Jaotuvad: 1.Alalisvoolu ajamid (meie kursuses enamasti jaht- ja purjelaevadel) 2.Vahelduvvoolu ajamid (väikelaevadel, pikkus alla 24m) Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori tööpõhimõte Lihtne alalisvoolu mootor lahtivõetult Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori poolused otsavaates Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem Traditsiooniline paralleelergutusega alalisvoolu mootori käiviti skeem Sõltumatu ergutusega mootori skeem
Kui elektrivoolu saaks isiksustada Alalisvooluga on kindlalt tegemist mehega. On kindel suund ja tugevus ning see ajas ei muutu. Vahelduvvool on siis naine. Nende suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolul on eelised nagu ka naisel. Vahelduvvoolul on jõuahelad kontaktivabad, lihtne muundada, lihtsam, odavam. Samas on ka naise elu lihtsam ja odavam. Aga on ka probleeme. Pingekvaliteedi tagamine keerukas mittelineaarsete koormuste korral. Ka naistega on raske vahel suhteid hoida. Kokkuvõtteks on alalisvool ja mehed lihtsamad kui vahelduvvool ja naised, sellepärast esimisest mainitust saigi ainult kaks rida ja teisest ülejäänud.
Vahelduvvoolu mootorid · Jagunevad : 1. Asünkroonmootorid Faasirootoriga Lühisrootoriga (normaal-, sügav- ja 2-uurdega) 2. Sünkroonmootorid (tänapäeval koos sagedusmuunduriga) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kontaktivabad lühisrootoriga asünkroonmootorid 2. Rootori kontaktrõngastega asünkroonmootorid e. faasirootoriga mootorid (tänapäeval vähelevinud) 3. Vahelduvvoolu kollektormootorid Asünkroonmootori põhimõtet selgitav skeem Pöörlev magnetväli 3-faasilises vahelduvvoolu mootoris Pöörleva magnetvälja jõujooned lõikuvad mähisega rootoris ja indutseerivad selles elektrivoolu rootoris tekib elektromagnet Asünkroonmootori lühismähisega rootori ehituse selgitus
ELEKTRIAJAMID väikelaevas Alalisvooluajameid käitavad mitmesugused alalisvoolu mootorid Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori ehitus Sisepõlemismootori tüüpiline starter jadaergutusega alalisvoolumootor Stardiaku laadimisgeneraator ei ole olemuselt tavaline alalisvoolugeneraator alalispinge saadakse regulaatoriga alaldis Starter osadeks lahtivõetuna 6 käivituspool sulgeb jõuahela, ühendab hammasrattad
Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on AC (inglise k sõnadest alternating current). Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees mitmeid eeliseid: · vahelduvvoolu korral on trafo abil lihtne muundada energiat ülekandekadude vähendamiseks kõrgepingeliseks ja tarbija juures tagasi vajaliku madalama väärtuseni; · vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad, seega puudub vajadus kanda voolu üle pöörlevalt rootorilt; · vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid Vahelduvvooluenergia olulisteks puudusteks on: · võimsusteguri korrigeerimise ja reaktiivvõimsuse kompenseerimise vajadus ülekandekadude vähendamiseks. · Tööstus-ja transpordirakendustes hakkatakse ühavähem kasutama vahelduvvoolu Järeldus
transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget.Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid:vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootoriltvahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudesvahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad.Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu.Induktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus
Alalisvool, mida seni vaatlesime, on ajalooliselt varemtuntud ja lihtsam. Lihtsamad on ka teda kirjeldavad matemaatilised seosed. Paljud neist kehtivad ka vahelduvvoolu korral, palju on ka erinevusi. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid: · vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootorilt · vahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudes · vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas
energiaga olekusse ja neelab ,kui ta : läheb väiksema energiaga ,suuremasse olekusse. 23.Enne kui aatom pole ergastatud ,ta valgust (või teisi elektromagnetlaineid) kiirata ei saa.Soojuskiirguse korral ergastatakse aatomid : Soojusenergiaga. 24.Soojuskiirgus on ka silmale nähtamatu infravalgus .Millistes seadmetes ja milleks kasutab inimene infravalgust.? Infravalgust näevad mitmed öise eluviisiga röövloomad.Infravalguse kasutamisel põhineb ka öönägemisseade ,kontaktivabad termomeetrid,ja liikumisandurid. 25. Kuidas ergastatakse aatomid luminestsentskiirguse korral? Too mõned näited ergastusviisidest ja luminestsentsi kasutusaladest. Aatomite ergastamine toimub teiste energialiikide ,mitte soojuse arvel. Kasutatakse nt : päevavalguslampides,kompaktpirnides e. säästupirnides. 26. Pidevspektris on esindatud kõik nähtava valguse lainepikkused (värvused).Pidevspektri annavad kõik : Kõrge temperatuurini kuumutatud
täpse kiirenduse. Joonis 3. Joonisel on kujutatud mehaaniline kiirendusandur Mehaaniline kiirendusandur: hall kiirendusmõõturi kast liigub küljelt küljele, mass jääb teatkud hetkelmaha ja see näitabki kiirendust. Teised on mehaaniliste kontaktideta potentsiomeetrilised andurid, mis võivad põhineda erinevatel efektidel. Nende peamiseke eeliseks on kontaktpindade hõõrdumise ja kulumise puudumine. Need on kontaktivabad muundurid. Mahtuvuslikeks nimetatakse mõõtemuundureid, milles mõõdetav mitte-elektrilise suuruse muutuse muundatakse mahtuvuse muutuseks. Joonis 4. Joonisel on kujutatud mahtuvuslik kiirendusandur Mahutvuslik lai mõiste mahtuvuslik kiirendusmõõtur: hall kiirendusmõõturi korupus liigub paremale, punane mass on jäänud kohale ja surub sinised metallplaadid üksteisele lähemale, muutes oma mahtuvut, mida saab omakorda mõõta ja sellest tulnevalt arvutada kiirenduse.
vastab lugemisseadme raadiopäringule omakorda raadiovastusega, kasutades puhtalt lugemisseadmest kiiratavate raadiolainete energiat. · Passiivtagide lugemiskaugus on suhteliselt väike: mõned sentimeetrid kuni mõned meetrid, sõltuvalt lainealast, tagi ja lugeja tüübist ning kiirgusvõimsusest. Tagide lähedal asuvad metallesemed võivad tagide lugemist oluliselt häirida või võimatuks muuta. · Kontaktivabad kaardid (tagid) sisaldavad RFID (Radio Frequency Identification) energiasäästlikke mikroelektroonikalülitusi, millega peetakse ühendust raadiosagedusel, st juhtmeta, kasutades elektrivõi magnetväljasidestust. RFID tag koosneb digitaalelektroonika ja toitelülitusest ning sellega seotud antennist. Pääslasüsteemid töötavad üldiselt järgmisel põhimõttel
See on see osa näivvõimsusest, mis ei eraldu aktiivtakistusel. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, P cos S Q S sin näitab võimsustegur . Reaktiivvõimsus on siis järelikult . 15) Millised eelised ja puudused on vahelduvvoolul võrreldes alalisvooluga? Eelised: jõuahelad kontaktivabad, lihtne muundada, lihtsam, odavam. Puudused:Muutub ajas, ei ole kindlat suunda. 16)Kuidas saadakse generaatori abil kolmefaasiline pingete süsteem? Kolmefaasiline süsteem saadakse kolmest ühefaasilisest süsteemist generaatori mähiste vastava ühendamisega. 17)Millist kolmfaasilist ahelat nimetatakse sümmeetriliseks? Sümmetriliseks nimetatakse kolmfaasilist ahelat, milles kõikide faaside elektromotoorjõud ja pinged on
......... 45 1.6.1. Rööpergutusega alalisvoolumootori mittereverssiivne kontaktjuhtimisskeem käivitamisega sõltuvalt ajast ja dünaamilise pidurdamisega sõltuvalt elektromotoorjõust ........... 45 1.6.2. Jadaergutusega alalisvoolumootori reverssiivne kontakt- juhtimisskeem käivitamisega sõltuvalt ajast ja vastu- lülituspidurdusega sõltuvalt elektromotoorjõust ...................... 47 II. Elektriajamite kontaktivabad juhtimisskeemid ................................. 50 2.1. Elektriajamite kontaktivaba juhtimise põhimõte .................................. 50 2.2. Kontaktivabad loogikaelemendid ja loogikaelementide süsteemid .............. 51 2.3. Loogikalülituste sünteesi ja projekteerimise alused ................................ 56 2.4. Elektriajamite kontaktivabade juhtimisskeemide näiteid .......................... 60 2.5. Türistoride kasutamine elektriajamite jõuahelates ....................
koosneb elektropneumaatikaskeem kahest eraldi skeemist, mis seotakse omavahel tervikuks komponentide tähistusega: 19. Andurid (millele reageerib, probleemid) Asendiandurid Kasutatakse megnetandureid, mis reageerivad täituri kolvile paigaldatud püsimagnetrõnga peale (herkonid ja elektroonsed magnetandurid). Elektroonsed magnetandurid: Ei sisalda liikuvaid kontakte Pikem eluiga võrreldes nt herkonidega Lühem reageerimisaeg PNP ja NPN Teised elektroonsed kontaktivabad andurid Induktiivandurid Mahtuvusandur Optiline andur Ultraheliandur Induktiivandur Saab kasutada ainult magnetiliste materjalide äratundmiseks. Anduri tundlikus (rakenduskaugus) sõltub objekti materjalist. Mahtuvusandur Fikseerib kondensaatori mahtuvuse muust. Saab kasutada kõikide materjalide äratundmiseks. Võimaldab tuvastada objekte läbi teiste materjalide. Optiline andur
Need andurid võivad olla: • Induktiivandurid • Hall´i andurid • Magnet-takistuslikud andurid Induktiivandurid on kõige rohkem levinenud. Näiteks väntvõlli pöörlemissageduse andur kinnitatakse tavaliselt hooratta karteri külge, kuid signaali tekitav hammasvöö on hooratta küljes. Hammasvööl on üks hammas vahelt ära jäetud, et arvuti saaks täpselt määrata väntvõlli asendit (esimese silindri kolvi ülemist surnud seisu). Need on kontaktivabad andurid, kus tänu magnetvälja tugevuse vaheldumisele indutseeritakse anduri mähises (6) vahelduv pinge. Püsimagneti (3) magnetväli muutub tugevamaks siis, kui anduri südamiku (5) alt liigub läbi andurketta (8) hammas ja magnetväli nõrgeneb siis, kui südamiku alla jõuab hambavahe. Indutseeritud pinge vaheldumise sagedus sõltub hammaste liikumise kiirusest, ehk teisisõnu – hammasketta pöörlemissagedu- sest. Andurketas (8) pöörleb koos väntvõlliga.
kuid neid väärtusi saab viia min. Staatilised kont.vab.aparaadid on elektromeh.aparaatidega analoogse tegevusega.Diskreetne tööiseloom, mis on iseloomustav kahe mõistega ,,sisse lül."(kasulik sign.olemas-pinge täisväärtus) ja ,,välja lül."(pinge puudub). Hiljem võimendataxe saadavad sign. 10. Loogikaelem. Ja loogikaelem. Süsteemid- Loogikael.- Kui elementaarseid loogikafunkt. realiseerivad seadmed võivad olla tähistatud algebraliselt. (kontaktivabad) teevad tööx vajalikke loogikatehteid, kuid ei kommuteeri samaväärselt elektromeh.aparaatidega el.ahelaid. Reals.mistahes kahe või enama argumendi loogikafunkt.Loogikael.-TTL-elem.(transistor-transistorloogika); ESL-elem.(emittersisestusloogika); KMOP(MOS)-komplementaarmetalloksiid- pooljuhtloogika. Loogikael.süsteemid-Juht.sign.kogumist mis on vajalik loogikael käsklus-ja täituraparaatidest koosneva skeemi toimimisex saab
LC- juhis mõjub kaks vastassuunalist jõudu. Lc kooosneb induktiivsusest L ja mahtuvusest C, mis on olemas igal juhil. q''=-1q/LC võnkeringi omavõnkesagedus ώ02=I/LC Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus aas perioodiliselt muutub. Peaaegu igal pool maailmas kantakse elektrienergia ühest kohast teise üle vahelduvvooluna. Teda on võimalik lihtsalt ja ökonoomselt trasformeerida. Vahelduvvoolul on alalisvoolu ees rida eeliseid: vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad, vahelduvpinge lihtne muundamine kõrgepingeliseks ja tagasi, voolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad. Kui generaator töötab stabiilse kiirusega, muutub tekkiv elektromotoorjõud võrdeliselt pöördenurga siinusega, ehk harmoonilise võnkumine seaduse kohaselt. Tööstusliku vahelduvvoolu sageduseks on 50Hz. Ohmi seadus vahelduvvoolu kohta- see, kuhu satub summaarne vektor U, sõltub U
3.4. Ootemultivibraator ............................................................................................ 31 4. Kontaktivabad lülitid ............................................................................................. 32 5
vastuvõtuelement lülitatakse vahetult kontrollitavasse ahelasse. Sekundaarreleed vastuvõtuelement lülitatakse kontrollitavasse ahelasse mõõtetrafo abil. Vahereleed rakendatakse tööle teiste releede täiturelementide abil ja nad on ettenähtud signaalide võimendamiseks või paljundamiseks. Oma tööpõhimõttelt on nad sarnased kontaktoritega. Täiturelemendi toime järgi liigitatakse releed: Kontaktreleed toimivad juhitavale ahelale oma kontaktide kommutreerimise abil. Kontaktivabad releed oma juhitavasse ahelasse lülitatud täiturelemendi mingi parameetri (R, L,C) hüppelise muutmise abil. Releed jaotatakse kasutusala järgi: Kaitsereleed on tavaliselt kaudse toimega; nende vastuvõtuelemendid võivad olla arvestatud väga suurtele vooludele; täiturelemendid on suutelised juhtima mõnekümneamprilist voolu. Elektriajamite juhtimisreleed on harilikult otsetoimega primaarreleed; nende vastuvõtuelemendid võivad olla arvutatud väga suurtele vooludele;
varemtuntud ja lihtsam. Lihtsamad on ka teda kirjeldavad matemaatilised seosed. Paljud neist kehtivad ka vahelduvvoolu korral, palju on ka erinevusi. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Käesolevas peatükis tuleb vaatluse alla siinuseline vahelduvvool. Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid: · vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootorilt · vahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudes · vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad. 70 6.2 Vahelduvvoolu periood ja sagedus Siinuseline vahelduvvool on kirjeldatav võrrandiga
L 3~ i2 M E1 Rs Ls Es Joonis 4.27. Vahelduvpingeregulaatorid: a) ühefaasiline, b) kolmefaasiline Kolmefaasiliste pingeregulaatorite põhiliseks kasutusalaks on kontaktivabad lülitid (kontaktorid) ja asünkroonmootorite sujuvkäivitid. Kontaktivabade lülitite peamiseks eeliseks võrreldes tavaliste kontaktoritega on suur lülitussagedus ning sädemevaba (kaarevaba) kommutatsiooniprotsess. Viimane on eriti oluline tuleohtlikus keskkonnas paigaldatavate elektriseadme puhul. Vahelduvpingeregulaatori pinge ja vooludiagrammid on näidatud joonisel 4.28. Ahelas tekib vool pärast trüristor avanemist. Tüürnurk α määrab voolukõvera pinge ja voolukõverate
Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek 30.Klaviatuur. Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid. Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele. Väga laialt on levinud klaviatuurid kus kasitatakse metaliseerirud plastmassist kilet mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannnet. Klaviatuur moodustab maatriksi kus read on ühendatud väljund pordi külge. See tähendab, et klaviatuuri kontroller saadab sinna teatud skaneerimise koode. Veerud on ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus 1) ja samuti saab lugeda veergude väärtusi
2. Mootori kiirendus ja pidurdusajad peavad olema muudetavad. 3. Väljundpinge regureeritavus vastavalt valitud mootori pinge sageduse karakteristikale. 4. Nad peavad taluma käivitusvoolu tõukeid. 5. Generaatorreziimi või dünaamilise pidurduse võimalus. 6. Väike sisetaksitus et sagedusmuunduri pingelang ei mõjuta mootori tunnusjooni 7. Muundi võimsus peab olema vastavuses mootori võimsusega. Kontaktivabad lülitid Elektoromehaaniliste kontaktidegsa lülitusseadmed on terve rea puudustega, mis tulenevad eelkõige kontaktide olemasolust ja nimelt: 1. Lülituste arv on piiratud kontaktide kulumise tõttu 2. Kontaktide sädelemisest tekivad häired 3. Kontaktide põrutustundlikus 4. Küllalt pikk rakendumisaeg Nimetatud puuduste kõrvaldamiseks on välja töötatud kontaktivabad lülitid, mis on ettenähtud
Lint pressitakse lugemis/kirjutamispea vastu. Kummist võll tagab konstantse kiiruse. Massiivsemate magnetlintide korral on aparaadil kaks vaakumtuubi, mis hoiavad magnetlindi teatavat varu (juhuks kui üks ketas peaks hakkama teisest kettast kiiremini liikuma). Suhteliselt arhailine mälu üksus, ent suure mahu tõttu kasutatakse ka tänapäeval, peamiselt arhiveerimise eesmärgil. 33.Klaviatuur[1] *Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid. Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. *Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele. Väga laialt on levinud ka klaviatuurid, kus kasutatakse metalliseeritud plastmassist kilet (membrane switch), mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannet. *Klaviatuur moodustab maatriksi, kus horisontaalid on ühendatud väljund-pordi külge. Vertikaalid on aga kõik ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus 1) ning maatriksi allosas on nad seotud sisend-pordiga
materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek 3. Klaviatuur Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid. Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele. Väga laialt on levinud klaviatuurid kus kasitatakse metaliseerirud plastmassist kilet mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannnet. Klaviatuur moodustab maatriksi kus read on ühendatud väljund pordi külge. See tähendab, et klaviatuuri kontroller saadab sinna teatud skaneerimise koode. Veerud on ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus 1) ja samuti saab
valgusdioodi vahele, langeb kiirgus esimesele ja see hakkab voolu juhtima. Andurjaoturis on ka tsentrifugaal- ja vaakumregulaator, esimene on ühendatud pöörleva kettaga, teine aga pööratava plaadiga, millele on kinnitatud valgusdiood ja fototransistor. Süütehetk muutub varasemaks mõlema regulaatori toimel. Tsentrifugaalregulaator pöörab pöörlevat ketast päri pöörlemissuunda, vaakumregulaator aga pööratavat plaati vastu ketta pöörlemissuunda. 22. Kontaktivabad süütesüstemid. 23. Digitaalsüütesüsteemid. Mikroprotsessoritel töötava digitaalsüütesüsteemi kasutuselevõtt oli suur edusamm autoehituse arengus. Pooljuhtidel töötavaid arvuteid (kasutati enne mikroprotsessorite tulekut) autodes ei kasutatud, sest nad olid suured ja vähe töökindlad. Mikroprotsessorarvutitel neid puudusi ei ole. Digitaaljuhtimissüsteemid võib jaotada kolmeks: 1) arvuti juhib süsteemis süüdet 2) arvuti juhib mootori tööd 3) arvuti juhib kogu
ümberõppimist. Klahvide all on oma olemuselt binaarsed lülitid - ühendus on (1) või ühendust ei ole (0). Kasutatakse erinevat tüüpi lüliteid. Tavaliselt on trükiplaadi peal plastist materjal, mis on sümbolite kohalt metalliseeritud ja klahvi vajutusel tekib kontakt alumise pinnaga. Plast täidab ka vedru ülesannet. Agressiivsemates kohtades kasutatakse hermeetilises klaaskorpuses asetsevaid kontakte, mis magneti lähendamisel tõmbuvad kokku. On olemas ka kontaktivabad klaviatuurid, kuid kallima hinna tõttu need laia kasutust ei leia. Vajutatud klahvide tuvastamiseks skaneeritakse pidevalt klaviatuuri. Klaviatuur moodustab maatriksi, kus read on ühendatud väljundpordi külge (joonis 7.33). See tähendab, et klaviatuuri kontroller saadab sinna teatud skaneerimise koode. Veerud on ühendatud läbi kaitsva takisti toitenivooga (väärtus 1) ja samuti saab lugeda veergude väärtusi läbi sisendpordi klaviatuuri kontrollerisse
salvestus materjali lähedal. Lugemisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek. Klaviatuur Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid. Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele. Väga laialt on levinud klaviatuurid kus kasutatakse metaliseeritud plastmassist kilet mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannnet. Klaviatuur moodustab maatriksi kus read on ühendatud väljund pordi külge. See tähendab, et klaviatuuri kontroller saadab sinna teatud skaneerimise koode. Veerud on ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus
Kasutatakse arvuti kõvaketastena ning ei vaja erilisi failisüsteeme. ZIP-SEADMED turule tõi Iomega 1994. aasta lõpus. Esimene mahutavus oli 100MB, lõpuks 750MB-le. Praegu kasutavad neid retroarvutite entusiastid suurte andmemahtude edastamiseks kaasaaegsete ja vanemate arvutisüsteemide vahel. 3. KLAVIATUUR Kõikide klahvide all on lülitid, mis oma olemuselt on binaarse ühendus on (1) või ühendust pole (0). Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. Trükiplaadil peal on plastist materjal, mis on sümbolte kohalt metalliseeritud ja klahvi vajutusel tekib kontakt alumise pinnaga. Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele. Laialt levinud klaviatuurid, kus kasutatakse metalliseeritud plastmassist kilet (membrane switch), mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannet. Klaviatuur moodustab maatriksi, kus horisontaalid on ühendatud väljund-pordi külge. Vertikaalid on kõik ühendatud läbi kaitsva
Kaks enamlevinud Macintosh'i klaviatuuri on standardklaviatuur ja laiendatud (extended) klaviatuur, millel on 15 täiendavat erifunktsioonide klahvi. Klaviatuuri ühendamiseks arvutiga on kasutusel 3 erinevat tüüpi ühendusi: 1. 5 jalaga DIN konnektor ehk AT konnektor 1. 6 jalaga mini-DIN konnektor ehk PS/2 konnektor 2. 4 jalaga USB konnektor Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid. Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele. Väga laialt on levinud klaviatuurid kus kasutatakse metaliseerirud plastmassist kilet mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannnet. 53 Kontaktid võivad olla ka hermeetilises klaasist baloonis. Kontaktide vahel tekib ühendus kui magneti lähenemisel kontaktid tõmbuvad kokku. Suhteliselt kallis kuid kontaktid püsivad puhtana.
Kaks enamlevinud Macintosh'i klaviatuuri on standardklaviatuur ja laiendatud (extended) klaviatuur, millel on 15 täiendavat erifunktsioonide klahvi. Klaviatuuri ühendamiseks arvutiga on kasutusel 3 erinevat tüüpi ühendusi: 1. 5 jalaga DIN konnektor ehk AT konnektor 1. 6 jalaga mini-DIN konnektor ehk PS/2 konnektor 2. 4 jalaga USB konnektor Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid. Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele. Väga laialt on levinud klaviatuurid kus kasitatakse metaliseerirud plastmassist kilet mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannnet. 53 Kontaktid võivad olla ka hermeetilises klaasist baloonis. Kontaktide vahel tekib ühendus kui magneti lähenemisel kontaktid tõmbuvad kokku. Suhteliselt kallis kuid kontaktid püsivad puhtana.
kasutusele. 3.Klaviatuur. QWERTY paigutus kujunes välja mehaaniliste kirjutusmasinate ajal. Praegu toimub klahvide töö elektrooniliselt. Klahvide all on lülitid väärtusega 0 (ühendust pole) või 1 (ühendus on). Tavaliselt on trükiplaadi peal plastikust materjal (vedru), mis on sümbolite kohalt metalliseeritud ja klahvi vajutusel tekib kontakt alumise pinnaga. On olemas ka hermeetilises klaaskorpuses asetsevaid kontakte, mis magneti lähendamisel tõmbuvad kokku ja kontaktivabad klaviatuurid (kallid). Mehaaniliste kontaktide puhul tekib alati kontaktide vahel mitmekordse ühendumise ja katkestuse efekt (värelemine), mida võidakse interpreteerida mitme vajutusena. Seetõttu kasutatakse klahvi vajutamisel viidet, mis on pikem värelemise ajast. Samamoodi klahvi vabastamisel. Vajutatud klahvide tuvastamiseks skaneeritakse pidevalt klaviatuuri, mis moodustab maatriksi, kus read on ühendatud väljundpordi külge. Sinna saadetakse skanneerimise koode.
Kontakttihendid valmistatakse enamasti vildist või õlikindlast kummist. Laagrite määrimisel plastse määrde või viskoosse õliga kasutatakse lihtsatel juhtudel viltrõngaid. Raskematel töötingimustel on peamiselt kasutusel mansett-tihendid, mis on ette nähtud plastse määrde või mineraalõliga määritavate sõlmede tihendamiseks. a) b) c) Sele 15.9. Kontaktivabad tihendid. a) piilutihend; b) aksiaalne labürinttihend; c) radiaalne labürinttihend. 97 Kontaktivabad tihendid võivad töötada suurel kiirusel. Puhtas õhus kasutatakse piilutihendeid. Labürinttihendites, kus kitsad piilud vahelduvad laiematega, tagab tihenduse pilu keerukas kuju. 16. MEHHANISMID
Kaks enamlevinud Macintosh'i klaviatuuri on standardklaviatuur ja laiendatud (extended) klaviatuur, millel on 15 täiendavat erifunktsioonide klahvi. Klaviatuuri ühendamiseks arvutiga on kasutusel 3 erinevat tüüpi ühendusi: 1. 5 jalaga DIN konnektor ehk AT konnektor 2. 6 jalaga mini-DIN konnektor ehk PS/2 konnektor 3. 4 jalaga USB konnektor Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid. Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele. Väga laialt on levinud klaviatuurid kus kasutatakse metaliseerirud plastmassist kilet mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannnet. Kontaktid võivad olla ka hermeetilises klaasist baloonis. Kontaktide vahel tekib ühendus kui magneti lähenemisel kontaktid tõmbuvad kokku. Suhteliselt kallis kuid kontaktid püsivad puhtana. Klaviatuur moodustab maatriksi kus read on ühendatud väljund pordi külge
Selleks on mitu erinevat meetodit: Nulli nivoole tagasipöördumisega kodeering Nulli nivoole tagasi mittepöörduv kodeering Kõvaketas Klaviatuur (QWERTY)Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid, mis on binaarsed(1- ühendus on, 0-ühendust ei ole). Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. Tavaliselt on trükiplaadi peal plastist materjal, mis on sümbolite kohalt metalliseeritud ja klahvi vajutusel tekib kontakt alumise pinnaga. Plast täidab ka vedru ülesannet. Vajutatud klahvide tuvastamiseks skaneeritakse pidevalt klaviatuuri. Klaviatuur moodustab maatriksi, kus read on ühendatud väljundpordi külge. St, et
varemtuntud ja lihtsam. Lihtsamad on ka teda kirjeldavad matemaatilised seosed. Paljud neist kehtivad ka vahelduvvoolu korral, palju on ka erinevusi. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Käesolevas peatükis tuleb vaatluse alla siinuseline vahelduvvool. Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid: · vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootorilt · vahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudes · vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad. 70 6.2 Vahelduvvoolu periood ja sagedus Siinuseline vahelduvvool on kirjeldatav võrrandiga
annaabi.ee 
