Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. 2. Rahustamispoliitika Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Antikomiterni pakt(Komiterni-vastane pakt) 1936.sõlmisid Sakamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. 4. Hispaania kodusõda 1.sõda pärast I MS Euroopas. 1936.a võitis Hispaanias valimised ning tulid võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletaroaadi diktatuur. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis
Itaaliat hakkas varustama Saksamaa. Paari kuu pärast oli sõda läbi ja Etioopia kuulutati Itallastele. Mõisted: Agressor sõja algataja ja vallutaja Reparatsioonid kahjude täielik hüvitamine sõja võitjatele Versaille' rahuleping- sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis.Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud hertsog Franz Ferdinandi atentaadist Komiterni-vastane pakt- loodi 1936a. nov. Saksamaa ja Jaapani vaheline kokkulepe , mis nägi ette võitlust komiterni vastu. Berliini-Rooma telg- on 25. oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis-poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. 1920.aasta- Türgi valitsus sõlmi Antandi riikidega vaherahu. 28.juuli 1914-11.nov.1918- Esimene maailmasõda 1936-1939- Hispaania kodusõda A.Hitler-juhtis Natsionaalsotsialistliku Töölisparteid , oli hiljem ka Saksamaa diktaaror J.Stalin-oli NSVL diktaator. B
MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT NÕUKOGUDE SAKSA SUHTED 1920. AASTAIL Pärast Esimest maailmasõda oli Nõukogude Venemaa ja Weimari Vabariigi olukord mõnevõrra sarnane. Mõlema riigi majanduses valitses kaos ning sõja võitnud lääneriigid ei tahtnud suhelda ei sõjasüüdlaseks tembeldatud Saksamaaga ega ka enamlaste Venemaaga. Rahvusvaheline eraldatus sundis Saksamaad koostööle Nõukogude Venemaaga, kuigi Saksa valitsus kartis kommuniste. Moskvast juhitav Komitern oli korduvalt korraldanud kommunistlikke ülestõuse Saksamaal. Kuigi need suruti maha, ei unustanud kommunistid oma plaane. Sellest hoolimata hakkasid Saksamaa ja Venemaa teineteisele lähenema. 1922. aastal toimus Itaalia linnas Genovas konverents, kus arutati majandus-ja rahandusküsimusi. Konverentsil osalesid 34 riigi esindajad, sealhulgas Saksamaa saadikud. Esimest korda osales rahvusvahelisel konverentsil ka Nõukogude Venemaa. Lääneriikidel ei õn...
Sammhaaval uue sõjani: · Austria anluss- 1938a esitas Hitler Austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside · 1935 a tühistas Saksamaa versailles lepingu. vabastamist,austria alistus,Saksa väed marssisid riiki ning teatasid Austria liitmisest · Astus välja rahvasteliidust Saksamaaga.Rahvahääletus näitas austerlaste toetust ühinemisele. · Viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Müncheni sobing- Hitler nõudis ...
· Ülejäänud Euro ei olnud rahul, et 2 riiki hakkavad seda valitsema · Sm tahtis oma võimu laiendada, H isiklikud võimu ambitsioonid · Sm tahtis IMS kaotatud alasid tagasi võita. Sm püüded alistada SB: S sõjaväeline juhtkond lootis Ing alistada meredessandi abil SB vastu alustati õhusõda Sakslased ründasid Atlandi ookeanil Briti kaubalaevu 1. september 1939- 2. september 1945 Algas: Austria ansluss (13. märts 1938), MRP (sõlmiti 23. august 1939) Komiterni vastane pakt. Teljeriigid (Sm, It, Jp), Liit sõlmiti 27. sept 1940 Liitlased (SB, NSVL, Pr, USA) Atlandi harta sõlmiti 14. august 1941 Ühinenud rahvaste esimene leping 1942, asutamine 1945 II MS lõppes Jaapani kapituleerimisega. Sündmused: Algas Sm kallaletungiga Poolasse 1.09.39 1940. okupeeris Punaarmee Balti riigid. 1941. a suvel algas Sm kallaletung NSVLle 1941.a detsembris Jaapani rünnak USAle Lahingud Stalingradi (17.07.1942 02.02.1943) Midway merelahing (7. juuni 1942)
Igati toetada. Atlandi harta: 1941a. 14. aug Kirjutasid Roosvelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. KONVERENTSID: Teheran 28.nov-1.dets. 1943a. Potsdam 17. juuli-2.aug. 1945a. Jalta 4-11veebr. 1945a. LAHINGUD: Lahing Kurski all 1943a. Juuli-August. Stalingradi lahing 17. juuli 1942a. 2. veebr. 1943a. Midway mere lahing 3-7 juuni 1942 Moskva lahing 1941a. 1941a. MÕISTED: Komiterni-vastane pakt lood 1936a. nov. Sm ja Jaapani vaheline kokkulepe , mis nägi ette võitlust komiterni vastu. Molotovi-Ribbentropi pakt- Mitte kallalae tungi lepin, millele kirjutati alla 1939a. 23.aug. Moskvaks. Sm ja NSV Liidu vaheline.(vt. ülesse) MRP salajane lisaprotokoll- protokoll, milles piiritleti Nõukogude liidu ja Sm huvi piirkonnad Ida- ja Kagu- Euroopas. Holokaust- juutide hävitamine Massiküüditamine- repressioonid tippsündmus, inimeste vägivaldne, massiline, ilma
millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. Ungarlastega asustatud alad anti Ungarile. 1939 vallutasid sakslased terve Tšehhoslovakkia, väites, et riik on lagunemas; Tšehhimaa kuulutati Saksa riigi kaitse ja kontrolli all olevaks, Slovakkias aga moodustati Saksamaast sõltuv vasallriik. Suurbritannia ega Prantsusmaa ei teinud midagi ning kokkulepe osutus Tšehhoslovakkia reetmiseks, sellal kui Hitler esines "rahu kaitsjana" ning saavutas Saksamaa eesmärgid sõjalise jõuta. Komiterni-vastane pakt - loodi 1936a. nov. Saksamaa ja Jaapani vaheline kokkulepe , mis nägi ette võitlust komiterni vastu. Kolmikpakt loodi aastal 1940 – Saksamaa sõlmis Jaapani ja Itaaliaga pakti, kus siis üksteist lubati igati toetada. Saksa okupeeritud riigid: 1939-1941 1) Poola „koridor“ 28.09.1939 2) Taani 1940 3) Norra 1940 4) Hollandi 1940 5) Luksemburg 1940 6) Prantsusmaa 1940 (Jagati kaheks osaks. Põhja osa läheb saksamaale ja lõuna osa saab Vichy vabariigiks)
Diktatuur-Mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim.Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakti nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Berliin-Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Komiterni vastane pakt-Saksa juhid allkirjastasid kokkuleppe Jaapaniga.Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Komiterni) vastu. New Deal-uus kurss - Suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava. 2. 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne`i vaherahu. 18.jan 1919 - Pariisi konverentsi avamispäev. Samal aastal 48 aastat tagasi kuulutati välja Saksa keisririik. 28 juuni 1919 - Sõlmiti Versaille`s rahuleping
Prantsusmaa tegi liidu Nõukogude Liiduga. Nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liit unistasid ülemvõimu saavutamisest Euroopas. Kommunistide ja natside vihavaen oli vastastikune ning 1936 sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia vahel sõjalis-poliitiline liit, mida nim. Berliini-Rooma teljeks. Hiljem tuli sama vaatega ka Jaapan ning moodustati ühine vasturinne rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Kommunistliku Internatsionaali Komitern) vastu, saadeks nimeks Komiterni-vastane pakt, millega veel liitusid Itaalia, Ungari, Hispaania jt riigid. Jaapan 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandzuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi Mandzukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. Sanktsioone ei järgnenud. Saksamaa
Prantsusmaa tegi liidu Nõukogude Liiduga. Nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liit unistasid ülemvõimu saavutamisest Euroopas. Kommunistide ja natside vihavaen oli vastastikune ning 1936 sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia vahel sõjalis-poliitiline liit, mida nim. Berliini-Rooma teljeks. Hiljem tuli sama vaatega ka Jaapan ning moodustati ühine vasturinne rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Kommunistliku Internatsionaali Komitern) vastu, saadeks nimeks Komiterni-vastane pakt, millega veel liitusid Itaalia, Ungari, Hispaania jt riigid. Jaapan 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandzuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi Mandzukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. Sanktsioone ei järgnenud. Saksamaa
lisaprotokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri jäid järgmised alad Eesti, Soome, Läti, Poola idaosa, Bessanaabia. 5. Selgita mõisted ja dateeri. Rapollo leping – 16. aprillil 1922. aastal Genova eeslinna Rapallos Vene SENV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmiti leping, millega loobuti sõjast. Komiterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapani 25.nov 1936 esitatud ühisdeklaratsioon, milles lepiti kokku ühises võitluses Komitrerni vastu. TEINE MAAILMASÕDA Peatükk 12,, 1. Sõnasta lühidalt viis teise maailmasõja põhjust. 1)Versaillese lepingut peet sakslaste suhtes ebaõiglaseks 2) Stalin tahtis taastada suurt riiki 3) Jaapan tahtis Aasia valitsejaks 4) Nõukogde Liit vajas rakendust Punaarmeele. 5)Hitler vajas edukaid vallutussõdu et võlad tasuda. 2
diktatuur -mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim Wilsoni 14 punkti - USA presidendi W.Wilsoni rahukava, mille ta esitas 1918 aasta jaanuaris, arvates, et maailmas on võimalik kehtestada õiglane maailmakorraldus. Selle saavutamise eelduseks aga pidi olema sõja lõpetamine ja ,,võitjateta'' rahu sõlminine. agressor - sõjaalgataja ja vallutaja Berliini-Rooma telg - 1936.aasta sügisel sõlmitud Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit Berliinis. komiterni vastane pakt - Kokkulepe mis sõlmitit Saksamaa ja Jaapani vahel Mosvkas ja Moskvast juhtitud rahvusahelise kommunistliku organisastsiooni ehk Komiterni vastu. New Deal - Roosevelti koostatud tegevuskava, mis sisaldas enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme, lootes kriisi lõpetada. AASTAD 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne'i vaherahu. 18.jaan 1919 - Pariisi rahukonvererentsi avamispäev. 28.juuni 1919 - Sõlmiti Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel.
1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu.
Autoritaarne Eesti Kalle Pärt • 1924. a 1. detsembri riigipöördekatse • 1934. a 12. märtsi riigipööre Kes korraldasid? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Komiterni poolt •Riigivanem Moskvas välja Konstantin Päts õpetatud, relvastatud ja Eestisse saadetud • sõjavägede spetsiaalsed ülemjuhataja Johan riigipöörajad Laidoner • kohapealsed kommunistid Mis oli eesmärk? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Demokraatliku • Takistada vapside riigikorra kukutamine võimuletulekut • Eesti iseseisvuse hävitamine
(Leedu : saksamaa andis järgi) Eestile: Baaside lepingut 28.sept 1939 , punaarmee sissetulek , iseseisvuse kaotamine 6) Selgita mõisted- · Poola koridor-ala , mis eraldas Ida-Preisimaad Saksamaast.Varasemalt kuulus Saksamaale , pidi loovutama seoses Versaille' lepinguga. · Rapallo leping-Toimus Genovas Saksamaa ja NSVL vahel , seati sisse diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted. · Komiterni vastane pakt-Saksamaa ja Jaapani poolt loodud kommunismi peatamise pakt, hiljem liitusid teised riigid. · ,,Stalinist sai Hitleri poliitiline pruut" Mida see lause tähendab? Neist said liitlased , et plaane ellu viia 23.august 1939-22.juuni 1941 . Abielu kestis 20 kuud.
huvipiirkonda. 1922-genovas, itaalias toimus majandus- ja rahandusküsimusi hõlmav konkurents.seal osalesid 34 riigi esindajad. genova lähedal asuvas kuurortlinnas rapallos sõlmiti vene-saksa leping millega seati sisse kahe riigi vahelised diplomaatilised ning kaubanduslikud suhted. weimari vabariik kasutas nõukogude venemaad selleks et hiilida mööda nende versailles´ rahu tingimuste täitmisest mis puudutasid sõjaväe ja relvastuse piiranguid. jaapaniga sõlmiti komiterni-vastane pakt, millega liitusid ka teised riigid. saksamaa pidas läbirääkimisi ka suurbritanniaga aga ta keeldus, sest ta soovis kahe suurriigi vahel sõda, et nad muutuksid nõrgemaks. vene sai prantsusmaaga vastastikuse abistamise lepingu alla kirjutada, inglismaa keeldus aga sellest. 1939. aasta hiliskevad-inglise-prantsuse-nõukogude läbirääkimised. esimene sõda kus nõukogude liidu ja natsliku saksamaa sõdurid sõdisid vastaspooltel, oli hispaania kodusõda 1936-1939
Saksamaal võimul 1933 a. Natsionaalsotsialistlik Töölispartei ( natsid ), Adolf Hitleri juhtimisel. Majanduskriisi lõpp 1933 a., sest siis hakkas majandus taastuma majanduskriisist. Saksamaa lahkumine Rahvasteliidust toimus 1933 a. , sest nad ei saanud seda mida soovisid, teiste suurriikidega võrdsed õigused. 1935 a. Itaalia väed tungisid Etioopiasse. Berliini- Rooma telg on Berliinis 1936 a. Sõjalis- poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Komiterni vastane pakt on Jaapani ja Saksamaa vahel sõlmitud leping kommunistliku organisatsiooni vastu. ( 1936 a. ) Rosevelti reformid: 1. Kontroll panga ületootmine ( alles jäid suured pangad) 2. Reguleeritud põllumajandus 3. Uued töökohad ja abitöökohad 4. Hoolitsemini abivajajate eest 5. Töötute abiraha ja pension Itaalia lahkus Rahvasteliidust, sest Etioopiat ei loetud nende asumaaks.
Oli ju tema eesmärk algusest peale uus sõda. 1936. a. kehtestati Saksamaal üldine sõjaväeteenistuskohustus ja lubatud sajatuhande mehelise sõjaväe asemele loodi Wehrmacht, mis koosnes 12 korpusest ja 36 diviisist. Oluliselt aitas Hitleri sellistele sammudele tollal kaasa Inglismaa suhtumine. Loodeti, et järeleandmiste teel on võimalik Hitler "maha rahustada." Pealegi peeti Nõukogude poliitikat ja Komiterni ässitustegevust asumaades Inglise huvidele ohtlikumaks. Nii kirjutati 18. VI 1935. a. alla Inglise-Saksa mereväekokkuleppele. Selle põhjal võis Saksamaa asuda ehitama sõjalaevastikku, mis moodustas 35% Inglise omast ja allveelaevastikku 45% ulatuses. 7. III 1936. a. sisenesid Wehrmachti üksused Reini demilitariseeritud tsooni. 25. X 1936. a. sõlmiti Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit ehk Berliin-Rooma telg.
eesmärgiks oli tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav" Versailles´ leping Fasistid- inimesed, kes kehtestasid riigis diktatuuri ja kuulutasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaka nagu seda oli vanaaja Rooma keisririik Punaarmee- Nõukogude Liidu sõjavägi Berliin-Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Kommmunistlik Internatsionaal- rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon Komiterni vastane pakt-Saksa juhid allkirjastasid kokkuleppe Jaapaniga.Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Komiterni) vastu. New Deal-uus kurss - Suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava. Hispaania kodusõda- rahvusvaheline sõjaline kokkupõrge, mis kestis aastatel 1936-1939 Börs- väärtpaberite hulgituru United Cigar- suurim firma tollel ajal Börsikrahh- börsi must päev, mis toimus 24.10.1929 a. New Yorgis
Mõisted 1. Preparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine 2. Rahvaste liit pariisi rahukonverentsi l loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline töö. 3. Diktatuur mitte milleski piiratud , seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. 4. Agressor sõja algataja ja vallutaja 5. Berliini rooma telg saksamaa ja itaalia sõjalispoliitiline liit, mis sõlmiti berliinis. 6. Komiterni vastane pakt jaapani ja saksamaa vaheline pakt loodud võitluseks kommunistliku internatsiooni vastu. 1) Uued riigid ida-euroopas peale II maailmasõda - eesti , läti, leedu, jugoslaavia, austria, ungari, tsehhoslovakkia, soome, poola . 2) Rahvaste liidu eesmärgid ja nõrkuse põhjused eesmärk oli riikide omavaheliste tõlide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Rahvaste liit polnud
majandusharudes. Suur osa rahvast muutus ostujõuetuks/ettevõtted pankrotti. Majanduskriisi ületamiseks: kasutati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati põllumehi, hädaabitööd töötute abistamiseks, 1933 devalveeriti eesti kroon. See õnnestus. 3) Agressorite blokk: 1936 oktoobris tekkis Berliini-Rooma telg ehk liit Saksamaa ja Itaalia vahel. 1936 novembris tekkis Saksamaa- Jaapani Antikomiterni pakt ja see loodi võitluseks kommunismi ja Komiterni vastu. 1937 liitus ka Itaalia Antikomiterni paktiga. 1939 loodi Teraspakt Itaalia ja Saksamaa vahel. 1940 loodi Kolmikpakt, kus olid Itaalia, Saksamaa, Jaapan ja Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Mõisted: 1) N.Chamberlain oli aastatel 37-40 Briti peaminister, osales Müncheni konverentsil 2) Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 allkirjastasid saksa välisministel Ribbentrop ja NSV Liidu esindaja Molotov
Teheran 1943 talvesõja lepingu sõlmimine 1940 müncheni sobing 1938 potsdami konverents 1945 komiterni vastane pakt 1936 el-alameini lahing 1942 molotov-ribbentropp - 1939 pearl harbor 1941 ühepoolne versailles lepingu tühistamine 1935 normandia dessant 1944 atlandi harta 1941 lääneriikide rahustamispoliitika 2 näidet austria arreteerimine e ansluss rahvaküsitlusel austrias olid kõik poolt. saksamaa ja inglismaa vaheline mereväekokkulepe. natsi-saksamaa 4 näidet agressiivse välispoliitika kohta 1936 komiternivastane pakt
*1935. tühistas Saksamaa ühepoolselt kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa idee eluviimine *1938 Austria liitmine Saksaga (Austria ansluss)
lepind, millega pandi paika,et loobutakse sjast ning konfliktid lahendatakse rahumeelselt.Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem veel 48 riiki. 1931 Jaapan rndab Hiinat 30.01.1933Hitleri vimuletulek 18.juuni 1935 Inglise-Saksa mereveleping-thistas seni saksa laevastikku piiranud piirangud, lepinguga andis Inglismaa nus- oleku, et SM vib ehitada laevastiku, mille tonaa oleks 35% Inglismaa laevastiku kogutonnaaist. Lnemeri antakse Saksa mjutsooni 1936 Komiterni vastane pakt-SM ja Jaapani vahel Nukogude liidu vastu, hiljem hines Itaalia ja teisigi riike 7.mrts 1936 Reini tsooni likvideerimine-Saksa ved sisenevad demilitariseeritud Reini tsooni 17.juuli 1936Hispaania kodusja algus 25. okt 1936-Berliini-Rooma telg- SM ja Itaalia vahel, sjalis- poliitiline liit, kokkulepe on sjas liitlased ja toetavad ksteist 13.mrts 1938 Austria ansluss(Austria liitmine SM-ga) 29. sept 1938 Mncheni sobing/konverents-SRB,SM,PM ja Itaalia
parteile ja Stalinile. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine. Riikliku ideoloogia propaganda. Ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Haridus ja teadus ideoliseeriti. Suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine. Ateismi propakanda, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. 1920. aastatel oli iseloomulik NSVL välispoliitikale kahepalgus. Komiterni kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-1924.a. Üritati toetada kommunistlike riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. 1922.a. Sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping. Hiljem sõlmiti doplomaatilisi sidemeid Suurbritannia, Itaalia; Hiina, Parntsusmaa ja Jaapaniga. Neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud sõlmiti Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930-1939.a. Taoteldi kollektiivsete julgeolekutesüsteemide loomist. 1934.a. Võeti NSVL Rahvasteliidu liikmeks.
Ajaloo kontrolltöö materjal 1. Saksamaa laienemine enne 01.09.1939 Hitler tuli 1933 võimule. 1935 – Saksamaa ühepoolne Versailles’ rahulepingu tühistamine (üldine sõjaväekohustus) Saksamaa – Inglismaa mereväekokkulepe 1936 – Komiterni-vastane pakt (Saksamaa – Jaapan) - teljeriigid (Saksamaa – Itaalia – Jaapan) 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni 1938 – Austria anšluss (Austria liitumine Saksamaaga) 1938 – Müncheni kokkulepe (Sudeedimaa) 1939 – Hitler viis oma väed Klaipedasse (Memel), Slovakkia Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks 1939 – Molotovi – Ribbentropi pakt 2. MRP ja NSV Liidu kujunemine
maksma, aga sakslased hakkavad streikima ja tulemuseks on reparatsioonide vähendamine dawesi plaan: 1924.USA majandusteadlase C. Dawesi kava anda saksamaale 200 miljonit USD rahalist abi, et saksamaa saaks oma majanduse üles ehitada ja tegi ettepaneku reparatsioone vähendada locarno konverents: 1925. sveitsis. arutatakse Dawesu plaani ja võetakse see vastu. Esimene konverents, kus saksamaa osaleb võrdväärse partnerina Berliini-Rooma telg: saksamaa- itaalia sõjalispoliitiline liit1936 komiterni vastane pakt: saksamaa -jaapani liit nõukogude liidu vastu.1936 briandi-kellogi pakt: kokkulepe, kus kuulutatakse sõda keelustatuks rahvusvaheliste probleemide lahendina 6. I maailmasõja järgsed muutused riikide jõuvahekordades ja poliitilisel kaardil. usa-st saab maailma võimsaim riik, suurbritannia ja prantsusmaa saavad euroopa võimsaimateks riikideks, austria-ungari lammutatakse, venemaal kukutatakse tsaarivõim, tekib nõukogude venemaa ja jääb esialgu rahvusvahelisse isolatsiooni
Molotovi- Ribbentropi pakt ( Saksmaa ja NSV Liit )- 23- augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Moskvas alla mittekallaletungilepingule. Sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajne protokoll, milles piiritlesti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu- Euroopas. Komiterni- vastane pakt ( Saksamaa, Jaapan ) . Potsdami konverents ( USA, Suurbritannia, NSV Liit )- toimus 1945. aasta juulis-augutstis. Arutati Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. Josif Stalin - NSV Liidu partei-ja riigujuht. Osales Teherani, Jalta. Potsdami konverentsil. Adolf Hitler - Saksa führer, raamatu " Mein Kampf " autor. Neville Chamberlain - Briti poliitik, Müncheni kokkulepe sõlmija .
hirmuvalitsus, rikutakse rahva inimõigusi. 1933 – Hitler nimetati riigikantsleriks. SS (Schutzstaffel – kaitsemalev) – Hitleri võimu tugisammas. Heinrich Himmler – Juhtis SS. Gestapo – salapolitsei Saksamaal, millele allus SS. 1935 – sõlmiti leping Saksamaa ja Suurbritannia vahel, et Saksamaa sõjalaevastik on 34% Suurbritannia osast. 1936 – Saksamaa viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935 – Itaalia ründas ja vallutas Etioopia 1936 – komiterni – vastane pakt – sõlmitud Saksamaa ja Jaapani vahel, mis oli suunatud NSVL vastu. Austria anšluss – 13. Märts 1938, pärast Saksamaa ultimaatumi esitamist Austriale (vabastada natsivangid ja määrata juhtpositsioonidele) marssis Saksa armee Austriasse, ning järgmisel päeval teatati Austria liitmisest Saksamaaga. Ainuke, kes ei tunnistanud seda oli Mehhiko. 29. sept. 1938 – Mücheni kokkuleppe – esitatud Briti peaministri Neville
sõjaväekohustus, asus looma lennuväge, sõjaväge 1935-Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ja Locarno paktist Saarimaa elanikkond otsustas liituda Saksamaaga. 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni- tglt polnud jõudu lääneriikidega sõdida, oleks pidanud alla andma 1935- Itaalia ründas Etioopiat, ja ta vallutas selle Rahustamispoliitika- lääneriigid ei tegutsenud, lootusel, et diktaatorid rahunevad 1936- Saksamaa ja Jaapan sõlmisid komiterni vastase pakti, suunatud Nõukogude Liidu vastu 1938-1939- nõukogude liidu ja jaapani vägede vahel Mongoolias kokkupõrked, NL võitis Dikatuure ühendas üks asi- vaenulikkus lääne demokraatia vastu, ning ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks Hispaania kodusõda Rahvarinne(kommunistid) tuli võimule, arvati, et kehtestatakse proletariaadi dikatuur. 1936- ülestõus Hispaania koloniaanvägedes Marokos, juhtis Francis Franco
1933.a sai Hitler Saksmaaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks.1934.aastal aga suri Saksamaa president Hindenberg,uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks. 10/25 Berliini-Rooma Berliini-Rooma telg on 25. oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis- /1936 telg poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Komiterni-vastane pakt- leping Saksamaa ja Jaapani vahel 11/25 Komiterni- võitluseks kommunismiga (oli suunatud peamiselt Nõukogude /1936 vastane pakt Liidu vastu) 1937. aastal liitus sellega Itaalia ning 1939. aastal tegid sama Ungari, Hispaania. 1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda
1933 1945 Hitler on Saksamaal võimul. 1935 Hitler loobub Versailles' rahust; Valmib plaan "Otto"; Saarimaa rahvahääletus (piirkond Saksamaal, mis peale I maailmasõda võeti Saksamaalt ära); Inglismaa-Saksamaa mereväeleping; Sõlmitakse NSVLi, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia vastastikkuse abistamise pakt. 1936 Loodi Vehrmacht; Saksamaa hõivab Reini stsooni. 1936 1937 Komiterni vastane pakt. 1936 1939 Hispaania kodusõda. 1938 Ansluss (Austria liitumine Saksamaaga); Tsehhoslovakkia kriis. 1938 29. september Müncheni konverents (seoses Tsehhoslovakkia kriisiga kutsus Hitler 1938. a. kokku Mussolini, Chamberlaini ja Daladier', et koos lahendus leida. Otsustati rahuldada Saksamaa nõudmised ja anda talle Sudeetide piirkond. Tsehhoslovakkia jäi liitlasteta ja läks Saksamaale
aastate algul vallutas Jaapan Hiina riigi. 1935. aastal Itaalia vallutas Etioopia. Eesmärgiks oli taastada muistse Rooma hiilgus. 8. Mis või kes olid? *agresso- sõjaalgataja ja vallutaja. *Berliini-Rooma telg- 1936. sügisel Berliinis sõlmitud Saksamaa ja Itaalia sõjalis- poliitiline liit. *komiternivastane pakt- selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni ehk Kommunistliku Internatsionaali(Komiterni) vastu. * "uus kurss" USA presidendi F.D Roosevelti kava majanduskriisi ületamiseks. 9. Kes oli ja mis tegi Winston Churcill? Ühest vähestest Lääne-Euroopa poliitikutest, kes 1930. aastatel mõistsid ohtu, mida demokraatlikele riikidele kujutavad diktatuurid ja tugevnev Natsi-Saksamaa. Ta sündis 1874. aastal balli ajal.Ta südis kaks kuud enne looduse poolt ettenähtud aega
1919-1920 Pariisi rahukonverents 11.nov. 1918 C ompiegne'I vaherahu Antandi ja Saksamaa vahel Daatum Itaalia tulevad võimule fasistid -1922 Briandi-Kellogi pakti sõlmimine -1928 "vaikiva ajastu" algus Eestis -1934 Genova konverents -1922 Eesti Vabariigi iseseisvumine -24.veeb.1928 Suur ülemaailmne majanduskriis -1929 - 1933 Komiterni loomine -1919 Berliini-Rooma telg -1936 Locarno konverents -1925 Võimule saab Hitler -1933 Kodusõda Hispaanias -1936 - 1939 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid maailmas 1920. Aastatel. Ptsifismi ajstu. Sõlmiti palju kokkuleppeid. Üks neist oli BriandiKellogi pakt 1928 aastal.
· Saksamaa oli huvitatud koloniaalvaldustest, tahtsid laiendada oma eluruumi. · Hispaania kodusõda (relvade proov) 2. Saksamaa sammud sõja vallapääsemiseks. · 1935.a. tühistas Versailles' rahulepingu. · Lõi uuesti lennuväe ja sõjalaevastiku. · 1935.a. astus välja Rahvasteliidust. · 1935.a. ründas Itaalia Etioopiat (vallutas) · 1936.a. viis Hitler oma väed Reini tsooni. · 1936.a. sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. · Veebruaris 1938.a. esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. · 13märts 1938 liideti Saksamaa Austriaga- ansluss. · Septembris 1938 nõudis Hitler TS-lt Sudeedimaa loovutamist. · 29.sept. 1938.a. sõlmisid Inglismaa, Pr. ja Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe- TS peab ära andma Sudeedimaa, ülejäänud TS jääb puutumata. · 23.märts 1939.a
2) Keelustati erakondade tegevus. 3) Koostati uus põhiseadus 4) Valitsuse kritiseerimine oli keelatud 1934 a-st algas Eesti majanduselus kiire areng. Eesti polnud euroopaga võimeline konkureerima, Hiigelettevõtted kaotati, eelistati eestimaist toorainet. Maal asutati masinaühistud põllumajandus struktuuriti ümber, Iseseisvuses ahenes Venemaa turg, Eesti majandus arenes antud perioodil tsükliliselt-majandusliku kasvu aastad vaheldusid majanduskriisidega. Komiterni vastane pakt- Rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Poola koridor-maa-ala, mille kaudu poolale avanes väljapääv läänemerele. Narva diktaat- NSV Liidu dikteeritud Eestii nõukogude kokkulepe EV sõjaliseks okupeerimiseks. Baaside Leping- EV ja NSVL vaheline vastastikuse abistamise pakt ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939 a 28 sept. keskööl Moskvas. Rapallo leping,- 16. Aprill 1922, Itaalias, Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari
1935. a. liideti Saksamaaga Rahvasteliidu valdusesse läinud piirkond. Samuti tunnistas Saksamaa, et ei pea end enam Locarno lepetega seotuks ning Saksa sõdurid marssisid Reini demilitariseeritud piirkonda. Idapakti idee nägi ette vastastikkuse abi kokkuleppe sõlmimise Ida-Euroopa riikide vahel. Berliini-Rooma telg on 1936. a. oktoobris loodud Saksa-Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Antikomiterni pakt on Saksa ja Jaapani kokkulepe, mis nägi ette võitlust Komiterni vastu. 1936. a. juulis puhkes Hispaanias sõjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Mäss kujunes aga kodusõjaks, millesse sekkusid Rahvasteliidu pingutustele vaatamata ka võõrriigid. Kodusõda lõppes 1939 a. märtsis vabariigi langusega. Riigis kehtestati Franco diktatuur. Majanduskriisiks nimetakse niisugust olukorda, kus toodetud on rohkem kaupu, kui suudetakse tarbida toimunud on ületootmine
Uued konfliktid:demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelisi suhteid.Varises kokku Versailles` süsteem.1935 tühistas selle Saksamaa ühepoolselt.(asuti looma uut lennuväge,sõjalaevastikku ja kehtestas sõjaväekohustuse).1936.märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni.Saksamaalt saab innustust ka Itaalia, kes 1935.a ründas Etioopiat.Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad-rahustamispoliitika.1936.sõlmisid Sm ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu.Austria ansluss:1938 aastal võis Hitler alustada maailmavallutamisega.Sm esitas Austriale ultimaatumi, milles nõuti natside vandist vabastamist, ja nende juhi riigi ette otsa määramist.13.märts 1938 marssisid Sm väed järgmisel päeval teatati kahe riigi liitumisest,mis sai tuntuks anslussina.Austria rahvas toetas natse.Müncheni sobing:1938.nõudis Sm TsehhoSlovakkialt Sudeedimaad,mida nad ei saanud, Tsslov.kuulutas välja
Nii mitmeski riigis said kommunistlikud parteid edukaks. · Kommuniste huvitas tulla võimalikult kiiresti võimule, kas või vägivalla abil. Asuti rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Organiseeriti relvastatud mässud Bulgaarias, Poolas ja Eestis, kuid rahvas ei liitunud kommunistidega ja mässukatsed suruti kiiresti maha. · Ülestõus korraldati ka Saksamaal, mis samuti ebaõnnestus, kuna rahvas ei toetanud riigipöörajaid. Komiterni katse maailmarevolutsiooni käivitada oli läbi kukkunud. · Peale kommunistlikke oli ka natsionalistlikke liikumisi, mis rõhutasid rahvuse kui terviku huve, olles samuti orienteeritud diktatuuri kehtestamisele. Saksamaal ei mõjunud, küll aga Itaalias. Nad nimetasid endid fasistlikeks. Majanduslik tõus: · Liikumised nõrgenesid majandus tugevnes. USA ettepanekule anti Saksamaale veidikene järgi kergendati reparatsioone ning nende tähtaegu
Nii ühed kui teised osalesid kokkuröövitu röövimises ning saavutasid oma eesmärgid, arvestamata moraali-või õigusnormidega. · Kodusõja ajal juurdunud terror jäi püsima: laienes sunnitöölaagrite süsteem, kiusati taga kirikut, maalt saadeti sunniviisiliselt välja loominguline intelligents · Välispoliitika oli kahepalgeline: ühelt poolt rahumeelsete poliitiliste ja kaubanduslike suhete sõlmimine kõigi maadega, teisalt Komiterni abil revolutsiooni eksport, maailmarevolutsiooni õhutamine · Tulemused: rahvamajandus taastus kiiresti; kosus sõjakommunismis hävitatud jõukate talupoegade kiht, kadus võrdsustav vaesus, üldine elujärg paranes tublisti 3. Stalini ainuvõim 1927-1953 Olukord 1927 · sügisel raskused viljavarumisel, linnades tekkis talve saabudes näljaoht · 1928. aasta alguses mindi üle sõjakommunismiaegsele praktikale vilja vägivaldsele äravõtmisele
rahvasteliidust. Pranstlased soovides saada saksamaa vastu ühtset rinnet tegi vastastiku abistamise kokkuleppe nõukogude liiduga kelle suurim vaenlane oli samuti Saksamaa. 1936 aastal sõlmiti berliinis saksamaa ja itaalia poliitiline liit e berliini-rooma telg. Selle allkirjastas hiljem ka jaapan. Selle kokkuleppe eesmärk oli moskvas loodud ja moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni ehk kommunistliku internatsionaali vastu. Kokkuleppe nimeks sai Komiterni vastane pakt. 1937 aastal ühinesid ka hulk teisi riike. HISPAANIA Sõjaväelased ei olnud Rahvarindega rahul mille nad võitsid üldvalimistel. 1936 aasta suvel puhkes sõjaväelaste mäss mida juhtis kindral franko. Mäss arenes aga kodusõjaks, mida samuti ei suutnud rahvasteliit peatada. Rahvarinde pooldajaid hakkas toetaba nõukogude liit. Saksamaa, itaalia ja Portugal tunnustasid ja abistasid sõjaliselt franko valitsust. Hispaaniasse saabus võõramaised väed
II maailmasõda 1.september 1939 - 2.september 1945 Veel enne sõda... · 1939 olid Euroopas võimul 3 diktaatorit: Mussolini, Hitler ja Stalin. · 1936 sõlmisid Saksa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NSVL vastu. Ühineb Itaalia. Tekib Tokyo-Berliini-Rooma telg. · 1936-1939 Hispaania kodusõda (juht kindral Franco). Mittevahelesegamispoliitika Euroopa poolt, v.a. NSVL, Itaalia ja Saksamaa (+ interbrigaadid eri rahvastest). Hispaanias Franco diktatuur. · 1938 Austria Ansluss. Saksamaa ja Austria liituvad pärast Saksa ultimaatumit. · 1938 Müncheni kokkulepe. Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa otsustasid, et Sudeedimaa
lennuväge ja sõjalaevastikku (mis seni keelatud olid). Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. 1935 Saarimaa otsustas liituda uuesti Sks-ga 1935 astus Sks välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest (märk, et on plaanis Euroopa riikide piire revideerida (muutma, ümber hindama)) 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud (kehtestatud väegede keeld) Reini tsooni. Lääneriigid piirdusid vaid protestiga 1936 Komiterni-vastane pakt Sks ja Jaapani vahel NSVL vastu, 1937 ühines Itaalia ja hiljem veel teisigi riike. 1936 tuli Hisp võimule Rahvarinne (kommunistide ja sotsialistide juhitud), levisid kuulujutud, et kehtestatakse proletariaadi diktatuur. Juulis puhkes Hisp koloniaalväedes Marokos ülestõus, haaras kiiresti kogu Hisp. Vastuhaku juhiks tõusis Francisco Franco. Euroopa riigid ei sekkunud, leping 27 riigi poolt keelamaks Hisp- sse relade vedu
mõlemast vabaneda. Von Frtsch'ile pani kaela süüdistuse homoseksuaalsuses. Mõlema sunnitud erruminek, pakkus ettekäände asutada sõjaministeeriumi asemele uus kõrgem ametkond Oberkommando der Wehrmacht (OKW), mille juhtiks määras H. iseenda ja mis pidi vastutama kõige kõrgema taseme strateegia planeerimise eest. See oli otsustav samm, ses 1938 pidi saama a.- ks, mil H. siirdub taasrelvastumiselt diplomaatilisele pealetungile. Nov. 1937 nõustus Mussolini sõlmima Saksamaaga liidu e. Komiterni-vastase pakti Nõukogude Liidu vastu(millele olid a. varem kõigepealt alla kirjut. Saksamaa ja Jaapan), uuendades niiviisi kokkulepet Rooma-Berliini telje moodust. kohta okt. 1936. Märtsis 1938 tundis H. piisavalt vabana, et välja astuda Austria vastu. Kõigepealt hakkas ta nõudma, et võtmepositsioonid tuleb anda Austria natsidele. A. kantsler keeldus, siis sai A. Natside liider Arthur Seyss-Inuquart korralduse end kuulutada ajutise valitsuse juhiks ja paluda Saksamaa sekkumist. 12
Saab führeriks. 1933 1. Aprill juutide tagakiusamine riiklikul tasandil. Tipuks 1938 nov. Saksa konkreetsed sammud: Locarno lepingu mittetäitmine. 1935- kehtestati üldine sõjaväekohustus -Suurbritanniaga mereväe kokkulepe +alustas lennuväe loomist 1936 Liitis uuesti endaga Saarimaa -Viis oma väed Reini demilitariseeritud tsooni. - kehtestati 2a. sõjaväekohustus (üldine) -Berliin Rooma telg (Itaalia- Saksa sõjalis-poliitiline liit.) -Komiterni vastane pakt (Jpn, Saksa kommunistliku liikumise vastane) osavõtt Hisp. Kodusõjast. 1938 Hitler hakkas avalikult ellu viima Suur-Saksa ideed. Välisminister Ribbentrop(-1945) -13 märts Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga. - 29. sept. Müncheni sobing/Konverents (Leping Pr, Ingl, Saksa, Itaalia, Tsehhoslovakkia kutsuti allkirjastama. Saksal lubati okupeerida Sudeedimaa (AGA 1939MÄRTS OKUP SAKSA KOGU TSEHHOSL. Ja Slovakkia kont. Alla tsehhi liideti)Lepituspoliitika kulminatsioon
Itaalia, kes oli innustust saanud saksa tegevusest, ründas Aafrikas maailmasõda. Etioopiat, mis ka vallutati. 3. sept Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Rahustamispoliitika- usuti, et peale saavutatud edu diktatuurid Saksamaale sõja. rahunevad maha. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola, mis lakkas Komiterni-vastane pakt(1936)- Saksamaa ja Jaapani leping, olemast. Nõukogude Liidu vastu, millega aasta hiljem ühines ka Itaalia. Sõdivad pooled: teljeriigid(kolmikpakti riigid)-Saksamaa, 1938-1939 NSV ja Jaapani lahingud, Jaapan kaotas. Olenemata Itaalia, Jaapan, Soome, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria(11 riiki kokku). väiksematest sõjalistest kokkupõrgeteks oli peavaenlaseks siiski Liitlased(liitlasriigid)-UK, Prantsusmaa, NSVL, USA (kokku 61
2) Nähti ette sõjavangide vahetamine. 3) Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks. 4) Eesti sai osa Venemaa kullavarudest 5) Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks. Teema 4 Pariisi rahukonverents. Rahvusvahelised suhted pärast I maaolmasõda. Õpik pt. 11, 12 Pariisi rahukonverents, Saksamaa ja Itaalia olukord pärast I maailmasõda, Rapallo leping, sõjajärgne majanduskriis, Komiterni tegevus, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand´i Kelloggi pakt. Pariisi rahukonverents: 1919-1920 Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide poolt tingimuste seadmine kaotajariikidele. Seal osalesid ainult võitjariigid. Versailles'i rahuleping määrati kindlaks Saksamaa kohustused Saksamaa oli sunnitud loovutama mitmesuguseid alasid. Määrati Saksa armee suurus 100tuhat meest Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu, sõjalaevu
märku.1936. a mätsis viis Hitler oma väed Reini tsooni, hoolimata sellest, et ku läänetiigid oleksid vastu hakanud,poleks tal jõudu olnud,kui LR piirdusid ainult protestiga.1935ründas Itaalia Etioopiat, mille ta vallutas. RL kehtestas Itaalia vastu majandussanktsiooni,mis teda oluliselt ei takistanud.Rahustamispoliitika-Loodeti, et edu saavutamise diktaaatorid rahunevad, esialgu näis see edukas.1936 sõlmised Saksa ja Jaapan Komiterni vastase pakti,mis oli suunatud NL vastu,millega ühinesid ka mõned teised riigid,ntks Itaalia.1938-39 oliMongoolias NSVLi ja jaapani vahel kokupõrked, mis lõppesid NSVL võiduga.Hispaania kodusõda. 1936 tuli võimule Rahavarinne.levisid kuuldused ,et Hisp. keht. proletariaadi diktatuur.1936. juulis Puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kogu Hisp.Ülestõusu juhiks tõusis kindral Franco.Euroopa riigid ei sganud sellele julmale sõjale vahele
Sõlmiti isegi Inglismaaga kokkuleppe oma sõjaväe suurendamiseks.Lääneriigid suhtusid sellesse ükskõikselt,neid see ei häirinud. Samal aastal liitus Saarimaa Saksamaaga ning Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. ( Taaskord oli lääneriikidel ükskõik, ning see ainult innustas Hitlerit edasi tegutsema, jultunult )Lääneriigi lootsid,et kui nad midagi ei tee, siis diktaatorid rahunevad. Esialgu oli see nn rahustamispoliitika edukas. · Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni-vastase pakti aastal 1936, millega ühinesid ka Itaalia, Hispaania,Ungari. Ka Inglismaa pooldas, kuid ei ühinenud. Esimene pärast 1 MS puhkenud sõda oli Hispaania kodusõda. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, juhiks tõusis kindral Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul keelasid Euroopa riigid (27 riiki ) relvade veo Hispaaniasse, võttes kasutusele mittevahelesegamispoliitika
Hüperinflatsioon, majanduskriis 3. Miks sattus Saksamaa majandus pärast I MS hüperinflatsiooni ning mis oli tagajärg? Reparatsioonid polnud kindlaks määratud. Tagajärg: raha väärtus kukkus väga kiiresti, millest tulenes vaesumine. 4. Miks okupeeris Prantsusmaa 1923. aastal Ruhri? Miks nad sealt varsti lahkusid? Sest Saksamaa ei maksnud neile reparatsiooni. Lahkusid, sest teised antandi riigid sundisid. 5. Mida kujutas endast Komiterni liikumine? Millised ideed püüdi selle abil ellu viia? Kuidas see realiseerus? Paljud tundsin, et senine valitsus ei tee head tööd ja oleks vaja "kõva käega" valitsejaid. See tugevdad kommunistlike liikumiste mõju. Venemaa polnud kaotanud lootust kehtestada kogu Euroopas kommunistlik kord. Loodi kommunistlikke parteisid ühendav Komitern, mis rahastas ettevalmistusi kommunistlikuks riigipöördeks Euroopa riikides. Mössud, mis Komitern korraldas, ei läinud läbi, sest
annaabi.ee 
