kodades. Turbokompressori korpuses on ühine võll tavaliselt laagerdatud keraamiliste kuul- või liuglaagritega (hüdrodünaamiline laagerdus). Suure pööretearvu tõttu on laagrid määrdeainekanaleid pidi ühendatud pidevasse mootoriõlituse ringlusse, mis tagab liuglaagri õlikilel väga väikese hõõrdumise tõttu, laagri vähese kulumise ja ka jahutuse. Kolbmootori kasuteguri tõstmise huvides jahutatakse kompressoris kokkusurutud adjabaatiliselt kuumenenud (kuni 150° C) õhku , enne mootori silindritesse juhtimist, soojusvaheti kaudu. Turbokompressor aitab kaasaegsete kolbmootorite kasutegurit tõsta ligi 40% ja enamgi. Levinumalt kasutatakse turbiinis ja kompressoris tsentrifugaal-labamasinaid, kus turbiin muudab kolbmootori silindritest väljuvate heitaaside vooluenergia pöördliikumiseks ning kompressor vastupidi - muudab pöördliikumise kokku surutud õhu voolamiseks.
Leida: 1. Keskmise indikaatorrõhu muutus 2. Mootori pöörete muutus 3. Kütusekulu muutus. Lahendus Leiame: 1. Õhurõhk kompressorisse sisenemisel pärast filtrit. a. Normaalsel välisrõhul: p0 = p01 pf = 1,013 × 105 392 = 1,009 × 105 [Pa] b. Langenud rõhul: p01 = p02 pf = 0,933 × 105 392 = 0,929 × 105 [Pa] 2. Rõhk pärast kompressorit (pärast välisrõhu langemist) pk1 = k × po1 = 1,98 × 0,29 × 105 [Pa] kus k on rõhutõusu tegur kompressoris. pk p + pöh . j 1,98 105 + 1962 k = p0 = s p0 = 1,009 10 5 [Pa] pk on rõhk pärast kompressorit. Õhurõhk pärast õhujahuteid ressiivrisse jõudmisel: ps1 = pk1 p õh.j = 1,84 × 105 1962 = 1,82 × 105 [Pa] Õhutihedus ressiivris: ps1 1,82 105 s1 = = RTs 187 307 = 2,06 [kg/m3]
06.08 ÕHK PIDURID Sissejuhatus Suruõhuga töötava Õhupiduri süsteem on natuke teistsugune pidurdus süsteem, seda kasutatakse enamasti rekadel ja see koosneb tavalisest pidurikettast või trummlist. Hüdraulilise vedeliku asemel kasutatakse selles süsteemis suruõhku. Enamustes rekades kasutatakse trummel piduriga süsteemi. Suruõhuga pidurid töötavad nii, et nad võtavad atmosfäärist õhku, suruvad selle kompressoris kokku ja hoiavad sead kõrg rõhu konteinerites umbes 120 PSI rõhu all mis on umbes 8.27 Bari. Kui on vaja pidurdada , siis juhitakse suruõhku kambrist õhk pidurites olevate silindriteni mis seejärel liigutab pidurite riistvara ( klotse ), et aeglustada või peadata sõiduk. Ehitus ja Tööpõhimõte Suruõhuga töötavad õhkpiduri süsteem on jagatud kahte osase: varustaja süsteem ja juht süsteem. Varustaja süsteem tootab õhku ja varustab kõrgsurvega õhku. Juht süsteem
2. Kliimaseadme tööpõhimõte. Kliimaseadme tööpõhimõte Külmaringius Külmaringluse eri osad on omavahel ühendatud torudega ja moodustavad suletud süsteemi. Süsteemis ringleb külmaaine, mida pumpab kompressor. Külmaringius jaguneb kaheks pooleks: · Kompressori ja paisuventiili vahelist osa (kollane/punane) nimetatakse kõrgsurvepooleks. · Paisuventiili ja kompressori vahelist osa (sinine) nimetatakse madalsurvepooleks. Külmaaine (gaas) surutakse kompressoris kokku, mistõttu see kuumeneb. Külmaaine surutakse läbi kondensaatori. Kondensaatoris külmaaine jahtub ja kondenseerub, st muutub gaasilisest olekust vedelasse. Järgmisena läbib külmaaine kuivatusfiltri, kus vedelast külmaainest filtreeritakse välja mustus ja õhumullid. See kindlustab süsteemi tõhususe ja kaitseb seadme osi saastumise eest. Kuivatusfiltrist suunatakse külmaaine edasi paisuventiili juurde. Seda võib võrrelda paisutamisega
Kasvab rõhu suurenedes). Radiaatoris liigub soe vedelik edasi ja kaotab oma soojust, düüsini jõudes langenud kuni 40 kraadini. Düüs piserdab suure rõhu all selle vedeliku suuremasse ruumalaga keskkonda. Rõhk langeb korraga palju. Sellest vedelikust saab järsku suure rõhu all gaas. Külm gaas läheb külmkapis ringlema. Külmkapi sisemus on nüüd soojem kui tore (kus sees külm gaas). Sama gaas pressitakse kompressoris kokku (jälle 90 kraadi juures) ja läheb uuesti ringlema. Sisekeskkonnast võetakse energiat ja antakse kuhugile ära. 18.Sisepõlemismootori tööpõhimõte + graafikud + etappide kirjeldused Bensiinimootori töö põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori
põhimõtted jagunevad kolme alagruppi: 1. Mahtkompressorid. Nendes masinates toimub töö ülekandmine komplimeeritavale kehale (gaas, aur) otseselt ilma vahepealsete muundumisteta. Põhitüüpideks on: kolbkompressorid ja rotatsioonkompressorid. 2. Turbiinkompressorid. Nendes kompressorites toimubtöö ülekandmine komplimeeritavale kehale profileeritud labadest. Profileeritud moodustatud pöörlevas kanalis mida nim. töövõreks. Vastavalt komplimeeritava keha liikumis suunale kompressoris jagunevad turbiinkompressorid põhitüüpidelt: Tsentrifugaal- ja telgkompressoriteks. Tsentsifugaal kompressoris TD keha liikumissuund on selle kompressori teljega risti. Ja telgkompressorites on selle liikumine paraleelne. 3. Jugakompressor. Nendes seadmetes toimub komplimeerimiseks vajaliku töö ülekandmine komplimeeritavale kehale mingisuguse teise keha (teise vooluse). Erinevate kompressoride gruppide töö põhimõtted küllalt järsult üksteisest erinevad on TD
keskkonda, kus see eraldub. Näiteks on külmiku tagumisel seinal soojuse äraandmiseks jahutusradiaator. Jahutusradiaatori läbinud soojuskandja annab ära soojusenergiat ja jahtunult pihustatakse tagasi külmkambris paiknevasse radiaatorisse, kus madaldatud rõhul uuesti aurustub ja selle tulemusel jahtub. Jahtumise tõttu saab võimalikuks soojusenergia järjekordne akumulatsioon radiaatorit ümbritsevast keskkonnast. Soojenenud aurustunud olekus soojuskandja surutakse kompressoris kokku kuni veeldumiseni. Veeldumisega (kondenseerumisega) kaasneb soojuskandja soojenemine ning see suunatakse väliskeskkonnas paiknevasse jahutusradiaatorisse, kus ta jahtub ja eemaldab selle läbi jahutatavast keskkonnast energiat. Protsess kordub tavaliselt tsükliliselt. Kui paigutada energiaakumulaator näiteks õue ja jahutusradiaator tuppa, siis kantakse energia õuest elamusse ja tulemuseks on toa soojenemine. Sel põhimõttel töötavad
T – gaasi temperatur Kulunud gaasihulga leian algupärase ja hilisema gaasi masside vahega m m1 m2 115 10 5 0,6 69 10 5 m1 90,64 kg 259,8 293 76121,4 66 10 5 0,6 39,6 10 5 m2 52,88kg 259,8 288 74882,4 ning kulutatud gaasihulk m 90,64 52,88 37,76kg Vastus Kulutatud gaasi mass on 37,76 kg Ülesanne12 Kompressoris, mille tootlikkus on q = 320 Nm3 tunnis, surutakse õhk kokku rõhuni p = 10 bar ülerõhku. Kui palju eraldub õhes tunnis kompressori järeljahutis vett, kui siseneva õhu temperatuur t1 = 16 °C ja suhteline niiskus a = 60%. Suruõhu temperatuur järeljahutis väljumisel t2 = 28 °C ja suhteline niiskus b = 28 %. Vastus anda liitrit/tunnis. Lahendus Õhukastepunktiks saan tabelist 16°C juures 13,5 g/m3, mille puhul õhu absoluutne niiskus on
Küllastunud aur suletud anumas vedeliku keetmisel hakkab rõhk anumas ja koos sellega keemistemperatuur suurenema. Ühel hetkel saavutatakse kriitiline olek, kus uue auru tekkimine on võimatu ilma, et osa aurust ei muutuks vedelikuks tagasi. Peale seda, kui koguvedelik on aurustunud aga anumat endiselt kuumutatakse hakkab auru temperatuur suurenema. Auru, mille temperatuur on suurem küllastunud auru temperatuurist nimetatakse ülekuumenenud auruks. Kondenseerumine Kompressoris surutakse külmutusaine aur kõrge rõhuall kokku, mistõttu aine kuumeneb. Kuum külmutusaine aur juhitakse kondensaatorisse, mida läbiv välisõhk jahutab auru seda võrd, et külmutus aine veeldub ja veeldumisel ehk kondenseerumisel vabaneva soojuse viib kaasa kondensaatorit läbib välisõhk. Kondensaator asub sõiduki mootori jahutusradiaatori ees. Aurustamine Veeldunud, kõrge rõhu all olev külmutusaine annustatakse täpselt reguleerklapiga ja pihustatakse aurustisse
Ts õhtemperatuur resiiveris, (K) Ts' õhutemperatuur töötavas silindris, arvestades soojusülekanne, (K) Ta õhu- ja heitgaaside segu temperatuur täiteprotsessi lõppus, (K) Tg jääkgaaside temperatuur, (K) Tc õhutemperatuur komprimeerimis protsessi lõppus, (K) Tz maksimaalne põlemis temperatuur, (K) Tb temperatuur paisumis protsessi lõppus, (K) Tt keskmine väljalaskegaaside temperatuur enne turbiini, (K) k rõhutõuse aste kompressoris nk polütroopi näitaja kompressoris n1 polütroopi näitaja komprimeerimisel n2 polütroopi näitaja paisumisel t tegelik täitetegur i indikaator kasutegur e efektiivne kasutegur m mehaaniline kasutegur surveaste eelpaisumis aste järelpaisumis aste z soojus kasutamise tegur s ülelaadimirõhu tihedus, (kg/m3) g jääkgaaside tegur rõhutõuse aste liigõhu tegur o teoreetiline molekulaarse muutuse tegur
Kolbkompressor on tänapäeval enim kasutatav kompressori-tüüp. Neid kasutatakse suures töörõhkude vahemikus alates 100 ka kuni 100 MPa. Kompressorid, kus suruõhku tekitakse õhu ruumala vähendamise teel. Õhk imetakse suletud anumasse, mille ruumala algul suurendatakse, seejärel vähendatakse (õhk surutakse kokku). Nii töötavad kolb- ja tiivik-kompressorid. Membraankompressor on kolbkompressori erivariant. Kompressoris on membraaniga eraldatud kompressori liikuvad osad suruõhust. Selline eraldamine väldib õli sattumist suruõhku. Membraankompressorid on kasutusel toiduainete-, ravimite- ja keemiatööstuses. Silindrikujulises staatori pesas, milles asetsevad sisse- ja väljalaskeava, pöörleb rootor, mille telg ei lange kokku pesa tsentriga. Rootori sisselõigetes paiknevad vabalt labad, millede vahele moodustuvad kambrid. Tsentrifugaaljõu mõjul surutakse labad vastu siseseinu
3. Milleks kasutatakse soojuspumpa? Soojuspumpa kasuta ruumide ning sooja tarbevee kütmiseks 4. Mis on soojuspump? Lisakütmis võimalus 5. Mis osadest koosneb soojuspump? Aurusti, kompressor, kondensaator ja paisuventiil 6. Mis rõhud on soojuspumba erinevatel osatel? Aurustis on kõige madalam rõhk ja kondensaatoris on kõige kõrgem 7. Mis toimub aurustis? Külmutusaegnts kogub endasse välisõhust tuleva soojuse, ning aurustub 8. Mis toimub kompressoris? Kompressor surub aurustunud külmutsagentsi aru rõhu alla millest tulenevalt kuumeneb külmutusagents vähemalt 100 kraadini 9. Mis toimub kondensaatoris? Koondensaatoris toimub külmutusagentsi jahtumine mille tulemusel soojenevad köetavad pinnad. Külmutusagentsi jahtudes muutub ta uuesti vedelikuks. 10. Mis toimub paisuventiilis? Paisuventiil suunab külmutusagentsi edasi aurustisse kus läheb ta jälle madala rõhu alla 11
juhitakse atmosfääri. 42. Isobaarse põlemisega GTS-i ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. 3 p 2 p2=p3 1) 1.-2. Õhu isoentroopne kompromeerimine p1 kuni rõhuni p2 kompressoris. 2) 2.-3. Isobaarne põlemine vabaneb soojushulk q1, kasutatakse vedel ja diiselkütuseid 3) 3.-4. Põlemisgaaside
juhitakse atmosfääri. 42. Isobaarse põlemisega GTS-i ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. 3 p 2 p2=p3 1) 1.-2. Õhu isoentroopne kompromeerimine p1 kuni rõhuni p2 kompressoris. 2) 2.-3. Isobaarne põlemine vabaneb soojushulk q1, kasutatakse vedel ja diiselkütuseid 3) 3.-4. Põlemisgaaside
keemistemperatuur 152 C *-0,9bar rõhul on vee keemistemperatuur 20 C 14. Püsival rõhul keeva või sulava aine temperatuur püsib koguaeg agrekaatolekus muutuse aja muutmata. Kogu juurde juhitud soojus kuulub aine agregaatoleku muutuseks. 15. Ujumast tulles on ka kuuma ilmaga tunda et hakkab jahe. Põhjus on selles et nahalt aurustuv vesi viib endaga kaasa kehasoojust, mida rohkem vett aurustub seda suurem on jahutus effekt. 16. Kompressoris surutakse kõlmutusaine aur kõrge rõhu all kokku, mistõttu aine kuumeneb. 17. Kliimaseadmeid eristatakse külmutusaine paisumist ohjava seadise järgi, tuntakse reguleerklapiga ja ahendustoruga seadmeid. 18. Kliimaseadme külmutusseadisel on kaks poolt, ülem ja alam rõhupool. Külmutusaine aurustub alamrõhupoole ning veeldub ülemrõhupoole. 19. Kopressor paneb külmutusaine seadmes ringlema ning tõstab kokkusurumisel tema temperatuuri
V gaasi ruumala, m3; m1 algne gaaasi mass, kg; R gaasi konstant, J/kg deg; T1 gaasi algne temperatuur absoluutse skaala järgi, OK. Leian gaasi massi peale kasutamist ja arvutan kulutatud gaasi massi: p2a absoluutne gaasi lõpprõhk, N/m2; m2 lõplik gaaasi mass, kg; T2 lõplik gaasi temperatuur absoluutse skaala järgi, OK. mk kulunud gaasi mass, kg. Vastus: kulunud gaasi mass on 81,3 kg. Ülessanne 12 (variant 4) Kompressoris mille tootlikus on q Nm3 tunnis, surutakse õhku kokku rõhuni p bar ülerõhku. Kui palju eraldub ühes tunnis kompressori järeljahutis vett, kui siseneva õhu tempperatuur on t1 oC ja suhteline niiskus a%. suruõhu temperatuur järejahutist väljumisel t2oC ja suhteline niiskus b%. Vastus anda liitrit/tunnis Antud: q=125 Nm3 tunnis p2=7 bar ülerõhku = 8 bar absoluutset rõhku t1=80C t2=270C a=80% b=30% p1= 1 bar absoluutset rõhku Leida: qjjv=? l/h
V2 0,6m Tihedus peale kokkusurumist. p 3,32 ×105 N 2 2 = = m = 2,83 kg 3 RT 287 J × 408,4 K o m kg Vastus: Peale kokkusurumist mahult V1 = 1,4 m3 mahuni V2 = 0,6 m3 on hapniku rõhk p2 = 3,32bar , temperatuur t2 = 135,25°C ja tihedus 2 = 2,83 kg/m3 14 Ülesanne 12. Variant 4 Kompressoris, mille tootlikkus on q = 125 Nm3 tunnis, surutakse õhk kokku rõhuni p = 7 bar ülerõhku. Kui palju eraldub ühes tunnis kompressori järeljahutis vett, kui siseneva õhu temperatuur on t1 = 8°C ja suhteline niiskus a = 80% ? Suruõhu temperatuur järeljahutist väljumisel on t2 = 27°C ja suhteline niiskus b = 30 %. Vastus anda l/h. Valemid ja arvutuskäik Leiame kompressori sisendõhu absoluutse veesisalduse. Selleks kasutame graafikut (sele 24, lk 27 R
[6], [7] 2. SISEPÕLEMISMOOTORITE TÜÜBID JA KLASSIFIKATSIOON Soojusmootor on masin, mis muundab pidevalt soojusenergiat mehaaniliseks tööks. Soojusmootori töö aluseks on termodünaamiline ringprotsess. Soojusenergia mehaaniliseks tööks muundamise iseärasuste põhjal on võimalik eristada järgmisi soojusmootorite tüüpe: 1)kolbmootorid (kogu tööprotsess toimub mootori silindris); 2) turbiinimootorid (protsess toimub järjestikku difuusoris, kompressoris, põlemiskambris, gaasiturbiinis ja reaktiivdüüsis). Turbiinmootorid jagunevad: a)gaasiturbiinmootorid, b)turboreaktiivmootorid (turboventilaator- ja turbopropellermootor): 3)reaktiivmootorid(põlemisproduktid paiskuvad reaktiivdüüsis). [5] Mootorite võrdlusparameetriteks on: a) nimivõimsus, b) pöördemoment, c) silindrite arv, d) mootori töömaht, e) mass ja gabariitmõõtmed, f) nimipöörlemissagedus, g) kütuse- ja õlikulu,
Seadme efektiivsus: t=qo/l, kus qo- jahutuskambris antud soojushulk, l- tarbitud töö. Aurukompressor külmutusseadme ringprotsess: TD kehaks on külmutusagens, sellel ainel on kõrge küllastusrõhk. Freoonil suur gaasimuutussoojus, kõrge küllastusrõhuga. Joonis: T s 1-2 paisumine h=const. 2-3 isotermne-isobaarne aurustumine, p=const, T=const. 3-4 isotroopne komprimeerimine kompressoris. 4-4´-1 isobaarne jahutamine jahutis ja ka kondenseerimine. qo=h3_h2= □B23AB, lk=□3441a3- kompressori poolt tarbitud töö. t=h3-h2/h4-h3. Põhimõtteskeem: Termodünaamilise keha voolamine ja drosseldamine. 12. F TD voolamise põhivõrrand: M c Fc const < statsionaarse voolavuse pidevuse võrrand, v tingimus M=const. Meid huvitab adiabaatiline voolamine, st. soojusvahetust ei toimu, antud juhul,
alla 400 kPa - üheastmeline, alla 1500 kPa - kaheastmeline, alla 1500 kPa - kolme- või enamastmeline. Vähemotstarbekas, kuigi võimalik on kasutada: alla 1200 kPa - üheastmeline, alla 3000 kPa - kaheastmeline, üle 22000 kPa - kolmeastmeline. 10 Sele 6 - Kaheastmeline vahejahutusega kolbkompressor 2.2.2 Membraankompressor Membraankompressor (sele 7) on kolbkompressori erivariant. Kompressoris on membraaniga eraldatud kompressori liikuvad osad suruõhust. Selline eraldamine väldib õli sattumist suruõhku. Membraankompressorid on kasutusel toiduainete- , ravimite- ja keemiatööstuses. Sele 7 - Membraankompressor 11 2.2.3 Tiivikkompressor Silindrikujulises staatori pesas, milles asetsevad sisse- ja väljalaskeava, pöörleb rootor, mille telg ei lange kokku pesa tsentriga. Rootori sisselõigetes paiknevad
alla 400 kPa - üheastmeline, alla 1500 kPa - kaheastmeline, alla 1500 kPa - kolme- või enamastmeline. Vähemotstarbekas, kuigi võimalik on kasutada: alla 1200 kPa - üheastmeline, alla 3000 kPa - kaheastmeline, üle 22000 kPa - kolmeastmeline. 10 Sele 6 - Kaheastmeline vahejahutusega kolbkompressor 2.2.2 Membraankompressor Membraankompressor (sele 7) on kolbkompressori erivariant. Kompressoris on membraaniga eraldatud kompressori liikuvad osad suruõhust. Selline eraldamine väldib õli sattumist suruõhku. Membraankompressorid on kasutusel toiduainete- , ravimite- ja keemiatööstuses. Sele 7 - Membraankompressor 11 2.2.3 Tiivikkompressor Silindrikujulises staatori pesas, milles asetsevad sisse- ja väljalaskeava, pöörleb rootor, mille telg ei lange kokku pesa tsentriga. Rootori sisselõigetes paiknevad
Üldiselt pole enamikel turbolaaduritel head kasuteguri haripunkti, aga nad omavad head keskmist kasutegurit ja sobituvad hästi mootoriga, mis töötab laial pööreteskaalal. Rõhu suhtarv, tegur, koefitsient ( Pressure Ratio) See on sisselaske rõhk võrrelduna kompressori väljalaske .rõhuga. Üheastmeliste turbode puhul on sisselaske rõhk tavaliselt võrde atmosfääri rõhuga (14,7 psi), ning väljalaske rõhk atmosfääri rõhk + kompressoris tõstetud rõhk. Rohkem kui ühe turbo korral (Bi-turbo) on sisselaske rõhuks eelmise turbo väljalaskerõhk + atmosfääri rõhk ning väljalaske rõhuks on teise turbo sisselaskerõhk + teise turbo poolt tõstetud rõhk. Tiheduse suhtarv, tegur, koefitsient ( Density Ratio) Turbolaadurid kompresseerivad õhu eesmärgil see tihedamaks muuta. Tänu sellele mahub mootori silindrisse rohkem hapnikku ning mootoril on suurem potensiaal toota rohkem jõudu.
Qk N0 0 Soojuspumba tööks vajalik madalatemperatuuriliselt keskkonnalt saadav teoreetiline soojusvõimsus: 1 Q0 Qk 1 0 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 13 Soojuspumba parameetrid Reaalse soojuspumba protsessid on tagastamatud, põhjuseks on hõõrdumine ja soojus-vahetus. Esinevad ka välised kaod soojuspumba kompressoris, elektrimootoris jne. Sellest tulenevalt on soojuspumba tegelik soojustegur väiksem teoreetilisest, s.t: < 0 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 14 Soojuspumba parameetrid 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 15 Soojuspumpade eelised (maa, vesi, õhk) efektiivsus keskkonnasääst 4-5 kW
No. TEC 01.10.01.06-01 en Tehniline väljaõpe Kuupäev 1999-09-24 Eelmine kuupäev 1999-09-24 Lehekülg 11(33) Kompressor Kus komponent paikneb ja kuidas see töötab? Määratlege komponendi number. Asub mootori juurer. Rihmade kaudu saab mootorilt käituse. Kompressoris on kolvid, mis alla liikudes tõmbavad silindrisse õhku, üles liikudes suruvad teist kanalitpidi õhu välja. See seade toodabki süsteemi suruõhu. Millist ülesannet antud komponent süsteemis täidab(milleks on see ette nähtud)? Seade toodab suruõhku ehk on suruõhu allikas. Tänu sellele suruõhule saavad kõik pidurikomponendid veoautode küljes töödata. Theoretical exercises
Võib ainult katsetada põlemist püsival rõhul, kuid ka see nõuab palju tööd, sest juba esimese plahvatuse ajal rõhk tõusis järsult. Peale esimest ebaõnnestunud mootorit ehitas Diesel teise, mis võis juba iseseisvalt töötada, ja lõpuks kolmanda, mida võis juba koormata. 1898.a. suvel demonstreeriti Müncheni jõumasinate näitusel juba mitut diiselmootorit, nagu neid nimetama hakati. Need mootorid töötasid petrooleumiga, mida pritsiti silindrisse erilises kompressoris kokkusurutud õhujoa abil. Selgus, et diiselmootorite kasutegur on suurem kui gaasi- ja bensiinimootoritel, mis töötavad madala surve ja sädesüütega. Niisiis oli see mootor ikkagi ,,ratsionaalne". Diiselmootoritest oli nüüd huvitatud kogu maailm (8, lk 133-138; vt lisa 12.). Taastuvad energiaallikad Maailm seisab silmitsi ülerahvastumisega. Puudu jääb naftast, toidust ja energiast. Nafta tootmine on saavutamas lage, mis on juba põhjustanud nafta hindade hüppelist kasvu (6)
see nagu karusellil iseenda massi mõjul tiiviku ääre suunas. Sealt suunatakse kiiresti liikuv õhk kompressori spiraalsesse korupusesse, kus ta aeglustub järjest avaramasse ruumi liikudes; nii muutub liikumiskiirus staatiliseks rõhuks ülelaaderõhk ehk boost ongi sündinud. Kompressori väljundava on pildil üleval ja suunatud vaatajast eemale. Paraku pole boost ainuke asi, mis kompressoris tekib õhu kokkusurumisel sünnib ka hulganisti soojust. See tuleneb elementaarsetest füüsikaseadustest, mille kohaselt on gaasi rõhk, ruumala ja temperatuur omavahel seotud ning mille järgi kuumeneks õhk kokkusurumisel ka siis, kui meil oleks kasutada ideaalselt efektiivne kompressor. Miks temperatuuri tõus paha on? Kahel põhjusel esiteks tähendab õhu kõrgem temperatuur seda, et sama (ülelaade)rõhu juures on õhk hõredam. Iga liiter
katlamaja normidele vastavat ventilatsiooni. Tööpõhimõte Õhk-vesi tüüpi soojuspump kasutab sooja tootmiseks ära välisõhku salvestunud soojusenergiat, mille energiakandjaks siseruumides on vesi. Välisõhk juhitakse ventilaatori abil soojuspumpa ning madala keemispunktiga külmaagens tsirkuleerib soojuspumba suletud süsteemis. Kui külmaagens jõuab aurustisse, siis välisõhus olnud soojuse mõjul külmaagens aurustub. Aur surutakse kompressoris kokku, mille tulemusena temperatuur tunduvalt tõuseb. Soe külmaagens jõuab kondensaatorisse, mis asub boileris. Seal annab külmaagens oma energia ära boileri veele ja tema temperatuur langeb ning külmaagens muudab oma olekut gaasilisest vedelaks. Seejärel külmaagens läheb läbi filtrite paisumisventiili, kus rõhk ja temperatuur langevad veelgi. Külmaagens lõpetab nüüd oma ringluse ja jõuab jälle aurustisse, kus toimub välisõhust saadava energia abil uuesti aurustumine.
23 soojuse protsessi juurdejuhtimine (kütuse isohoorne külmutusagens, sellel ainel on kõrge küllastusrõhk. Freoonil põlemine) suur gaasimuutussoojus, kõrge küllastusrõhuga. 34 pölemisproduktide isoentroopne paisumine, mille käigus 12-külmutusagentsi aurude isoentroopne komprimeerimine kompressoris gaas teeb tööd l1=34B4 22`- ülekuumendatud aurude isobaarne jahtumine küllastusolekuni punktis 41 soojuse isohoorne protsessist eemaldamine – 2`juba kuiv aur. Q2(põlemisgaasidega eralduv soojus) 2`3- kuiva küllastunud auru kondenseerimine vedelikuks. Jahutusveele antakse üle soojushulk Q1.
Nt. Õhu kuumutamine ja C põlemisel. Väävliühendid põhjustavad ka korrosiooni. 1-2 paisumine h=const. 2-3 isotermne-isobaarne jahtumine: =1--50 [W/m2*K], Vee kuum. ja jaht.: 20 Gaasiline kütus antakse komponentidena: aurustumine, p=const, T=const. 3-4 isotroopne --10000, õlide kuum. ja jaht. 5--1500. CO+H2+CH4+H2S+CO2+SO2+N2+...=100% . komprimeerimine kompressoris. 4-4´-1 isobaarne 32.Soojuskiirgus ja Stefan-Boltzmanni seadus. S-B jahutamine jahutis ja ka kondenseerimine. qo=h3_h2= seadust kasutatakse hallide kehade omakiirguse B23AB, lk=3441a3- kompressori poolt tarbitud töö.
aastat). 10 2. Kliimaseadme tööpõhimõte ja ehitus. 2.1 Jahutamise üldpõhimõte Sõiduki kliimaseadme külmutusseadises *jahutatakse sisenevat või siseruumis ringlevat õhku *siiratakse liigne soojus siseõhust külmutusaine kaudu välisõhku *kasutatava külmutusaine keemistemperatuur on väga madal (atmosfäärirõhul u --30 °C) 2.2 Kondenseerumine Kompressoris surutakse külmutusaineaur kõrge rõhu all kokku, mistõttu aine kuumeneb. Kuum külmutusaineaur juhitakse kondensaatorisse, mida läbiv välisõhk jahutab auru sedavõrd, et külmutusaine veeldub. Veeldumisel-kondenseerumisel vabaneva soojuse viib kaasa kondensaatorit läbiv välisõhk. Kondensaator asub sõiduki mootori jahutusradiaatori ees. 11 2.3 Aurustumine Veeldunud, kõrge rõhu all olev külmutusaine annustatakse täpselt
(Eestiski kasutati neid termomeetreid enne1940. aastat). 2. Kliimaseadme tööpõhimõte ja ehitus. 2.1 Jahutamise üldpõhimõte Sõiduki kliimaseadme külmutusseadises *jahutatakse sisenevat või siseruumis ringlevat õhku *siiratakse liigne soojus siseõhust külmutusaine kaudu välisõhku *kasutatava külmutusaine keemistemperatuur on väga madal (atmosfäärirõhul u --30 °C) 2.2 Kondenseerumine Kompressoris surutakse külmutusaineaur kõrge rõhu all kokku, mistõttu aine kuumeneb. Kuum külmutusaineaur juhitakse kondensaatorisse, mida läbiv välisõhk jahutab auru sedavõrd, et külmutusaine veeldub. Veeldumisel-kondenseerumisel vabaneva soojuse viib kaasa kondensaatorit läbiv välisõhk. Kondensaator asub sõiduki mootori jahutusradiaatori ees. 2.3 Aurustumine Veeldunud, kõrge rõhu all olev külmutusaine annustatakse täpselt reguleerklapiga ja pihustatakse aurustisse
Jahutusprotsess kasut peamiselt õhu konditsioneerimissüsteemides. Soojuspumpprotsesse kasut õhu konditsioneerimisel ja ventileerimisel ning hoonete kütmisel. (kombineeritud protsesse kasut harva). 17 37. Aurukompressor-külmutusseadme põhimõtteskeem ja ringprotsess TS diagrammil. A aurusti, D drossel, K kompressor, KK külmutuskamber, Ko kondensaator. 1->2 Külmutusagensi aurude komprimeerimine kompressoris. (isoentroopne, adiabaatne protsess). 2->2´ Ülekuumendatud aurude juhtimine küllastusolekuni (isobaarne prots). 2´->3 Kuiva küllastunud auru kondenseerimine (isobaariline prots) (kondensaatoris antakse jahutusveele soojushulk q1) .3->4 Drosselis (tagastamatu prots) osa vedelast agensist aurustub, rõhk ja temperatuur langevad.4->1 Külmaagens juhitakse aurustisse, kus toimub külmutusagensi täielik aurustumine( kuini kuiva olekuni) (aurustumiseks vajalik soojus
töölerakendamiseks ja vähesemal määral muudeks laevatöödeks(pneumaatilisd tööriistad) ja värvimiseks. Suruõhku toodetakse kompressoriga, mis pannakse tööle otse peamasina väntvõllilt või el.mootori pealt. Et tõsta õhurõhk 30 või enam atmosfäärini peab kompressor olema vähemalt 2 või 3 astmeline (2-3 kolviga), sest õhk komprimeerides ühes silindris (astmes) kuumeneb sedavõrd, et õliaurud õhukoostises võivadiseenesest süttida ja kompressoris toimub plahvatus. Õhk ennem järgmisse astmesse sattumist suunatakse läbi õhujahutaja (siugtoru), mis on monteeritud kompressori jahutussärgi sisse või seisab õhujahutaja eraldi kompressori lähedal.Mitmeotstarbelised suruõhu kompressorid liigitatakse 2 gruppi: 1)kompressorid, mille eriastmed (madal-, kesk- ja kõrgsurveaste) asetsevad üksteise järel ühel kolvil nimetatakse tandemtüüpi kompressoriteks. 2)kompressor, mille kolvil madal surveaste e. (1
rõhuakudest pidurpedaali klapi kaudu pidurisilindritesse. Kui mootor seisab, piisab rõhuakude survest vähemalt kuue täiskoormusel pidurduse jaoks. Varupidurisüsteem (lisavarustuses) Kabiinis asuvad pidurilülitit kasutatakse teise pidurisüsteemi juhtimiseks solenoidklapi kaudu. Pneumoajam 1- pneumokamber 2- pidurikraan (juhib õhuliikumist pidurikambritesse ja pidurikambritest välisõhku) 3 ja 5 – rõhuregulaatorid (kontrollivad süsteemi õhurõhku, 3 kontrollib balloonis, 5 kompressoris) 4- õhuballoon (hoiab õhu tagavara) 6- kompressor (toodab suruõhku) 7- õhupuhasti (puhastab õhku) Seisupidur Seisupidur on vedrujõul töötav trummelpidur või ketaspidur, nn. kardaanipidur, mis asub käigukasti väljundvõllil. Seisupidur vabastatakse hüdrauliliselt. Kui hüdrorõhk puudub, s.t. Mootor seisab, saab seisupidurit vabastada talrepi pikkuse reguleerimise teel. Märkus: Kui hüdrorõhk on liiga madal, siis seisupidur ei vabastu.
Selgub, et ka J-s palju ootust tekitanud klassi nädalavahetuseks plaanitud olemine Aegviidus on ära jäämas, sest klassijuhataja sai teada ja ei luba. Bianka küsib kas J ei ole vanemat venda või õde kes saaks kaasa tulla, et sõit saaks ikkagi toimuda. J lubab asja uurida, sest tal on isiklikult suur huvi sinns koos teistega jõuda, et siis vastupidi koolis juhtunud äpardustele ikkagi tõestada, et ta on lahe kutt. -13. Reelika ja J söövad Kompressoris pannkooke ja korraga tetab J et tema vanemad on nädalavahetusel kodust ära. Reelika ütleb, et siis on asi otsustatud pidu toimud tema juures. Kuigi J on siiani häbenenud oma mitte kõige paremas korras ja järjel kodu ja pole kedagi sinna kutsunud ja ütleb et see ei ole just superluks, aga Reelika sõnade peale, et keda see huvitab jääbki kokkulepe jõusse ja sellest antakse ka teistele teada. -12. J koduukse taha tulevad põhikooliaegsed sõbrad Esko ja Bert.
- käivitamisel ja madalatel reziimidel töötava mootori parem paigutatud mootori pöörlemissageduse regulaatori seadistamisega . õhurõhu tõusu aste kompressoris {k= (pk/p0)} sõltuvalt kompressori õhuga varustatus, - turbokompressori suhteliselt kiire reageerimine mootori tootlikkusest Gk erinevatel konstantsetel kompressori pööretel (n TK = 19
Ressiiveril on agensi sisenemisava, väljumisava ja nivooandur. Õlieraldaja on kompressorist väljuva külmaagensi liini peal. Tema ülesandeks on õli eraldamine agensi aurust, et vältida selle sattumist süsteemi teistesse osadesse. Õli läheb eraldist tagasi karterisse. Õli eraldamise efektiivsus sõltub gaaside kiirusest. Vedelikueraldi on siseneva agensi torul enne kompressorit. Tema ülesandeks on eraldada agensi piisad aurust, et vältida märga käiku kompressoris. Piisad tekitavad hüdraulilisi lööke vastu kolbe, klappe, silindreid ja nende osakeste paisumisel mahub kompressorisse vähem auru ja tootlikkus langeb. Ühe kompressori jaoks on üks vedelikueraldi. Filterkuivati eemaldab niiskuse, mehhaanilised osakesed ja seob happed. Filterelemendid on vahetatavad. Jäigad elemendid on valmistatud keraamilisest siduvast tseoliidist. 71
Tanki jahutamine külma lastiga toimub seni, kuni tanki põhja on tekkinud külma lasti kiht. Kui kaldaterminaalis puudub aurutagastamistorustik, kasutatakse laeva taasveeldamisseadet tankis tekkiva surve kõrvaldamiseks. Kui tanki põhja on tekkinud külma lasti kiht, alustatakse lastimist lastimistorustiku kaudu. Lasti jahutamine reisil Lasti jahutamiseks võetakse auru jahutatava tanki ülaosast, surutakse see kompressoris kokku, kondenseeritakse ja suunatakse jahutatud kondensaat tanki. Auru võtmisel surve tankis langeb allapoole küllastunud auru rõhku ja veeldatud gaas hakkab keema. Keemiseks kasutatakse peitsoojust, mille tagajärjel vedeliku temperatuur alaneb. Aurustunud lasti taasveeldamiseks kastutatakse kaheastmelist või kaskaadseadet. Lossimine Enne lossimise alustamist tuleb jahutada tekil asuvat lossimistorustikku. Seda saab teha, juhtides kondensaadi tanki läbi teki- ja lastimistorustiku
protsessile. Tuletõrjeteenistuses on peale eelnimetatud sisepõlemismootorite tüüpide kasutusel ka turboreaktiivmootoreid. Nendel on õhu komprimeerimiseks mitmeastmeline telgkompressor, mis võib õhu kokku suruda väga kõrgete rõhkudeni. Töötava keha oleku muutusi sellise mootoritüübi korral on kujutatud joonisel 19. Joonis 19. Turboreaktiivmootori termodünaamiline ringprotsess soojuse isobaarsel sissejuhtimisel. 1.2 - õhu kokkusurumine kompressoris; 2.3 - kütuse põlemisel tekkiva soojuse isobaarne sisseviimine; 3.4 - põlemisgaaside paisumine ja liikumiskiiruse kasv düüsis; 4.1 õhku paisatavate põlemisgaaside jahutamine keskkonna temperatuurini. Termiline kasutegur on leitav: = 1 1 / (k-1)/k , kus = p2/p1 rõhu suurenemisaste; k adiabaadi näitaja. Termodünaamilise hinnangu andmiseks igale toodud näitele tuleb võrrelda nende kasutegureid
annaabi.ee 
