VAHELDUVVOOL on elektrivool, mille suund perioodiliselt induktiivtakistus. MAHTUVUSTAKISTUS tekib soojenevad ja seetõttu kaarduvad kui voolutugevus ületab muutub. PERIOOD (T) ‒ ajavahemik, mille jooksul vool läbib vahelduvvooluahelasse lülitatud kondensaatoris. etteantud piiri. MAANDUSKLEMM on ühenduses maja maandus ühekordselt kõik väärtused. SAGEDUS (f) ‒ perioodide arv Kondensaatori mahutavustakistus vahelduvvooluahelas on süsteemiga (pikse vardaga, uuemates pistikutes lisaks lisa sekundis, mõõtühik herts. TRAFO abil on lihtne muundada seda väiksem, mida suurem on kondensaatori mahutavus. klammina) selleks et inimene pistikusr voolu ei saaks.
Ühikuks 1 farad, kuid elektro- ja raadiotehnikas kasutatakse enamasti palju väiksemaid konensaatoreid, mille mahtuvust mõõdetakse mikrofaradites ja pikofaradites. Laadimine Et laadida kondensaatorit, tuleb anda selle ühele plaadile positiivne, teisele negatiivne laeng. See tähendab, et tuleb laenguid ümber paigutada, mis nõuab aga teatud tööd. Tehes laengute ümberpaigutamisel tööd, kulutatakse energiat, mis akumuleerub laetud kondensaatoris. Kuna kondensaatoris tekib seejuures elektriväli, võime rääkida, et kondensaatori laadimiseks kulutatud energia on muundunud elektrivälja energiaks. Selleks, et moodustada kondensaatori ühel plaadil positiivne ja teisel negatiivne laeng q, on kõige hõlpsam kanda see laing ühelt plaadilt teisele. Oletame, et kanname alumiselt plaadilt laengu q ülemisele plaadile. Sel juhul moodustub alumisel plaadil laeng q (negatiivsete laengute puudus) ning ülemisel q (negatiivsete laengute üleküllus)
1H = = = 1A 1A 1A ühik on henri 1 s Kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud Induktiivpoolon juhtmesüsteem, mis on loodud kindla mahtuvuse saamiseks kindla induktiivsuse saamiseks Homogeense elektrivälja tugevus kondensaatoris Homogeense magnetvälja magnetinduktsioon q N E = B = µ0 µ I 0 S Induktiivpoolis l Elektrivälja energia kondensaatoris Magnetvälja energia induktiivpoolis CU2 L I2
Ülesanne 6 Ringprotsess Aurujõuseade töötab Rankine'i ringprotsessiga. Aurukatlast juhitakse jõumasinasse ülekuumendatud veeaur rõhuga p1 ja temperatuuriga t1. Kondensaatoris valitseb absoluutne rõhk p2. Arvutada ringprotsessi termiline kasutegur. Kujutada ringprotsess sobivas mõõtkavas p-v- ja T-s-teljestikus abijoonte x=0 ja x=1 taustal. Telgedele kanda iseloomulike punktide arvväärtused. Algandmed: p1=0,8Mpa= 8 bar t1=280°C T1=280+273,15=553,15K p2=9kPa=0,009Mpa = 0,09 bar =? = Arvutused: Leian v1 valemist pv=RT1 v1=5,75 m3/Kg Leian veeauru diagrammilt: s1=s2= 7,17 Kg/(Kg·K) h1=3020 kJ/Kg h2=2397,5 kJ/Kg Leian tabelist p2 järgi: t3=t2=43,79°C
Kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud kindla Induktiivpool on juhtmesüsteem, mis on loodud kindla mahtuvuse saamiseks induktiivsuse saamiseks q Homogeense magnetvälja magnetinduktsioon E = Homogeense elektrivälja tugevus kondensaatoris 0 S N B = µ0 µ I induktiivpoolis: l 0 S N2
kõrgema temperatuuriga kehale. Soojuse tranfsormatsiooniks 2. Mis on külmutusagents? Aine abil kantakse soojust üle 3. Milleks kasutatakse soojuspumpa? Soojuspumpa kasuta ruumide ning sooja tarbevee kütmiseks 4. Mis on soojuspump? Lisakütmis võimalus 5. Mis osadest koosneb soojuspump? Aurusti, kompressor, kondensaator ja paisuventiil 6. Mis rõhud on soojuspumba erinevatel osatel? Aurustis on kõige madalam rõhk ja kondensaatoris on kõige kõrgem 7. Mis toimub aurustis? Külmutusaegnts kogub endasse välisõhust tuleva soojuse, ning aurustub 8. Mis toimub kompressoris? Kompressor surub aurustunud külmutsagentsi aru rõhu alla millest tulenevalt kuumeneb külmutusagents vähemalt 100 kraadini 9. Mis toimub kondensaatoris? Koondensaatoris toimub külmutusagentsi jahtumine mille tulemusel soojenevad köetavad pinnad. Külmutusagentsi jahtudes muutub ta uuesti vedelikuks. 10. Mis toimub paisuventiilis
1. Võnkering Koosneb kondensaatori mahtuvusest C ja induktiivsusest ja võnkering on võnkuv elektrosüsteem · Võnkeringe kasutatakse peamiselt vajaliku sagedusega signaalide selekteerimiseks (väljaeraldamiseks) või nende läbipääsu tõkestamiseks. · Sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit · Kõige lihtsam mõista vedrupendliga võrdlemise teel · Poolis võngub: magnetvälja energia, magnetväli, voolutugevus, pinge · Kondensaatoris võngub: elektrivälja energia 2. Resonants Võnkumise amplituud kasvab järsult · Tekib, kui sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkesagedusega · Leiab laialdast kasutamist omavõnkesagedusel 3. Elektromagnetväli Elektri- ja magnetnähtuste üldine alge. · Maxwelli teooria ennustab, et elektromagnetväli on võimeline levima iseenesest · Ennustab elektromagnetlainete olemasolu · Valgus liigub 300 000km/s
Kondensaatorite ühendused. Rööpühenduse korral mahtuvused liituvad, jadaühenduse korral on kogumahtuvuse pöördväärtus võrdne erinevate kondensaatorite mahtuvuste pöördväärtuste summaga. Kondensaatori mahtuvus Kondensaatori põhiomadus on mahtuvus, mida mõõdetakse faradites, ühiku tähis F. Kondensaatori korral on see analoogia õige ainult tinglikult, sest elektrone on alati ka täiesti tühjas kondensaatoris. Elektriskeemidel tähistatakse kondensaatoreid tähega C. Näiteks C12 tähendab kondensaatorit järjenumbriga 12. Järjenumbrist enam pakub huvi elemendi mahtuvus, mis trükitakse sinna numbrina või värvikoodi kirevate joontena. Reaalsetes skeemides on 1 F väga suur mahtuvus, enam-vähem nii suur on Maa mahtuvus. Enam kasutatavatel kondedel jääb see number mikrofaraditesse, 1 F = 10-6
Külmaringius Külmaringluse eri osad on omavahel ühendatud torudega ja moodustavad suletud süsteemi. Süsteemis ringleb külmaaine, mida pumpab kompressor. Külmaringius jaguneb kaheks pooleks: · Kompressori ja paisuventiili vahelist osa (kollane/punane) nimetatakse kõrgsurvepooleks. · Paisuventiili ja kompressori vahelist osa (sinine) nimetatakse madalsurvepooleks. Külmaaine (gaas) surutakse kompressoris kokku, mistõttu see kuumeneb. Külmaaine surutakse läbi kondensaatori. Kondensaatoris külmaaine jahtub ja kondenseerub, st muutub gaasilisest olekust vedelasse. Järgmisena läbib külmaaine kuivatusfiltri, kus vedelast külmaainest filtreeritakse välja mustus ja õhumullid. See kindlustab süsteemi tõhususe ja kaitseb seadme osi saastumise eest. Kuivatusfiltrist suunatakse külmaaine edasi paisuventiili juurde. Seda võib võrrelda paisutamisega. Enne paisutamist gaasi rõhk tõuseb, pärast seda aga langeb, sest gaas paisub
= C= k Fdef suurenemisel kirjeldab mahtuvus U misel kirjeldab jäikusteguri pöördväärtus k x2 Elektrivälja energia kondensaatoris Ep = Deformeeritud vedru potentsiaalne energia 2 1 q 2 (CU ) 2 C U 2 Ee = = = C 2 2C 2 Keha omadust säilitada oma liikumisolekut (keha inertsust) Juhtmesüsteemi omadust säilitada endas voolu (elektrilaengu
elektromagnet võnkumised. Kondensaatorile antud energia on koondunud kondensaatori kattete vahele elektrivälja energiana C*U2/2. Kuna kondensaatori ühel kattel on elektronide puudujääk teisel, aga ülejääk hakkavad nad ühelt kattelt teisele liikuma ja tekib elektrivool. Voolu kasv on aegalne induksiioni tõttu. Voolu kasvamine lõppep lui kondensaatori energia on täielikult muundunud magnetvälja energiaks. L*I2 /2. Vool kahaneb, sest magnetvälja energia muundub kondensaatoris elektrivälja energiaks kuid kondensaator laandub ümber kus oli elektronide ülejääk seal on nüüd puudujääk.Elektromagnet võnke perioodiks nim ajavahemiku mille vältel pinge kondensaatori kattetel või voolutugevuse võnkeringis muutudes alates teatud väärtusest saavutba uuesti selle väärtusenii suuruselt kui ka suunalt. Võnkeringis toimuvate elektromagneti võnke periood sõltub: 1)kondensaatori mahtuvusest, mida suurem mahtuvus seda aeglasemini kondensaator tühjeneb ja
Kui eeldame, et poolis R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse induktiivseks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xL = L = - L di / dt Pingelang pooli otstel edestab pooli läbivat voolu faasis 90 o võrra. Mahtuvuslik vahelduvvool Olgu vahelduvpinge rakendatud kondensaatorile C . Kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu kulgeb vooluringis vahelduvvool. Kui eeldada, et kondensaatoris R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse Pinge kondensaatoril jääb teda läbivast voolust faasis maha 90 0 võrra . 3.Valguse difraktsioon Difraktsiooniks nimetatakse geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ette jäävatest tõketest. See avaldub kõige selgemini valguse levimises geomeetrilise varju piirkonda.
Trafo on seade pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafosid kasutatakse elektrienergia ülekandel. 11. Mis on võnkering ja kirjelda seal toimuvat? Võnkeringiks nimetatakse süsteeme, kus võngesagedus on määratud. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Et võnkering tööle hakkaks tuleb kondensaator laadida alalisvool allika abil. Peale seda vooluallikas ühendatakse võnkeringist lahti. Kogu võnkeringi energia moodustub kondensaatoris olevast elektriväljaenergiast. Kondensaator hakkab ümber laadima läbi induktiivpooli. Kui voolutugevus on maksimaalne, siis kogu energia on üle läinud induktiivpoole magnetväljaenergiaks. Kui kondensaatori plaadid on ümber laadunud, siis voolutugevus on null ja kogu energia on üle läinud kondensaatori elektrivälja energiaks. 12. Mis on omavõnkesagedus? Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. 13. Mille kohta käib Thompsoni valem?
11 Määrata gaasi absoluutne rõhk anumas, kui anumaga ühendatud elavhõbedabaromeeter näitab 650mm Hg, atmosfääri rõhk elavhõbedabaromeetri järgi on aga 750mm Hg. Õhu temperatuur mõõteriistade seadistamise kohas on 0°C. p = 650mm Hg B = 750mm Hg T = 0°C = 273,15 K pabs = ? p = pman + B p = 650 + 750 = 1400mm Hg 760mm Hg = 101325 Pa 1400mm Hg = 1400*101325/760 = 186651,3 Pa 0,187 Mpa Vastus: Absoluutne rõhk anumas on 0,187 Mpa. 13 Auruturbiini kondensaatoris hoitakse rõhku 0,004 Mpa. Milline oleks vaakummeetri näit kilopaskalites ja mm Hg, kui baromeetri näidud on 735 ja 764mm Hg? B1 = 735mm Hg B2 = 764mm Hg p = 0,004 Mpa = 0,004*106 Pa pvaak = ? [kPa, mm Hg] p = B pvaak 760mm Hg = 101325 Pa 735mm Hg = 735*101325/760 = 97992 Pa 764mm Hg = 764*101325/760 = 101858 Pa 0,004*106 = 97992 pvaak pvaak = 97992 0,004*106 = 93992 Pa 94 kPa =
tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. See oletus tähendas elektri ja magnetvälja vaatlemist ühtsena.,seda nim Maxwell elektromagnetismiks. Maxwelli katse leidis kinnitust ,kuis elgus ,et muutuva elektrivälja levik toimub tõepoolest magnetvälja vahendusel. Vahelduvavoolu läbiminekul esineb kondensaatori mittejuhtivas vahemikus magnetväli,mille jõujooned parempoolsete pööristena ümbritsevad elektrivälja muutumise suunda.Kuna elektrivälja jõujooned kondensaatoris on suunatud ühelt plaadilt teisele ,siis on nii suunatud elektrivälja tugevuse muut E.Tugeneva elektrivälja korral on väljatugevuse muut välja endaga samasuunaline ning nõrgeneva välja korral vastassuunaline.Maxwell uuris ka väljade levikut täiesti tühjas ruumis, juhtmete ja kondensaatoriplaatide puudumisel.Magnetväli oli aktiivne osaline muutuse teostumisel.Selle kohaselt jõuab elektrivälja muutus ühest ruumi punktist teise magnetvälja vahendusel
turbiini labad pöörlema mis oma korda paneb generaatori tööle, mis hakkab elektrit jne. tootma. Edasi liigub veeldunud veeaur kondensaatorisse kus ta kondenseeritakse rõhule ja saavutatakse kuivusaste. seepeale suunatakse siis veeauruks tagasi ja hakkab uuesti otsast peale. 21. Tagastatav Rankine’i ringprotsess. Tagastatav (ideaalne) Rankine’i ringprotsess koosneb neljast osaprotsessist: auru isoentroopne paisumine aurujõumasinas, auru isobaarneisotermne kondenseerumine kondensaatoris, vee rõhu isoentroopne tõus pumbas, auru genereerimine ja ülekuumendamine aurugeneraatoris.Rankine ringprotsessis veeaur kondenseerub kondensaatoris täielikult. Seal ei pea vähetihedat niiset auru ühelt rõhult teisele komprimeerima. Vaid seda asendab pump. Pumba töö on oluliselt väiksem, kuid ühtlasi suureneb Rankine ringprotsessist lahkuv soojushulk. Rankine’i ringprotsessi kulg ja kuju Ts-
Pingelangud hakkavad kondensaatoril ja poolil kasvama ning Liigitus: võivad ületada toitepinge U mitmeid kordi. 1)k põhjal võib liigitada pinget tõstjateks, pinget alandavateks Jadaühenduses võib lõppeda läbilöögiga kondensaatoris. Ohustab inimesi. Rööpahelas tekib 2)faaside põhjal: 1-faasilised, 3--faasilised vooluresonants, kus haruvoolud IC ja IL võivad koguvoolus I olla palju kordi suuremad. Pool võib 3) jahutusviiside põhjal: õhkjahutus, õlijahutus, kombineeritud jahutus läbipõleda. (joonis)
(energiaks). Reaktiivvõimsust kasutatakse ainult vahelduva magnetvälja tekitamiseks. Mõõtühik on varr. Tähis var. Mahtuvuslik takistus Mahtuvus C on kondensaatori põhiparameeter. Mõõdetakse faradites. Tähis F. Alalisvooluahelas on kondensaator dielektrik. Vahelduvvoolul kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu on kondensaatori ahelas pidevalt vool. Vool kondensaatori vooluringis on võrdeline kondensaatori laengu muutumise kiirusega. Vool kondensaatoris on pingest 90° võrra ees. Mahtuvuslik takistus Suurust nimetatakse mahtuvuslikuks takistuseks. Mahtuvustakistus on pöördvõrdeline mahtuvusega ja vahelduvvoolu sagedusega. Ka kondensaatoril eraldub reaktiivvõimsus. Tähis Aktiiv- ja induktiivtakistusega vooluring Tegelikkuses esineb harva puhast induktiivsust, enamasti ei saa jätta arvestamata pooli mähisetraadi aktiivtakistust. Kuigi induktiivsus ja aktiivtakistus on ühe ja sama aparaadi või tarviti
Lahendus sõltub nii pingest kui ajast. Et saaks korraldada katseid ja neid võrrelda võetakse standardimpulss unipolaarne impulss. VoltSekund karakteristik on lahendusaja sõltuvus pingest. VoltSekund karakteristik matemaatiliselt: u(t) = U0(1+t/tt0) Voltsekund karakteristikud ühtlases ja mitteühtlases väljas: htlane Mittehtlane 3. 4. Paberõli isolatsiooni alg ja kriitilised osalahedused A) Pinge kestval mõjumisel Pinget tõstes tekib kondensaatoris kõigepealt koroona õli laguneb gaasilised laguproduktid. Kui osalahendused ei ole väga intensiivsed, laguproduktid lahustuvad oils ning gaasimulle ei teki seda nim. algosalahenduseks. Näivintensiivsus q = 1015...1013 C. Kui juba gaasimullid tekivad, jaguneb elektriväli ümber, tekivad intensiivsed lahendused kriitilised osalahendused q = 1011...109 C <= Võib läbi lüüa. Õli lahustuvus on piiratud: piiri saavutades läheb algosalahendus üle kriitiliseks osalahenduseks
Kirhoffi seadused- 1.seadus - koguvõimsusesse määrab Sõlmes koonduvate voolude vooluallika kasuteguri. algebraline summa on võrdne Maksimaalse kasuliku võimsuse nulliga. 2.seadus - Kinnises saame takistuste suhte juures kontuuris võrdub emj. R/r=1 kasutegur on siis 50% 3. Algebraline summa pinge Reaktiivtakistused - Kui langudega algebralise eeldada, et kondensaatoris R ~ summaga. 3. Pooljuhtventiil 0, siis vastavalt ohmi seadusele e. diood - Pooljuhtventiiliks on tekib takistus, mida pooljuhtkristall, kus on loodud nimetatakse mahtuvuslikuks auk- ja elektronjuhtivusega reaktiivtakistuseks ja piirkonnad ning nende tähistatakse XC=1/wC. 4. puutepinnal asuv tõkkekiht Isoprotsessid - protsess mille e.pn siire
seda suurem on pinge plaatide vahel ja seda rohkem tuleb kondensaatori täiendaval laadimisel tööd teha. Selleks et leida kogu tööd, mis tehakse kondensaatori laadimisel, tuleb katetele antud laengut Q korrutada mitte pinge lõppväärtusega U, vaid laadimisel esineva keskmise pingega. Pinge kondensaatoril kasvab võrdeliselt laenguga alates nullist kuni lõppväärtuseni U. Keskmine pinge kui pool algväärtuse ja lõppväärtuse summast on seega U/2. Laadimisel tehtud töö või kondensaatoris tekitatud elektrivälja energia avaldub kujul Ee=CU22. kus kogulaeng Q on mahtuvuse definitsiooni põhjal asendatud korrutisega CU ning pinge rollis esineb laadimisprotsessi keskmine pinge U/2. Oleme leidnud kondensaatori elektrivälja energia sõltuvuse plaatidevahelisest pingest ehk ühe plaadi potentsiaalist teise suhtes. Selle energia võib avaldada ka väljatugevuse kaudu. Kuna U=Ed siis plaatide kindla vahekauguse d korral on pinge U ja väljatugevus E omavahel võrdelised
Et vähendada neutronite kadu aktiivtsoonist, ümbritsetakse see neutronipeegeldiga, mis suunab aktiivtsoonist väljunud neutronid sinna tagasi. Aktiivtsooni ja peegeldit ümbritseb kiirguskaitse, mis sisuliselt on jahutussüsteem ja milles tsirkuleerib vesi või mingi teine jahutusvedelik. Eraldunud energia muudab vee aurugeneraatoris auruks, mis käivitab turbiini ja see omakorda generaatori. Oma töö ära teinud aur kondenseerub kondensaatoris ja suundub uuesti aurugeneraatorisse. Esimese juhitava ahelreaktsiooni pani käima USA teadlaste kollektiiv Fermi juhtimisel RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE BIOLOOGILINE TOIME Radioaktiivsus häirib elusorganismide rakkude tegevust, st vigastab rakke. Suure kiirgusdoosi korral hukkuvad elusorganismid. Kiirguse ohtlikkust suurendab veel see, et kiirgus isegi surmavates doosides ei tekita valuaistinguid. Kiirgus mõjutab ka pärilikkust ebasoovitavas suunas
eneseinduktsiooni elektromotoorsejõu. Kui eeldame, et poolis R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse induktiivseks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xL = L Pingelang pooli otstel edestab pooli läbivat voolu faasis 90 ' võrra. Kondensaatorit läbiv vahelduvvool(JOONIS. Parempoolne) Olgu vahelduvpinge rakendatud kondensaatorile C . Kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu kulgeb vooluringis vahelduvvool. Kui eeldada, et kondensaatoris R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xc=1/ C Pinge kondensaatoril jääb teda läbivast voolust faasis maha 90 0 võrra . Optika Fermat printsiip, valguse peegeldumis- ja murdumisseadus : Fermat' printsiip: valgus levib mööda sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg on minimaalne. Valguse sagedus ja lainepikkus Valguse värvuse määrab ära sagedus; muutub lainepikkus ja levimiskiirus. c = l * f
Seal toimuvad protsessid: aurustumine, alumise kütteväärtuse vahel. Alumine kütteväärtus on 27.Aurujõuseadme ringprotsess (Rankine'i rp). ülemisest kütteväärtusest väiksem põlemispro-duktides keemine, kondenseerumine, veeldumine, tahkumine, Rankine'i rp-s kondenseerub aur kondensaatoris oleva veeauru kondenseerumissoojuse võrra. Praktikas paljud kombineetitud protsessid. Nendes pr. võib osaleda täielikult. Protsessi osas3--4 komprimeeritakse vett. leiab kasutust peamiselt alumine kütteväärtus. Tahke ja
iga voldi ja meetri kohta nihkub vaakumis 8,85 · 10~12 kulonit, s.o. 55,3 · 106 = 55300000 elementaarlaengut. Järelikult need laengud on seal olemas (ilmselt virtuaalsetena). Enamasti iseloomustatakse isoleermaterjale suhtelise dielektrilise läbitavusega, mis näitab, mitu korda on antud materjali dielektriline läbitavus suurem vaakumi dielektrilisest läbitayusest. Kaks dielektrikuga eraldatud juhti moodustavad kondensaatori, mille mahtuvus on c S'£* = L T" m-m Laetud kondensaatoris on salvestunud elektrivälja -U C-U2 r [V-A-S-J] Polarisatsiooniprotsess võib toimuda suurema või väiksema kiirusega. Vaakumis toimub see elektromagnetvälja leviku kiirusega. Väga kure on elektronpolarisatsioon, mis seisneb aatomi elektronide nihkumises tuuma suhtes (toimub "10"1 sekundi jooksul). Tahketes ioonvõrega dielektrikutes toimub ioonide nihkumine - ioonpolari-satsioon "10"lj sekundi jooksul. Dipoolpolarisatsiooni korral (10"6..
Segaringprotsess Kaasaegsed kiirkäigulised diiselmootorid kasutavad samuti diiselkütuseid. Põlemis kamber on nii konstrueeritud, et põlemine esialgu isohoorne ja sellele järgneb isobaarne. p T v s 10.Aurujõuseadme ringprotsess (Rankine’i rp). Rankine’i rp-s kondenseerub aur kondensaatoris täielikult. Protsessi osas3—4 komprimeeritakse vett. joon1—2 kujutab auru isoentroopilist paisumist soojusjõumasinas algrõhult p1 kuni kondensaatori rõhuni p2. 2—3 auru täielikku isobaar- isotermilist kondenseerumist kondensaatoris. 3—3´vee tagastatavat adiabaatset komprimeerimist, 3´-4 vee isobaarilist kuumutamist aurugeneraatoris, 4—4´vee isobaar-isotermilist aurustumist
14 31. Gaasiturbiinseadme ringprotsess PV ja TS diagrammidel 32. Aurujõuseadme põhimõtteskeem. 33. Rankini ringprotsessi kujutamine TS diagrammil ( termiline kasutegur ja selle suurendamise võimalused) Rankine'i ringprotsessis, erinevalt Crnot' ringprotsessist, kus x3>0, kondenseerub aur kondensaatoris täielikult. Sellisel juhul ei komprimeerita protsessiosas 3-4 mitte väikese tihedusega niisket auru, vaid vett. Pumba poolt tarbitab 15 töö, tänu vee väikesele kokkusurutavusele on tunduvalt väiksem niiske auru komprimeerimiseks vajalikust tööst. Termodünaamilisele kehale aurugeneraatoris üleantud
keskmise kiirusega diislites soojuse ja võimsuse rakendusteks. Puiduõli tootmisprotsess on iseenesest lihtne. Ilma õhu juurde pääsuta olevat puitu kuumutatakse. Termolüüsi käigus puit laguneb ja lahkuvast gaasist kondenseeritakse maha keemilised ühendid. Kõrgekvaliteediline puit pannakse suurde õhukindlasse retorti (1), seal puit kõrbeb ning hakkab lagunema (ei põle) (2), eralduvad gaasid tugeva suitsuna. Need gaasid jahutatakse kiiresti kondensaatoris (3), mis muudab suitsu vedelaks. Saadud vedelik juhitakse pumba (4) abil läbi seitsme puhastusnõu (5-11) ja ühe suure filtri (12), sel moel eemaldatakse lisandid. Lõpuks jõuab vedelik suurde tammevaati (14). Sealt villitakse väiksematesse anumatesse ning turustatakse Puidu termolüüsi saadused? Puiduõli, tõrv, puidusüsi, puidugaas, Sulfittselluloosi tootmine? Keedulahuse keemiline koostis on: Ca (HSO3)2 + SO2+H2O. Niinimetatud toorehappe valmistamise operatsioonid on järgmised:
Külmutusagensina kasutatakse freooni R134A. Külmkappide külmutusseadmete külmatootlikkus on kokku 223,5kW. Külmikute seinte sooja läbilaskevõime on 0,4w/m2C. Kruvikompressorite külmatootlikkus on kokku 700kW. Külmakandjatena kasutatakse antifreez’i, tehnilist vett ja freooni ennast. Kruvikompressorid(laevaruumide jaoks) Kolbkompressorid(toidu jaoks) 70 Kolbkompressorid: - temperatuur aurustis -35°C, kondensaatoris 41°C - temperatuur aurustis -10°C, kondensaatoris 43°C - temperatuur aurustis 5°C, kondensaatoris 43°C - temperatuur aurustis 5°C, kondensaatoris 45°C Kondensaatorid on plaattüüpi. Plaadid on roostevabast terasest ja omavahel vasega kokku joodetud. Plaadid on kofreeritud erineva nurgaväärtusega nooltega terves plaadi laiuses. Mida suurem nurk, seda suurem on survelang ja seda suurem on soojusvahetus
sest erinevalt aurujõuseadmetest ei vajata siin soojusvahetuspindu soojushulga edastamiseks töötavale kehale. 54. Kui kõrge võiks olla kondensatsioon-aurujõuseadme kasutegur? Kuhu läheb põhiosa soojuskaost? Tavalises, ainult elektrienergiat tootvas kondensatsioonelektrijaamas aurukatlas genereeritud kõrgete parameetritega aur (t = 510 565 C, p = 9 MPa) paisub auruturbiinis rõhuni 2 5 kPa. Töötanud aur jahutatakse (kondenseeritakse) kondensaatoris ja tema soojus kantakse ära jahutusveega. Jahutusveega kantakse ära kuni pool kütuse soojusest. Vasturõhuturbiinis paisub aur suurema lõpprõhuni. 55. Mille poolest erinevad sisepõlemismootorite ringprotsessid? Erinevate kütuste kasutamise poolest. Otto mootoril lahja gaasisegu põletamisel ei teki oluliselt lämmastikoksiide. Diiselmootori korral kasutatakse Saksamaal suitsugaaside katalüütilist puhastust. 56. Millised on kaasaegsed tahkekütuse põletustehnoloogiad
Mis ühikutes mahtuvus- takistust mõõdetakse? 7. Ohmi seadus kondensaatoriga vahelduvvooluahelale. 8. Milline on ühe mikrofaradise mahtuvusega kondensaatori mahtuvustakistus 50 hertsise sagedusega vahelduvvoolule ja milline on kahe mikrofaradise kondensaatori mahtuvustakistus 50 hertsise sagedusega vahelduvvoolule? 9. Milline on vooluringi keskmine aktiivvõimsus? 10.Kas kondensaatoriga vooluahelas elektrieneria muutub soojuseks? 11.Kas kondensaatoris tekib energiakadu? Kirjutada kondensaatori aktiivse võimsuse valem. 12.Kirjutada kondensaatori reaktiivse võimsuse valem, Kuidas reaktiivset võimsust mõõdetakse ja mis on mõõtühikuks? 51.Aktiiv- ja induktiivtakistus vahelduvvooluringis 1. Millist kolmnurka nimetatakse pingete kolmnurgaks? Teha joonis. 2. Mida nimetatakse näivtakistuseks, millise tähega näivtakistust tähistatakse? 3. Kirjutada näivtakistuse arvutamise valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed
poolile vahelduva pinge, tekib poolis vahelduvvool, mis indutseerib eneseinduktsiooni elektromotoorse jõu. Kui eeldame, et poolis R0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nim. induktiivseks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xL=L Pingelang pooli otstel edastab pooli läbivat voolu faasis 900 võrra. Kondensaatorit läbiv vahelduvvool. Olgu vahelduvpinge rakendatud kondensaatorile C. Kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu kulgeb vooluringis vahelduvvool. Kui eeldada, et kondensaatoris R0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nim mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xc=1/C. Pinge kondensaatoril jääb teda läbivast voolust faasis maha 900 võrra. Vahelduvvooluahelas eralduv võimsus-Võimsuse hetkeväärtus on pinge ja voolu hetkeväärtuse korrutis. Praktilist huvi pakub ajas keskmistatud P(t) väärtus, mille tähistame lihtsalt P. P=0,5UmImcos Voolu efektiivväärtus I=Im/2 Pinge efektiivväärtus U=Um/2 Eelpool toodust
Siis kasutatakse polarisatsioonivektorit kus on molekuli dipoolmoment. Summaarne väli antakse nüüd elektrinihke e. elektrilise induktsiooni vektori abil. Kui , siis on elektrinihke vektor samasuunaline elektrivälja vektoriga: Suhteline dielektriline läbitavus on alati suurem ühest 5.Elektrimahtuvus: Elektrimahtuvus näitab kuivõrd suur elektrilaeng piltlikult kehasse mahub. Seejuures jääb juhi välja tugevuses kondensaatoris nulliks. Plaatkondensaatori mahtuvus sõltub plaatide pindalast võrdeliselt. Plaatide vahel oleva dielektriku kihi paksusest pöördvõrdeliselt ja dielektrilisest läbitavusest võrdeliselt. C=e*e0 *S/d. e0 on dielektriline läbitavus vaakumis. Elektrimahtuvuse tähiseks on C. C= q/w. Mahtuvus on arvuliselt võrdeline laenguga, mis tõstab juhi potentsiaali ühiku võrra. Tema mõõtühikuks on Farad. 1 Farad saadakse kui juhi potentsiaal muutub 1V võrra laengu 1C juurdeandmisel.
Ei leidu käikudes näripuitu. Hiid-tüvevaablane- see kuival puidul 2 ja 4 vahel, kusjuures pikikiudu on see 1,5 korda suurem muneb oma munad värskesse puitu. Tiivad läbipaitvad. Emasputukas 45mm ja kui ristikiudu. Puidu suhteline dielektriline läbitavus vaheldvvoolu korral on isasputukast suurem. Tõugukäigud Ümmargused ja täidetud näripuiduga. väheneb voolu sageduse suurenemisel.Vahelduvvoolu kondensaatoris tekkivad Sinisiku Elavad niine ja maltspuidu välimise osa vahel. Okaspuudes. võimsuse kaod muut soojuseks.Akustilised omadused-puit parimaid helisid Lennuavad 5..10 mm. Sinisisiku kahjustusi saab vältida koore eemaldamisega. absorbeeriv materjal.Heli absorbatsioon-ruumi akustika oleneb heli Hääletu toonesepp Puukoores elab. Lennuavad ümmargused ca 2mm. reflektsioonist
Külmutusagensid on kinnises liikumismasina liinis tsirkuleerivad tööained, mis osalevad otseselt külma tootmise protsessis. · Füüsikalis keemilised nõuded. Võimalikult väike viskoossus, peavad hästi lahustama õli ja vett, ei tohi olla plahvatus ega tuleohtlik segus õhuga. · Termodünaamilised ja ökonoomilised nõuded. Agensideks sobivad gaasilised ained, mille keemistemperatuur atmosfäärirõhul on madal. Rõhk kondensaatoris peaks olema suht madal. · Füsioloogilised nõuded. Agens ei tohi olla mürgine inimestele ja loomadele, ei tohiks rikkuda toodet. · Ökoloogilised nõuded. Peab olema ohutu osoonile ja ei tohi tekitada kasvuhooneefekti 118. Nimetada ammoniaagi kui põhilise külmutusagensi 2 olulisemat eelist ja 2 puudust. + suur külmatootlikkus + kerge avastada leket - plahvatusohtlik, mürgine - lahustab halvasti õli 119
olenevalt vedeliku kogusest, kas tootlikkuse vähenemise või kompressori purunemise. 2.10 Kondensaator Ülesanne Mootori jahutusradiaatori ees asuva kondensaatori ülesanne on veeldada külmutusaineauru. Töökirjeldus Kondensaatori moodustab üks pikk siugtoru, mis on jahutuspinna suurendamiseks varustatud jahutusribidega. Kompressor pumpab kõrge rõhu all ja (60...70) 0C juures oleva külmutusaineauru kondensaatorisse. Kondensaatoris mööda siugtoru allapoole liikuv külmutusaine jahtub. Et kompressor hoiab rõhku endiselt üleval, siis põhjustab temperatuuri langus külmutusaine veeldumise. Vedel külmutusaine voolab kondensaatorist vahepaaki. NB! Kondensaatori jahutusvõimest (eriti puhtusest) sõltub suuresti kogu seadme töö tõhusus. Puhastamisel tuleb vältida ribide ja siugtoru vigastamist. Erinevalt jahutusradiaatorist on siin tegemist üheainsa toruga. 2.11 Reguleerklapiga seadme vahepaak
olenevalt vedeliku kogusest, kas tootlikkuse vähenemise või kompressori purunemise. 2.10 Kondensaator Ülesanne Mootori jahutusradiaatori ees asuva kondensaatori ülesanne on veeldada külmutusaineauru. Töökirjeldus Kondensaatori moodustab üks pikk siugtoru, mis on jahutuspinna suurendamiseks varustatud jahutusribidega. Kompressor pumpab kõrge rõhu all ja (60...70) 0C juures oleva külmutusaineauru kondensaatorisse. Kondensaatoris mööda siugtoru allapoole liikuv külmutusaine jahtub. Et kompressor hoiab rõhku endiselt üleval, siis põhjustab temperatuuri langus külmutusaine veeldumise. Vedel külmutusaine voolab kondensaatorist vahepaaki. NB! Kondensaatori jahutusvõimest (eriti puhtusest) sõltub suuresti kogu seadme töö tõhusus. Puhastamisel tuleb vältida ribide ja siugtoru vigastamist. Erinevalt jahutusradiaatorist on siin tegemist üheainsa toruga. 2.11 Reguleerklapiga seadme vahepaak
Aur parameetritega p1 ja t1 suundub turbiini ja seal toimub 3' p2 auru isoentroopne paisumine p1lt 3 2 p2le. 6) 2.-3. Auru isobaarne kondenseerumine kondensaatoris, s soojus antakse jahutusveele.... l 0 = q 0 = q1 - q 2 = q1''' + q1'' + q1' - q 2 Termilise kasuteguri avaldise tuletus: kasulik töö q2 l0 h - h3 TR = 1 - = =1- 2 q1 q1 h1 - h3' q1 = h1 - h3' q 2 = h2 - h3 46. Auru alg ja lõpp parameetrite mõju Rankine ringprotsessi termilisele kasutegurile.
Aur parameetritega p1 ja t1 suundub turbiini ja seal toimub 3' p2 auru isoentroopne paisumine p1lt 3 2 p2le. 6) 2.-3. Auru isobaarne kondenseerumine kondensaatoris, s soojus antakse jahutusveele.... l 0 q 0 q1 q 2 q1''' q1'' q1' q 2 Termilise kasuteguri avaldise tuletus: kasulik töö q2 l0 h h3 TR 1 1 2 q1 q1 h1 h3' q1 h1 h3' q 2 h2 h3 46. Auru alg ja lõpp parameetrite mõju Rankine ringprotsessi termilisele kasutegurile.
-) Näitab kui suurt tööd teeb elektriväli potensiaalse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. -) Ühik U; Valem U = A (töö) / q (laeng); [1V = 1J/1C] *) E (elektrivälja tugevus) = U (pinge) / d (kaugus) * Näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise psotiivse laenguga kehale. -) E = F / q; E = k * q / r2 -) [1N ehk 1V/m] 5.1.3 Kondensaator ja elektrimahtuvus * Elektrit saab säilitada kondensaatoris. -) Kondensaator on seadeldis, kus saab hoida olemasolevat elektrit. *) Kondensaator koosneb lihtsalt öeldes kahest plaadist (elektrit saab hoida pindade peal), millel on vahe vahel, et elekter edasi minna ei saaks. *) Tema tööpõhimõte on erinevatel pindadel erinevate laengute tekitamine (üks pind laetakse positiivselt ja teine negatiivselt) ning nende vahele tekib pinge. *) Elektrit on vaja säilitada, sest osades elektrisüsteemides pole pinge alati ühtne.
188 6.7.2 Muutmälu (operatiivmälu) (RAM) Eksisteerivad staatilised (sRAM) ja dünaamilised (dRAM) variandid. Staatiliste mälude pesades iga biti jaoks on ettenähtud üks triger. Staatilistel mäludel on enamasti lineaarne adresserimine adresseeritakse üks sõna korraga. 189 Dünaamilises (dRAM) mälus iga biti pesaks on väike kondensaator. Biti väärtust näitab laeng kondensaatoris. Reaalselt püsib laeng kondensaatoris väga lühikest aega, umbes 2 ms. Selle tõttu dünaamiline mälu vajab pidevat värskendamist, ca 500 korda sekundis. Mälu värskendamine seisneb laengu taastamises. Dünaamilised mälud on enamasti realiseeritud maatriks adresseerimisena. Dekooderi aadressi osa aktiveerib korraga terve grupi pesasid ja aadressi teine osa valib grupist õige pesa välja. Mälu värskendamist võib teha nii ridade kui veergude kaupa. Dünaamiline
võetakse ära kas looduslikust veeallikast või maapinnast jm. Selle soojuse arvel aurustis soojustub arustusagents A. Ringprotsess TS diagrammil on samasugune nagu arustusprotsessis vt. sealt. Soojuspumba töö efektiivsust iseloomustatakse soojusteguriga q q +l 0 = 1 = 2 0 = + 1 (kütte teguriga), tähistatakse l0 ' l0 ' . Soojuspumba efektiivsus on mida madalam on temperatuur kondensaatoris. Selleks peab kompressor kombileerima kõrgema rõhule, mida on 70° Soojuslevi (soojusülekanne) Üldmärkusi soojuslevist Soojuslevi on õpetus soojuse leviku protsessides ruumis, keskkonnas või kehade vahel. Ja kõikides tehnika harudes ja olmes kasutatakse ühel või teisel viisil teadmisi soojuslevist. Mittesuguste soojustehniliste seadmete abil projekteerimisel ja eksplateerimisel tuleb arvestada soojuse levi protsessidega ja väga tihti need soojusprotsessid võivad osutuda
x= 1 5 4 1 s h4 h3 h1 h2 h Kompressoris tarbitav töö protsessis 1-2: lk = 1-2-3-5-1 = h2 h1 kJ/kg Detandri tehtav töö protsessis 3-4: ld = 3-4-5-3 = h3 h4 kJ/kg Ringprotsessi töö: l = lk ld = 1-2-3-4-1 = (h2 h1) (h3 h4) kJ/kg Kondensaatoris eralduv (tarbijale antav) soojushulk: qk = 1-2-3-4-1 = h2 h3 kJ/kg Madalatemp. soojusallikalt saadav soojushulk: q0 = 1-1-4-4-1 = h1 h4 kJ/kg Soojuspumba teoreetiline soojustegur qk h2 h3 h2 h3 0 Tk l h2 h1 h3 h4 h2 h3 h1 h4 0 c
kondensaatori mahtuvus, võrreldes õhukonsensaatoriga. Õhu ja gaaside dielektrilise läbitavuse väärtus 1, kuival puidul 2...4 olenevalt liigist, tihedusest, kiudude suunast. Puidu suhteline dielektriline läbitavus vahelduvvoolu korral väheneb voolu sageduse suurenemisel, puidu niiskuse suurenemine tõstab seda konstanti. Vahelduvvoolu kondensaatoris tekkivad võimsuse kaod muutuvad soojuseks. Sellist nähtust kasutatakse ära nt puidu kuivatamisel ja liimimisel. Kõrgsagedusväljas soojeneb niiskus palju kiiremini kui puit ja seega saab niiskus kiirelt eralduda. PUIDU MEHAANILISED OMADUSED Tugevus- vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd. Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust. Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu.
kondensaat suunatakse tagasi tanki. Seda tüüpi taasveeldamisseadmed võivad olla ühe- või mitmeastmelised. 8.13.1. Üheastmeline taasveeldamisseade Üheastmeline taasveeldamisseadme põhimõtteskeem Lastist väljakeev külm aur imetakse tankist kompressorisse, kus ta kokku surutakse, mille tagajärjel tõuseb auru temperatuur. Kuum aur suunatakse kondensaatorisse, mida jahutatakse mereveega. Temperatuuri langemise tagajärjel aur kondensaatoris küllastub ja kondenseerub. Kondenseerumisel vabaneva peitsoojuse kannab ära pidevalt läbi kondensaatori voolav merevesi. Kondensaat koguneb kondensaatori põhja. Tema taset reguleerib ujukiga ventiil. Kondensaadi tase peab alati olema minimaalne. Soojusvahetit kasutatakse tankist võetava külma auru soojendamiseks ja vedelikupiiskade aurustamiseks. Kondensaatorist väljuv soe kondensaat läbib soojusvaheti torusid, andes ära osa oma
36) kujutatud aurujõuseadme ringprotsess esitati Soti inseneri ja füüsiku, ühe esimese aurujõuseadmete teooria rajaja William John Macquorn Rankine'i (5.07.1820 24.12.1872) poolt ning on tuntud kui Rankine'i ringprotsess. Tagastatavas e ideaalses Rankine`i ringprotsessi Ts diagrammil (vt Joonis 5 .37) kujutab joon 1 2 isoentroopset paisumist soojusjõumasinas algrõhult p1 kuni kondensaatori rõhuni p2, 2 3 kujutab auru täielikku isobaar-isotermset kondenseerumist kondensaatoris, 3 3` vee tagastatavat adiabaatset komprimeerimist toitepumbas rõhult p2 rõhuni p1, 3` 4 vee isobaarset kuumutamist aurugeneraatoris, 4 4` vee isobaar-isotermset aurustumist aurugeneraatoris ja 4` 1 veeauru isobaarset ülekuumendamist ülekuumendis. Madalate rõhkude korral (kuni 3 MPa) kattuvad isobaarjooned vee piirkonnas praktiliselt alumise piirkõveraga, mis lubab lihtsustatult käsitleda vee kuumutamist nagu toimuks see mööda alumist piirkõverat.
Sellisel juhul tuleb mõõtja näitu korrigeerida sõltuvalt temp, näiteks juhul kui mõõdetakse kuivatist tulnud kuuma puidu niiskus. Dielektriline läbitavus. Aine dielektrulisi omadusi iseloomustatakse suhtelise dielektrilise läbitavusega, mis näitab kui palju kordi suureneb puiduga täidetud kondensaatori mahutavus võrreldes õhkkondensaatoriga Õhu dielektriline läbitavus on 1. Kuiva puidu dielektriline läbitavus on 2...4 Vahelduvvoolu kondensaatoris tekkivad võimsuse kaod muutuvad soojuseks. Seda kasutatakse praktikas: Puidu kuivatamisel Puidu liimimisel kõrgsageduspressides. Puidu akustilised omadused. Puidu helijuhtivust iseloomustatakse heli liikumiskiirusega m/s puidus. Heli levimiskiirus õhus on 340 m/s Tahketes kehades on heli levimiskiirus pakju suurem. Rauas 6000 m/s Puidu pikikiudu 3800...4800 m/s Puidus ristikiudu 500...1500 m/s Sõltub elastsumooduslist ja tihedusest.
Leeliseliseline reaktsioon: pH ≤7; Happeline reaktsioon: pH ≥ 7 Skeem illustreerib erineva reaktsiooniga vesilahuste asukohti pH skaalal. Gaaside sisaldus on katlavee tähts omadus. Gaasid satuvad vette nende kokkupuutel veega, milline lahustab neid teatud hulgal. Gaaside allikaks atmosfääriõhk, mis puutub 6 kondensaadiga kokku soojaveekastis, lisaveetsisternides (tankides) ning kondensaatori ebatiheduste korral ka kondensaatoris. Kuid ka katla töö ajal võivad vees toimuvad keemilised reaktsioonid kaasneda gaaside eraldumisega, nagu näiteks CO2 eelpoolkäsitletud kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaatide lagunemisel. Vees sisalduvatest (lahustunud) gaasidest tulevad arvesse vaid hapnik O2, lämmastik N2 ja süsinikdioksiid CO2, kõiki teisi on tähtsusetutes kogustes. Neist hapnik on peamine katla vee-aurutrakti, s.h. küttepindade keemilist korrosiooni põhjustav aine
Kondensaatoriks nimetatakse kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Kon- densaator koosneb kahest juhtivast plaadist ehk kattest, mille vahel paikneb dielektriku kiht. Kondensaatori mahtuvus C on tema katete omavaheline mahtuvus. Plaatkondensaatori mahtuvus on võrdeline katete pindalaga S, katetevahelise aine dielektrilise läbitavusega ja pöördvõrdeline katete vahekaugusega d : C = 0 S / d . Elektrivälja energia kondensaatoris avaldub kujul Ee = C U 2/ 2 , kus C on kondensaatori mahtuvus ja U - tema pinge. Kuna U = E d , siis on elektrivälja energia võrdeline väljatugevuse ruuduga. See on analoogiline deformeeritud keha potentsiaalse energiaga Ep = k x 2/ 2. Elektrivälja energia ruumtihedus (energia ruumalaühiku kohta) we= dEe /dV avaldub kujul we= 0 E 2/2 Välja energia on alati võrdeline välja jõu kaudu kirjeldava suuruse ruuduga.
paigutamisel ülekuumendi astmete vahele. Aurujahutis on vaja ülekuumendatud auru temperatuuri alandada sedavõrd, et ülekuumendi viimasest astmest väljumisel oleks auru temperatuur nominaalne. Seoses rangete nõuetega aurujahutisse sissepritsitava vee kvaliteedile kasutatakse trummelkateldes paljudel juhtudel nn. omakondensaadi sissepritsimist. Sissepritsitav kondensaat saadakse trumlist tuleva auru jahutamisel spetsiaalses pindsoojusvahetis kondensaatoris. Saadav omakondensaat antakse kondensaadikogujasse, mis on ühendatud katla trumliga. Saadud kondensaadil on sama rõhk, mis on antud ajahetkel katla trumlis. Kondensaadi transport ja sissepritsimine aurujahutisse toimub rõhulangu arvel, mis tekib auru voolamisel trumlist kuni sissepritsimiskohani. Automaatne auru temperatuuri regulaator saab põhisignaali auru temperatuuri järgi ülekuumendi väljundastme järel. Temperatuurianduriks on termopaar. Kuna
annaabi.ee 
