viib uhiste eesmärkide määratlemise, ühiste tegevuste kavandamise ja elluviimiseni, on tekkimas klaster. Klaster on seda elujõulisem, mida tihedam ja mitmekülgsem on selles osalevate ettevõtete ja teiste partnerite omavaheline suhtlemine. Klasterdumist kasitletaksegi kui ühes või mitmes sektoris tegutsevate vertikaalselt/või horisontaalselt seotud ja majanduslikku koostööd tegevate rahvusvahelise kompetentsiga kogumi teket ja arengut. Klaster on edukas, kui konkurentsitingimustes toimib sünergiline koostoö ettevõtete endi ning ettevõtete ja haridus- ja teadusasutuste ehk teiste partnerite vahel. See tähendab, et klastriosaliste ühised huvid kaaluvad üles konkurentsiaspekti. (Enterprise Estonia) Klastrite eelised on tänu firmade koondatusele suur kohalik turg kaupadele ja teenustele ning hea ligipääs tarbijateni. Muidugi tulevad kasuks vähendatud transpordi ja logistikaahela
subjektiivsete õiguste teostamine õigussuhtes. Realiseeritakse õigusnorme, mis annavad isikule mingi õiguse teataval viisil käituda, nt töölepingulises suhtes töötasu saamine. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne), kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku pädevuse ehk kompetentsiga. Põhiraskus õiguse rakendamisel langeb täidesaatva riigivõimu organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule. Õiguse rakendamine seisneb individuaalse õigusakti ehk üksikakti väljaandmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (nt ametniku avalikku teenistusse võtmine). Õiguse rakendamise protsess:1). asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja
tagasiside andmise ning julgustamise. Kas on põhjus selles, et siiani on efektiivsuse kasv saavutatud kiiremini muude meetoditega (uued tegevussuunad, ühinemised, inimeste väljavahetamine jm)? Või peetakse inimeste arendamist rohkem koolitajate pärusmaaks ning juhid ei ole seda rolli veel enda jaoks teadvustanud? Põhjuseid nii objektiivseid kui subjektiivseid võib olla mitu. Oluline on pigem see, et teiste arendamise näol on tegemist liidrite jaoks väga olulise kompetentsiga, Selle tähtsuse kasvu prognoositakse lähitulevikus kogu maailmas seoses intellektuaalse kapitali ning koostöö üha suureneva osakaaluga võtmetegijate igapäevatöös. 6 Mida selle teadmisega pihta hakata? Kuna kompetents avaldub käitumises, siis on kompetentse võimalik mõõta selleks tuleb ennast ise jälgida või paluda seda teha teistel. Olles tuvastanud oma sagedasemad kompetentsid ning nende raamesse jäävad nii
ulatuse järgi riigiorganite valitus, süsteemi, ministeeriumid, teostavad ametid, kohaliku inspektsioonid) elanikkonna OVlikku avalikku võimu. Kom Üldkompetentsiga haldusorganid Eri kompetentsiga haldusorganid peten Pädevuse suur ulatus, ühendab ja Juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise tsi ulatu suunab halduse kõigi või enamiku valdkonda. Nt ministeerium, amet se harude juhtimist. Nt: riigi järgi keskhaldusorgan (meil Valitsus) Läht Esmased riigiorganid Teisesed ehk tuletatud riigiorganid
väikeettevõtetele Plussid Miinused toetab oskuste arendamist; erialast allüksuste vahel keeruline kärj kommunikatsioon kaotab ressursside dubleerimise tekivad allüksuste "omad mättad" soodustab kvaliteet otsuste teg kogu organisatsiooni fookus kaob valdkonnas valdkonnajuhile lihtne juhtida juhid kitsa kompetentsiga otsustamine aeglane Divisjoniline struktuur (asukoha järgi, tarbijate järgi, toodete järgi) o Koosnedes suhteliselt autonoomsetest (iseseisvatest) üksustest o Kontrollfunktsioon lasub keskastme juhtidel o Divisionaalne struktuur on tulemustele orienteeritud, osakondadel on selge vastutusala ning ühtsustunne tekib kergelt. o Pakub töötajale võimaluse õppida uusi oskusi ja laiendada teadmisi,
* juhtimise ja otsustamise suurem paindlikkus ja kiirus *otsustamise viimine madalamatele ja kompetentsematele tasanditele Delegeerimise Riskid: * Töötajate ettevalmistamine ja koolitus * Koordineerimisalase töö suurenemine * Info- ja kontrollsüsteemide loomise vajadus * Sarnaste tegevuste dubleerimise oht Delegeerimise Eelised: 1) Saab suurendada otsustamise paindlikkust ja kiirust (kohapeal olev alluv teeb koheselt kiire otsuse) 2) Otsuse tegemine suurema kompetentsiga isiku poolt (alluv on sageli teatud küsimustes kompetentsem kui juht) Delegeerimise Puudused ja vead: 1) Allaval ei pruugi olla alati vajalikke kompetentse otsustamiseks 2) Juhi pidev sekkumine alluva otsustesse ja alluva otsuste muutmine Delegeerimisprotsess: a) Ülesande andmine alluvale b) Ülesandega seotud õiguste andmine alluvale c) Alluva vastutuse määramine 21. Üldine ja üksikasjalik delegeerimine
2) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon (näiteks õiguskantsleril järelevalve teostamine riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide vastavuse üle põhiseadusele ja seadustele, riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilimise kontroll, ringkonnakohtul esimese astme kohtute lahendite läbivaatamine apellatsiooni korras jne); 3)oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; 4) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest; 5) riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks (osakond, talitus, büroo jms); 6) riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad. Riigiorganeid võib liigitada mitmesugustel alustel. Kõige levinumaks
kahel peamisel alustalal – pidev paranemine (kaizen) ja vastastikune lugupidamine. Läbirääkimistel tarnijatega ei varjata midagi ning püütakse „avatud kaartidega“ leida parim koostöö viis. Taoline lähenemine eeldab ka avatust tarnija poolt. Kõige levinum koostööviis tarnijatega baseerub, tema sõnul, partnerlusel. See on samm edasi projektipõhisest koostööst (selected supplier strategy – tellija täidab ainult mõned arenduse lüngad tarnija kompetentsiga ning hoiab arenduse ja tarnimise lepingud lahus) partnerluse strateegiale (Relationship strategy – tarnija kaasatud „suure pildi“ kujundamisse. Arenduse, tootmise ja tarnimise allsüsteemid on integreeritud). [6] Selle strateegia populaarsust kinnitab ka see, et mitmes riigis Toyota on viinud hankeosakonnad ja arenduse osakonnad ühte kohta. Samas, Toyota pelgab veel kõrgemat integreerituse taset, mis sobib koostööks kõige suuremate,
subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õiguse rakendamise vajadus tekib järgmistel juhtudel: 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita. 2) Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle. 3) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnorme rakendavad riigiroganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku kompetentsiga. Iga riigorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue tähendab seda, et kogu rakendamise pritsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega. Seaduslikkuse nõude tagamiseks õiguse rakendamisel tuleb silmas pidada:
Õiguse rakendamise vajadus tekib järgmistel juhtudel: 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita. 2) Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle. 3) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnorme rakendavad riigiroganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku kompetentsiga. Iga riigorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue tähendab seda, et kogu rakendamise pritsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega. Seaduslikkuse nõude tagamiseks õiguse rakendamisel tuleb silmas pidada:
Riigiaparaat riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid:a)On riigivõimualased volitused, teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu.b)On õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon (N: riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilitamise kontroll; ringkonnakohtul esimese astme kohtute lahenditeläbivaatamine apellatsiooni korras).c)Oma funkts teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega võin seaduse alusel antud madalama õigusaktiga.d)Riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest. e)Liigendub struktuuriüksusteks (osakond, talitus, büroo).f) Riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad 8. Riigivalitsemise vormid.- Riigivalitsemise vorm riigivõimu seesmine organisatsioon,
Platon esitas müüdi kujul dialoogis “Protagoras” ning mis oli kõne all sofistide teemas (4. loeng). Protagoras põhjendas viimases seda, et suutlikkus poliitikas osaleda kujutab endast üldist kompetentsi, eeldused milleks on kõigil inimestel sünnipäraselt olemas ning mis omandatakse koos sotsialiseerumise käigus kujuneva kogemusega, vajamata selleks spetsiifilist ettevalmistust. Platon seevastu, võrreldes riigijuhtimist tüürimehe spetsiifilise kompetentsiga, tõlgendab ka poliitilist kompetentsi spetsiifilise kompetentsina, mis nõuab spetsiifilisi eeldusi ja ettevalmistust, mis ühiskonna liikmete enamusel üldse puuduvad. Platoni poolt ideaalsena kirjeldatud valitsemisviisi võiks seetõttu nimetada “ekspertokraatiaks”. Laeva võrdpilt viitaks ka justkui sellele, et riigijuhtimise oskus on oma laadilt faktiteadmise-kompetents, kuivõrd näiteks teadmine tähistaevast ja seal leitavatest
paremini ära kindla meediumi iseloomulikke omadusi. See tähendab ühtlasti meediaorganisatsiooni vajaduste kohandamist. Meedia loogika osutab olemasolevale ,,meedia grammatikale", mis määrab aja kasutamise, sisustuselementide järjestuse ning verbaalsete ja mitteverbaalsete kommunikatsioonivahendite (koodide) kasutamise. Sisu koostatakse vastavalt formaatidele, mis on omakorda vastavuses kuulaja/vaataja eelistuste ja eeldatava kompetentsiga. Mazzoleni järgi väljendub meedia loogika kasutuselevõtt poliitiliste kampaaniate keskendumises pigem isikutele ja sündmuste üksikasjadele kui abstraktsetele poliitilistele ideedele. 50. Auditooriumi mõiste Kõik need, kelleni jõuab konkreetne meediasisu või kes on kontaktis teatud meediakanaliga. Auditoorium võib eksisteerida ka kui kujuteldav sihtgrupp või eesmärgipärane vastuvõtjaskond. Auditoorium võib ühte langeda reaalse sotsiaalse grupiga või avalikkusega
Ülesande identiteet- a. Ülesande tähtsus- a. Autonoomsus-b. Tagasiside-c Autonoomsus ja tagasiside ei tohi olla 0. Motivatsiooni ja rahulolu sel juhul ei ole. 3 lähenemist näitavad, et töötaja tahab olla oluline, tahab ise otsustada ja saab tagasisidet tööle. Tunnetatud konkurentsivõime: tõimetulekuvõime tööjõuturul on seotud inimese kvalifaktsiooni ja funktsionaalse paindlikkusega. Kui konkurentsivõimeline on in võrreldes teistege. Seotud kogemuse, kompetentsiga. Tunnetatud konkurentsivõime faasid: Tööjõuturule sisenemine e mis kohast alustatakse. Positsioneerimine- milline on positsioon, staatus tööjõu maastikul Töökoha säilitamine- kinnistamine kohal, kindlustamine, arenemine. Ülestöötamine. Atraktiivsus tööandjale- et tööandja väärtustaks. Valmidus võtta vastu uus töö- valmis edasi liikuma Tunnetatud konkurentsivõime on seotud: karjääri ja identiteediga. Isiklik kohanemisvõime. Sotsiaalne-ja
Riigiaparaat riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid:a)On riigivõimualased volitused, teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu.b)On õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon (N: riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilitamise kontroll; ringkonnakohtul esimese astme kohtute lahenditeläbivaatamine apellatsiooni korras).c)Oma funkts teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega võin seaduse alusel antud madalama õigusaktiga.d)Riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest. e)Liigendub struktuuriüksusteks (osakond, talitus, büroo).f) Riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad 8. Riigivalitsemise vormid.- Riigivalitsemise vorm riigivõimu seesmine organisatsioon,
kui õigussuhte iseloom on selline, et see ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani abita, nt: · avaliku teenistuse ametikoha täitmine; · õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (nt töövaidlus vms) · kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja rakendada sanktsioone. Õigusnorme (üldakte-seadusi) rakendavad riigiorganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku pädevuse ehk kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Põhiraskus õiguse rakendamisel langeb täidesaatva riigivõimu organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule. Oma sisult seisneb õiguse rakendamine individuaalse õigusakti ehk üksikakti väljaandmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (nt ametniku avalikku teenistusse võtmine)
Iga riigiorgan, täites temale seagusega pandud või seadusest tulenevaid ülesandeid, toimib samas riigiaparaadi kui riigifunktsioone teostava tervikliku süsteemi ühe lülina. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused: 1. riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu. 2. riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon 3. oma funktsiooni teostamiseks on riigirogan varustatud vajalike pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga 4. riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest 5. riigiorgan ise liigendab struktuuriüksusteks 6. riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenijad. Riigiorganeid võib jagada mitmeti.
õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Õigusnormide kasutamine Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivsete õiguste teostamine õigussuhtes. Selles vormis realiseeritakse õigusnorme, mis annavad isikule mingi õiguse teataval viisil käituda, nt töölepingulises suhtes töötasu saamine. Õigusnorme rakendavad riigiorganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku pädevuse ehk kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Põhiraskus õiguse rakendamisel langeb täidesaatva riigivõimu organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule. Õiguse rakendamise protsess: asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) - kontrollitakse, kas
kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla- või linna volikogu jne) poolt vastu võetud ning nende täitmine tagatakse riikliku sunniga (asendustäitmine, sunniraha, karistused). Õigusnorme rakendavad riigiorganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku pädevuse ehk kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Põhiraskus õiguse rakendamisel langeb täidesaatva riigivõimu organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule. Õigus (objektiivses mõttes) riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Objektiivse õiguse moodustavad normid. Õigus (subjektiivses mõttes) objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue
kui õigussuhte iseloom on selline, et see ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani abita, nt: · avaliku teenistuse ametikoha täitmine; · õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (nt töövaidlus vms) · kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja rakendada sanktsioone. Õigusnorme (üldakte-seadusi) rakendavad riigiorganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku pädevuse ehk kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Põhiraskus õiguse rakendamisel langeb täidesaatva riigivõimu organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule. Oma sisult seisneb õiguse rakendamine individuaalse õigusakti ehk üksikakti väljaandmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (nt ametniku avalikku teenistusse võtmine)
Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorgani olulisemateks tunnusteks on: 1. riigiorganil on riigivõimualused volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; 2. riigiorganil on õigusaktidena kindlaksmääratud funktsioon (nt ringkonnakohtul esimese astme kohtute lahendite läbivaatamine apellatsiooni korras); 3. oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seaduse või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; 4. riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest; 5. riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks (nt osakond, talitus, büroo jms); 6. riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad. Riigiorganeid võib liigitada mitmesugustel alustel.
(kaitseväeteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha täitmine jms); 2. õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamine võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimuse vaidlustamine või muu varaline vaidlus, töövaidlus jms); 3. kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kahaldada sanktsioone. Õigusnorme rakendavad riigiorganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Oma sisult seisneb õiguse rakendamise individuaalse õigusakti ehk üksikakti ehk õiguse rakendamise akti andmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (pannakse talle uusi või vähendatakse või muudetakse vanu ülesandeid või määratakse karistus). Õigusnormide rakendamine on loominguline tegevus, selle käigus valib õiguse rakendaja
Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganite olulisemad tunnused on: a) riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; b) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon ; c) oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; d) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest; e) riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks ( osakond, talitus, büroo jms); f) riigiorganites töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos?
Berliin Teile on valitsuse 1939. aasta 24. jaanuari korraldusega usaldatud ülesanne lahendada juudiküsimus kõige sobivamal viisil emigratsiooni või ümberasustamise teel. Sellega seoses annan ma Teile käsu teha hetkeolusid arvestades kõik vajalikud ettevalmistused, mis on seotud juudiküsimuse täieliku lahenduse korralduslike, praktiliste ja rahanduslike aspektidega Saksa mõjualas oleval Euroopa territooriumil. Niivõrd, kui tegu on teiste keskorganisatsioonide kompetentsiga, tuleb ka neid sellesse kaasata. Lisaks käsin Teid esitada mulle viivitamatult üldine plaan esialgsete korralduslike, praktiliste ja rahanduslike meetmete kohta, mis puudutavad kavandatud juudiküsimuse lõpplahenduse täideviimist.” Küsimused 1. Kes otsustas, et on olemas mingi nn juudiküsimus, kas juudid, sakslased või natsid? 2. Selgitage, milles see nn juudiküsimus seisnes. 3. Mis eesmärk oli lõpplahendusel? Miks kutsuti seda lõpplahenduseks? 4
(kaitseväeteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha täitmine jms); 2. õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamine võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimuse vaidlustamine või muu varaline vaidlus, töövaidlus jms); 3. kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kahaldada sanktsioone. Õigusnorme rakendavad riigiorganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Oma sisult seisneb õiguse rakendamise individuaalse õigusakti ehk üksikakti ehk õiguse rakendamise akti 30 andmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (pannakse talle uusi või vähendatakse või muudetakse vanu ülesandeid või määratakse karistus)
annaabi.ee 
