Aine ehituse alused Aine olekud (sarnasused ja erinevused) Erinevalt gaasidest ja vedelikest, , avaldavad tahked ained vastupanu deformatsioonile. Aga vedelatel ja tahketel faasidel on näiteks kindel ruumala, see puudub gaasidel. Gaasidel ja vedelikul puudub kindel kuju Veeaur õhus- väiksem õhuauru tihedusest, seetõttu tõuseb aur maapinnalt üles ning seguneb õhuga-tekib aur, veeauru hulk sõltub temperatuurist, kõrgemal temperatuuril on rohkem veeauru Õhuniiskus- veeauru olemasolu igapäevase elus ongi õhuniiskus Küllastunud ja küllastumata aur- kui õhus on nii palju veeauru kui üldse võimalik, on tegemist küllastunud veeauruga, see sõltub temperatuurist, kui õhus ei ole nii palju veeauru kui on võimalik Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt- ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass, veeauru osarõhu ja temaga samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk või gaas peab jahtuma, et temas si...
Mõnikord aetakse omavahel segi võrdeline seos ja lineaarne seos ehk lineaarne sõltuvus. Lineaarne seos on üldisem seos kui võrdelisus. (Niisugust funktsiooni nimetatakse mõnikord ka lineaarse asemel "afiinseks" funktsiooniks (inglise keeles affine function), sest mõned matemaatikud jätavad "lineaarsuse" mõiste funktsioonidele kujul f (x) = ax.) Kahe muutuja vahelise lineaarse seose puhul kehtib muutujate x ja y vahel seos y = ax + b, kus a ja b on konstandid, a on lineaarliikme kordaja, Selle funktsiooni graafikuks on sirgjoon tõusuga a ja tema väärtus b on vabaliige, kohal x=0 on b. Järgnevatel joonistel on toodud kaks näidet. ax on lineaarliige, x, y on muutujad, x on sõltumatu muutuja, y on sõltuv (xst). Või seos x = cy + d, kus c ja d on konstandid. Kui muutujate muutumispiirkonnaks on reaalarvude hulk ning ka konstandid on reaalarvulised, siis iga lineaarse
Vastus: Generaatori pinge väärtus E2 341 V generaatori pinge sagedus f2 53,3 Hz 2. Alalisvoolugeneraatori võlli koormatakse momendiga 30 Nm. Mootori klemmidele antakse pinge 230 = 1 Nm/A. Mootori ankruahela takistus on 0,5 . Arvutage mootorit iseloomustavad suurused (mehaa Koormuse moment võllil T 30 Nm pinge klemmidel U1 230 V vool Mootori konstandid kefii Ke 1 Vs/rad E=U-iR Mootori konstandid kIfii KI 1 Nm/A Mootori pöörlemiskiirus ankruahela tak Ra 0,5 n Leida n; P=? Võimsus mootori võllil Vastus: Mootori pöörlemiskiirus n 215 rad/s Võimsus generaatori võllil P 6,45 kW 3
eemaldamiseks 1. Generaatori pinge suurus: 341 V. 2. Generaatori pinge sagedus: 53,3 Hz. Küsimus 2 Alalisvoolugeneraator pannakse pöörlema kiirusega 230 rad/s. Generaatori klemmidele on Õige ühendatud koormus takistus 14 . Generaatori konstandid on järgmised: KE = 3 Vs/rad ja Hinne 2,00 / 2,00 KI = 3 Nm/A. Generaatori ankruahela takistus on 1,33 . Arvutage generaatorit iseloomustavad suurused (mehaanilisi ja lisakadusid mitte arvesse võtta). Kliki küsimuselt märgistuse Vastuseks sisestage õige arv õigesse aknasse:
h = 0,03 m E = 200 GPa a=2m b = 0,5 m = 0,3 a = 120 MPa Leidmiseks: Maksimaalne koormuse intensiivsus P. Lahendus: Ülesande lahendamiseks kasutasin lihtsustatud lahendusviis - õhukese elastse plaadi korral. Sissejuhatus elastusteooriasse kursusest tean läbi painde funktsiooni silindrilestes koordinaatides: P r 4 C1 r 2 C r2 w= - (1 - ln r ) + 2 + C3 ln r + C4 64 D 4 4 Kus konstandid C1,C2,C3,C4 on tundmatud. Selle määramiseks kasutasin rajatingimused plaadi sise- ja välisäärel. Kuna siseäär on toetatud (vaba), siis w =0 3 w 1 w 1 2 w - + =0 2 w w r 3 r 2 r r r 2 + =0 2 r 2 r r w w + =0
2 Mittehomogeense võrrandi (13.1)' üldlahend koosneb homogeense võrrandi (13.2) üldlahendist ja mittehomogeense võrrandi . (13.3) Tõestus 13.2 Olgu homogeense lineaarse võrrandi üldlahend, mis rahuldab võrrandit Ja millest kõigi algtingimuste Jaoks võib sobivalt valida C1 ja C2 abil leida erilahendi, mis rahuldab ka antud tingimusi. Olgu mittehomogeense võrrandi erilahend. Võttes , saame, et Olgu , siis saame algtingimusteks. Eelduse kohaselt saab määrata üldlahendis konstandid C1 ja C2 nii, et oleks täidetud ka need algtingimused ja . 14. Funktsioonide lineaarne sõltumatus. Wronski determinant ja selle omadused. Def 14.1 Funktsioonid on lineaarselt sõltumatud kui leiduvad sellised kordajad , mis ei ole üheaegselt nullid, et kehtib võrdus (14.1) Need funktsioonid on lineaarselt sõltumatud kui võrdus (14.1) on võimalik vaid nulliliste kordajatega. Kahe funktsiooni korral saame põhivõrduseks (14.1)'
ja ei ei 10 800 0 216 0 2 223 8 361 0 3 564 14 364 ei ja ei 10 800 0 0 2 250 1 796 9 004 0 3 564 14 364 ei ei ei 10 800 0 0 0 2 268 8 532 0 3 564 14 364 Sinised väljad on seadustest tulenevad (muudetavad) konstandid, punane väli on muudetav brutopalk, mustad väljad arvutab kalkulaator Kogumispension ja - töövõtja on liitunud kogumispensioni II sambaga ei - töövõtja pole liitunud kogumispensioni II sambaga Tulumaksuvaba miinimum ja - töövõtja tulumaksuvaba miinimumi arvestab antud tööandja ei - töövõtja tulumaksuvaba miinimumi ei arvesta antud tööandja, st. seda teeb mõni teine tööandja Töötuskindlustus
DeMorgani seaduse rakendamisega. Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Millised loogikatehted järgnevatest kuuluvad implikatiivse baasi koosseisu ? vali kõik õiged : Valige üks või mitu: inversioon implikatsioon konjunktsioon disjunktsioon Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Millised loogikatehted ja konstandid kuuluvad Reed-Mulleri baasi koosseisu ? vali kõik õiged : Valige üks või mitu: implikatsioon konstant 1 inversioon ekvivalents summa mooduliga 2 (välistav VÕI) konstant 0 konjunktsioon disjunktsioon Küsimus 7 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Millised loogikafunktsioonid peavad kuuluma loogikafunktsioonide süsteemi koosseisu, et see süsteem oleks täielik ? Valige üks või mitu:
topeltinversiooni rakendamisega. DeMorgani seaduse Küsimus 5 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised loogikatehted järgnevatest kuuluvad implikatiivse baasi koosseisu ? vali kõik õiged : Vali üks või enam: implikatsioon konjunktsioon disjunktsioon inversioon Küsimus 6 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised loogikatehted ja konstandid kuuluvad Reed- Mulleri baasi koosseisu ? vali kõik õiged : Vali üks või enam: konstant 0 konjunktsioon summa mooduliga 2 (välistav VÕI) ekvivalents inversioon konstant 1 disjunktsioon implikatsioon Küsimus 7 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised loogikafunktsioonid peavad kuuluma loogikafunktsioonide süsteemi koosseisu, et see süsteem oleks täielik ? vali kõik õiged : Vali üks või enam: vähemalt üks funktsioon, mis on 1-te säilitav;
Täielik DNK 1) Leian taandatud DNK Kannan Karnaugh' kaardile funktsiooni elemendid ning väärtustan määramatused 1-ga. Taandatud disjunktiivkuju leidmiseks peavad kõik 1de kontuurid olema üksteisega ühendatud. x3x4 00 01 11 10 x1x2 00 0 0 0 1 01 1 0 0 1 11 0 1 1 1 10 1 1 1 0 Karnaugh' kaardile on kantud on 6 intervalli. Leian konstandid. Arvestan seejuures, et DNK sõltub 1de piirkonnast. Intervallidel: 100- x1 x 2 x3 1--1 x1x4 111- x1x2x3 -110 x2x3 x 4 10-0 x1 x2 x 4 0-10 x1 x3 x 4 Taandatud DNK f = x1x4 V x1x2x3 V x1 x 2 x3 V x2x3 x 4 V x1 x2 x 4 V x1 x3 x 4 2) Leian TDNK (täielik DNK) Täieliku DNK korral on igas funktsiooni liikmes kõik funktsiooni muutujad esitatud. Täieliku DNK leidmiseks MDNK-st kasutan kleepimisseaduseid st. kleebin puuduva muutuja liikmele.
Polümeeride füüsika ja keemia 1. Viskosimeetrilise molekulmassi määramise meetod: 2. Polümeeride lahuste viskoossuste mõõtmisel kasutatavad tähistused. 3. Viskosimeetrilise molekulmassi seos piirviskoossusarvuga. 4. Erinevate kontsentratsioonidega polüstüreeni lahustele tolueenis määrati viskoossused 25 kraadi juures, mille tulemused on toodud tabelis. Määrata selle polümeeri molaarmass, kui selle süsteemi konstandid Tabel viskoossuste mõõtmisel saadud tulemused: Kontsentratsioon l/g 0 2 4 6 8 10 Viskoossus 10-4 kg/m*s 5,58 6,15 6,74 7,35 7,98 8,64 Tselluloosi esterdamisreaktsioonid lämmastikhappe ja äädikhappe anhüdriidiga. 5. Tselluloosi nitreerimisel saadavad produktid ja nende kasutamine. 6. Tselluloosi atsetüleerimisel saadavad produktid ja kasutamine. 7. Polükondensatsioon lahuste piirpinnal
Lehekülg 1/4 24.11.2012 19:37 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - funktsioonide täielikud süsteemid... file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%... implikatsioon Question 6 Millised loogikatehted ja konstandid kuuluvad Reed-Mulleri baasi Correct koosseisu ? Mark 1.00 out of vali kõik õiged : 1.00 Select one or more: summa mooduliga 2 (välistav VÕI)
s ning ta defineeritakse analoogiliselt: 0 1 n /¯¯ definitsioon: ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ 1 0 I loogikamuutuja xi ja konstandid 0 1 on loogikaavaldised; 1 1 __ kui A on loogikaavaldis, siis on avaldised ka A ja ( A ) kui A ja B on loogikaavaldised, siis on avaldised ka AB AB AB AB AB
Mitu operandi nendest igalühel on? 3, konjuktsioon, disjunktsioon ja inversioon. Esimesel kahel 2, inversioonil 1, unaarne. Millisel tingimusel on kaks loogikaavaldist omavahel võrdsed? Kaks erinevat loogikaavaldist on võrdväärsed ehk võrdset, kui nad mõlemad omandavad muutujate samade väärtuskombinatsioonide korral sama loogikaväärtuse 1 või 0 Kuidas saadakse mingi loogikaavaldise jaoks tema duaalne kuju? Konjuktsioon disjunktsiooniks, disjunktsioon konjuktsiooniks, konstandid 0 konstandiks 1 ja konstandid 1 konstandiks 0. Milline seos on omavahel hulgaalgebral ja loogikaalgebral? Loogikaaalgebra ja hulgaalgebra on isomorfsed, kõik hulgaalgebra seadused kehtivad ka loogikaalgebras, tehes järgnevad asendused: ühend disjunktsiooniks, ühisosa konjuktsiooni,s tühi hulk konstandiks 0 ja universaalhulk konstandiks 1 Vaata põhiseoseid ja õpi selgeks lk 156-157 Milleks kasutatakse loogikatehete asendusseoseid? Millistel tehetel on nad olemas?
1) Funktsiooni määramispiirkonnaks (X) nim. argumendi (x) väärtuste hulka, mille korral funktsiooni (y) väärtust saab leida. 2) Funktsiooni muutumispiirkonnaks (Y) nim. funktsiooni väärtuste hulka. 3) Funktsiooni nullkohtadeks (Fo) nim. Argumendi väärtuste hulka, mille korral funktsiooni väärtus on 0. Leidmine: tuleb panna 0-ga võrduma ehk funktsioon (y) asendatakse 0-ga. 4) Funktsiooni positiivsuspiirkonnaks (F+) nim. argumendi x väärtuste hulka, mille korral funktsiooni y väärtused on positiivsed. Leidmine: võrratus+intervallimeetod 5) Funktsiooni negatiivsuspiirkonnaks (F-) nim. Argumendi x väärtuste hulka, mille korral funktsiooni y väärtused on negatiivsed. Leidmine: võrratus+intervallimeetod 6) Funktsiooni kasvamisvahemikuks nim. Argumendi x väärtuste hulka, mille korral x-i väärtuste kasvades y-i väärtused kasvavad. Tunnus: f´(x)>0 7) Funktsiooni kahanemisvahemikuks nim. Ar...
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr : 6 Kaitstud: PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL SKEEM Tööülesanne: Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik: Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi ning ühendatakse lihvi abil aparatuuri külge. Selle hermeetilisus kontrollitakse. Lülitatakse sisse kolvi küte nii, et vedelik hakkaks keema u 10 min jooksul. Märgitakse keemistempe...
Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika FILTERPRESS Üliõpilased: Juhendaja: E. Tearo Tallinn 2006 TÖÖ EESMÄRK Tutvuda raamfilterpressi ehituse ja tööga. Teostada kriidi ja vee suspensiooni filtrimine kahel erineval konstantsel rõhul. Määrata filtrimise konstandid ja filterkoogi eritakistus mõlema rõhu puhul. KATSESEADME SKEEM Joonis 1. Filterpressi skeem KATSEANDMED, ARVUTUSTULEMUSED JA GRAAFILISED SÕLTUVUSED Tabel 1. Katseandmed Nr Töörõhk P = 40 lbf/in2 = 2757,595 Pa / V Filtraat
Seega kriitiline takistus avaldub: Niipea kui R=Rkr, asenduvad võnkumised aperioodilise protsessiga. Funktsiooni (6) konkreetne avaldi ja seefa ka tema graafiku kuju sõltub konstantide A ja B väärtusest s.o võnkumiste esilekutsumise viisist. 3) Viimasena peatume võrrandi (2) juures juhul, kui β > ω0 ( R > Rkr ). Sel korral on võrrandi (2) lahendil kuju: kus C1 ja C2 on ülesande tingimustest määratud konstandid ning ja (λ ja λ osutuvad negatiivseteks). Ka siin pole tegemist võnkumistega, vaid nüüd juba superaperioodilise (ülesummutatud) režiimiga, mille korral laeng ja seega ka pinge kondensaatoril lähenevad nullile aeglasemalt kui juhul 2. Graafiku kuju sõltub algtingimustest. Selles töös ülesummutatud režiimi põhjalikumalt ei käsitleta. Võtame ülalesitatu lühidalt kokku
Me oleks võinud öelda ka nii: ,,Kui kõik x on y ja mõned x on z, siis mõned y on z," jättes seejuures mainimata, mida x, y ja z tähendavad. Teine rühm koosneb sõnadest, mida on võimatu asendada teiste sõnadega, mõjutamata süllogismiga väljendatud propositsiooni tõesust. Neid sõnu me nimetame (loogilisteks) konstantideks. Meie näites on konstantideks sõnad ,,kui-siis", ,,kõik", ,,on", ,,ja" ning ,,mõned". Me ütleme, et muutujad annavad süllogismile sisu ja konstandid vormi. Et süllogism väljendab tõest propositsiooni olenemata muutujate tähendusest, siis me ütleme, et süllogism väljendab tõde oma vormi tõttu ning oma sisust sõltumata. Tõesuse suhtes käitub süllogism ise teistmoodi kui tema eeldused ja järeldus. Kas on tõene või väär, et kõik x on y, see sõltub oluliselt sellest, mida x ja y tähendavad. Nii et erinevalt süllogismist väljendavad eeldused ja järeldus tõde või ebatõde [falsehood] oma sisu, mitte vormi tõttu.
Homogeense diferentsiaalvõrrandi Homogeenne diferentsiaalvõrrand on esitatav kujul y'=f ( yx ) üldkuju Homogeense y =z , y=zx, y'=z+xz' diferentsiaalvõrrandi x muutujavahetus Murdlineaarset Diferentsiaalvõrrand, mis sisaldab murdlineaarset avaldist, on kujul y'=F avaldist sisaldav diferentsiaalvõrrand ( ab 11 xx +a+b 22 yy +a+b 33 ) . Muutujavahetus on x=X+u ja y=Y+v, kus konstandid u ja v leiame avaldistest {ab 1u+ a2 v+ a 3=0 1u+b 2 v+ b 3=0 Bernoulli Bernoulli diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse võrrandit kujul y'+P(x)y=Q(x)y a, diferentsiaalvõrrandi kus P ja Q on teadaolevad argumendi x funktsioonid, mis on pidevad üldkuju vahemikus (c,d), ning a on mingi reaalarv (a!=0, a!=1) Bernoulli võrrandi 1) jagame võrrandit suurusega ya
Kasutatav tulu DI = isiklik tulu - netomaksud. Netomaks = mahaarvatavad tulumaksud + toetused. Tasakaalutingimus: Yd = Y = E = C + Id( +G), kus Yd on kasutatav tulu ja C on kogutoodang Tarbimine Tarbimist, mis esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga, nimetatakse autonoomseks tarbimiseks. Tarbimist, mis muutub kui kasutatav tulu muutub, nimetatakse indutseeritud tarbimiseks. Tarbimisfunktsioon: C = C0 + cYd , kus C0 ja c on konstandid. Tarbimise piirkalduvus: MPC = C / Yd. Keskmine tabrimiskalduvus: APC = C / Yd. Mida suurem on kasutatav tulu, seda väiksem on APC. Indutseeritud tarbimine kasutatava tulu tasemel (Yd) = MPC x Yd Säästmine Sääst: S = Yd C (kasutatav tulu tarbimiskulu) Keskmine säästmiskalduvus: APS = S / Yd. Säästmise piirkalduvus: MPS = S/ Yd. Kuna sääst kujutab endast tarbimata jäänud kasutatava tulu osa, siis peavad kehtima järgmised seosed: C + S = Yd MPC + MPS = 1
Võnkering Teooria: Võnkering Koosneb kondensaatorist ja poolist. Kasutatakse elektromagnet lainete tekitamiseks ja raadio vastuvõtjates. Elektromagnetvõnkumiste periood võnkeringis Leitakse Thomsoni valemiga. Maksimaalne voolutugevus Kondensaator on tühi. Võnkumiste sumbumine Kondensaatori elektrivälja energia muutub voolu magnetvälja energiaks ja vastupidi. Toimub tänu takistile. Valemid: Kondensaatori energia Wp=C*U2/2 Pooli energia Wm=L*I2/2 Periood võnkeringis T=2L*C Sagedus võnkeringis F=1/T L*w=1/C*w Transformaator Teooria: Transformaator Seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühtsele raudplekilehtedest koostatud südamele. Lehed on pöörisvoolu vältimiseks. Kasutatakse auto süütepoolis ning elekrienerg...
5 1,6 323,49 334,77 338,89 340,14 337,93 2,71 1,71 1,07 samal meetodil. Alustati kõige lahjemast lahusest ning mindi edasi aina 11.04.2013 M.P. Tulemused mõõdeti viskosimeetriga nr 1011981 ja selle kapillaari []= kM, kus k ja on konstandid, mis on iseloomulikud uuritavale läbimõõt oli 0,75 mm. polümeerile antud lahustis. Alglahuseks on katses PVA ehk polüvinüülalkohol 1. Arvutatakse välja suhteline viskoossus suht suht= t/to, kus t on lahuse keskmine temperatuur ja t o on lahusti keskmine temperatuur k= 2,00 * 10-4 = 0,0002
9. 10. Kasutatakse nt. veahinnangute juures 11. 12. 13. 1.Lineaarsus 2.Adiiivsus 3.Monotoonsus • Arvutatakse seest väljapoole • Välimisel integraalil arvud rajadeks 14. Ruumalasid; ruumiliste pindade pindalasid; keerukamate kujude masse; massikeskmeid 15. 16. 1.Lineaarsus 2.Adiiivsus 3.Monotoonsus Arvutatakse järjest 3 integraali seest väljapoole. Kõigepeal sisemise muutuja järgi ja ülejäänud on konstandid 17. Kasut. Ruumala leidmiseks 18. 19. Kasutatakse massi ja ruumala leidmiseks 20. 21. Kahekordne integraal ↔ Teist liiki joonintegraal (Kehtib ainult kinnise joone puhul) 22. 23. Need valemid: Esimest liiki pindintegraali arvutamine toimub analoogselt kahekordse integraali arvutamisele 24. Integraali rajasid määratakse vastavalt: alumine raja - vaadeldava piirkonna alguspunkt / ülemine raja -
1) Konstantide vaheline seos Kuitahes keerukat vooluringi, millel on kaks sisend- ja kaks väljundklemmi, nimetatakse neliklemmiks. Neliklemmi konstandid on A, B, C, D Põhivalem: Passiivse neliklemmi konstantide vaheline seos: Sümmeetriline neliklemm: 2) Konstantide ühikud A, D – ühikuta suurused B - Ω (oom) C – S (siimens) 3) Neliklemmi ringdiagrammi valem Esimesed kaks vektorit kujutavad endast voole lühisel ja tühijooksul, kolmas vektor aga voolu ühes koormusolukorras (joon.9.16). Ringjoone keskpunkt c asub neid vektoreid ühendavate sirgjoonte (ringi kõõlude) keskristsirgete lõikepunktis. Kolmefaasilised voolud
mille siht langeb kokku sirge sihiga. Näide. Koosta sirge võrrand, kui sirge sihivektor on koordinaatidega (4;-1) ning sirge läbib punkti P(3;-2). x 3 y 2 4 1 ( x 3) 4( y 2) .... y 0,25 x 1,25 y 0,25 x 1,25 Sirge üldvõrrand ...... on lineaarvõrrand kujul Ax + By + C =0, kus A, B ja C on konstandid ning A ja B ei võrdu korraga samaaegselt nullidega Näide Teisenda üldkujuline võrrand tõusu ja algordinaadiga võrrandi kujule ja tee joonis. 3x 2 y 4 0 y 1,5 x 2 y 1,5 x 2
fundamentaalsüsteem, selle võrrandi üldlahend avaldub kujul yh=C1y1(x)+C2y2(x)+...+Cnyn(x). ***Teoreem(2): Olgu y1(x), y2(x), ..., yn(x) võrrandi Ly=0 lahendite fundamentaalsüsteem, y*(x) võrrandi Ly=f(x) üks lahend, siis võrrandi Ly=f(x) üldlahend on kujul y h=C1y1(x)+C2y2(x)+...+Cnyn(x)+y*(x). ***Tõestus: Omaduse 2 põhjal y=C 1y1+C2y2+...+Cnyn+y* on Ly=f(x) lahend. Nüüd on vaja veenduda, et mistahes x 0 (a;b) ja mistahes y 0, y0(1),...,y0(n-1) korral leiduvad konstandid C 1, C2, ...,Cn nii, et fn y=C 1y1+C2y2+...+Cnyn+y* rahuldab tingimusi *** {y(x0) = y0 {y'(x0) = y0(1) {... {y(n-1)(x0) = y0(n-1) ***Kontrin, et y(x)=C1y1(x)+C2y2(x)+...+Cnyn(x)+y* rahuldab tingimusi,et saab määrata C12n sobivalt. ***{y0=C1y1(x0) +C2y2(x0)+...+Cnyn(x0)+y*(x0) {y0(1)=C1y1'(x0) +C2y2'(x0)+...+Cnyn'(x0)+y*'(x0) {... {y0 =C1y1 (x0) +C2y2 (x0)+...+Cnyn (x0)+y* (x0)*** Saame võr süst C12n leidmiseks
-2 e R 2 = 8U a B k R a 1 - k2 (1) m R a kus Ua on anoodpinge, Ra anoodi raadius ja Rk katoodi raadius. Sellest valemist järeldub, et elektroni erilaengu arvutamiseks on vaja antud anoodpinge korral määrata kriitilise induktsiooni väärtus Bk ja teada anoodi ning katoodi raadiusi. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad ja katseseadme konstandid: Ra=5,3 mm; Rk=2,7 mm; solenoidi keerdude arv N=2067 ja solenoidi pikkus l=0,39 m. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potensomeetrid olgu nullasendis. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 4. Lülitage sisse toiteplokk. Pärast katoodi 10 minutilist soojenemist reguleerige anoodpinge juhendaja poolt antud väärtustele. Milliampermeetril valige selline mõõtepiirkond, et osuti
Lausete abil määratakse vajalikud tegevused ja nende täitmise järjekord, esitatakse programmi ja protseduuride struktuur, kirjeldatakse andmed jm. Igas programmeerimiskeeles on fikseeritud hulk kindla funktsionaalsusega (otstarbega) lausetüüpe. Iga laustüübi jaoks on keele spetsifikatsiooniga määratletud kaks põhiasja: · struktuur ja komponendid ehk lause süntaks ja · tähendus ja täitmise reeglid ehk lause semantika Lausete põhielementideks on konstandid, nimed, avaldised ja võtmesõnad. Viimased on kindla esitusviisi ja tähendusega ingliskeelsed sõnad või fraasid (If, Else, For, End Sub jmt), mida käsutatakse ainult kindla lause kindlas köhas. Toodud protseduur koosneb viiest lausest. Esimene ja viimane lause moodustavad omavahel seotud paari: esimene määrab protseduuri alguse ja selle nime, viimane protseduuri lõpu. Teise lause täitmisel kuvatakse Visual Basicu sisendboks, milles on esitatud lauses toodud küsimus.
a=x0
12 840 113 75 13 1200 119 81 14 1620 123 85 15 1800 124 86 16 2100 126 88 17 2400 128 90 18 3000 131 93 19 3600 133 95 20 4200 135 97 Tabel 2. Konstandid ja Tabel 3. Ordinaattelje lõikude pikkused arvutustulemused. graafikult 1. P0 38 mg OO1 2,3 H 0,125 m OO2 3,7 0,001 Pas OO3 5,3 2420 kg/m3 OO4 7,8
postmodernism psühhoanalüüs semantiline kolmnurk semiootika simulaakrum Sinn strukturalism sümboolne kapital suur narratiiv süvastruktuur teisene modelleeriv süsteem (2) Kirjaliku eksami küsimused · Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? · Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? · Mis on kognitiivne adekvaatsus? · Mille poolest erinevad omavahel bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised konstandid? · Millistel viisidel ringlevad tähendused kultuuris? · Millised probleemid tekivad kultuuridevaheliste piiride määratlemisel? · Kirjeldage individuaalse kultuuriidentiteedi moodustumismehhanisme. · Millised on kultuuridevaheliste suhete tüübid? · Kuidas liiguvad tähendused üle kultuuriliste piiride? · Kuidas kujuneb kultuuri kese? · Kuidas põhjendada, et kultuuride areng on/ei ole allutatud üldistele seaduspäradele?
on võrdsed nulliga, 3. kui kaks polünoomi on võrdsed argumendi x iga väärtuse korral, siis ühe polünoomi kordajad on võrdsed teise polünoomi vastavate kordajatega. Mathcadis on polünoomi juurte leidmiseks funktsioon "polyroots v 8. Lahutage polünoom teguriteks! Kontroll: 9. On antud võrdus . Leida konstandid a, b, c, d, e! , , , Kontroll: 10. Leidke polünoomi juured! need on selle polünoomi juured 11. Konstrueerige polünoom, mille juurteks on ja . 12. Lahutage ratsionaalfunktsioon osamurdudeks käsitsi! Polünoomi juured on 1 ja 2. A ja B leidmiseks korrutan mõlemad pooled läbi ja saan: Kui , siis ehk
1. Teleoloogiline: Hume kõik asjad on loodud eesmärgi pärased. Aineosakesed ei saanud kokku juhuslikult. Vastuargument: Darwin sarnasus kavanduga võib tekkida loomuliku valiku tagajärjel. 2. ,,Eelhäälestuslik" tõestus: Darwin jumal lõi looduse selliselt, et ta areneb loodusliku valiku teel. Kosmoloogilise eelhäälestuse argument: Et orgaaniline elu oleks võimalik, pidi Suure Paugu hetkel kehtima füüsikalised konstandid olema täpselt sellised nagu nad täna on. 3. Eksistentsiaaalne tõestus: Pascal paradiisi müüt on parim seletus inimese loomulikule nostalgiale. Loomupärane inimese tung ja iha millegi suurema, kõrgema, ülevama järgi. Mälestus paradiisist. Postmodernne religioonifilosoofia: Isegi kui jamalaid ei olnud olemas, siis kui nendesse hakati uskuma, tasapisi selle uskumise käigus saavad nad olevaks. Kui on terve kogukond, kes usub jumalasse ja
üldlahend avaldub kujul yh=C1y1(x)+C2y2(x)+...+Cnyn(x). Teoreem: Olgu y1(x), y2(x), ..., yn(x) võrrandi Ly=0 lahendite fundamentaalsüsteem, y*(x) võrrandi Ly=f(x) üks lahend, siis võrrandi Ly=f(x) üldlahend on kujul yh=C1y1(x)+C2y2(x)+...+Cnyn(x)+y*(x). Tõestus: Omaduse 2 põhjal y=C1y1+C2y2+...+Cnyn+y* on Ly=f(x) lahend. Nüüd on vaja veel veenduda, et mistahes x0 є (a;b) ja mistahes y0, y0(1),...,y0(n-1) korral leiduvad konstandid C1, C2, ...,Cn nii, et fn y=C1y1+C2y2+...+Cnyn+y* rahuldab tingimusi {y(x0) = y0 {y'(x0) = y0(1) {... {y(n-1)(x0) = y0(n-1) Kontrollime, et y(x)=C1y1(x)+C2y2(x)+...+Cnyn(x)+y*(x) rahuldab tingimusi {y0=C1y1(x0) +C2y2(x0)+...+Cnyn(x0)+y*(x0)
MITME MUUTUJ A FUNKTSIOON. PIIRV ÄÄRTUS. DIFERENTSEERIMINE Mitme muutuja funktsioon Mitme muutuja funktsiooni üldkuju: w = f ( x, y , z ,...) ( x, y, z ,...) D Kahe puntki vaheline kaugus: Puntkide P1 = ( x1 , y1 , z1 ,...) ja P2 = ( x2 , y 2 , z 2 ,...) vaheliseks kauguseks nimetatakse reaalarvu d ( P1 , P2 ) = ( x1 - x2 ) 2 + ( y1 - y2 ) 2 + ( z1 - z 2 ) 2 + ... . Punkti -ümbrus: Olgu mingi arv. Punkti P0 = ( x0 , y0 , z 0 ,...) -ümbruseks U ( P0 ) nim. kõigi selliste punktide P = ( x, y , z ,...) hulka, mille kaugused punktist P0 on väiksemad kui , s.t d ( P, P0 ) = ( x - x0 ) 2 + ( y - y0 ) 2 + ( z - z0 ) 2 + ... < . Hulga sisepunkt: Punkti P0 D nim. hulga D sisepunktiks kui leidub punkti P0 selline -ümbrus, mis kuulub hulka D, s.t U ( P0 ) D . Hulga rajapunkt: Punkti P0 ni...
#include
Kordamisküsimused 12. kl. füüsika 2. kontrolltööks teemal AATOMI EHITUS. Tean: fotoefekt (sise- ja välis) – elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Sisefotoefekt on niisugune valguse vm elektromagnetkiirguse põhjustatud nähtus, mis tekib tahkes aines, harilikult pooljuhis, kui selles neelduvate footonite energia ületab aine aatomi keelutsooni laiuse. Sisefotoefekti kirjeldavad põhimõisted on fotojuhtivus ja fotogalvaaniline efekt. Sisemises liiguvad footonid aine sees, aga välisel tulevad ainest välja. Kui footonite energia on piisav tekitamaks juhtivuselektrone, mis suudavad ületada energiabarjääri ning ainest väljuda, ilmneb fotoemissioon ehk välisfotoefekt. Välisfotoefekt on omane metallidele. fotoefekti punapiir – määrab ära suurima lainepikkuse, millest pikemad lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. Valguskvant saab aines neelduda vaid tervikuna. elektronvolt – energia mõõtühik. ...
Välistakistuse ja sisetakistuse suhe R/r Vooluallika kasutegur Määramatused valitud mõõtmistele (2., 10., 18.) Kõikide määramatuste juures kehtivad antud konstandid: l(I)=0,5 mA; l(U)=0,5 V; Ampermeetri täpsusklass: 1,0; Voltmeetri täpsusklass: 1,5; =0,95. Arvutan mõõteriistade lubatud põhivead vastavalt juhendis esitatud valemile. kus on mõõteriista täpsusklass ja xn jaotiste arv skaalal. ( ) ( ) Mõõteriistast tingitud määramatus:
(Näide11) 12.Võrdust,mille mõlemal poolel on jagatis,nimetatakse võrdeks. Võrde välisliikmete korrutis võrdub tema siseliikmete korrutisega (Näide12) 13.ruutvõrrand on kus ax2 -ruutliige,bx-lineaarliige,c-vabaliige 2 Täielik ruutvõrrand on ax +bx+c=0 Mittetäielik ruutvõrrand on ax2+c=0 või ax2+bx=0 Taandatud ruutvõrrandi üldkuju on kus p ja q on konstandid. Taandatud ruutvõrrandi lahendid on Viète'i teoreemi järgi peavad lahendid rahuldama samasusi ja 14-23.(Näide 13-22) 24.Funktsiooni väärtus-y-väärtus Argument-x-väärtus Ordinaat-y-väärtus Abstsiss-x-väärtus 25-27.(Näide 23-25) 28. Ruut: (Näide26) S = a² (pindala = alus x alus) P = 4a Ristkülik: S = ab ( pindala = pikem külg x lühem külg) P = 2(a + b) 29. Rööpkülik:paralleelsete vastaskülgedega neli nurk.(Näide 27) S = ah (pindala = alus x kõrgus)
piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad isegi ükskord otsa lõppeda (seni pole seda küll näha), aga siis me usume, et sellega lõpeb vaid üks kosmilise hierarhia aste, üli- või metagalaktika, ning sellele järgneb jällegi ruum, mis on täidetud samasuguste metagalaktikatega. See pole väljamõeldis, vaid inimkonna kogemuse üldistus: uskus ju Bruno, et kosmoloogiline printsiip käib tähtede kohta, galaktikatest ei teatud tol ajal veel midagi. Astrofüüsikalised konstandid ja kaugused · Valguse kiirus - · Gravitatsioonikonstant - · Planck`i konstant - · Boltzmann´i konstant - · Valgusaasta: · Parsec: · Päikese mass - · Elektronvolt: · ALBERT EINSTEIN esitas 1915.aastal avalikkusele üldrelatiivsusteooria (ÜRT) ja 1917.aastal esimese kosmoloogilise mudeli (nn Einsteini mudeli). · ALEKSANDER FRIEDMAN konstrueeris 1922.aastal teoreetiliselt tänapäeva kosmoloogia aluseks oleva mudeli
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...
2,303R 4) Arvutatakse saadud sirge võrrandist ln p = A + B*1/T aine keemistemperatuur T 0 normaalrõhul (p0 = 760 mm Hg); 5) Arvutatakse Troutoni konstant, s.o. entroopia muut 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul aine keemistemperatuuril T0, K: H aur S = 0 J K -1 mol -1 T 10,5 R (paljudel ainetel 87...89 J K1 mol1) Vähimruutude meetod Sirge võrrandi ln p = A + B*1/T konstandid A ja B saab arvutada ka järgmistest seostest nn. vähimruutude meetodil: x 2 y - x y x A= n x 2 - ( x ) 2 nx y - x y B= nx 2 - ( x ) 2 kus n mõõtmiste arv, y ln p (või log p) väärtused, x 1/T väärtuse Katseandmed. paur,
· A - maksimaalne hälve ehk võnkumise amplituud · - võnkumise faas ( = t) kus x on hälve tasakaaluasendist, on nurkkiirus, t on aeg ning f on sagedus. Siinuse all paiknevat avaldist ( t) või (2 f t)-d nimetatakse faasiks. Harmooniline võnkumine (siinusvõnked) tekib siis, kui direktsioonijõud on võrdeline hälbega. Kõige lihtsamat korrapärast harmoonilist võnkumist iseloomustab sinusoid. Harmoonilise võnkumise võrrand: x = A sin(t)+0 Võnkumiste konstandid - parameetrid, mis ajas ei muutu: · suurust A, mis väljendab võnkuva keha maksimaalset kõrvalekallet tasakaaluasendist, nimetatakse amplituudiks. · aja t kordajat nimetatakse võnkumise nurksageduseks. · liidetavat 0 nimetatakse algfaasiks. Ajas muutuvad suurused: · x hälve tasakaaluasendist · siinuse argumenti (t)+0 nimetatakse faasiks Siinusfunktsiooni periood on 2 ja võnkeperioodiks tuleb faas 2 A sin (t+0) = A sin [2 + (t+0)]
297,5 0,099031 -2,2612E-06 -2,3123223 302 0,124004 -5,2348E-05 -2,0874415 Sirge võrrand on: ln(kc) = -4574,3*(1/T-1/To) 2,3254 ning kuna 1 1 EA lnkc = - - + ln k c0 R T T0 Sirgevõrrandi vabaliige on ln kc0 =-2,3254 leiame kc0=0,098 EA Sirge tõusnurga tangens on - =-4574,3 R Leiame otsitavad konstandid: R=8,314 J/(K*mol) EA=4574,3*8,314=38030,7 J/(K*mol) Aktivatsiooni energia EA=38030,7 J/(K*mol) Koefitsiendi A väärtus arvutatame kasutades võrrandit EA kc0=Aexp(- ), RT0 kus A - koefitsient, EA - aktivatsioomenergia, R - universaalne gaasikonstant, T - temperatuur, K 0 kC 0,098 A= = 55.8 * 10 4 E A = exp(- 4574,3 ) exp(- ) 297,3 RT0
Küsimused gaaside ja molekulaarkineetilise teooria kohta 1) Võrdle ideaalse ja reaalse gaasi omadusi. Ideaalgaasis molekulide vastastikune toime puudub (elastseid põrkeid ei loeta vastastikuseks toimeks). Reaalgaasis on küll molekulide vastastikune toime nõrk, kui siiski nii suur, et ideaalgaasi iseloomustavad omadused enam ei kehti. Reaalsetes gaasides asuvad osakesed üksteisele nii lähedal, nende vahel tekivad Van der Waalsi jõud. Reaalsetes gaasides domineerivad osakeste vahelised tõmbejõud, tõukejõud on olulised, kui osakesed on üksteisele väga lähedal. Reaalsetel gaasidel on omaruumala, mis määrab gaasi kokkusurutavuse. Ideaalgaasis on osakeste omaruumala tühine võrreldes ruumalaga, milles nad liiguvad. Ideaalgaasi puhul sõltub osakeste ruutkeskmine kiirus ainult temperatuurist. Erinevalt ideaalgaasist muutub reaalgaas teataval rõhul ja temperatuuril vedelaks. Mida lähemal on gaas kondensatsiooni...
Protseduur koosneb lausetest: Protseduuri alguslause Laused koosnevad: Kirjelduslaused o võtmesõnad Iga VB lihtlause peaks olema eraldi real. Tegevuslaused o konstandid (arv, tekst jm.) Järjestiktegevused Kaht lauset ühel real peab eraldama : (koolon). o nimed (muutujad, alamprotseduurid) Valikulaused Pikema lause jagamiseks mitmele reale pannakse
pkg1.pkg2.pkg3.MyClass või määrata kasutatava klassi asukoht programmi nimeruumis operaatoriga import pkg1.pkg2.pkg3.MyClass. Kui kasutatakse paljusid klasse ühest pakist, siis võib importida kõik 10 klassid järgmiselt import pkg1.pkg2.pkg3.* Etteantud Java pakkide nimed algavad nimest java või javax. Näited Näide 1. Töö erinevat tüüpi muutujatega, konstandid, matemaatilised funktsioonid ja sõned 11 Näide 2. Info sisestamine ja väljastamine Enesekontrolli küsimused 1. Mis on Java-tehnoloogia? Mis on Java virtuaalmasin? Mis on Java Plug-in? 2. Millega erinevad keskkond JRE ja platvorm J2SE? 3. Mis on ühist ja erinevat C# ja Java vahel? 4. Mis on pakk (package) ja milleks neid kasutatakse? Harjutused
uurinud jne. Probleem on uurimuse lähtekohaks. Muutujad (variables) nähtused mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta, näiteks uuritavate inimeste tunnused (vanus, kaal, haridus, sissetulek) või uuritavate riikide tunnused (rahvaarv, keskmine sissetulek). Muutujad võivad omada erinevaid väärtusi, st. nad pole kõikidel inimestel sama väärtusega (nagu kaal) või pole samal inimesel kogu aeg sama väärtusega (nagu vanus). Muutuja vastandiks on konstandid, mis on kõikide inimeste või ühiskondade jaoks kogu aeg sama väärtusega (nagu Maa gravitatsioon) ja mida pole seega sotsioloogilise uurimuse käigus mõtet mõõta. Muutujate tüübid: 1) sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, aga pole ise ühegi uuritava muutuja poolt mõjutatud; 2) sõltuv muutuja (dependent variable) muutuja mis on uurija hüpoteesi
Laboratoorsed tööd I. Tallinn: TTÜ. Lopp, M. (2006). Orgaanilise keemia praktikum. Orgaaniliste ühendite keemilised reaktsioonid ja nende mehhanismid. Tallinn: TTÜ. Agronomov, A.E., Sabarov, J.S. (1974). Orgaanilised tööd. http://www.chemguide.co.uk/organicprops/haloalkanes/making.html http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/friedel-crafts-alkylation.shtm Aparatuuri jooniste koostamisel kasutasin ChemDoodle'it (https://www.chemdoodle.com/)' Füüsikalised konstandid: https://en.wikipedia.org/wiki/Aluminium_chloride https://en.wikipedia.org/wiki/Sulfuric_acid https://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol https://en.wikipedia.org/wiki/Potassium_bromide https://en.wikipedia.org/wiki/Bromoethane https://en.wikipedia.org/wiki/Benzene https://en.wikipedia.org/wiki/Hydrogen_chloride http://www.sigmaaldrich.com/catalog/product/sial/90367?lang=en®ion=EE http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/friedel-crafts-alkylation.shtm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
