Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Test 3. - Survetöötlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stantsi, metallaltsi, survetöötlus, remove, sordimetall, tootlikkus, stantside, loetlegeormimine, traat, omahind, ääristamine, operatsioonid, lehtmetalli, torude, plekk, plastse, plastsusormstantsimine, rattad, avalõikamine, painutamine, ahendamine, avardamine, kõvadusoolavuspiir, mõõtmete, tõmbamine, põhiliigid, omandab, sepistamineJäta vahele peasisuni Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Oled sisenenud kui Heli-Mari Sakala (Välju) Lehekülje viit Õpikeskkonna avalehele / Minu kursused / Tallinna Tehnikaülikool / Teaduskonnad / Mehaanikateaduskond / Materjalitehnika instituut / MTT0010 / 29 April - 5 May / Test 4. Survetöötlus Alustatud Friday, 10. May 2013, 16:02 Olek Finished Lõpetatud Friday, 10. May 2013, 16:57 Aega kulus 54 minutit 20 sekundit Hinne 37,00, maksimaalne: 40,00 (93%) Küsimus 1 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst 10 mm läbimõõduga varda tõmbamisel 1 mm-seks on mitu tõmbeastet vaja Vali üks: a. soojuse ülemäärase eraldumise tõttu b. määrimistingimuste järsu halvenemise tõttu c
kasutamine b. valukanalite süsteemi minimaalne pikkus ja valupeade (kompensaatorite) kasutamine c. jahutajate kasutamine ja toitekanalite ristlõike vähendamine d. räbupüüdja ristlõike suurendamine, tõusukanalite kasutamine Küsimus 21 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Loetlege täppisvalu puudused Vali üks: a. tehnoloogia keerukus ja kõrge maksumus b. valandi kõrge omahind ja poorsus c. kahanemis- ja gaasitühikud valandites d. ei saa kasutada suursaritootmises Küsimus 22 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Nimetage pidev- ja poolpidevvalu iseärasused Vali üks: a. toimub valandi suunatud tardumine, mistõttu saadakse valandi ebaühtne struktuur b. temperatuurigradient (muutus) valandi ristlõikes on väike c. valuvormi (kristallisaatorit) valmistatakse kõvasulamist d
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millise kattega elektroode kasutatakse reeglina teraste keevitamisel süsiniku sisaldusega üle 0,2%? Vali üks: a. rutiilkattega b. aluselise kattega c. tsellulooskattega d. happelise kattega Küsimus 2 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitusvoolu allikatest on kõige kõrgema kasuteguriga Vali üks: a. keevitustrafod b. keevitusalaldid c. alalisvoolu generaatorid (keevitusmuundurid) d. vahelduvvoolu generaatorid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millest ei lähtu keevitaja keevituselektroodi diameetri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Vali üks: a. keevitatava materjali keemilisest koostisest b. õmbluse ruumilisest asendist c. keevitatava materjali paksusest d. õmbluse servakujust Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00
Flag question Question text Pressimise kõige iseloomulikumaks jooneks võrreldes teiste survetöötlusviisidega on Select one: a. kalestumise vältimine b. metallile suure plastsuse tagamine c. tsonaalse likvatsiooni kõrvaldamine d. kuumutatud metalli töötlemine Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millist alljärgnevat toorikut (detaili) pole võimalik saada pressimise teel Select one: a. kuuskant sordimetall b. keerulised kujuprofiilid c. õmbluseta torud d. külmdeformeeritud lehtmetall Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milline survetöötlusmeetod on sobivaim väga suure massiga (üle 1000 kg) tükktoodete tootmiseks? Select one: a. kuumvormstantsimine horisontaalstantsimismasinal b. vormstantsimine vasaral c. sepistamine pressidel d. sepistamine sepistusvasaral Question 6 Correct Mark 1.00 out of 1.00
d. kuni 2,5 mm Küsimus 8 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised lehtstantsimise operatsioonid kasutati joonisel toodud toode valmistamiseks? Vali üks: a. tükeldamine, painutamine, avalõikamine b. väljalõikamine, painutamine, sälkamine c. väljalõikamine, painutamine, avalõikamine d. väljalõikamine, tõmbamine, avalõikamine Küsimus 9 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke väljalõikamiseks ja augustamiseks vajalik stantsi jõud F (kg). Välja tuleb lõigata (augustada) ring läbimõõduga 16,0 mm, materjali paksus 8,9 mm ning materjali tõmbetugevus 236 MPa. kus L - lõikejoone ümbermõõt, mm; s - materjali paksus, mm; τ1 (tau1) - materjali lõiketugevus, MPa; Rm - materjali tõmbetugevus, MPa. Vastus: Küsimus 10 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist termotöötlusviisi kasutades on võimalik kõrvaldada deformeeritud metalli kalestusnähud? Vali üks: a
Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele (sele 2.9a). Valtsimine on enimlevinud survetöötlusmeetod: ca 90% toodetavast terasest ning 50% mitterauasulamitest (Cu-, Al- jt. metallide sulamid) valtsitakse. Valtsimisprodukt valtsmetall on reeglina standardiseeritud. Valtsmetall liigitatakse sordimetalliks, lehtmetalliks (plekk), torudeks ja spetsiaalseteks valtstoodeteks (vt. ka p. 2.1). Sordimetall liigitatakse lihtprofiilideks (ümar, nelikant-, kuuskant- ja lintvaltsmetall) ning kujuprofiilideks (T-tala, I-tala, rööbas jms.). Plekk (lehtmetall) liigitatakse paksplekiks (paksus 4...160 mm), õhukeseks plekiks (paksus 0,2...3,9 mm) ning fooliumiks (paksus alla 0,2 mm). Valtsimistemperatuuri järgi eristatakse külm- ja kuumvaltsplekki. Torud liigitatakse õmbluseta torudeks ja keevistorudeks (õmblusega torudeks).
a) sepistamine sepistusvasaratel, b) sepistamine sepistuspressidel. Sepistamise kasutusvaldkonnad: 1. sepistamine on ainsaks survetöötlusmeetodiks eriti suurte pooltoodete (massiga sadadest kg-dest sadade tonnideni) tootmiseks. Väiksemaid tooteid ja pooltooteid (kuni sadakond kg) saab valmistada nii sepistamisega kui ka saritootmisel vormstantsimisega. 2. kuigi stantsimisel on sepistamisega võrreldes rida eeliseid (suurem tootlikkus ja toodete suurem täpsus), on üksik- ja väikesaritootmisel on sepistamine majanduslikult kasulikum, kuna kallite stantside asemel kasutatakse odavamaid universaalseid tööriistu. 3. sepistamist kasutatakse juhtudel, kui teised survetöötlusmeetodid ei võimalda saavutada metalli soovitavat struktuuri. Metalli korraliku läbisepistamisega saadakse ühtlasema struktuuriga metall. Sepistamist kasutatakse seetõttu sageli toorikute
7) Keevitatava materjali ebaühtlane kuumenemine termomõju tsoonis keevitamisel põhjustab: termopingeid 8) Keevitatavate materjalide ettekuumutamist keevitamisel kasutatakse: termopingete vähendamiseks ja haprate karastusstruktuuride vältimiseks. 9) Elektroodikate sisaldab järgmisi desoksüdeerivaid (taandavaid komponente): Si ja Mn 10) Pärast jahtumist esinevad reeglina õmblusmetallis ja selle lähipiirkonnas: tõmbepinged. 11) Automaat-kaarkeevitusel räbustis saavutatakse kõrge tootlikkus: keevitusvoolu märgatava suurendamise teel. 12) Teraste keevitamisel kaudkaarega kasutatakse: sulavaid kattega elektroode. 13) Keevitusvoolu allikatest on kõige kõrgema kasuteguriga: keevitusalaldid 14) Vahelduvvooluga keevitamisel kasutatakse keevituskaare stabiliseerimiseks: eriliste lisanditega elektroodikatteid ja kõrgemat tühijooksupinget (kaare süütepinget) 15) Keevitustraadi põhiliseks erinevuseks võrreldes pealesulatusmaterjalidega (ka traadiga) on: madal
väävvelhappe abil). 15. Süsiniku sisalduse vähendamine Läbipuhumine, viia terasesse legeerelemente, terase oksüdeerimine. 16. Valumeetodid Erinevateks valumeetoditeks on liivvormvalu (suurte malmvalandite tootmine), tsentrifugaalvalu (malmtorude ja sisepõlemismootori hülsside tootmine), täppisvalu, korduvkasutusega vormides: kokillvalu, survevalu (suurima tootlikkusega), tsentrifugaalvalu, pidev- ja poolpidevvalu 17. Terase levinuim survetöötlusviis Valtsimine 18. Hammasrataste survetöötlus Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel kasutatakse ketasmoodulfreesi või sõrmmoodulfreesi, hambad lõigatakse ühe hambavahe kaupa. Rullimismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi, hammaslattlõikurit või hambatõukurit. Tooriku hamba külgpind kujuneb lõikuri lõikeservade pideval asendi muutumisel. 19. Lehtstantsimine
pöörleva vormi telje asendist eristatakse horisontaalset ja vertikaalset tsentrifugaalvalu (sele 2.8). Tsentrifugaalvalu eeliseks on võimalus saada sisemise õõnsusega valandeid kärne kasutamata, samuti poorsuse puudumine ja valandite täpsus. Puudub vajadus valukanalite süsteemi järgi. Tsentrifugaalvalu teel toodetakse kõige enam õõnsaid valandeid, näiteks malmtorud, automootori malmhülsid jms. 31.Metallide survetöötlus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, 32. Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh
metallide võime moodustada kvaliteedinõuetele vastavat keevisliidet. Selle saavutamine on oluline, et keevitus oleks kvaliteetne ja vastaks nõuetele. 39. Millised on plasmakeevitamise alaliigid ja kasutusalad? Eristatakse plasmakaarkeevitust ja plasmajugakeevitust. Neid võib kasutada praktiliselt kõigi metallide keevitamiseks. Selle keevituse abil võib kokku keevitada nt paksu ja õhukese plaadi. Al ja Ti torustike keevitamisel saavutatakse TIG keevitusega võrreldes 6...8 korda suurem tootlikkus. Plasmajugakeevitust kasutatakse ka termopindamisel ning mittemetallide kuumutamisel ja keevitamisel. 40. Millised on gaaskeevitamisel kasutatavad materjalid ja seadmed? Milliseid põlevgaase kasutatakse? Energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemise soojust. Töövahendiks on keevituspõleti. Põlevgaasidest kasutatakse vesinikku, propaani, butaani või bensiiniaurusid 41. Kuidas valitakse keevitusreziimi parameetrid (elektroodi läbimõõt ja keevitusvool)
Seega on vedrumaterjalile peamine nõue orienteeritud üheselt. Tera suurus sõltub väga paljudest kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud mõjuritest (kuumutustemperatuur ja kestus, töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on jahutuskiirus, koostis jpt.) ja on piires 0,01…0,1 mm. tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka Tera struktuuri mõjutab ka terase survetöötlus. plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. Tihedus - 7800 kg/m3 Sulamistemperatuur Ts - 1539 °C Tõmbetugevus Rm - Puhas Fe 250N/mm2, sulamid 3000 N/mm2 Korrosioonikindlus - hea
korduvkasutusega valuvormis. 2. Rekristalliseerumine- kalestumisele vastupidine Kokill e. metallvorm lahtivõetamatu või protsess. lahtivõetav valuvorm, mis valmistatakse malmist. Metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur Metallvormi mõned osad (kärnid) võivad olla ja omadused taustuvad. valmistatud liivast.Kokill on enamasti kaheosaline, koostatav. 5) Survetöötlus Kokillvalu eeliseks on vormi korduvkasutus ühes Survetöödeldavusele avaldavad mõju kokillis võib teha kuni 1000 teras-, 10000 malm- ja metallisulami keemiline koostis, 250000 alumiiniumvalandit. töötlemistemperatuur, deformeerimiskiirus ja Kasutatakse: madala sulamistemperatuuriga muud tegurid. metallidest (Al-, Mg-, Cu-sulamid). Liigitus: 5) Survevalu 1
deformeeritakse (tõmmatakse) ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmmatav toorik läbimõõduga D saadakse plekist väljalõikamisega. Sügavtõmbamisel tõmma- takse toorik matriitsi avasse templiga Joonis 12. Sügavtõmbamine 17 24. Väljalõikestants Stantsi alusplaat kinnitatakse poltidega pressi lauale. Alusplaadi külge kinnitatakse matriitsihoidja abil matriits. Stantsi ülemine plaat kinnitatakse saba abil pressi liuguri külge. Ülemise plaadi külge kinnitatakse templihoidja abil tempel. Templi ja matriitsi telgede koaksiaalsus tagatakse juhtsammaste ja juhtpuksidega. Toorik – metallriba – antakse ette mööda matriitse pinda ja juhitakse servadelt kahe juhtliistu abil. Joonis 13. Väljalõikestantsi põhielemendid 25. Keevitamine Keevitatamiseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada
stantse. Vormstantsimesel eriinevalt sepistamist on metalli voolamine stantsivao vormiga piiratud. Metallil on võimalik stantsivaost, soovitavalt pärast selle kõige uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsasse kraadisoonde. Vormstansimise iseärasused on sepistamisega võrreldes järgmised. Vormstantsitud toodete stantsiste, stantstoodete piiratud mass, samal ajal kui sepistel võib see ulatada sadade tonnideni. Märgatavalt suurem tootlikkus, kuid kasutavate tööristade stantside kõrgest maksumusest tingituna leiab vormstantsimine kasutamist põhiliselt sari- ja massvalmistamisel. Stantsiste täpsus ja pinnakvaliteet ületavad märgatavalt sepiste oma, mis vähendab täiendava mehaanilise töötlemise mahukust ning sellega kaasnevat metallikaudu laastuna. Vormstantsimisel kasutatakse reeglina suurem võimsusega seadmeid(vasaraid, presse) kui sepistamisel. Põhjuseks on metalli voolamine kogu mahus stantsimisel, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse
........................................................... 49 2.2.2. Metallide valuomadused............................................................................................................. 50 2.2.3. Valu kordkasutusega vormidesse .............................................................................................. 51 2.2.4. Valu korduvkasutusega vormidesse .......................................................................................... 53 2.3. Survetöötlus....................................................................................................................................... 54 2.3.1. Liigitus ........................................................................................................................................ 54 2.3.2. Metallide survetöödeldavus........................................................................................................ 54 2.3.3
Lõikenurk - jääb esitahu ja lõiketasapinna vahele (joon. 79c ). Mida väiksem on teritusnurk, seda vähem jõudu on lõikamiseks vaja rakendada. Seepärast valitakse teritusnurk olenevalt töödeldava materjali kõvadusest ja tugevusest. Mida kõvem ja hapram on metall, seda suurem peab olema meisli teritusnurk. Malmi ja pronksi raiumisel võetakse teritusnurk 700, keskmise kõvadusega teraste korral 600, vase ja messingu puhul 450, alumiiniumi ja tsingi korral 350. Raiumise tootlikkus ja kvaliteet sõltuvad vasaraga hoovõtu viisist ja löögist. Hoovõtt võib toimuda käerandmest, küünarnukist või õlast. Randmest hoovõtu puhul saadakse löök käerandme liikumise jõul (joon. 78a). Niisugust lööki kasutatakse kergel tööl õhukeste laastude mahavõtmisel või väikeste ebatasasuste eemaldamisel. Küünarnukist hoovõtu puhul painutatakse kätt küünarnukist (joon. 78b) ja löök saadakse tugevam.
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
struktuur. Hoiutuse aeg soolavannis sõltub austeniidi lagunemise ajast antud temperatuuril, parema tulemuse saamiseks kasutatakse spetsiaalsed nn. beiniitterased, näiteks legeeritud booriga. Isotermkarastuse viisiks loetakse patenteerimine meetod mille abil terasest 0,6 0,8 %C sisaldusega valtsimise või tõmbamise teel valmistakse kõrgtugev traat või lint (Rm = 1800 3000 MPa). Deformatsiooniaste selleks peab olema kuni 98 %, tugeva metalli kalestumise saamiseks ja algseisus teras peab olema hästi deformeeritav. Seda võib saada tingimusel, et metalli lähtestruktuur kujutab ennast peeneteraline perliit. Patenteerimisel teras algul hoitakse temperatuuril 860 940 0C austeniidi piirkonnas ja siis astmeliselt jahutatakse algul pliivannis temperatuuriga 410 - 550 0C, siis õhus või vees
ja rahulikesse terastesse Si kuni 0,4%. Mõlemad on sellistes kogustes terase tavalisandeiks. Enamus kogu toodetavast terasest (üle 80%) kasutatakse VALTSMETALLINA. 4. VALTSMETALL, LIIGITUS Valtsmetalli sortiment: 1. Toorikud - valtsitakse edasi teisteks toodeteks. Neljakandilise ristlõikega bluumsid (150x150 kuni 450x450) ja plaadikujulised slääbid (kuni 300x1600mm). 2. Sordimetall - lattmaterjal, mis liigitatakse ristlõike kuju ja mõõtmete järgi.– a) Lihtprofiilid: ümar-, nelinurk-, kuuskant-, ribavaltsmetall; b) Kujuprofiilid: nurkmetall, talad, (T, I, U jt.), rööpad, eriprofiilid Ristlõike mõõtmete järgi liigitatakse: jämesordimetall ristlõikemõõtmetega 80-200mm; kesksordimetall 30-80mm; peensordimetall 20-30 mm; valtstraat läbimõõduga 5-9mm. 1. Lehtmetall – liigitatakse paksuse järgi
Selle saamiseks peab konstruktor selgelt teadma masina funktsiooni ja oskama kujutada võimalikke lahendusmeetodeid. 5 Funktsionaalse ülesande lahendamiseks on võrdväärse tähtsusega nii masina geomeetriline kuju (konstruktsioon) kui ka materjalid ja valmistamise tehnoloogia. Suuresti nende kolme parameetritega on määratav projekteeritava masina omahind. Konstruktsioon (geomeetria) Funktsioon ja kvaliteet Materjalid Valmistamise tehnoloogia Masina funktsioonide teostamist võib esitada kolme süsteemi kaudu: mehaaniline-, mõõtmis- ja juhtimissüsteem
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või selle lihtaine osakestega min
Tugevdamiseks ja korrosiooni vähendamiseks lisatakse Cr, Ni, Mo. Valmistatakse näit raudteerelsse. 3) Suure C sisaldusega (0,6 1,4% C) terased Kõige tugevamad, kõvemad ja ka veel küllalt plastilised. Kasutatakse samuti peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Tööriistateras, mis on eriti tugev, sisaldab Cr, V, W ja Mo (1 10%). Cr, V ja W annavad eriti suure tugevuse, kuna tekivad vastavad karbiidid, mis on vägakõvad. Valmistatakse: tööriistad, lõiketerad, noad, vedrud, traat. 4) Roostevaba teras See on korrosioonikindel teras. Sisaldab Cr vähemalt 11%, vahel ka Ni ja Mo. Roostevabad terased jaotatakse sõltuvalt mikrostruktuurist ferriitsed, martensiitsed ja austeniitsed. Kaks esimest on ferromagneetikud. Roostevabade teraste hulka kuuluvad ka eriti kuumakindlad terased, mis töötavad oksüdeerivates tingimustes kuni 1000 kraadini (oC). Kasutatakse gaasiturbiinides, lennukites, elektriahjudes, tuumareaktorites. 7.1.2 Malmi liigid
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal
..40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja kolmekettalisi pealeistutavaid betoonihõõruteid, mille tootlikkus ületab ühekettaliste oma mitmeid kordi. Eriti märgatav on võit tööjõudluses suurte valupindade puhul. Kõik betoonihõõrutid on varustatud bensiinimootoriga või käsitööriistade puhul eelektrimootoritega. Kolmelabalised on ettenähtud jämelihvimiseks, neljalabalised lõpptöötlemiseks. Masinaid kasutatakse pärast esmast betooni tardumist. Jõudlus oleneb paljudest teguritest: tööee laius, mootori võimsus, laba pöörlemiskiirusest, pinna seisundist, töölise kogemustest.
1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune nimi! (Erandid
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid..................................................................
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Saematerjalides ja spoonis nähtav suure tumeda laiguna, õhuke materjal selles kohas vastu valgust läbi kumav. Väärlülipuit- tumedalt värvunud tüve siseosa. Rikub puidu välisilmet, halvendab veeläbilaskvust, rabedam- kuid oluliselt mehaanilisi omadusi ei muuda. Korduv maltspuit- maltspuit ja lülipuit vahelduvad mitu korda suuremate vöötidena. Laigud ja kohati ebanormaalsed värvused- mis tekinud erinevatest mõjudest. Võõrkehad- ebaloomulike kehade esinem puidus (kivid, naelad, traat, liiv jt) Raskendavad puidu töötlemist, sageli avarii põhjuseks. Mehaanilised vigastused- metsa varumisel, vaigutamisel, trantsportimisel, sorteerimisel, töötlemisel instrumendi või mehanismi tekitatud puidu vigastus. Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Saematerjali kaardumine keerdumine- vale ladustamine või kuivatamine Poomkandid- ümarmaterjali saagimisel, eristatakse tömp- ja teravkanti. Viirushaigus- maarjakask.
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodid on martään-, konverter-, bessemer- ja elektersulatuse meetod. Konverter- ja bessemermeetodi puhul valatakse kõrgahjust saadud sulamalm konverterisse (spetsiaalne anum valuterase tootmiseks) ja metallist puhutakse õhku läbi. Süsinik eraldub kiirelt (15...30 min). Tootlikkus on selle meetodi puhul kõrge, kuid protsess on raskelt reguleeritav. Konverter- ja bessermeetodid on väliselt sarnased. Erinev on räbu tekitamise keemiline protsess. Martäänmeetodi puhul võib terase toormaterjal olla nii sulas kui ka tahkes olekus. Süsiniku "väljapõletamine" toimub metalli pealispinnalt. Protsess on märksa aeglasem (4...8t), kuid paremini reguleeritav. Elektersulatusmeetodi puhul toimub metalli sulatamine kaarleekahjus. Protsess on hästi
annaabi.ee 
