Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees ordus oli maamarssal, kes oli orduvägede sõjaliseks juhiks ja ordumeistri puudumisel tema kohusetäitjaks. Maamarssal resideeris esialgu Võnnus, 14. sajandil Aizkraukles ning 14. sajandi lõpust Siguldas. Ordumeistril aitasid ordut hiljemalt 15. sajandi keskpaigast juhtida 5 6 käsknikust koosnev sisemine ehk kitsam nõukogu. Kõige olulisemateks käsknikeks olid maamarssal, Viljandi, Tallinna, Aluliina ja Kuldga komtuurid ningJärva foogt. Mõnikord kuulusid siseringi ka teised käsknikud, kõige tihemini Dünaburgi või Pärnu komtuur. Suurde ehk välimisse ordunõukokku kuulusid sisuliselt kõik ordukäsknikud, välja arvatud Kursi komtuur, kelle positsiooni on loetud Liivimaa käsknike seas kõige tähtsusetumaks. Kui sisemine nõukogu tegeles ordu igapäevase juhtimise ja oluliste otsuste kinnitamisega, siis välimine nõukogu kutsuti kokku ordut kui tervikut
Vabadusvõitluse lõpp Vana-Liivimaa koosnes Eestist ja Liivimaast. Eesti asus põhjas. Killustatud Eesti kuulus Taanile, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne pk, Ordu ( Liivi mõõgavendade 1236). 1238 Stensby leping Järvamaa läks ordule Taanile kuuluvaid alasti nimetati Harju-Viruks (Harjumaa ja Virumaa); Eestima Hertsogkonnaks. Ordu alade kõige kõrgem valitseja oli Liivi ordumeister, maa jaotati komtuur- ja foogtkondadeks. Kontuurkondi juhtisid komtuurid, foogtkondi foogtid. Rüütelvennad. Riia peapiiskop valitses Saare-Lääne ja Tartus, Tallinnas ei valitsenud. Vallutajate suhted põlisrahvaga 1. Milline Eesti piirkond langes kõige suuremasse sõltuvusse? Lõuna-Eesti Sakala ja Ugandi koos naaberväikemaakondadega 2. Kuidas reguleeriti põlisrahva ja vallutajate vahelisi suhteid? Lepingutega, mis fikseerisid kaotajate õigused ja kohustused. 3. Millised õigused jäid põlisrahvale?
Volmaris ja Valgas. Kõrgmeister – Saksa ordu kõrgeim juht Kõrgmeister resideeris Marienburgi linnuses, Preisimaal. Meister – Liivimaa orduprovintsi juht. Meisrti valis ordu üldkapiitel ja kinnitas kõrgmeister. Maamarssal – Liivimaa meistri asetäitja ja ordu sõjavägede ülemjuhataja. Tähtsuselt teine orduametnik Liivimaal oli maamarssal. Komtuurid ja foogtid – ordu käsknikud, allüksuste juhid. Liivimaa orduterritoorium jagunes piirkondadeks, mida juhtisid komtuurid ja foogtid. Tähtsamad ordukäsknikud moodustasid meistri nõukogu. Konvendihoone – Saksa ordu linnusetüüp, mis ühendas endas kindluse ja kloostri. Konvendihoone kujutas endast ruudukujulise põhiplaaniga siseõuega maja, mille eri tiibades paiknesid ühiseks eluks vajalikud ruumid: kabel, magamistuba, söögituba,
relva kanda). Puudus alaline sõjavägi. Liivi ordu Läänistas maid vähem Liivi ordu oli ise sõjaline organisatsioon, seetõttu vajas ka vähem läänimehi Liivi ordu alad jagunesid: komtuurkonnad ja foogtkonnad, keda valitsesid vastavalt komtuurid ja foogtid. 3. Vana- Liivimaa kiriklik hierarhia ROOMA paavst Kõrgem kiriklik võimukandja Vana Liivimaal Lundi peapiiskop RIIA peapiiskop Tartu piiskop Tallinna Piiskop (Taani) Saare-Lääne piiskop Kuramaa piiskop 4. Eestlaste olukord peale Muistset vabadusvõitlust Õigused: 1
Keskaeg algas 1535. aastal. Siis olid võimul vasallid ja piiskopid. Vasallid ja piiskopid elasid linna ja talupojad maal. Talupoegade elu maal oli poole raskem ja keerulisem kui vasallide ja piiskoppide elu linna. Kuna talupojad pidid koguaeg raskeid töid tegema. Keskaegse orduriigi valdused sirutusid katkematult Leedu piirist kui Soome laheni. Tähtsamateks tugipunktideks olid Viljandi ja Tallinn. Orduriik jagunes väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid foogid ja komtuurid. Liivi ordut juhtis ordumeister. Tähtsamaks Vana -Liivimaa maahärraks oli Riia piiskop. Riia peapiiskopile, nagu ka teistele piiskoppidele, kuulus teatavatel aladel nii vaimulik kui ilmalik võim ja seal oli ta täieõiguslik vürst. Neid alasid nimetati tema stiftiks. Piiskoppide vaimulikku võimkonda nimetati diötseesiks ja kogu Vana-Liivimaa jagunes eri piiskoppide diötseeside vahel.
väikeriigid, mis omakorda olid jaotatud väiksemateks haldusüksusteks: A) Taani kuninga alad Põhja-Eestis e. Eestimaa hertsogkond. Ala oli läänistatud läänimeeste vahel. Läänistajaks ehk maahärraks oli Taani kuningas. Läänid kuulusid väikefeodaalidele, kes aja jooksul hakkasid oma maadele rajama ka mõisaid. B) Liivi orduriik. Orduala jagunes väiksemateks haldusüksusteks- komtuurkondadeks (mille eesotsas olid komtuurid) ja foogtkondadeks (mille eesotsas olid foogtid). Komtuurid ja foogtid kontrollisid ka ordumõisaid (mille ees seisid eraldi valitsejad). Liivi ordu läänistas erinevalt piiskoppidest ja Taani kuningast suhteliselt vähe maid "tavafeodaalidele", kuna ordu tuumiku moodustasid elukutselised sõjamehed- rüütelvennad. C) Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonnad. Sealsed maahärrad- piiskopid
Liivimaa valitsemine pärast Jüriööd Õiguslikult koosnes viiest iseseisvast väikeriigist Saksa ordu suurim ja tugevaim Ilmaliku valitseja kohustused piiskopil ja maaisandatel (paavst määras ametisse) Piiskopid jagasid võimu toomhärradest koosnevate toomkapiitlitega Saksa ordu alal teostasid võimu komtuurid ja foogtid Maa jagunes maaisanda domeenideks, mida harisid talupojad Domeeni tuludest kaeti riigi valitsemise ja maaisanda isiklikud kulud Maaisandad jagasid maa halduspiirkondadeks e ametkondadeks (keskus ametimõis) Ametkonnad jagunesid vakusteks, mis koosnesid 4-6 külast Vasallid said sõjateenistuse eest läänivaldused Vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisad Taani kuninga vasallidel pärandamisõigus
Armeenias, Kiliikias; Pürenee poolsaarel. Marienburgi ordulinnus Saksa ordu valdused 14.-15. sajand Liivimaa haru 1237 ühines Saksa orduga Mõõgavendade Ordu ja muutus selle Liivimaa haruks – Liivimaa Ordu. Ordu Liivimaa harule kuulus üle poole Eesti ja Läti alast. Ordumeistri peamiseks residentsiks oli Riia linnus, alates 15. Saj lõpust Võnnu. Territooriumi haldasid käsnikud-komtuurid ja foogtid, kes juhtisid vastavalt komtuur-ja foogtkondi, mille keskuseks olid linnused. Olulised sündmused: 1405-1417 oli Riia peapiiskopkond Liivimaa ordu otsese võimu all. Sõltumatus Saksa ordust Vastuolud Riia peapiiskopidega ja Riia linnaga, mis viis Liivisõjani ja ordu likvideerimiseni. Linnuste meeskond koosnes ordu reegli järgi koos elavatest rüütelvendadest ja vaimulikest ning LINNUSED sõduritest ja teenritest
Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Kuna Taani kuningas oli eestimaa hertsog ja tallinna linnuses asus tema asehaldur siis hakati taani haldust kutsuma harjuviruks, ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile.Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop , Liivi ordu. Seda ajajärku nimetatakse eestis vana-liivimaa ajaks. Liivi orduriik eksisteeris aastast 1237. Tähtsaim isik oli ordumeister, sellele järgnesid komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejaga. Rüütelvennad Poolvennad-sepad,pagarid,kingsepad. Preestervennad- kirikus pidasid talitusi Vaimuliku poole tähtsam võimukandja oli Riia piiskop, kellele allusid Tartu piiskop ja Saare- lääne piiskop. tartu piiskopile kuulusid muistne ugandi maakond ja vaiga lõunaosa .piiskopkonna pealinnaks oli Tartu. Saare-lääne piiskopkond koosnes Läänemaast ja Saaremaast.lisaks kuulusid sinna veel rida teisi saari
Uued kombed ja esemed võisid siia jõuda väikeste inimrühmade poolt. 2) Vana-Liivimaa riigid ja valitsemine 13. sajandil Maakaitse: kes läks sõjaväkke, sai maaläänistuse, kuid Liivimaa ordu ei tahtnud alguses läänistada, sest linnus mehitati ordurüütlitega. Maa haldamine: vasall haldas läänistatud ala, läänistamata ordualad jagati ametkondadeks, mille eesotsas olid komtuurid ja foogtid Riigi tulu: tuli talupoegade tööst, läänivaldustes mõisad, kus töötasid talupojad Riigikohtupidamine: läänistatud aladel pidasid kohut vasallid, ordumaadel komtuurid ja foogtid. PILET 3 1) Muutused ühiskonnas varasel metalliajal Varanduslik ebavõrdsus Kindlustatud asulad ( => eraomad), siiski elas suurem osa avaasulates Maapealsed kalmed (kivikirstkalmed)
nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks ning ka orduajaks. I lmalikku võimu Eestis esindas Liivi orduriik. See loodi 1237. aastal ning oli üks esindusharu Saksa ordust Liivimaal. Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister. Ta omakorda allus küll Saksa ordu pealikule, kuid Liivimaal oli tal täielik voli. Orduriigi pealinnaks oli algselt Riia, seejärel Võnnu. Orduala jagunes omakorda väiksemateks üksusteks komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mida valitsesid vastavalt komtuurid ja foogtid. Liivi ordu sisemises korrastuses olid tähtsad isikud rüütelvennad, kelle vormiriietus oli valge mantel musta ristiga. Organisatsiooni liikmeteks olid ka poolvennad, kes tegelesid igapäevase tööga: sepad, pagarid, kingsepad, klaasipuhujad ja muu selline. Ilmalike talituste eest kandsid hoolt preestervennad. Vana-Liivimaal oli tähtsamaks ilmaliku võimu kandjaks Riia peapiiskop. Talle allusid nii Eesti piiskopkondade kui ka Lätis Kuramaa piiskopkonna piiskopid.
Keskaeg Maahärra enam-vähem sõltumatud valitsejad Ordumeister tähtsaim isik Liivi ordus. Talle kuulusid peamiselt Läti alad, Eestist Sakala kõrval ka Järva ja Kesk-Eesti vähemusmaakonnad. Komtuur- ja foogtkonnad ordualad jagunesid omakorda väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid vastavad võimukandjad foogtid ja komtuurid Rüütelvennad olid Liivi ordu sisemises korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad organisatsiooni sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervennad omasid ordus tähtsat kohta ja pidasid kiriklikke talitlusi Riia peapiiskop vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal. Talle allusid Tartu piiskop, Saarel-Lääne piiskop, aga samuti Kuramaa piiskop Lätis Kümnis kümnes osa talu saagist.
Esiplaanile tulid võim, materiaalsed huvid, ordumeeste koosseis hõrenes, täienduse eesmärgil said tulla ka "vähekõlblad" mehed, isegi mujalt põgenenud kuritegijad. *Tähtsaim isik Liivi ordus - Ordumeister (talle kuulusid Läti alad, Eestist - Sakala, Järva ja Kesk-Eesti väikemaakonnad + valdused Lääne-, Saare ja Hiiumaal). *orduriigi pealinnaks algselt Riia, pärast Võnnu (suurim linnus). *Orduala jagunes väiksemateks üksusteks: komtuur- ja foogtkondadeks (juhtisid komtuurid ja foogtid - neile allusid ordumõisad + valitsejad). *Rüütelvennad olid olulised- valge mantel, must rist (u 200-300) *Poolvennad- ka liikmed (nt sepad, pagarid, kingsepad jne) *Preestervennad- pidasid kiriklikke talitlusi *majanduselu hoidsid koras linnuste majandusülemad, laekurid, veski-ja köögimeistrid *Riia peapiiskop - vaimuliku poole tähtsaim võimukandija Vana-Liivimaal. (allusid Tartu psk, Saare-Lääne psk ja Kuramaa psk Lätis)
Suurim võim oli rüütlitel. Peale Jüriöö Ülestõusu puudus taanlastel kontroll Põhja-Eesti üle ja nad otsustasid oma alad Liivi Ordule müüa 16. Liivi ordu kellele maa kuulus? Kelle vahel oli see jagatud? Kes seda juhtis? Liivi ordu kui Vana-Liivimaa kõige võimsam riik. Riik oli loodud Mõõgavendade Ordu poolt ja kuulus Saksa Ordule. Maa oli jagatud rüütlite vahel, suuremate piirkondade juhid olid komtuurid ja foogtid. Kehtis feodaalkord. Liivimaa haru juhiti Riiast, hiljem Võnnust. 17. Piiskopkonnad Tartu, Kuramaa, Saare-Lääne piiskopkond ning Riia peapiiskopkond. Kellele maa allus? Riia peapiiskop kui teiste piiskopkondade juht. Mõisted diötsees, toomkapiitel. Piiskopkonnad olid kiriklikud riigid, mis allusid kaudselt Rooma paavstile. Kõik piiskopkonnad allusid Riia peapiiskopkonnale. Diötsees Provints, mida juhiti kui omaette riiki
ja kirikliku korralduse. Põhja-Eesti kuulus Taani kuningale, kuigi vasallid olid valdavas osas sakslased. Osa Eestit kuulus Mõõgavendade (ja seejärel Liivimaa) ordule. 2 piiskopkonda: Saare-Lääne ja Tartu ning Tallinna linn. Piiskopkondades toetasid kohalikku võimu piiskoppide sakslastest vasallid. Keskendatud valitsusvõimu esindas selgesti ordu, kellel oli linnustes pidev rüütelvendadest ja nende abivägedest koosnev sõjavägi ning kelle ala valitsesid komtuurid ja foogtid. Algselt: vasall feodaali teenistuses olev sõdalane, kellele tasuks antud läänistus. Mõisaid ehitati rohkem peale Jüriöö ülestõusu. Suurem osa siinsetest saksa soost vasallidest olid mitte rüütliseisusega aadlid vaid nende teenistuses olnud alamaadlid e ministeriaalid Baltikumis saavutasid nad kõrgema sotsiaalse positsiooni. Talupoega puudutav: algselt oli kohutsusteks vaid üldised, kõiki ristituid puudutavad tööd,
Saksa ordu asutati 12.sajandil ning see oli üleeuroopaline organisatsioon. Selle peakontor asus Preisimaal. Eesotsas seisis üldkapiitlil valitud kõrgmeister, kes valitses ühtlasi ka Preisimaa valdusi. Ordu Liivimaa valdusi juhtis Liivimaa meister, Saksamaa ja Itaalia valdusi haldas ordu Saksamaa meister. Ordu Liivimaa harule kuulus üle poole Eesti ja Läti alast. Ordumeistri peamiseks residentsiks oli Riia linnus. Ordu territoorumi haldasid foogtid ja komtuurid, kes juhtis ka foogt- ja komtuurkondi, mille keskusteks olid linnused. Linnuste meeskond koosnes rüütelvendadest, vaimulikest, sõduritest, teenritest. Saksa ordu peaeesmärgiks oli kaitsa Liivimaa kristlasi ja sõdida “paganate” vastu. Sõjateenistus polnud kohustus. Sõjakäigul osalemine andis õiguse saada osa saagi jagamisel. 13. Sajandil oli liivimaalastel kõige rohkem sõjalisi konflikte leedukatega. Keskaegse Liivimaa võimusuhted
piiskopkonnad • Piiskopid maahärrad - ilmalikud valitsejad väikeriikides • Lundi kirikuprovints - Tallinna piiskopkond • 13-14 saj Saksamaalt • Tallinna piiskopid Taanist (-14.saj) • 15-16 saj kohalike aadlike pojad • Tartu piiskop Bartholomeus Savijerwe • Rüütelkond - rüütlite organisatsioon oma huvide kaitseks maaisandate ees • Saksa ordu peakorter Marienburgis • Eesotsas üldkapiitli valitud kõrgmeister - Liivimaa meister • Territooriumi haldasid käsknikud - komtuurid ja foogtid - keskusteks linnused • Valget mantlit kandvad rüütelvennad - aadlipäritolu • Preestervennad - jumalateenistus, kirjalik asjaajamine, hallmantlid - teenrid • Polnud kohalikud (Saksamaa komtuurkonnad) • Keskaja lõpul hoolekandeasutus • Saksa ordu põhieesmärk kaitsta Liivimaa kristlasi • Sõjateenistus • 13 saj konfliktid leedulastega LÄÄNIKORD • Maaisanda dolmeen - talupoegade haritav maa • Tuludest kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud
Eestlaste lüüasaamine oli nii ränk, et järgmise 200 aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat eestlaste ülestõusu VANA-LIIVIMAA RIIKLIK KORRALDUS Riiklik korraldus Millised riigid kujunesid keskaja alul Eesti alal? Millised muutused toimusid riiklikus korralduses peale Jüriöö ülestõusu? Liivi orduriik jagati haldusüksusteks, mida nimetati komtuur- ja foogtkonnad, mida juhtisid komtuurid ja foogtid. Seisused Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond, s.t. et rahvastiku enamuse moodustasid talupojad. Keskaja ühiskond oli ka seisuslik ühiskond: I seisus vaimulikud II seisus aadlikud e. aadel III seisus talupojad Eesti ühiskond lõhenes keskajal kaheks: 1) saksakeelne ülemkiht 2) eestikeelne maarahvas Maapäev Põhiprobleemiks Vana-Liivimaal Liivi ordumeistri ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus
haru. Kui 1525 Preisi osa sekulariseeriti ja Liivi haru lõppes, siis Saksa osa jäi püsima. Eksisteerib tänini ja keskuseks Viin. 13saj Liivi ordumeister kõrgmeistri määratud. Hiljem valiti Liivimaa ordu kapiitli poolt, esitatakse 2 kandidaati ja kõrgmeister valib neist ühe. Hiljem valiti täitsa ise (15saj). Ordumeister resideerub Riias, 15saj Võnnus. Maamarssal – ordumeistri lähim abi. Valdusi haldasid foogtid ja komtuurid. Nemad olidki need, kes kõrgmeistri kandidaadid esitasid. Algul, 13saj on foogt tähtsam, aga see kaob õige pea. Osad alad allusid otse ordumeistrile. 16saj komtuurid Viljandis, Pärnus, Lihula ning foogtid Järvas, Karksis, Narvas, Rakveres jne Oli kitsam nõukogu ka – osad olulised komtuurid koos. Läänistus oli küllaltki vähene – oli oma sõjavägi olemas ju. P-Eestis jäi läänistus püsima Taani aegadest. Ka ebakindla võimuga Läti osad alad läänistati
Ordu peaks oli ordu kõrgmeister (ordumeister). Ordumeistri võimu kompentents oli võrdlemisi lai. Ta juhtis ordu välispoliitilist suunda ja diplomaatilist läbikäimist; oli ordu vägede juht Liivimaal. Ordumeistril oli ka abilisi, sõjalise varustuse eest hoolitses ordumarsal. Ordu maade valitsemine toimus vastavate kohalike võimukandjate- komtuuride ja foogtide abil. Komtuur oli tähtsuselt peale ordumeistrit ja marsalit, seejärel tuli foogt. Tähtsuselt järjestusid foogtid ja komtuurid: Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Paide (Järva foogt), Pärnu komtuur. Olid ka linnuste komtuurid, kelle ülesanne oli lossi korraldada. Komtuuride ja foogtide ülesandeks oli kohapeal teostada kogu võimu, mille teostamisest nad pidid aru andma kõrgematele võimudele. Administratiivne võim, maksude võtmine, kohtuvõim, kus nad tegutsesid eesistujatena, sotsiaalsete küsimuste lahendamine talupoegade ja vasallide vahel.
keisrile, otseselt allusid iseseisvatele maahärradele. Liivi ordu oli üks iseseisvatest maahärradest, kes valitses Eestis.Vana-Liivimaa ajastu oli feodaalse killustumise ajajärk Eestis. Liivi orduriik tekkist 1237.aastal ning loodi ilmaliku võimu kehastamiseks Eestis ja oli suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Komtuur- ja foogtkonnad olid väiksemad haldusüksused, milleks orduala jagunes, neid juhtisid vastavad võimukandjad komtuurid ja foogtid. Rüütelvend oli rüütelkonna tähtsam liige, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvend rüütelkonna liige (sepp, pagar, kingsepp jne). Preestervend oli rüütelkonna liige, kes pidas kiriklikke talitlusi. Peapiiskop on vaimuliku poole tähtsaim võimukandja. Tallinna piiskop piiskop, kes omas Taanile kuuluvas Põhja-Eestis ainult vaimulikkuvõimu ja allus Lundi peapiiskopile Lõuna-Rootsis. 1236
a. Liivi ordu oli formeeritud Mõõgavendade ordust, mis hävis 1236. a. Saule lahingus leedulaste poolt hävitatuna. Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister, kes allus kül Saksa ordu kõrgmeistrile, aga oli võrdlemisi sõltumatu. Talle kuulusid peamiselt Läti alad ja mõned väikemaakonnad Eestist. Orduriigi pealinnaks oli algul Riia, huljem Võnnu. Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, mida juhtisid komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad (riietuseks valge mantel musta ristiga). 14. saj. kuulus Liivi ordusse 200-300 rüütelvenda. Organisatsiooni liikmed olid poolvennad sepad, pagarid, kingsepad jt. Tähtis koht oli preestervendadel, kes pidasid kiriklikke talitusi. Ordu majanduselu hoidsid korras linnuste majandusülemad, laekurid jt. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal oli Riia peapiiskop
muinaskihelkondadega. Kui 14. sajandil domineerisid Liivimaa võimude vahel suured erimeelsused, mis sageli arenesid relvastatud kokkupõrgeteks, seda iseäranis ordu ja Riia linna vahel, siis 15. sajandit võib pidada Liivimaa konsolideerumise ning seisustevaheliste reguleerimise ajaks. Põlisrahva poliitiline tähtsus nõrgenes üha enam ja enam. Liivimaa maapäevi -- ordumeistri ja ordukäsknike (ordulinnuste foogtid ja komtuurid ning teised orduametnikud), piiskoppide ja teiste kõrgvaimulike ning Tallinna, Tartu ja Riia linnade esindajate omavahelisi nõupidamisi, millel arutati kogu maad puudutavaid poliitilisi, majandus- ja kirikuelu küsimusi -- hakati järjekindlamalt pidama alates 15. sajandi 20.30. aastatest. Jüriöö ülestõus Taani riigi võimu kahanedes muutus Eestimaa hertsogkonna valitsemine kuningale tülikaks Taani kuningas otsustas oma Eesti valgused Saksa ordule maha müüa
hulka kuulusid kannupoisid, relvasepad, kokad jt. ametimehed. Ordujuhiks oli ordumeister. Ordul on tema ajaloo jooksul olnud kaks meistrit- Wenno ja Wolquin. 3 Wenno oli ordumeister 1204-1209 ja Wolquin 1209-1236. Wolquin sai meistriks peale seda, kui orduvend Wickbert oli Wenno Riia ordulinnuses tapnud. Valitsusküsimusi arutati läbi ordu Maapäeval, kuhu kutsuti kokku foogtid ja komtuurid. 1208.a. alustati sõda eestlastega, mis oli tingitud ka sellest, et Eesti asus vahetult ordu valduste naabruses. Alistati Sakala ja Kesk-Eesti väikemaakonnad, aastast 1227 Rävala, Harju-, Järva- ja Virumaa ning hiljem osa Saaremaast. Mõõgavendade ordu tegevuse eesmärgiks oli maade vallutamine ja rikastumine röövimistest. Seda varjati aga ristiusu levitamisega. Tulemuseks oli rohkete läänide saamune ja igaaastased maksud maarahvalt.
suhteliselt iseseisvad maahärrad- Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Liivi orduriik - ilmaliku võimu kehastuseks olev Eesti suurim sõjaline jõud Vana Liivimaal. Vana- Liivimaa ajastu - Feodaalse killustumise ajajärgu nimetus Eestis (ka Eesti keskaeg või orduaeg). Ordumeister - Tähtsaim isik Liivi ordus. Rüütelvennad - Orduala jagunes väiksemateks haldusüksusteks: komtuur- ja foogtkondadeks, mida juhtisid vastavalt komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejatega. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad, vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad - organisatsiooni liikmed: sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervend- kiriklikke talitusi pidavad mehed, kes omasid ordus tähtsat kohta. Riia peapiiskop - vaimuliku poole tähtsaim võimukandja Vana-Liivimaal. Piiskop - kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja
Vaigat. 1228. aastal sai ordu Saare-Lääne piiskopilt endale 1/3 saartest. Stensby lepingu järgi 1238. aastal sai ordu endale Järvamaa. Sõltumatu staatuse saavutas Saksa ordu Kuramaal. 1346. aastal Saksa ordu sai Taani kuninga käest Harju- ja Virumaa. Valitsemine: Ordu tipus seisis meister, keda valiti ordu üldkapiitlis. Orduvennad allusid meistrile, kuid meister pidi kuulama nende nõud. Liivimaa orduterritooriumi valitsesid ordukäsknikud: komtuurid ja foogtid. Keskne haldusüksus ordul oli komtuurkond. Komtuur valitses linnuse üle. Foogt oli ametnik, kellele oli delegeeritud ilmalik võim mingis piirkonnas. Hiljem ei tehtud enam vahet komtuuril ja foogtil. Käsknike seas kujunes välja hierarhia: juhataja; maamarssal; komtuur; foogt. Likvideerimine: 1558. aastal puhkes Liivi sõda ning ordu polnud enam maakaitseks võimeline. Ordu andis end 1559. aastal Poola kuninga Sigismund II Augusti kaitse alla
piiskop ja Liivi ordu. *Liivi orduriik- ilmaliku võimu kehastuseks olev Eesti suurim sõjaline jõud Vana Liivimaal. *Vana-Liivimaa ajastu- Feodaalse killustumise ajajärgu nimetus Eestis (kasutusel ka Eesti keskaja või orduaja mõiste) *Ordumeister- Tähtsaim isik Liivi ordus. *Rüütelvennad- Orduala jagunes väiksemateks haldusüksusteks- kontuur- ja foogtkondadeks, mida juhtisid vastavalt komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejatega. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. *Poolvennad- organisatsiooni liikmed: sepad, pagarid, kingsepad jne. *Preestervend- kiriklikke talitusi pidavad mehed, kes omasid ordus tähtsat kohta. *Riia peapiiskop- vaimuliku poole tähtsaim võimukandja Vana-Liivimaal. *Piiskop- kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja
annaabi.ee 
