paisuta zelatiin külma veega. Klopi munakollane koos suhkruga kergeks vahuks. Lisa vähehaaval piim ja kuumuta segu vesivannil, kuni pakseneb ja muutub tihedaks. Sulata zelatiin ja vala piima-muna segusse. Sega omavahel kama ja hapukoor. Sega massid kokku ja vala vormi. Selleks, et kreemi pärast ilusasti vormist kätte saada võid vormi märjaks teha või katta toidukilega. Pane kreem külmkappi 3 tunniks. Siis löö vormist välja ja serveeri koos keedisega. Mustika-kama puder
015 0.500 0.030 3 õun kg 0.017 12 0.015 0.034 0.030 4 värske kurk kg 0.017 12 0.015 0.034 0.030 5 roheline hernes külmutatud kg 0.010 2 0.010 0.020 0.020 6 tomat kg 0.010 2 0.010 0.020 0.020 kaste 0.000 0.000 0.000 7 majonees kg 0.015 0.015 0.030 0.030 8 hapukoor 20% kg 0.015 0.015 0.030 0.030 9 sidrun /mahlaks kg 0.012 58 0.005 0.024 0.010 10 sidrun/ viilud kaunistamiseks kg 0.011 10 0.010 0.022 0.020 11 sool 0.000 0.000 12 till kaunistamiseks kg 0.001 26 0.001 0.003 0.002 13 salatileht kaunistamiseks kg 0.001 33 0.001 0.003 0.002
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
naistel). Tänu kofeiinile kohv turgutab, aitab ärgata ja parandab enesetunnet. Kakao Kuigi kakaojoogi ajalugu ulatub mitmetuhande aasta taha, tuntakse kakaod Euroopas laiemalt alates 17. sajandist. Algselt valmistati kakaoubadest vaid kakaojooki, sokolaadi valmistamist veel ei tuntud. Kakaopuu viljade seemnetest 11 jahvatatud pulbrit kasutatakse kakaojookides ka tänapäeval. Kakaopulber segatakse enamasti piimaga. Nagu kohv ja must tee, sisaldab ka kakao kofeiini. Kuna kofeiin on närvisüsteemi stimulant, siis alla 3-aastased lapsed ei tohiks neid sisaldavaid jooke juua. Juues mõõdukas koguses (1 - 3 tassi) kakaod, on sellel organismile ka kasulikke omadusi: Regulaarne kakao joomine vähendab ohtu haigestuda vähki, infarkti ja diabeeti.
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Normaliseerimine piima rasvaprotsenid viimine ettenähtud tasemele, rasvata piima ehk lõssi lisamisega. Piima liigid: Piima võib liigitada töötlemise, rasvasisalduse ja lisandite alusel. Eesti piimatööstused väljastavad eranditult pastöriseeritud või kõrgpastöriseeritud ning normaliseeritud piima. Piima tooted on: rõõsk koor, piimakonservid ( kondenseeritud piim ja kuivatatud piimatooted), pett, keefir, jogurt, kodujuust, hapukoor, kohupiim,rjazenka, pudingud, glassurkohukesed, viili, jäätis, või, juust. 3.2 Juust. Juust on valgu ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustuga seotud põhimõisted: Kaseiin piima koostisse kuuluv peamine proteiin, mis heljub piimas, kuid ei lahustu. Kaseiin tagab juustu elastse struktuuri. Laktoos piimasuhkur.
tulemuseks on toidu riknemine. Inimene vajab päevas ca 2 liitrit vett. Valgud on inimorganismi põhiliseks ehitusmaterjaliks. Neid vajatakse uute kudede ja rakkude moodustamiseks kui ka vanade asendamiseks. Valgud jagunevad täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks, mis oleneb aminohappelisest koostisest. Esimesed leiduvad peamiselt loomse päritoluga toiduainetes. Valgurikkamad toiduained on sojauba (44%), samuti liha ja kala (20%), juust, kohupiim jt. Valkude päevane vajadus on 100 g, sealhulgas 60 g peaksid moodustama täisväärtuslikud valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana. Peaaegu puhtad rasvad on taimeõlid ja sulatatud loomsed rasvad.
Kakaopulber peab sisaldama vähemalt 20% kakaovõid väljendatud kuivainena. Kakaopulbri niiskusesisaldus võib olla kuni 9%. Vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber peab sisaldama alla 20% kakaovõid väljendatud kuivainena. Sokolaadipulber koosneb kakaopulbri ja suhkru segust, milles kakaopulbrit on vähemalt 32%. Sokolaadijoogi pulber koosneb kakaopulbri ja suhkru segust, milles kakaopulbrit on vähemalt 25%. Vähendatud rasvasisaldusega sokolaadijoogi pulbri koostises kasutatav kakaopulber peab vastama lõikes 3 sätestatud nõudele. 1.9.2 Sokolaadi koostis- ja kvaliteedinõuded Sokolaad koosneb kakaoubade tuumadest saadud toodetest ja suhkrust. Sokolaadis peab kakaokuivaine üldkogus olema vähemalt 35%, sealhulgas kakaovõid vähemalt 18% ja kakao rasvata kuivainet vähemalt 14%. Kui toote nimetuses sõnaga «Sokolaad» kaasnevad sõnad: 1) «vermisell», «graanul» või «helbed», peab vastavalt nuudli-, graanuli- või helbekujulises
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
