Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kontserniarvestuse kodutöö 1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vähemusosalus, dividendid, investeering, parker, saldo, ülekurss, arved, elimineerimine, aktsiakapital, deklareeritud, dividenditulu, soetusmaksumus, goodwill, bilanss, ostjatelt, masinad, seadmed, müügitulu, töötabel, deebet, kreedit, firmaväärtus, omakapital, 160000, 23000, 8421, investeeringud, tegevuskulud, 168421, 120000, kasumiaruanneStevensi seadmete algne eluiga oli 15 aastat ja järelejäänud eluiga 10 aastat. Kõik varud müüdi 2001 aastal. Firmaväärtust on olemaolu korral amortiseeritud üle 20 aasta Stevens Firma müüs võlakirjad avatud turul 10.01.01 for $150 000 eest ja sai kasumit $ 55.556. A. Mis meetodit kasutab Palmer arvestuses oma investeeringutes Stevensisse? Palmer Copany kasutab oma arvestuses soetusmaksumuse meetodit, kuna bilansis on kajastatud investeering Stevens Company-sse soetusmaksumuses ($ 1 000 000). B. 31.12. 2001 kanded konsolideeritud aruannete töötabelis. Raamatup.väärt Reaalväärt Hinnaerine us us vus Raha 90 726 90 726 Nõuded ostjate vastu 200 000 200 000
00 Varud - 32,000.00 Seadmed (5 aastat) - 104,000.00 Maa - 52,000.00 Jääk 158,000.00 Goodwill - 158,000.00 Jääk - B. Soetusmaksumuse meetod 2013 aasta kanded 1) Dividendide elimineerimine D Dividenditulu 20,000.00 K Deklareeritud dividendid 20,000.00 2) Investeeringukonto elimineerimine D Jaotamata kasum 2013 aasta algsaldo Salem 80,000.00 D Aktsiakapital Salem 550,000.00 D Hinnaerinevus 432,500.00 K Investeering ettevõttesse Salem 850,000.00 K Vähemusosalus 212,500
60% 9 Joonis 1. Otsene osalus üle 50% Üks ettevõte omab teisest ettevõttest üle 20% (Joonis 2). A B SIDUSETTEVÕTE 30% Joonis 2. Otsene osalus üle 20% Üks ettevõte omab teisest ettevõttest kuni 20% (Joonis 3). A B INVESTEERING 15% Joonis 3. Otsene osalus kuni 20% Lisaks otsesele enamusosalusele ja vähemusosalusele ehk investeeringule võib emaettevõte omada osalust teises ettevõttes ka kaudselt. Kaudne osalus 1) Emaettevõte omab firmat läbi teise ettevõtte (läbi ühe või mitme tütarettevõtte). Näiteks: Emafirmal A on 90%-line osalus tütarfirmas B, kes omakorda omab 80%-list osalust tütre (tütar) firmas C
........... 18 Lisa 12 Tulumaks................................................................................................. 18 Lisa 13 Põhivara sihtfinantseerimine................................................................... 18 Lisa 14 Pikaajalised teenustööd............................................................................18 Lisa 15 Kasutusrent..............................................................................................19 Lisa 16 Aktsiakapital............................................................................................19 Lisa 17 Müügitulu................................................................................................ 20 Lisa 18 Muud äritulud.......................................................................................... 20 Lisa 19 Kaubad, toore, materjal ja teenused.........................................................20 Lisa 20 Mitmesugused tegevuskulud...............
BILANSS 1.01.2010 AKTIVA Käibevara Raha ja pangakonto 191 333 Aktsiad ja muud väärt paberid 11 000 Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata summad 166 800 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -504 Kokku 166 296 Muud lühiajalised nõuded 1 000 Ettemaksed 2 000 Varud Tooraine 22 000 Kaup 40 000 Valmistoodang 11 700
kutsutakse lühendiga IFRS. IFRS (International Financial Reporting Standards) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. IASB (International Accounting Standards Board) - Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Nõukogu. 7 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid Tootmisettevõtete müügist enamuse moodustab krediitmüük. Mitte kõik arved ei laeku tähtaegselt. Osa arvetest laekub suurte pingutuste tulemusena, osa ei laeku üldse. Sellega kaasneb nn. halbade võlgade probleem ja vastavad kulud. Ostjatelt laekumata nõudesummade hindamine mõjutab oluliselt ettevõtte varade väärtust tervikuna, samuti kasumi kujunemist. Ostjate vastu esitatud nõuete ja sellest tulenevalt ebatõenäoliselt laekuvate arvete hindamiseks ja kajastamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid, kuid valitud meetodit tuleb rakenda
RAHA ARVESTUS 1. Raha laekumine kassasse Raha toodi pangakontolt kassasse 1000 EEK Deebet: Kassa 1000 EEK Kreedit: Arveldusarve 1000 EEK 2. Raha väljamaksmine kassast Firma andis kassast avanssi komandeeritule 2000 EEK Deebet:Muud lühiajalised nõuded 2000 EEK Kreedit: Kassa 2000 EEK 3. Raha laekumine pangakontole Firma pangakontole laekus vastavalt ostjale esitatud arvele 15 000 EEK Deebet: Arveldusarve 15 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 15 000 EEK 4. Raha väljamaksmine panagakontolt Firma tasus vastavalt hankija arvele pangakontolt 15 000 EEK Deebet: Hankijatele maksmata arved 15 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 15 000 EEK 5. Kingina saadud raha arvele võtmine Firma panagakontole laekus kingitus 10 000 EEK Deebet: Arveldusarve 10 000 EEK Kreedit: Muud äritulud 10 000 EEK 6. Raha eest kauba müük Firma müüs summas 12 000 EEK (10 000 EEK kauba eest + käibemaks 2000 EEK) ja raha laekus kassasse
a) D Amortisatsioonikulu K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on: a) Konto Müügitulu kontrakonto; b) Konto Ostjate laekumata arved kotrakonto; c) Konto Kulu ebatõenäolisest laekumisest kontrakonto d) Passivakonto 16-17. On teada järgmised andmed: Tarnijate arved 20 000.- Omakapital - Maa - Pangakonto 30 000.- Ostjate arved 7 500.- Kaubavarud 5 000.-
Omakapital (netovara) võrdub algselt omanike poolt investeeritud kapitaliga (omakapital, aktsiakapital), raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustiste vahe bilansipäeva seisuga. Kui netovara on alla: - poole aktsiakapitalist (osakapitalist) - 25 000 eurot (2500 eurot) Siis vastavamalt äriseadustikule tuleb omanikel otsustad kas - vähendada aktsia- või osakapitali - esitada pankrotiavaldus - likvideerida ettevõte - täiendav investeering - ühineda või ümber kujundada Majandustehingute mõju bilansikirjetele: 1. Vara (aktiva) ka kapital (passiva) suureneb ühe ja sama summa võrre. Bilansi aktiva üldsumma ja passiva üldsumma suureneb (bilansimaht suureneb). 2. Vara (aktiva) ka kapital (passiva) väheneb ühe ja sama summa võrra. Bilansi aktiva üldsumma ja passiva üldsumma väheneb (bilansimaht väheneb). 3. Muudatus varade (aktiava) struktuuris ühe ja sama summa võrra (aktiva üks kirje väheneb ja teine suureneb)
2. mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 3. materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude hulka kuuluvad näiteks materjal, kütus, varuosad, väikevarad, lisaks lõpetamata toodang, valmistoodang, kaup. Põhivara hulka kuuluvad: • pikaajalised finantsinvesteeringud, näiteks pikaajalised väärtpaberid, pikaajalised ostjatelt laekumata arved, antud laenud jne; • kinnisvarainvesteeringud. Kinnisvarainvesteering (RTJ 6 p 6) on kinnisvaraobjekt (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.; • materiaalne põhivara
Materiaalse põhivara müügist laekunud 5 0 8 475 Saadud intressid 4 617 31 298 Rahavoog investeerimistegevusest kokku -862 163 -4 946 229 Rahavood finantseerimistegevusest Ettemakstud tulevaste perioodide tulude muutus -989 439 2 084 742 Makstud ettevõtte tulumaks -298 701 -315 790 Makstud dividendid -1 000 000 -1 000 000 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -2 288 140 768 952 Rahavoog kokku 115 932 -1 875 151 Raha ja ekvivalendid perioodi alguses 20 022 1 895 173 Raha ja ekvivalentide muutus 115 932 -1 875 151 Raha ja ekvivalendid perioodi lõpus 2 256 021 20 022
...............2006 13 AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne AS Näidis kasumijaotuse otsus AS Näidis jaotamata kasum 31.12.2005 seisuga moodustab 678 166 krooni. AS Näidis üldkoosolek otsustas välja kuulutada dividendid summas 150 000 krooni. AS Näidis aktsionäride nimekiri AS Näidis 100% aktsiate, nimiväärtuses 400 000 krooni, omanik on Peeter Omanik (iskukood ........................., elukoht Tallinn) 14
13 3.4 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Deebet 12... - nõuded ostjate vastu Kreedit 251 - käibemaks müügilt Kreedit 30... - tulukonto Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse bilansis, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Iga arve või veksli laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt. Kui on alustatud võla sissenõudmist (nt. saadetud järelpärismiskirju, millele pole vastatud) või kui ostja vastu on algatatud pankrotimenetlus, tuleb ostja arve lugeda ebatõenäoliselt laekuvaks. Kui kuludesse kantud nõudesumma või osa nõudesummast siiski hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend.
Laiendatud bilanss ja kasumiaruanne BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455 Intressinõuded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209 Laekumata toetused 0 0 0 Varud kokku 342 466 24
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realis
Konto Käibemaks deebetsaldo näitab perioodi lõpul käibemaksu ettemakset Näide Ettevõte soetas kaupa 1200 euro eest, millele lisandus käibemaks 240 eurot, kokku 1440 eurot, arve tasumata. Raamatupidamiskanne: D Kaup (kaubavaru) 1200 D Käibemaks 240 K Võlad tarnijatele 1440 Ettevõte müüs kaupa 2000 euro eest, millele lisandus käibemaks 400 eurot, kokku 2400 eurot, müügihetkel raha laekumata. Raamatupidamiskanne: D Ostjate tasumata arved 2400 K Müügitulu 2000 K Käibemaks 400 Pärast kauba ostu ja müüki on kontol Käibemaks: D Käibemaks K 240 400 Kokku 160 Muud võlad (1) Muud võlad on näiteks dividendivõlad, intressivõlad jne Dividendide deklareerimine (kasumi jaotamine) D Aruandeaasta puhaskasum või Eelmiste aastate jaotamata kasum K Dividendivõlad Eestis maksustatakse kasumi jaotamine, mitte kasumi tekkimine. Tulumaksu arvestamine (21/79 dividendide summast)
investeerib väärtpabereid (F) varadesse Lühiajalised Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus
Põhivara arvelevõtmise alampiir muutus 2014 aastal 3000 euro peale, mis oli eelnevalt 1278 eurot. Hoonete ja ehitiste kasulik eluiga muutus 33 aastast 30 peale ja masinad ja seadmed 20 pealt 5-25 peale. Aruandes selgus, et ettevõttel on tütarettevõte, mida kodulehel ei ole kajastatud. Tegevusaruannetest ei selgunud millist rahavoogude meetodit kasutatakse. 2014 ja 2015 võrreldes, 2014 aasta aruandes nõuded ostjate vastu 156 974 ja ostjatelt laekumata arved 167 994, aga 2015 aruandes eelneva aasta kohta on summad 136 542 ja 147 562. 2015 aasta kasum jäi meile samuti teadmatuks, kuna ettevõtte oli seda kajastanud kui muud äritulud ning jätnud lisades selgitamata mis antud ettevõttes muude äritulude alla võiks minna. 4 2 VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS Kasumiaruande ja bilansi vertikaalanalüüs
investeerib väärtpabereid (F) varadesse Lühiajalised Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus
investeerib väärtpabereid (F) varadesse Lühiajalised Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus
investeerib väärtpabereid (F) varadesse Lühiajalised Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus
Poolas on kasulikum osta M.suhkrut (kohalik 805 > 770) Mehhikos on kohalik suhkur odavam kui toodud Poolast = 1000 USD Kui Poolas hind tõuseb 5%, siis uus hind oleks 805*1,05= 845,25 EUR peab olema S (kurss)= P USD/ P EUR 1.18 Ostujõu pariteet: Pa-Pb/1+Pb = Tab-Sab/Sab 0.046 Poola suhkur kallim -0.092 Valuutakurss muutub enda valuuta kahjuks, inflatsioon Poolas 2. Kolme üksteist välistava projekti algne investeering on Palun koostage projektide pingerida nüüdispuhasväärtuse alusel.NPV Intressimäär on 10% Aasta Sissetulevad rahavood (tuh. EUR) Projektid A B C 1 200 200 0 2 200 0 100 3 200 0 200
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 214 895 53 111 1 161 784 6 895 Raha ja raha ekvivalentide muutus Kontserni omakapitali muutuste aruanne tuhandetes kroonides Kohustuslik Jaotamata Omakapital Aktsiakapital reservkapital kasum Kokku Omakapital seisuga 31.12.2006 144 872 22 855 310 087 477 814 2007. aasta puhaskasum 0 0 102 515 102 515 Fondiemissioon 214 987 0 -214 987 0 Omakapital seisuga 31.12.2007 359 859 22 855 197 615 580 329 2008
Ostjate debitoorne võlg 300 000 Kaubavarud 100 000 Põhivara jääkmaksumuses 6 000 000 Aktiva kokku 6 500 000 PASSIVA Lühiajalised kohustused 500 000 Pikaajaline pangalaen 3 000 000 Aktsiakapital nimiväärtuses 2 000 000 Jaotamata kasum 1 000 000 Passiva kokku 6 500 000 2011. aasta müügitulu kokku moodustas 7 500 000 krooni. Detsembrikuu käive oli 375 000 krooni. Müügiplaan 2013 I poolaastaks: Müügiplaan Jaanuar 650 000 Veebruar 600 000
Puudub alg- ja lõppsaldo, kuna arvestusperioodi lõpul need kontod suletakse andmete kandmisega tulude koondkontole ja sealt edasi tulude ja kulude koondkontole. · Tulud kirjendatakse tulude kontode kreediti poolele. · Tulemuskontot "Tulude ja kulude koondkontot" kasutatakse ettevõtte majandustegevuse tulemuste väljatoomiseks. · Tulemuskontol kirjendatakse tulud kreediti poolele ja kulud deebeti poolele vastavatelt koondkontodelt. · Saldo tekkimisel kreediti poolele on tegemist kasumiga, deebetsaldo puhul aga kahjumiga. · Lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive-vastaspoole käive · Deebetkäive konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte · Kreeditkäive konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte · Debiteerimine sissekannete tegemine kontode deebetisse · Krediteerimine sissekannete tegemine konto kreeditisse
Arutelul oli kaks võimalust: tõsta ajalehe müügihinda või tõsta ajalehe reklaamitasusid. Pärast konsultatsioone potentsiaalsete reklaamiklientidega otsustasid finantsjuht ja ajalehe tegevjuht suurendada ajalehe reklaamitulusid 4% võrra, 520 euroni reklaamlehekülje kohta. Tegevjuht informeeris uutest hindadest müügiesindajaid ja kliente. Finantsjuht eelarvestas reklaamituluks märtsis 41 600 eurot. Tegelikud märtsi jooksul müüdud reklaamipinnad ja esitatud arved kajastati majandustarkvaras. Märtsi tegevusedukuse aruanne tuli järgmine: 3 Selle põhjal vajaksid uurimist näiteks järgmised küsimused: ● Kas müügi- ja turundusosakond tegid piisavaid pingutusi veenmaks reklaamikliente, et kuigi reklaamlehekülje hind on nüüd 520 eurot, on meie ajalehes reklaami ostmine siiski hea tehing? ● Miks oli keskmine leheküljehind 508 eurot, mitte aga 520 eurot?
Lisatöö eest arvet ei esitata, kuna Tulutee OÜ lepingus Tuha Talu OÜga on need teenused sisse kirjutatud kui nõutavad toimingud, millega ei kaasne lisakulusid. 6 Ettevõtte ostab sisse raamatupidamisteenust ettevõttelt Tulutee OÜ. Tuha Talu OÜ juhtkond koostab müügiarved, mille haldamiseks kasutatakse arvutiprogrammi Hansa World. Programmi võimalustest kasutatakse vaid teenust, mis lubab väljastada müügiarveid. Kui arved on koostatud, siis need saadetakse e-maili teel raamatupidamisteenust pakkuvasse ettevõttesse Tulutee OÜ, kus jätkub tavapärane müügiarvete kajastamine ning laekumiste registreerimine pangas ja ostuarvete kajastamine ning tarnijate ees olevate kohustuste tasumine panga kaudu. Ettevõtte raamatupidamisega tegeleb Tulutee OÜ üks vastutav isik. 3. Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine
1A. Laekumiste eelarve Aruandeaasta lõpuks jäi ostjate poolt tasumata arveid 300 000 kr. väärtuses. Ostude statistika järgi peaks laekuma samas kvartalis 80% müügisummast ja ülejäänud 20% laekub järgmises kvartalis. 1 I II III IV A laekumata arved a.algul 300 000 300 000 laekumine I kv müügist 27 600 6 900 34 500 laekumine II kv müügist 36 800 9 200 46 000 laekumine III kv müügist 55 200 13 800 69 000
K Nõuded ostjatele 3000 D Ebatõenäoliselt laekuvad summad 3000 (kontraaktiva) K Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest summadest 3000 3. D Kasum 20 000 K Kohustuslik reservkapital 20 000 D Kasum 50 000 K Dividendivõlad 50 000 D Kasum 30 000 K Eelmiste perioodide jaotamata kasum 30 000 D Dividendide tulumaksukulu 13 291 K Dividendide tulumaks 13 291 4. D Eelmiste perioodide jaotamata kasum 100 000 K Aktsiakapital 100 000 5. D Müügiks ostetud kaubad 350 000 D Käibemaks 70 000 K Võlad tarnijatele 420 000 6. D Arvelduskonto 15 000 K Tulud finantsinvesteeringutelt 15 000 TULUD KOGUME ALATI KREEDITISSE! (Omakapitalis kreedit suurendab) 7. D Arvelduskonto 450 000 D Kassa 11 000 K Nõuded ostjatele 461 000 8. D Võlad töötajatele 100 000 D Üksikisiku tulumaks 17 000 D Käibemaks 40 000 D Sotsiaalmaks 33 000 D Töötuskindlustusmaksed 1000
kui väärtpaberid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil; finantskuluna, kui väärtpaberid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Väärtpaberite soetamisel tehakse väärtpaberite soetusmaksumuse ja tehingutasude kohta raamatupidamiskanne (kajastamine soetusmaksumuse meetodil): D Lühiajalised finantsinvesteeringud K Pangakonto Lühiajaliste väärtpaberitega seotud tehingud Aktsiatelt makstavate dividendide deklareerimisel tehakse raamatupidamiskanne: D Laekumata dividendid K Dividenditulu (Finantstulu) ja hilisemal laekumusel: D Pangakonto K Laekumata dividendid Kui dividendid deklareeritakse ja makstakse, siis tehakse raamatupidamiskanne: D Pangakonto K Dividenditulu (Finantstulu) Kui toimub väärtpaberite müük, siis raha sissetulek müügist arvutatakse järgmiselt: Raha sissetulek = väärtpaberite maksumus müügihinnas tehingutasud Aktsiate müügil tehakse raamatupidamiskanne: D Pangakonto
Sellise arvestuse puhul peab olema ettevõttesisene statistika eelmistest aastatest ostjatelt arvete laekumiste kohta. Antud juhul ei ole välja toodud ostjaid eraldi vaid on arvestatud kõiki laekumisi. Vastavalt ettevõtte statistikale , teame, et OÜ Õunake käibest laekub 80% samas kvartalis ja ülejäänud 20% käibest laekub järgmisel kvartalil(vt.Tab 2) 2. Laekumiste plaan I kv II kv III kv IV kv Aasta Laekumata arved 153 000 153 000 Laekumine I kv müügist 224 000 56 000 280 000 Laekumine II kv müügist 392 000 98 000 490 000 Laekumine III kv müügist 448 000 112 000 560 000 Laekumine IV kv müügist 168 000 168 000 Laekumine kokku kr
Ettevõttes OÜ Abilis raamatupidamis arvestus viiakse läbi kooskõlas " Raamatupidamis seadusega" . Juhib raamatupidamist pearamatupidaja, kes töötab firmas täiskohaga . Ettevõtte kasutab raamatupidamise programmi 1C. "1 Raamatupidamine" - universaalne raamatupidamise programm, mis ei nõua eelnevat omandamist. Raamatupidaja saab seadistada programmi ise vastavalt seaduse ja arvelduse vormide muudatustele.(5) Ettevõtte raamatupidamis dokumendid on: ostu- ja müügi arved (vt Lisa1-2 ) sissetuleku ja mahakandmise aktid (vt Lisa 3-4) palgaarvestused (vt Lisa 5) panga dokumendid aastaaruanned ja muu Igakuuselt 10. kuupäevaks E-Maksuametis täidetakse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni, 20. kuupäevaks käibemaksu, impordi ja ekspodi deklaratsiooni. Samas ka EU statistika ametisse saadetakse ettevõtte statistika andmed. Kindlasti igakuuselt makstakse elektri, küte, vee, telefonide, interneti, auto liisingu jm arved.
00 7 esitatud arve laekumine 49,450.00 8 materjali arve 77,400.00 12,900.00 9 palga tasumine 17,229.00 10 viivisearve 1,706.00 11 sotsmaksu tasumine 3,544.00 12 30,300.00 13 14 15 16 pank ostjate tasumata arved K D K D K 300 1200 120 1500 120 560 0 0 3560 120 120 7200 7200 3800
annaabi.ee 
