konkreetse turusegmendi paremaks püüdmiseks. Võrkturundus toimub ettevõtete vahel, kus ettevõtted kasutavad ühist ressurssi kliendi paremaks teenindamiseks. Viienda uue liikmena selles seltskonnas on välja toodud e-marketing ehk interneti kasutamine kliendi ja pakkuja vahelise dialoogi tekitamiseks. Oluliseks on infotehnoloogia vahendav roll (sest dialoog tekib ju ka mujal). Uurimuse põhiküsimuseks oli kuidas on kommunikatsioonitehnoloogiate areng mõjutanud turundust üldiselt? Täpsustavad alamküsimused seevastu: 1) Kui palju kasutatakse e-marketingi tänapäevases turunduspraktikas võrreldes nelja teise turunduse liigiga? 2) Millised turunduspraktika kombinatsioonid nendest viiest tüübist esile kerkivad? 3) kuidas mõjutab IT üldine tase ettevõttes tema võimekust e-turunduses? Uuring Kvantitatiivne uuring viidi läbi uurijate endi poolt koostatud küsitlusankeete kasutades
tööstus teenindus 70% Joonis 6. Hõive Kanadas 3. Riigi majandus. Kanada eeliseks on avatud majandus ning kõrge haridustasemega elanikkond, kes on ühtlasi aktiivne info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutaja. Riigis toodetud olulised tööstus- ja põllumajandustooted. Peamised eksportkaubad on nisu, puit, paber, maagaas, nafta ja autod ning importkaubad on autoosad, keemiasaadused, elektroonikadetailid, värvilised metallid. 3.1. Riigi maakasutus. Väga suur osa Kanada territooriumist on metsaga kaetud, mägine vüi igikeltsaga kaetud maa. Seetõttu on põllumajanduse osatähtsus riigis väike. Enamus elanikke on koondunud linnadesse ja
kasv, konkurentsi teravnemine, spetsialiseerumise süvenemine, toodete ja teenuste sortimendi laienemine ning elutsüklite lühenemine. Kõik mainitud trendid on sundinud organisatsioone pöörama kasvavat tähelepanu materiaalsete voogude liikumise korraldusele, tellimuste täitmise kiirusele, täpsusele ja paindlikkusele, varude ja hangete optimeerimisele valdkondadele, mis kuuluvad tarneahela juhtimise vastutusalasse. Samuti on tarneahela juhtimise tähtsuse kasv toetanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arengud. Tasemel tarneahela juhtimist loetakse tänapäeval suurtes organisatsioonides esmaseks eelduseks konkurentsieelise saavutamisel. KASUTATUD KIRJANDUS 1) Rannus, R. 2003. Maagiline tarneahela juhtimine [WWW] URL http://www.director.ee/maagiline-tarneahela-juhtimine/ (30.09.2012) 2) Kiisler, A. 2011. Logistika ja tarneahela juhtimine. Tallinn. TTÜ Kirjastus. 3) Palm, R. 2003. Suurema tuluni jõuab läbi tarneahela juhtimise [WWW] URL
Infoühiskonnas ei ole esiplaanil arvutid, sidevõrgud, tehnoloogia – vaid inimene. 13. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiaalkultuuriline muutus: muutusi sotsiaalkultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks muutunud riskiühiskond, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi. Majanduslik muutus: postfordism – areneb. Sotsiaaltehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 14. Mis on teadmusühiskond? Pidevalt arenev, põhineb teadmiste loomisel ja kasutamisel, et tõsta inimeste heaolu. Teadmusühiskond on mõnes mõttes katse arendada edasi infoühiskonna ideed ning astudes vaid infoühiskonna idee kriitikale, luua uus kontseptsioon, mis on sisulisem ja vettpidavam. 15. D. Bell ja postindustriaalse ühiskonna tulek. Eristab ühiskondade arengus kolme perioodi:
julgeoleku kindlustamisel ja turvalisuse suurendamisel. Julgeolekukeskkonna hinnang Julgeolekukeskkonda on vaadeldud globaalsel, Euro-Atlandi ja Eesti tasandil, võimaldades nii ühtselt kolme tasandi väljatoomisega ilmestada eri arengute mõju. Eesti julgeolek on lahutamatult seotud maailmas toimuvaga. JPA 2010-s on varasemaga võrreldes rohkem esile toodud suundumusteks üleilmastumine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate areng ja levik, uute jõukeskuste kerkimine ning sellega kaasnevad muudatused, valitsemisvõimetud ja autoritaarsed riigid, konfliktid ressursside pärast, kliimamuutus ning rändevood. Need suundumused mõjutavad globaalsete seoste tõttu Eesti julgeolekut. Näiteks valitsemisvõimetu Somaalia on pinnas ulatuslikule piraatlusele, mistõttu NATO ja EL osalevad rahvusvahelises piraatlusevastases tegevuses. Euro-Atlandi julgeolekukeskkonda kirjeldav alapeatükk analüüsib võimalusi kindlustada
organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil (teadmiste mittetäielikkus ja individuaalne vastutus otsuste tegemiseks) Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside (maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel) · Põhjused: kommunikatsioonitehnoloogiate areng, uut tüüpi informatsioon (teadlikkus globaalsetest teemadest), mobiilsus, globaalne tööjaotus Mõjutegurid: - Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood (aja ja ruumi kokkutõmbumine; suhete seotus vahetu ruumiga väheneb; liikumisvood; globaalsed meediakuvandid, ,,tuttavad võõrad"; poliitilise kontrolli vähenemine; suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest; identiteediloome võimaluste laienemine)
teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. 18. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 19. Mis on teadmusühiskond? On pidevalt arenev, ühiskonna jätkusuutlikkus põhineb teadmiste loomisel ja kasutamisel ühiskonna tõhusa toimimise ja innovatiivse majanduse sihis, et tõsta inimeste heaolu. 20. D. Bell ja postindustriaalse ühiskonna tulek. Eristab ühiskondade arengus kolm perioodi: - Eelindustriaalsest (või agraarsest) ühiskonnast, kus peamiseks sissetulekuallikaks ja ühiskondliku jõukuse aluseks on
Infoühiskonna definitsioonid Infoühiskonna mõtestamist võib valdkondade kaupa jaotada kolme rühma: Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism, millest tuleb pikemalt juttu majanduse peatükis. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. Kuna muutusi on toimunud erinevates sektorites ja erinevate teemadega seoses, tekib alati ka küsimus, kas infoühiskond on fenomen, mis hõlmab peamiselt lihtsalt mõnda majandussektorit või väikest hulka sotsiaalseid tegevusi, või on see midagi märksa suuremat ja olulisemat? Infoühiskond ei ole lihtsalt sotsiaalteaduslik või majandusteaduslik kontseptsioon. See mõiste kuulub poliitilisse sõnavarasse ja poliitikute,
Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. 18. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 19. Mis on teadmusühiskond? Uus ühiskond on defineeritud eelkõige nende meetodite kaudu, millega toimub teadmuse omandamine, töötlemine ja levitamine/jagamine. Haritud ja kogemustega inimene on oluline ressurss nii riikide kui organisatsioonide jaoks (teadmised pole tarbetu luksus vaid strateegiline arenguressurss) 20. D. Bell ja postindustriaalse ühiskonna tulek. Ta väitis et postindustriaalne ühiskond on informatsioonile juhitud ja teenindusele
vahelise võõrandumise. Suur mõju on ka välistel faktoritel, näiteks suurenev globaliseerumistendents, mis nõuab avalikult sektorilt suuremat paindlikust ja professionaalsust. Vabamad kaubandusreziimid, rahvusvaheliste organisatsioonide mõju kasv ja pidev majanduskoostöö naaberriikidega nõuab riigilt konkurentsivõime säilitamist. Samuti on olnud suur mõju info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtmisel, mis annab kiirema ligipääsu informatsioonile ja mõjutab tugevalt seniseid tööprotsesse, mis on suuresti ümberkorraldatud, et tehnoloogia abil tööd lihtsustada. (Brosnahan, 1999) Väljakutsed, mis Eesti riigil on sarnanevad suuresti arenenud riikide omadega. Kodanikud on rahulolematud pakutavate teenustega, tulud on kordades väiksemad kui avaliku sektori kulud, kodanikud võõranduvad võimust, järjest suurenev riikidevaheline konkurents, mis nõuab
Kui aga töötuse määr suureneb siis valuuta nõrgeneb ja vastupidi. Kanada innovatsioonipoliitika Kanada võib julgelt paigutada maailma innovaatiliste riikide hulka. T&A osakaalult SKP-st on riik võrreldav Euroopa Liidu keskmisega, teadus- ja tehnikapublikatsioonide poolest on Kanada EL-i keskmisest veidi üle, samas jääb pisut alla patenteerimisaktiivsuselt. Kanada eeliseks on avatud majandus ning kõrge haridustasemega elanikkond, kes on ühtlasi aktiivne info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutaja. G7 riikidest on Kanadas madalaimad tööjõukulud ning ettevõtte loomisega seonduvad kulud. Ülikoolide ja erasektori koostöö on küllalt aktiivne, ent selles esineb siiski lünki (ebapiisav rahastamine, koordineerimisraskused), mistõttu kõiki kommertsialiseerimisvõimalusi ei realiseerita. Kanada on üks maailma juhtivaid riike riskikapitalivahendite kättesaadavuse poolest, seda nii ettevõtte varases kui hilises staadiumis. Samal ajal kui üritatakse piirata
asetades rõhku materiaal-tehnilisele varustusele. 3. Alles 1980. aastatel keskenduti firma majandustegevusele kui tervikule ning haarati kogu protsessi kompleksselt. Tarbijale veel oluliselt ei keskendutud. 4. 1990-ndaid loetakse tarne- ehk väärtusketi algusaastateks. Tänapäeva arenenud riikide logistika arengutasele on iseloomulikud kaks viimast kirjeldatud arengustaadiumi. Neis on näha, kui tihedalt on omavahel seotud logistika areng ühes info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arenguga. Mainitud arengustaadiumid kirjeldavad logistika arengut Lääneriikides, eelkõige USA-s. Samas saab väita, et logistika, eelkõige hankelogistika põhimõtete kasutamine nii ettevõtte juhtimispraktikas kui riiklikul tasandil sai alguse II maailmasõja järgses Jaapanis. Jaapani tööstuse areng võimaldas 1960. aastatest saadik eksportida Lääneriikide turgudele tarbe- ja tööstuskaupu, mis odavamad ja kvaliteetsemad kui kohapeal toodetud analoogid. Sellise
asetades rõhku materiaal-tehnilisele varustusele. 3. Alles 1980. aastatel keskenduti firma majandustegevusele kui tervikule ning haarati kogu protsessi kompleksselt. Tarbijale veel oluliselt ei keskendutud. 4. 1990-ndaid loetakse tarne- ehk väärtusketi algusaastateks. Tänapäeva arenenud riikide logistika arengutasele on iseloomulikud kaks viimast kirjeldatud arengustaadiumi. Neis on näha, kui tihedalt on omavahel seotud logistika areng ühes info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arenguga. Mainitud arengustaadiumid kirjeldavad logistika arengut Lääneriikides, eelkõige USA-s. Samas saab väita, et logistika, eelkõige hankelogistika põhimõtete kasutamine nii ettevõtte juhtimispraktikas kui riiklikul tasandil sai alguse II maailmasõja järgses Jaapanis. Jaapani tööstuse areng võimaldas 1960. aastatest saadik eksportida Lääneriikide turgudele tarbe- ja tööstuskaupu, mis odavamad ja kvaliteetsemad kui kohapeal toodetud analoogid. Sellise
– „isetäituvad ennustused“ – meedia roll! Individuaalne vastutus otsuste tegemiseks – „we have no choice but to choose“ (A. Giddens) Suurendab nii avatust kui ebakindlust („tõejärgne ühiskond“ ja ekspertteadmiste küsitavuse alla seadmine?) Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel kommunikatsioonitehnoloogiate areng uut tüüpi informatsioon, teadlikkus globaalsetest teemadest mobiilsus (ka tunnetuslikult) globaalne tööjaotus globaalse ja lokaalse segunemine, mitmesuunalisus; sulandumine ja vastandumine erinev globaliseerituse „aste“ (nt finants- vs tööturg) Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood: Aja ja ruumi kokkutõmbumine (Harvey 1989) Suhete seotus vahetu ruumiga väheneb Liikumisvood: migratsioon, turism jm mobiilsus Globaalsed meediakuvandid, „tuttavad võõrad“
vastavalt oma tahtele. Kuulujutud sõltuvad kuuldu tähtsusest, ebamäärasusest ja kuulujuttude edasiandjate kriitilisest meelest. 83. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Massikommunikatsioon toimub kas vahetult meediakanalitest või arvamusliidrite kaudu ning selle tagajärjeks on info laialdane levimine, arvamuste mõjutamine, õppimine läbi rollimudelite ning vägivald meedias. 84. Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Uued tehnoloogiad võimaldavad kiiremat, mahukamat ja visuaalset inimkommunikatsiooni.
· ,,everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses" Individualiseerumine Aja ja ruumi lahutatus: · Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; · Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Globaliseerumine: maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. · kommunikatsioonitehnoloogiate areng · mobiilsus (ka tunnetuslikult) · uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest · teemadest · globaalne tööjaotus · globaalse ja lokaalse segunemine · erinev globaliseerituse ,,aste" Riskiühiskonna mõiste: · Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud · Industriaalne ühiskond (,,esimene modernsus"): - Looduslikud ohud
Vastuvõtlikkus 68. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Ülesannete koordineerimine, Probleemide lahendamine, Informatsiooni vahetamine, Konfliktide lahendamine 69. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? ... loodus ei salli tühja kohta... kõige kohta ei teki kunagi ametlikku informatsiooni 70. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Meedia, Auditoorium, Kommunikatsiooni allikas, Tagasiside 71. Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Kiirus, Maht, Visuaalsus AVALIK ESINEMINE 1. Mis on veenmine? Veenmise eesmärgiks on panna kuulajaid tegema seda, mida sina tahad, et nad teeksid. 2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? 3. Kuidas olla veenev? Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt
Kuulujutud sõltuvad kuuldu tähtsusest, ebamäärasusest ja kuulujuttude edasiandjate kriitilisest meelest. 70. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Massikommunikatsioon toimub kas vahetult meediakanalitest või arvamusliidrite kaudu ning selle tagajärjeks on info laialdane levimine, arvamuste mõjutamine, õppimine läbi rollimudelite ning vägivald meedias. 71. Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Uued tehnoloogiad võimaldavad kiiremat, mahukamat ja visuaalset inimkommunikatsiooni. Avalik esinemine 1. Mis on veenimine? - Loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub. 2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? Sest kõne pidamine on faktide esitamine läbi kõnepidaja silmade ja me veename kuulajaid ka seda uskuma ja arvama. 3. Kuidas olla veenev
Uue ühiskonna keskmes riskide vältimine Risk on sotsiaalselt konstureeritav, sest media saab midagi kajastada rohkem või vähem, suurendada antud teema kajastamist (kõik majanduslikud nähtused on sotsiaalselt konstrueeritavad) Globaliseerumine (ülemaailmastumine) maailma kokkutõmbumine, samal ajal kui kasvab vastastikune sõltuvus indiviidide, sotsiaalsete gruppida ja ühiskondade vahel Kommunikatsioonitehnoloogiate areng Mobiilsus Uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest teemadest Globaalne tööjaotus Globaalse ja lokaalse segunemine Erinev globaliseerituse ,,aste" (riikide vahel. Nt. London või NY võrreldes Eestiga) Igapäevaelu globaliseerumine Uus individualism eneseloomise rõhutamine, identiteedi muutmise tööstus (nt ilukirurgia), isu kohese muutumise järele, vaimustus
lõpuni Käitub vastavalt kutseala nõuetele, arvestab eetilisi aspekte, viib enamikel juhtudel 2 tööülesanded lõpuni, töösse suhtumine vajab arendamist 2 Vajab aeg-ajalt käitumisalast juhendamist, arvestab eetilisi aspekte, vastutustunne ja 1 töösse suhtumine vajab arendamist 1 3. Suhtlemisoskus (info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) kasutamine, väljendusoskus, kuulamisoskus) Juhendaj Praktikant a Rakendab praktika sooritamiseks erinevaid IKT-d, valdab väga hästi vajalikke 3 suhtlusoskusi 3 Rakendab praktika sooritamiseks vajalikke IKT-d, valdab hästi tööks vajalikke
Otsused seosteteed o Puudused: Ebaselge alluvus Otsustamisprotsessi pikendamine Suur kommunikatsiooni- ja infovajadu, koordineerimine Võrkorganisatsioon o Võrkorganisatsioon koosneb suhteliselt autonoomsetest liikmetest, kes omavahel ühendatud eesmärkidega o Jagatakse ettevõtte sisesteks ja ettevõtte välisteks o Vajalik suur usaldus ja erinevate kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine, et olla pidevas ühenduses Projektorganisatsioon o Paralleelselt on moodustatud ka projekteerimismeesonnad, kes eraldatakse mõneks ajaks põhistruktuurist Meeskonnaorganisatsioon (meeskondlik töövõtt) o Ettevõtte allüksused töötavad kui iseseisvad meeskonnad, kellele on antud kompetentsid (hoiab kokku vahendeid tsentraalselt staabikohtadelt) o Kasutatakse ära sünergia tekke võimalused
Logistika eesmärgid · Logistika traditsioonilised eesmärgid on: kuluefektiivsus (majanduslik tõhusus), klienditeeninduse kvaliteet, paindlikus. Logistika olulisus · Logistikat on kõige rohkem mõjutanud järgmised makromajanduslikud arengutendentsid: toote ja teenused valiku laienemine, turustuspiirkondade laienemine (globaliseerumine), tarneahela suuruse kasv, konkurentsi kasv, uued tootmispõhimõtted, IT ja kommunikatsioonitehnoloogiate kiire areng. · Oluliseks on saanud keskendumine järgnevatele aspektidele: o Klientide nõudlikkuse kasv/turundus/klindisuhtlus o Innovatsioon (masstootmise vähenemine, paindlikus, integratsioon) Logistika mikro- ja makromajanduslik tähtsus · Riikide sisemine kogutoodangu (SKT) olulise komponendina mõjutab logistika inflatsioonimäära, tootlikust, energiahindu ja väliskaubandusbilanssi. · Logistikalulud moodustavad 10-15% kogu SKT-st
Globaliseerumine: maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, Globaliseerumine: maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. kommunikatsioonitehnoloogiate areng kommunikatsioonitehnoloogiate areng mobiilsus (ka tunnetuslikult) mobiilsus (ka tunnetuslikult)
Ø Juurdepääsu meediakanlile võivad saada või osta ka teised ühiskonnad ( reklaamiandjad, poliitikud jne). Ø Vastuvõja on saatja seisukohast tihti mingite ühiste tunnustega grupp või kollektiiv. Ø Massiauditoorium moodustab üksnes momendiks tänu enam- vähem üheaegsele kontaktile kauge allikaga ja tal pole muud eksisteerimisvormi kui märkmed meediauurimise andmebaasides ja meediatööstuse raamatupidamises 84. Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Kiirus, maht, visuaalsus *Informatsiooni levimine*Arvamuse mõjutamine*Õppimine läbi rollimudelite*Vägivald meedias AVALIK ESINEMINE 1. Mis on veenmine? loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub; 2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? Sest kõik meie väljaöeldud mõtted esindavad teatud seisukohti, mis ongi veenmine. 3. Kuidas olla veenev? 4
kapitali akumuleerimise ja sõjalise võimu hierarhias tõusta. Pool-perifeersed riigid peavad oma liitlaste üle tuumikriikide seas otsustama kiiresti ja ettevaatlikult kuna hierarhias tõusmises võistlevad need peaasjalikult üksteisega. Tuumikriikide võistlus domineerimise eest ja poolperifeersete riikide toetus neile loob maailmasüsteemis tavapäraselt jõudude tasakaalu. Globaliseerumise poolehoidjad on avaldanud arvamust, et transpordi- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arengu tagajärjel rahvusvaheliste ettevõtete võim järjest kasvab ning riikide võim kahaneb. Riik sekkub järjest vähem majanduse reguleerimisse maksude ja kaupade ning kapitali liikumisse ning vähendab rolli varade ümberjaotajana. Need arvamuseavaldused on oluliselt nõrgenenud pärast 2008. aasta kriisi. Tegelikult ei ole riikide võim maailma majandusprotsessides nõrgenemas. Riigid ise on globaliseerumise kui kapitali, kaupade ja tööjõu vaba liikuvuse poliitiliste tõkete
režiim ning võimule tuli Muhammed Mursi juhitav rõhutatud islamistliku suunitlusega valitsus, seadis EL endale ülesandeks toetada selle režiimi demokraatlikke arenguid. 13. ja 14. novembril 2012 toimus Kairos EL-i ja Egiptuse rakkerühma esimene koosolek, kus arutati ärisuhteid, majandusalast koostööd, turismisuhteid, poliitilisi reforme, varade tagasisaamist, inimõiguseid, valitsemistavasid, infrastruktuuriküsimusi, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate alast koostööd ja ka teaduskoostööd. Paraku on kokkulepitu neis valdkondades - 28 - realiseerimisfaasis takerdunud, sest peagi haaras Egiptuses võimu armee ülemjuhataja kindral Abd Khalil as-Sisi juhitav sõjaväeline hunta, kes kukutas M. Mursi islamistliku režiimi ja tõi võimu juurde tagasi mitmeid Hosni Mubaraki lähikondlasi. Hunta kindralist juht, kes nimetas end presidendiks, aga lasi end valida 2015. aasta sügisel taas Egiptuse
1. toodete ja teenuste sortimendi laienemine, nende elutsüklite lühenemine 2. hanke- ja turustuspiirkondade laienemine (rahvusvahelistumine, globaliseerumine) 3. tarneahelate suuruse ja keerukuse kasv (transnatsionaalsed korporatsioonid, tarneahelate võrgustumine) 4. konkurentsi pidev kasv toodete ja teenuste turgudel 5. spetsialiseerumise süvenemine 6. uued tootmiskontseptsioonid (just in time, paindlik tootmine) 7. Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsiooniline areng (PC-d, EDI, Internet). Logistika mõjutab märkimisväärselt äriotsuseid ja majanduslikke kulusid. Kui tooted ja turud muutuvad, muutuvad ka logistilised kulud. Märkimisväärse riikide sisemise kogutoodangu (SKT) komponendina mõjutab logistika inflatsioonimäära, intressimäärasid, tootlikkust, energiahindu, väliskaubandusbilanssi jm. makromajanduslikke näitajaid. USA majanduses ületavad kulud logistikale reklaamikulusid 10 korda ning kaitsekulutusi 2 korda.
annaabi.ee 
