XIV saj. teisel poolel langesid VL piiskopkonnad Liivi ordu s6ltuvusse, iseseisvuse s2ilitas vaid Tartu piiskopkond. Saj. l6pus asuski orduvastase liikumise eesotsa Dietrich Damerow (Preisimaalt p2rit, Pariisi ylikoolis 6ppinud) (Tartu piiskop). Tema laialdased sidemed Euroopas aitasid leida kyllaltki suurt v2lisabi. 1396 a. s6jak2igul ryystati Tartu piiskopkonna maa, vallutati linnused va. Toomem2e linnus Tartus. Tekkinud tylid lahendati Danzingi kongressil kuna puhkenud probleemid olid rahvusvahelise kaaluga. Kongressil osalesid k6ik VL poliitiliste j6udude esindajad. Kongressil otsustati et Riia piiskop peab olema ordu liige, ordu ei tohtinud enam n6uda vasallide ja piiskopkondade osav6ttu ordu s6jategevusest. Laiendati vasallide p2randamis6igust l22nidele ja tugevdati nende seisundit moodustades nyyd silmapaistva poliitilise j6u. XV saj j2tkusid sisev6ilused VL. Vasallid kaldusid rohkem ordu kui piiskopkonna poole
vajasid ka riikidevahelised suhted uuel tasandil korrastamist. Prantsusmaa vastu sõdinud ja Napoleoni põrmu paisanud riigid olid valmis otsima nn Euroopa kooskõla. See tähendas riikidevaheliste kokkulepete sõlmimist ja kooskõlastatud põhimõtetest kinnipidamist rahvusvahelistes suhetes. Võitjariigid võtsid endale voli käituda suurriikidena, kel on õigus otsustada ka väiksemate territooriumide ja nõrgemate riikide eest. Nimetatud sihid olid päevakorral Viini kongressil, mis tuli kokku 1814.aasta septembris. Viini kongressil etendasid keskset rolli võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Sugugi tähtsusetu polnud ka Prantsusmaa, kelle välisminister suutis edukalt oma riigi huve kaitsta. Viinis olid kohal üle 250 riigi esindajad, kes läbirääkimiste ja diplomaatiliste kohtumiste kõrval sisustasid oma aega üsna ohjeldamatu pidutsemisega. Erimeelsustest hoolimata tunnistasid
1814-1814. See kongress oli vajalik selleks, et taastada riigi piirid Euroopas, sest Napoleon oli neid muutnud, nn vana korra taaskehtestamiseks. Seda kongressi on nimetatud ka tantsivaks kongressiks, sest õhtuti aja sisustamiseks korraldati palju seltskondlikeid üritusi, kus tantsiti palju valssi. Hoolimata sellest, et Prantsusmaa oli kõikides probleemides, mis 18.saj-19.saj algul põhiline osaleja, Prantsusmaad koheldi kongressil täieliku austusega. Bourbon'ide dünastia oli taas olemas. Louis XVI ja XVIII, Louis XVII-d pole reaalselt kunagi olemas. Louis XVII oli tapetud kuninga poeg, kes revolutsiooniaegsel ajal suri. Kunn suri. 2 erandit, mida tegid kongressi tüübid. Kongress oli rahul Saksa väikeriikide ühendamisega. Teine erand oli Rootsi, Rootsis 1 kuningas oli võimult kõrvaldatud, probleeme tervisega, valitsejaks oli saanud kõrvaldatud kuninga onu, kunnil polnud järeltulijaid, toimus Napoleoni
Viini kongress I Euroopa ümberkorraldamise põhimõtted TV 83. Miks oli vaja kokku kutsuda Viini kongress? · Määrata kindlaks sõdade järgsed riikide piirid · Tasandada Euroopa riikide vahelisi vastuolusid, et vältida tulevikus sõdu. · Taastada Prantsuse revolutsiooni eelne kord, nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas restauratsioon Millistest põhimõtetest lähtuti Viini kongressil Euroopa nö. korrastamisel? Selgita. 1) restauratsiooni põhimõttest vana korra taastamine 2) legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõttest peeti seaduslikuks dünastiate pretensioone 3) solidaarsuse põhimõttest kohustuti kooskõlastatult tegutsema igasuguse revolutsioonilise ja liberaalse liikumise vastu. 4) tasakaalu põhimõttest seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal II Tasakaalu põhimõtte ellurakendamine Viini kongressil jagati ümber mitmeid valdusi. Näiteks:
prantsusmaa purustamiseni. Napoleon loobus troonist 1814 ja talle anti Elba saar eluaegseks valduseks. Säilitas keisri tiitli. 3. Uue euroopa põhimõtted Legitiimsuse põhimõte ehk seaduslikkuse põhimõte, sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Tasakaalupõhimõte pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistes tugevamaks. Julgeoleku põhimõttest lähtuvalt ümbritseti prantsusmaa puhverriikidega. 4. Viini kongressil 216 euroopa riiki, inglismaa, Preisimaa, Venemaa, Austria 5. Saksa vabadusliikumise põhjused . tagurluse maha surumine, pooldas vabadust. Tagajärjed hirmutas võimukandjaid, oli vastumeelt ka teistele euroopa riikidele: 6. Kreeka põhjused iseseisvuse saavutamine Tagajärjed selle saavutamine ei tasanda sisepinget Kreekas 7. 1848-49 revolutsiooni põhjused kodanlus soovis poliitilist võimu aadliga jagada. Nõuti põhiseaduslikku riigikorda, demokraatlike vabadust
ühegi vastuhäälega välja Eesti riikliku iseseisvuse. Kuidas aga taastati Eesti Vabariigi iseseisvus? 1. juunil 1989 moodustati Endel Lippmaa ettepanekul Nõukogude Liidu Rahvasaadikute kongressi komisjon, et anda hinnang NSVL- Saksamaa kokkuleppele. Eestit esindas seal 48 saadikut. Eesti poliitikute suureks saavutuseks oli MRP salaprotokollide mille koopiad E.Lippmaa oli USA-st ära toonud, avalikustamine ja nende õigustühiseks kuulutamine. Kongressil võeti vastu otsused, mis andsid Balti riikidele, seega ka Eestile, võimaluse eralduda NSV Liidust. Taheti ka läbi viia suvenäärsusdeklaratsioon, mis tähendab, et Eestile kuulub kohtuorganite näol kõrgeim võim oma riigi territooriumil, kuid see kuulutati kehtetuks NSV Liidu Ülemnõukogu poolt. Seevastu tegid Eesti saadikud ettepaneku võtta kongressil vastu otsus Eesti NSV üleminekust majanduslikule iseseisvusele, mis mõne aja möödudes ka teoks sai, sest vastu võeti Baltikumi
1) Kes otsustasid pärast Napoleoni purustamist Euroopa saatuse üle? 1814-1815. aastal kogunesid Euroopa valitsejad Viingi kongressile, et taastada Euroopas ,,rahu ja kord" . Kongressil valitses üldine soov asjad panna paika nii nagu need varem olid olnud. Austriat esindanud diplomaadi Metternichi juhtimisel, lepiti kokku põhimõtetes, mis pidid taastana suurriikide üksmeele ja restauratsiooni ning tõkestama revolutsiooniliste vaadete levikut. Nii palju kui võimalik, anti võim tagasi endistele kuningatele ja nende troonipärijatele. Lepiti kokku, et edaspidi tagavad Euroopas rahu neli suurriiki: Suurbritannia, Venemaa, Austria ja Preisimaa.
Tööleht 8. klass Euroopa pärast Viini kongressi 1. Viini kongress. a) Millal toimus? Viini kongress toimus 1814 september kuni 1815 juuni. b) Mis oli eesmärk? Prantsuse revolutsioonist alguse saanud segadused ja sõjad olid räsinud Euroopat üle 20 aasta. Napoleoni vallutused olid kujundanud ümber peaaegu kogu Euroopa poliitilise kaardi. Seetõttu valitses kongressil üldine soov panna asjad tagasi paika nii, nagu need olid olnud varem ning lisaks luua uus rahvusvaheliste suhete süsteem. c) Kes olid tähtsamad otsustajad? Viini kongress oli põhimõtteliselt nagu üks suur poliitika laager, kuhu tulid kokku sajad diplomaadid üle Euroopa. Seal ilusas Viini linnas nad veetsid aasta aega arutledes, mida peaks edasi tegema. Austriat esindanud osava diplomaadi vürst
Otsustavad sündmused arenesid 24.-26. oktoobrini. Kasutades soodsat poliitilist momenti, s.o. Ajutise Valitsuse jõuetust ja vähest otsustavust kriitilises olukorras, arreteeriti ööl vastu 26. oktoobrit Ajutine Valitsus ja kuulutati võim üleläinuks nõukogudele. Ametlikel andmetel sai surma 6 ja haavata 50 inimest. Moskvas olid aga ägedad tänavalahingud ja ohvrite hulk palju suurem. Võimu üleminek vormistati 26. oktoobri öösel II nõukogude kongressil, kus moodustati ka esimene üheparteiline nõukogude valitsus. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ning valitsust Rahvakomissaride Nõukoguks. Selle esimeheks valiti V. Uljanov-Lenin. Kongress võttis vastu rahu-ja maadekreedi. Rahudekreediga pöörduti kõikide sõdivate riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi. Maadekreet tühistas aga mõisnike suuromanduse ja kuulutas maa ülemineku nõukogudele ja maakomiteedele.
vangistatud isikuid · piirati julgeolekuorganite omavoli · astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega · alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga · üritati stalinistide asemel Kesk-ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid · liiduvabariikidele anti rohkem õigusi Sulaperiood · kujunes Beria vastane vandenõu: Beria arreteeriti 26. juunil 1953 ja lasti sama aasta detsembris maha · järk-järgult käks võim Nikita Hrustsovi kätte ·NLKP XX kongressil 1956 .a. veebruaris mõistis Hrustsov hukka isikukultuse · püüdis normaliseerida suhteid lääneriikidega · Ungari ülestõusu mahasurumine jahendas suhteid vaid hetkeks · ka NSV Liidus ei järgnenud Ungari taasalistamisele reaktsiooni, vaid sula jätkus 1957-1969 · Nõukogude kosmonautika kuldajastu · 1957 Maa esimene tehiskaaslane · 12. aprill 1961 Juri Gagarini kosmoselend 1959 USA visiit improvisaator · ta tagandas Ministrite Nõukogu esimehe Bulganini ja võttis tema
reformide aeglust. KGB agendid viisid Gorbatsovi käsul haige südamega Jeltsini vägisi Linnakomitee pleenumile, kus ta 11. novembril kõrvaldati ametist. NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi esitati Jeltsin kandidaadiks riigi suurimas valimisringkonnas Moskvas ning ta valiti Nõukogude Liidu rahvasaadikuks. Tema poolt hääletas 89.4% valijatest. 3 Esimesel Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil esitati Jeltsin kandidatuuri NSV Liidu Ülemnõukogu esimehe kohale alternatiivina Mihhail Gorbatsovile, kuid Jeltsin taandas oma kandidatuuri, viidates parteidistsipliinile. NSV Liidu Ülemnõukogu valimistel ei kogunud Jeltsin vajalikku arvu hääli, kuid Aleksei Kazannik loovutas talle oma koha Ülemnõukogus. Jeltsin oli detsembrini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu liige ning juunini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu ehitus- ja arhitektuurikomitee liige
linnavolikokku ja septmebris osales Eesti demokraatlikus nõupidamises. Novembrist 1917 kuulus ta Eestimaa Nõukogude TK-sse, kus juhtis toitlus- ja rahandusosakonda. Viktor oli oktoobrirevolutsiooni ajal 4. novembril asutatud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee aseesimees. Sakslaste Eestisse saabumise järel veebruaris 1918 läks ta tagasi Venemaale. Venemaal olles osales ta Ülevenemaalisel Erakorralisel Nõukogude Kongressil Eesti delegaadina. Seal valiti ta Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmeks. Pärast Saksa okupatsiooni lõppu (novembris 1918) tuli ta tagasi Eestisse illegaalsele parteitööle. Eestimaa kommunistlike organisatsioonide konverentsil valiti ta Kommunistliku Partei Eesti KK-sse ja määrati Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu Siseasjade Valitsuse juhatajaks. Kingissepp oli üks EKP I ja II kongressi ettevalmistajatest ja korraldajatest.
Viini kongress • Pärast Prantsuse Suure armee purustamist, Pariisi alistamist ja Napoleoni Elba saarele pagendamist kogunesid Euroopa riikide esindajad 1814. aasta septembris Viini, et kujundada Euroopa tulevikku. • Viini läbirääkimiste ehk kongressi alguses domineeris "Suur Nelik" – Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria. Pärast Napoleoni ootamatut tagasipöördumist ja tema võimu lõplikku murdmist, Viini kongressi süsteem • Viini kongressil olid Euroopa korrastamisel lähtekohaks järgmised põhimõtted: • Legitiimsuse ehk seaduslikkuse põhimõte – Euroopas taastati enne 1789. a valitsenud dünastiate võim (v.a Rootsi ja Saksa-Rooma keisririik). • Julgeoleku põhimõte – ümber Prantsusmaa loodi puhverriikide ehk vaheriikide tsoon, mis pidi välistama Prantsusmaa ja teiste suurriikide otsesed kokkupõrked. Viini kongressi süsteem • Tasakaalu põhimõte – ükski
Parteitööl.Komsomolisuunamisega saadeti Hrustsov õppima Moskvasse Tööstusakadeemiasse, kus valiti Tööstusakadeemia parteikomitee sekretäriks. Akadeemia lõpetas ta 1929. aastal.1931. aasta jaanuarist oli Hrustsov ÜK(b)P Moskva linna Baumani rajoonikomitee ja seejärel Krasnopresnenski rajoonikomitee sekretär. 19321934 töötas ÜK(b)P Moskva linnakomitee 2. ja pärast 1. sekretärina, seejärel ÜKP Moskva Linnakomitee 2. sekretärina.ÜKP XVII Kongressil 1934. aastal valiti Hrustsov ÜKP KK liikmeks ja 1935. aastal valiti ta ÜKP Moskva linna ja oblasti parteiorganisatsiooni juhiks 1. sekretäriks.1935 1938 aastatel oli ta ÜK(b)P Moskva linna ja oblasti KK 1. sekretär. Tegevus NLKP kk peasekrätärina 1953. aasta septembris sai Hrustsov parteijuhiks ning mõne aasta jooksul suutis ta võimult tõrjuda ka oma pealmised konkurendid. Hrustsov jätkas valitseva reziimi vägivallapoliitika pehmendamist ja
mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. · Riigimaksude kehtestamine ning kulutuste poliitika kujundamine · Järelvalve teostamine täitevvõimu asutustele · Samuti on neil õigus näiteks välja kuulutada sõda või sõjaseisukord, reguleerida kaubandust, ametisse määrata föderaalkohtuid ja kehtestada kodakondsus- ja immigratsiooninorme, lisaks sellele trükkida raha. · Presidendi suhtes on Kongressil küllalt suur võim. Alamkojal on ühtlasi õigus süüdistada presidenti, asepresidenti või mõnda muud riigiametnikku riigireetmises, korruptsioonis või mõnes muus suures väärteos ning õigus ainukesena uurimist läbi viia. Senatil on ainukesena õigus ametisse nimetada presidendi kabinetiliikmeid, samuti saadikuid ja föderaalkohtunikke. · Presidendil on veto- ja tagasilükkamisõigus, millega ta põhiliselt Kongressi tegevust kontolli all hoiabki.
20 a vangistusega. Kohus Krõlenko üle (Oli justiitsasjade rahvakomissar) kestis 20 min, protokolli pikkus oli 19 rida. Kohtuotsus mahalaskmine. Mitmed Stalini lähimad kaastöötajad surid kahtlastel asjaoludel. Aktiivne trotskismiga võitleja Frunze suri 1925.a operatsioonilaual. Felix Dzerzinski tema süda jäi seisma, kui pidas kirglikku kõnet opositsiooni vastu KK juulipleenumil 1926. aastal. Stalini isikukultuse kujundamises on suur roll Vorosilovil. Partei 14. kongressil 1925. a teatas ta, et Partei KK Poliitbüroo kõige tähtsamaks liikmeks on Stalin. 1929. a trükkis ta artikli "Stalin ja Punaarmee". Seal ülistati Stalinit Kodusõja võidus. NB! Siit hakkas kodusõja ajaloo teadlik võltsimine. 1938. a ilmus Partei ajaloo lühikursus. Seal oli kirjas, et revolutsioonil oli 2 juhti Lenin ja Stalin. 1932. a suri Stalini naine. Surma asjaolud on segased. Kas oli tegemist enesetapuga või oli mängus Stalini käsi
Asutatud 01.10.1994. Peab ennast 1920. a. loodud Vene Rahvusliku Liidu õigusjärglaseks. 09.03.1996 ühineb VEE-ga Vene Rahvapartei (VRP). 25.10.1997 moodustavad rühm VEE-st lahkunud liikmeid Vene Ühtsuspartei (VÜP). 21.12.2002 ühinevad VEEga Vene Balti Erakond Eestis (VBEE), Vene Ühtsuspartei (VÜP) ja Erakond Eestimaa Ühtsus (EÜ). Oktoober 2007 kiidab erakond heaks ühinemise Konstitustioonierakonnaga (KP). Lõplik ühinemine peakskinnitatama ühisel kongressil 08.12.2007. Konstitustioonierakond (KP) kaalub samal ajal ka liitumist Eesti Vasakparteiga (EVP), kelleg aga liitumise välistab Vene Erakond Eestis (VEE). osalemine Riigikogu valimistel: "Meie Kodu On Eestimaa!" 199 5,87 % 31 763 6 Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) 5 Vene Erakond Eestis (VEE) 199 2,03 % 9 825 - Vene Erakond Eestis (VEE) 9 200 0,20 % 990 - Vene Erakond Eestis (VEE) 3 200
08.12.2007 pidi toimuma Konstitutsioonierakonna ja Vene Erakonna Eestis ühinemine. Eelnevalt oli kõik ühinemisdokumendid heaks kiitnud Vene Erakond Eestis, Konstitustioonierakond aga lükkas otsustamise detsembris toimuvale kongressile. 01.12.2007 kiitis erakonna volikogu heaks liitumise Vene Erakonnaga ja Eesti Vasakparteiga Eestis, samas viimasega pole käimas veel ametlikke liitumiskõnelusi. Samuti otsustati lükata erakonna kongress päeva võrra edasi, 9. detembriks. Kongressil otsustati alustada liitumisläbirääkimisi nii Vene Erakonnaga Eestis kui ka Eesti Vasakparteiga. Kongressi enamus leidis, et kavandatava ühendpartei ideoloogia peaks olema vasakpoolne. 12.05.2008 pidid Vasakpartei ja Konstitustioonierakond allkirjastama ühinemisleppe, mille kinnitasid samal päeval mõlema erakonna kongressid. 28.06.2008 kinnitatati ühinemine algul mõlema erakonna kongressil ja hiljem ühisel ühinemiskongressil. Uueks nimeks sai Eestimaa Ühendatud Vasakpartei.
Võrumaa ürgseid tagamaid, primitiivseid kooliolusid, autori-külakoolmeistri seiklusrikast elu, markantseid talu- ja ametimeeste tüüpe ning viimaks kunstiõpilase rasket elu Riias ja Peterburis sealsete rahvusgruppide taustal. Teose lõpul jõuab autor 1917.aasta revolutsioonide pealtnägemiseni; muuseas kirjeldab ta poolehoiuga Lenini esinemist esimesel ülevenemaalisel tööliste ja soldatite saadikute nõukogude kongressil Petrogradis. · "Laane kurus"(1935) on seikluslik jahilugu. · "Ohvrikivi" (1937 ) on rahvapärimuse kogu. · ,,Metsajärv" (1940) ja ,,Kuldne laev" (1938) on noorsoole kirjutatud memuaarilised jutukogud. · "Õngitsemas" (1946) on jutt kaapüügist, kust algajad kalamehed saaksid omale häid nippe. · "Noorusmaa"(1947) Lugesin jutukogust ,,Metsajärv" lugusid ,,Võu lell", ,,Tonditants", ,,Rahakatel", ,,Tont tare taga", ,,Vana vares", ,,Metsajärv"
· isikukultus omandas seninägematu ulatuse · hakati võitlema ,,läänestumise", st lääne teaduse ja kultuuri saavutuste vastu. Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika · võimupüramiidi ladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo. Selle nooremate ja vanemate liikmete vahel ägenes võimuvõitlus · Rahvakomissaride Nõukogu nimetati ümber Ministrite Nõukoguks · Kommunistliku partei XIX kongressil 1952 püüdis Stalin teha partei juhtimises selliseid muudatusi, et tema lahkumise järel poleks kellelgi kohe võimalik omandada tema positsiooni ja aupaistet. Partei nimetuseks sai nüüd Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Kõige tähtsamaid asju otsustas viisik: Stalin, Malenkov, Beria, Hrustsov, Bulganin Majandus · 1945.a. moodustas NSV Liidu tööstustoodang 91% ja põllumajandus 69 % sõjaeelsest
osad neist jõudsid Vene sõjaväe ridades hiljem ka Pariisi, lisaks saabusid inglaste ja rootslaste laevastikud Eesti rannavetesse. Napoleoni sissetungi ajal Venemaale tungisid tema liitlased aga Riia alla ja kardeti sedagi, et järgnev rünnak võib nad ka Eesti alale tuua. Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning riikidevahelised suhted vajasid samuti korrastamist. Viini kongressil, mis toimus 1814.a septembris, oli sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal Euroopas ja taastada vana kord, järgides kolme Viini Kongressi põhimõtet. Nendeks olid: legitiimsus e seaduslikkus (eesmärk taastada enne 1789. a-t valitsenud dünastiate võim ja valdused), julgeolek (Prantsusmaa kui rahurikkuja ümber moodustada puhverriigid, et vältida uusi rünnakuid), tasakaal (suurriikide vahel säilitada teatav võrdsus, et ükski ei muutuks teistest oluliselt võimsamaks).
``Mis teeb 19. sajandist uusaja?`` Piibe Kadak 10A Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. 19. sajandil- Napoleoni sõdade järel kutsusid võitjariigid Viinis kokku rahvusvahelise kongressi- Viini kongressi. Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa. Kongress taastas Bourbonide dünastia võimu Prantsusmaal ja Hispaanias ning endiste valitsejasuguvõsade võimu enamikus Itaalia riikides, taastati Sveitsi konföderatsioon. Inglismaa positsioon maailmas oli tugevnenud
tee on alustada sõda. Sõda toimus nii maailmamerel kui maismaal. Sõja keskpunktiks kujunes Krimm. 1855 a. sai Venemaa lüüa, kui Venemaa vastased riigid Prantsusmaa, Inglismaa, Türgi ja Sardiinia vallutasid Sevastoopoli. Sõda lõppes 1856 a. Pariisi rahuga, mis kinnitas Venemaa lüüasaamist. Sõjas suri üle poole miljoni inimese, kellest suurem osa suri haiguste tõttu. Tulemused: · Kaotati Venemaa ja Türgi laevastik Mustal Merel · Viini kongressil 1814 a. (põhilised riigid Saksamaa/Preisimaa, Venemaa, Inglismaa ja Holland Prantsusmaa/Napoleoni - vastu sõdinud riigid) paika pandud jõudude vahekord muutus. Venemaast sai rahvusvaheliste küsimuste otsustamises teisejärguline riik. Valitsevateks riikideks tõusid Inglismaa ja Prantsusmaa. · Euroopa kaardile astus uus tugev riik Saksa keisririik. · Türgis süvenes poliitiline ja majanduslik sõltumine suurriikidest. · Suri pool miljonit inimest.
Karina Ivantsuk 9.a 5. märts kell 21.50 Stalin suri. Beria suhete parandamiseks läänega loobumine sotsialismist SDVs liiduvabariikide etteotsa kohalikud Beria arreteeriti 26. juunil, hukati detsembris 195557 võimuvõitlus Malenkovi ja Molotoviga Sula Rehabiliteerimine koju said Saksa ja Jaapani sõjavangid liiduvabariikide õigusi suurendati isikukultuse hukkamõistmine XX kongressil Stalini matmine 953 IdaBerliini ülestõus 1956 Poola ülestõus, Ungari ülestõus, Suessi kriis 1961 Berliini müür 1962 Kuuba kriis Malenkov suurem tähelepanu sotsiaalsetele oludele, palkade ja pensionite tõus Kosmosetehnika areng 1957 sputnik 1961. 12. apr Gagarin Hrustsov kampaaniad: uudismaad, maisi kasvatamine jne 1959 parteikongress: sotsialism on lõplikult võitnud, kommunism
tegevust ja nenede vahel kujunes välja liit kus vormiliselt oli esimene mees kuningas kuid poliitilisi otsuseid teostas Bismarck. Kuid ta ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega vaid tegutses oma äranägemise järgi. Ta tegutses kinnitamata eelearvega ja teostas sõja väe reformi.1846 võideti koos Austriaga Taanit ja võideti tagasi oma alad. 1866 provotseeris Austria Preisi sõja kus Austria valusalt lüüa sai ning kaotas ülemvõimu Põhja Itaaliaja Saksa aladel. Viini kongressil loodud Saksaliit ja asemele loodi 1876.aastal Põhja Saksa Liit mille kõrgem võimuorgan oli Riigipäev ja liidu kantsleriks sai Bismarck .Tänu liidu loomisele algas Sakasmaa poliitiline ja majanduslik ühtlustumine.1870 püüdis Prantsusmaa takistada Saksamaa ühinemist kuid lõpuks alistus. 1871 Kuulutati välja Saksa Keisririik kus säilisid kõik olemas olevad saksariigid. Keisririiig tasandil teostati ühtset Välis-, tolli-, rahandus-,kaitse- ja seadlusandlus poliitikat.
Hilisstalinism 1945-1953 Võimsus ja jõuetus - Sotsiaalmajanduslik kaos - Peaeesmärk aatomirelva loomina - Kontrollis suurt territooriumi Euroopas ja Aasias - Suur armee Sisepoliitika - Kõrgemat juhtkonda iseloomustas ebalevus - Rahvakomissaride Nõukogu -> Ministrite Nõukogu - Kommunistliku Partei XIX kongressil 1952 püüdis partei juht Stalin teha parteis selliseid muudatusi, et peale teda ei oleks kellelgi võimalik omandada sarnast positsiooni ja aupaistet. Uus nimetus Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei - Kõige tähtsamaid asju otsustasid Stalin, Hrustsov, Malenkov, Beria, Bulganin Majandus - Peaülesanne taastada purustatud piirkonnad, tööstuse ja põllumajanduse ennesõjaaegne tase ja see ületada
aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused...................................................... lk. 19 Kasutatud materjalid..................................................................................................... lk. 20 Ajalugu Jalgpalli maailmameistrivõistlused (ametlik inglisekeelne nimetus FIFA World Cup 'FIFA maailmakarikas') on maailmameistrivõistlused jalgpallis. Need toimuvad alates aastast 1930 iga nelja aasta tagant FIFA korraldusel. Aastal 1905 Londonis toimunud FIFA II kongressil arutati esimest korda jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamist. Plaani kohaselt pidi esimene MM toimuma 1906. aastal Sveitsis. Kui jõudis kätte võistlusteks registreerimise viimane päev 13. august 1905, selgus, et ei ilmunud ühtegi sooviavaldust. 1924. aasta olümpiamängudel jalgpallis võidu saanud Uruguay esindus tegi avalduse, milles soovis korraldada MM-võistlused juba 1925. aastal. Kuigi FIFA ütles neile ära, ei laitnud
1919-1920 kuulus Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võttis Vabadussõjas osa lahingutegevusest Pihkva all, pärast seda töötas kellassepa juures 1923-1931 õppis Tartu ülikooli filosoofia- ja õigusteaduskonnas, stuudiumi lõpetamata, kuulas peamiselt kirjanduse, rahvaluule ja ajaloo loenguid Noorpõlves harrastas sporti 1927 võitis Roomas üliõpilasolümpiaadi odaviskes esikoha 1936 viibis vaatlejana Berliini olümpiamängudel 1933 käis PEN-klubide kongressil Jugoslaavias ja tegi reise ka muudesse Euroopa maadesse ning Lääne-Aafrikasse 1934-1937 oli Tartu Draamateatri Seltsi teatrikunsti stuudio intonatsiooni ja lavapraktika õppejõud ning lavastaja 1930-1938 kirjutas rohkesti arvustusi ja teatrimärkmeid ajalehtedele ,,Päevaleht", ,,Vaba Maa" ja ,,Uus Eesti" 1938 siirdus Tallinna Eesti Draamateatri dramaturgiks 1940.aasta sügisel edutati ta Ühendatud Draama- ja Töölisteatri direktori asetäitjaks 1940
05.03.1953 Beria · Esimesena saavutas liidri postisiooni L. Beria · Tema juhtimisel parandati suhteid lääne riikide ja Jugoslaaviaga, pehmendati vägivalla poliitikat · Malenkov ja Hrustsov organiseerivad Beria-vastase vandenõu 1953 juunis ning kõrvaldavad ta võimult Stalini aegsetes kuritegudes süüdistades Hrustsov · 1953 sept saab paretijuhiks ja tõrjub varsti kõrvale ka Malenkovi · 1956 pidas partei XX kongressil ettekande stanilismi kuritegudest · H. valitsemisaega kutsutakse ka sulaajaks · Ta lootis, et 50ndate majanduse tõus jätkub ja kommunism saavutatakse kiirelt. · 1964 kõrvaldatakse võimult. Breznev · H. Järglaseks saab Leonid Breznev · Sisepoliitikas tugevnevad tagurlikud jooned. Stalin tuuakse taas ausse. · Kehtiv poliitiline süst ei suutnud aga maj arendada ja seda aega nim stagnatisooniajaks ehk seisakuajaks. · B
teiste poliitiliste noorteorganisatsioonidega. Tänaseks on ka nad vastu võetud ENL-i liikmeks. Koostööd teevad Noored Rohelised Eesti Loomakaitse Seltsiga, projekti Alusta Iseendast raames MTV Eestiga. Nad on ka osalenud mitmete aktsioonide korraldamises Alkoholi Vaba Eesti pöördumine, MTÜ Päästkem Eesti Metsad ühispöördumine ja üritus Tammsaare pargis Eesti metsade kaitseks. Noored Rohelised on osalenud juba ka olulistel välisüritustel Global Greens kongressil Brasiilias ja Coaliton Clean Baltic konverentsil Soome Karjalas. Noored Rohelised on ka suurendanud enda organisatsiooni juhatuse liikmete arvu kolmelt viiele. Lisaks valiti ka kaheliikmeline revisjonitoimkond. Noorte Roheliste just peab oluliseks, et just valitsuse tasandil jõutaks kokkuleppeteni, mis pidurdaks keskkonnaseisundi halvenemise ning keskenduks loodust, inimeste heaolu ning elujõulist majandust säilitavate lahenduste väljatöötamisele.
ja välispoliitikaalased lahkhelid keisriga põhjustasid 1890 Bismarcki errusaatmise. Saksamaa ühendamine Bismarcki üks peamine eesmärk oli Saksamaa ühendamine ja seda võimaldas tugeva armee loomine. Koos Austriaga purustati 1864. aastal Taani ja võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg. 1866. aastal provotseeris Otto von Bismarck Preisi-Austria sõja, kus Austria sai lüüa ja kaotas oma ülemvõimu Põhja- Itaalias ja Saksa aladel. Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemel moodustati Põhja-Saksa Liit. Põhja-Saksa Liit oli liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev. Riigijuhiks oli Preisi kuningas ja liidukantsleriks ehk valitsusjuhiks Otto von Bismarck. Põhja-Saksa Liiduga algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa. 1870. aastal algas sõda, mille prantslased kaotasid. Keisririik
(Kruus 1995 : 561)Pärast Vabadussõda töötas kellaseppa juures ning õppis 1923-31 Tartu ülikoolis filosoofia-ja õigusteadskonnas, stuudiumi lõpetamata, kuulas peamiselt kirj., rahvaluule ja ajaloo loenguid. Oli Tartus vabakutseline kirjanik. Noorpõlves harrastas Sütiste sporti, võitis 1927 Roomas üliõpilasolümpiaadil odaviskes esikoha, viibis 1936 vaatlejana Berliini olümpiamängudel. (Kruus 1995 : 561) Käis PEN-klubide kongressil Jugoslaavias 1933 ja tegi reise ka muudesse Euroopa maadesse ning Lääne-Aafrikasse. Oli 1934-37 Tartu Draamateatri Seltsi Teatrikunsti Stuudio intonatsiooni ja lavapraktika õppejõud ning lavastaja. 1930-38 kirjutas Sütiste rohkesti arvustusi ja teatrimärkmeid ajalehtedele ,,Päevaleht", ,,Vaba Maa" ja ,,Uus Eesti". (Kruus 1995 : 562) 1938 siirdus ta Tallinna Eesti Draamateatri dramaturgiks, 1940. a. sügisel edutati Ühendatud Draama ja Töölis direktori asetäitjaks
Sooviti ühtlustada Saksamaa poltiitikat, majandust ja juhtpositsiooni Euroopas. Hiljem võitles juba Saksamaa ülemvõimupärast maailmas. Otto von Bismarcki üks peamisi eesmärke oli Saksamaa ühendamine ja tugeva armee loomine võimaldas tal seda ellu viia. Bismarck provotseeris Austriaga, kes alguses aitas neil võita Taani. Austria-Preisi sõda lõppes Austria kaotusega ja Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Põhja-Saksa Liit oli vastavalt oma põhiseadusele liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev. Põhja-Saksa Liitu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki. Riigijuhiks oli Preisi kuningas. 1870. aastal puhkes Saksa-Prantsuse sõda, sest Prantsusmaa üritas takistada Saksamaa lõplikku ühendamist. Preisimaa koos teiste Saksa riikidega valmistus minu arvates sõjaks hästi ette ning see näitas tulemusi võites Prantusmaad
Bernadotte'i dünastia rajaja. 18061810 oli ta ka Pontecorvo vürst. Karl XIV Johanina Rootsi kuningana 1810. aastal valiti Bernadotte Rootsi troonipärijaks. Kuningas Karl XIII lapsendas ta ja marssali uueks ametlikuks nimeks sai Karl Johan. Ta sai veel Karl XIII eluajal Rootsi poliitika peamiseks suunajaks ja peagi asus ta koostööle Prantsusmaa vastastega. Ta juhtis Rootsi väed võidukasse Leipzigi ehk Rahvastelahingusse ja osales Viini kongressil. Seal otsustati Rootsi kuningale anda Soome ja Pommeri kaotamise kompensatsiooniks Norra, mis seoti 1814. aastal Rootsiga personaaluniooni. Tekkis Rootsi-Norra kaksikriik, mis lagunes 1905. Kuningana jätkas Karl Johan riigi poliitika suunamist, mistõttu kuningavõim säilitas Rootsis tunduvalt tugevama positsiooni kui teistes Põhjamaades. Pontecorvo vürsti tiitli andis Bernadotte'ile Napoleon teenete eest Austerlitzi lahingu võitmisel 2. detsembril 1805
tööliskond muutus marksistlike ideede kasvualaks ja väikestest haritlaste ringidest kasvas välja tolle aja mõjukaim poliitiline liikumine. Seejuures jäi Martna teoreetikuks, kelle kirjutised aitasid sotsialismi levikule hindamatult kaasa, ent kellele oli võõras praktiline parteipoliitiline tegevus. Ametivõimude silmis taunitava tegevuse eest pidi Mihkel Martna istuma suvel kuu aega vanglas. Pärast vabanemist jätkas aga kohe tööd, osaledes ka rahvaasemike kongressil Tartus, kus valiti aulakoosoleku abijuhatajaks. Pärast sõjaseaduse väljakuulutamist oli Mihkel Martna sunnitud põgenema. 1906 viibis ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Sveitsis, kus ta tutvus sealse sotsialistliku liikumisega. Seejärel toimetas ta lühemat aega Peterburis ilmunud töölislehe ,,Kiir" ja koostas ülevaate 1905. aasta sündmustest Eestis. Mihkel Jürissoni varjunime alla ilmunud raamat ,, Punased aastad" aga keelustati ja 1907 lahkus Martna taas Venemaalt
VAPSID Enel Tubin DSL - DEMOBLISEERITUD SÕJAVÄELASTE LIIT Asutati 1921. aastal Esimene Vabadussõja veteranide organisatsioon Algselt väga palju toetajaid: I kongressil 1921. aastal oli esindatud 50 osakond 5000 liikmega II kongressil 1922. aastal oli esindatud 148 osakond 44 000 liikmega DSL-i põhi eesmärk oli maareformi läbiviimine 1923. aastal, II Riigikogu valimistel, saadi üks koht Riigikokku – Heinrich Laretei Laretei oli 1925-26.aastail põllutööminister ja 1926.aastal siseminister Kaitseliidu taastamine 1925. aastal viis DSL-i likvideerumiseni, kuid osakond ja tuumik - Artur Sirk, Andres Larka ja Aleksander Seiman, jätkasid, mille alusel loodi Eesti Vabadussõjaliste Liit
põhiseaduslikku korda, nende peamiseks vaenlaseks sai sotsialism, mis taotles kõigi inimeste võrdsust ja õigusi vaestele töölistele. Liberalism Liberalismi pooldajad esitasid nii poliitilisi kui ka majanduslikke nõudmisi. Majanduslik liberalism sündis mõnevõrra varem, juba 18. sajandi teisel poolel, ning rõhutas täieliku majandusvabaduse tähtsust. Poliitiline liberalism tekkis 19. sajandi teisel kümnendil vastukaaluks Viini kongressil kokkulepitud absolutistliku valitsemisviisi taastamisele ja kodanikuõiguste allasurumisele. Liberaalse maailmavaate toetajaid oli kõige enam üha mõjukamaks muutuva kodanluse hulgas. Seda jagasid ettevõtjad, haritlased, juristid, kooliõpetajad, ajakirjanikud ja osa riigiametnikkegi. Kõige teravamalt protestisid liberaalid kaasasündinud eesõiguste ja alusetult jagatud privileegide vastu. Nad
kindralmajoriks Vältis otsest sõdimist, pigem kohtus sõduritega ja tegeles poliitikaga 1946. aastal valiti Leonid Ukraina K(b)P Zaporožje Oblastikomitee sekretäriks 1947. aastal autasustati Brežnevi Lenini ordeniga hiiglasliku metallurgiatehase avamise eest Zaporožjes 1950. aastal suunati ta Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariiki → 1950-52 oli sealse Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei) XIX kongressil 1952 valiti Leonid Keskkomitee liikmeks ja sealhulgas ka sekretäriks 1953 → Merejõudude Poliitilise Valitsuse ülem ning Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku Poliitilise Peavalitsuse asetäitja 1954 → NLKP Keskkomitee teine sekretär 1955 → NLKP Keskkomitee esimene sekretär NLKP XX kongressil valiti ta Keskkomitee liikmeks ja 1956 sekretäriks 1958 → NLKP Keskomitee Vene NFSV Büroo esimehe asetäitja 1960 → NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Uue valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai Lenin. Endine majandus-, rahandus- ja halduskord ning armee tuli likvideerida. Hakati looma uut sõjaväge Punarmeed. 1919. aastal Moskvas loodud Kommunistlik Internatsionaal (komitern) kuulutas oma II kongressil 1920. aastal välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmsele nõukogude vabariigi loomisele. Õnneks ei läinud nende plaan läbi. Kui Ülemaailmne revolutsioon oleks õnnestunud, oleks igal pool kehtestatud diktatuur, mis omakorda oleks tähendanud seda, et kõik teised poliitilised parteid ja organisatsioonid likvideeritakse või allutatakse kommunistliku partei täielikule kontrollile. Riigi valitsemine toimub partei diktatuuri alusel
kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13. novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. 1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. 1995. aasta sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni Koonderakonna ja Maarahva Ühendusega. Erakonna esimees Siim Kallas sai välisministriks. Valitsusse
valitsuse, selle juht? Millal moodustatakse Peale Peale Peale parlamendi- uus valitsus? presidendivalimisi presidendivalimisi valimisi Parteilise kuuluvuse President võib Erakondlik kuuluvus President peab osatähtsus kuuluda parteisse etendab suuremat ametiajaks peatama tähtsust parteilise kuuluvuse Valitsuse Kongressil pole Presidendi poolt Parlament võib tagandamine, õigust avaldada ametisse pandud umbusaldada üksikut umbusaldamine valitsusele peaministri võib ministrit või tervet umbusaldust parlament valitsust. Samas on tagandada, kuid siis valitsusel õigus
kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13 .novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9.detsembril 1994. Eesti Keskerakond. Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12.oktoobril 1991 Tallinnas.Erakonna esimees on Edgar Savisaar.Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub koos Reformierakonnaga,Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse
1862.a. kutsus Wilhelm I Preisimaa valitsusjuhiks 'tugeva käe' poliitikuna tuntud Otto van Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. 1864.a. koos Austriaga purustati Taani. Võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg. 1866.a. Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõja. Austria sai hävitavalt lüüa, kaotas oma ülevõimu Põhja-Itaalia ja Saksa aladel. Kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. 1867.a. moodustati Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki. See oli vastavalt oma põhiseadusele liitriik, kõrgeim võimuorgan Riigipäev. Riigijuht Preisi kuningas, liidukantsler Bismarck. Põhja-Saksa liidu loomisega algas Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustumine, mis oli kokkuvõttes oluline samm maa lõplikul ühendamisel. 1870.a. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa. Saksa-Prantsuse sõda
1988.aastal toodi esimest korda rahva ette muinsuskaitsepäevadel Eesti sinimustvalge lipp, see oli suur samm rahvale, kes soovis ülekõige saada iseseisvaks ning vabaks võõrvõimu alt.Rahvuslik tõusulaine kulmineerus ka lauluväljakul suurüritusega ,, Eestimaa laul". Sel aastal toimus ka ühiskonna politiseerumine ja omariikluse taastamine.Selleks loodi esimene Eesti poliitiline erakond, mis kandis nime Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille eestvedajaks oli Lagle Parek. I Rahvarinde kongressil võeti vastu liikumise üldprogramm, harta ja resolutsioonid ning lisaks sõlmiti liiduleping .Selle kõige survel hakkas EKP Rahvarinde seisukohti, soovi rahvuslipu ja riigikeele väljakuulutamist omaksvõtma,lahkuma pidid ka mõned vanameelsed juhid,aset leidsid ka suuremad interliikumised . Poliitiliseks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel,loodi kodanike komiteed.1989.aastal võeti vastu keeleseadus,millega eesti keel võeti riigikeeleks,
· Krimmi sõda (1853-1856) Algas vaid Vene-Türgi sõjana, peagi kasvas · suurriikidevaheliseks konfliktiks. Lahinguid peeti nii maismaal kui ka merel. · Keskne sõjatander oli aga Krimm, kus asus · Sevastoopol. 1855. aasta sügisel vallutatigi Sevastoopol, · mille langemine otsustas sõja saatuse. 1856. aasta kevadel sõlmiti Pariisi rahu, mis · kinnistas Venemaa lüüasaamise. Uue jõudude vahekorra kujunemine Sõda muutis Viini kongressil paika pandud · jõudude vahekorda Euroopas. Kujunesid soodsad võimalused Saksamaa · kui ka Itaalia ühendamiseks. Euroopa kaardile astus uus tugev riik · Saksa keisririik. Türgi jaoks oli võit sõjas siiski negatiivsete · tagajärgedega. Osmani impeerium peale Krimmi sõda · 1866 moodustus Rumeenia riik. Aasta hiljem saavutas iseseisvuse Serbia. · 1877. aastal saavad iseseisvaks Montenegro ja Bulgaaria. ·
Tavapäraselt peetakse Hatshatur Abovjani meheks, kes rajas armeenlastele tee Tartusse. 3. septembril 1830 saabus ta ülikooli rektori F. Parroti kutsel Tartusse ning tudeeris siin eri teadusi, keeli ja kunste jaanuarini 1836. Tatust sai Abovjani vaimse taassünni linn. Siin kujunes tal oma sõpruskond, siin abiellus ta eestlanna Emilia Loosega. Kodumaale naasis H. Abovjan kirjaniku ja pedagoogina. Tema eeskujul saabusid Tartu ülikooli haridust omandama veel paljud armeenia noormehed, 19. sajandi keskel oli neid juba 25. Tartus moodustunud armeenlaste ringist kasvas välja armeenia kaasmaalaskond Eestis, Sergei Issakovi andmeil 1848. aastal. Sinna kuulus andekaid kirjanikke, teaduse-, kultuuri- ja ühiskonnategelasi kes on andnud oma osa armeenia kultuuri varasalve. Eestis on sündinud näiteks sellised laulud nagu ,,Teile, Arami pojad", ,,Tsitsernak", ,,Armeenia vein", ,,Armeenia neiud" ja ,,Tõstkem klaase, sõbrad", mis said hiljem üldrahvali...
ühinemisteni Rahvaliidu juht. 2000. aastal valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks. 2001. aastal valiti Arnold Rüütel selle koha pealt Eesti Vabariigi presidendiks. Kongressidel valitud aseesimehed olid järgmised: 2002. aastal Mai Treial, Ants Käärma ja Mario Sootna, 2003; aastal Mai Treial, Mario Sootna ja Jüri Saar; 2004.aastal Mai Treial, Jüri Saar, Mario Sootna ja Tiit Tammsaar; 2005.aasta kongressil valitud aseesimehed on Mai Treial, Ester Tuiksoo, Tiit Tammsaar ja Karel Rüütli. Rahvaliidu struktuur on üles ehitatud vastavalt Eesti Vabariigi territoriaalsetele haldusüksustele maakondadele. Kõigis 15 maakonnas on olemas ERL maakonnaorganisatsioonid, lisaks eraldi organisatsioonid Tallinnas, Tartu ja Narva linnas, kokku 18 allorganisatsiooni 10 000 liikmega. Erakonda juhib liikmete kongress, mis toimub vähemalt kord aastas. Kongressi vaheajal juhib
EESTI SPORT VABARIIGI AJAL 1920-1940 POPULAARSED SPORDIALAD Kergejõustik Jalgpall Korvpall Maadlus Võrkpall „KALEV“ SPORDISELTS Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. OLÜMPIAMÄNGUDEST 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka- rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga
WASHINGTON Ester Kaasik AJALUGU 17. saj Algonkinite hõimu Piscataway indiaanlased 1811 esimene asula Euroopa kolonistide saabumisel tõrjuti Läände Projekteeris ja ehitas välja Prantsuse päritolu arhitekt Pierre Charles L´Enfant (eeskuju Pariisi Versailles´lossi põhiplaanist) VALITSEMINE Valitseb kohalikult valitud linnapea 13 liikmeline linna volikogu USA kongressil osariigi suhtes ülemvõim (võimuses muuta Washingtoni kohalikke seadusi) USA PEALINNAKS SAAMINE 16 juuli 1870 kiitis USA residents selle otsuse heaks täpsed alad määras George Washington 17911792 tegid Andrew Ellicott ja tema assistentide uurimistöö föderaalala kohta ning paika pandi täpsed piirid (paigutati ka piirikivid , millest osad tänaseni säilinud) Nimi Columbia (the District of Columbia ) tuleb tolle aja (1871) USA poeetilisest nimetusest
terror Poliitiline vägivald hetman Kasakaväe juht Ukrainas,väejuht Poolas 17.s. kontinentaalblokaad Napoléon I katse lõigata Inglismaa ära mandrist (1806) vasallriik Suurriigist sõltuv riik,mis vormiliselt on iseseisev (vrd.nukuvalitsus,marionettriik) reaktsioon Tagurlus,vastupanu ühiskonna arengule,vana korra säilitamine Püha Liit 1815.a.Viini kongressil loodud Euroopa monarhide liit vana korra säilitamiseks Juulirevolutsioon 1830.a.revolutsioon Prantsusmaa. Juulimonarhia Kuningas Louis Philippe´i valitsemisaeg Prantsusmaal 1830-1848 (revoutsioonist revolutsioonini) kodanlus Ühiskonna keskklass (pankurid,poodnikud,haritlased,vabrikuomanikud jms). trikoloor Kolmevärviline lipp patriarh Kreeka ja vene õigeusu kiriku pea
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
