1 Meriroosiliste keha alaosas paiknev tald eritab kleepuvat ainet nn tsementi, mis võimaldab meriroosidel ka merehoovuste või tõusu ja mõõna meelevallale vaatamata kaljudele püsima jääda. Meriroosilised ei saa "käia", ent lihaseid kokku surudes on nad suutelised kombitsaid liigutama. Kui ligidusse ilmub mõni vähilaadne või kala, sirutab meriroos oma kõrverakkudega varustatud kombitsad ootamatult välja, halvab saaklooma ning pistab suuavasse.
TIGU Elupaik : koduaias, linnapargis Suurus : Toitumine : taimelehed, küpsenud vilju Eritamine : üks neer Närvisüsteem : peaaju Meeleelundid : kaks paari kombitsaid ja silmad, kompimis ja maitsemeel Sigimine : liitsuguline Mitmekesisus : Tähtsus looduses : aitavad kaasa parasiitusside levikule Kasutusalad : söögiks, kunagi kasutasid inimeses usse riide värvimiseks Hingamine : kops või lõpused JÄRVEKARP Elupaik : mageveekogudes kui ka meres Suurus : Ehitus : neil puudub pea, väljast on koda kaetud õhukese sarvainest kihiga ja seestpoolt õhukese pärlmutterkihiga Toitumine : vetikatest ja väiksematest veeloomadest Närvisüsteem :
keha alt välja paiskuv vesi lükkab looma edasi. Toituvad nad väikestest kaladest ja väikestest veeorganismidest. Meduusid on lahksugulised loomad. 4 Meririst Meririst on Läänemeres elav meduus, keda hüütakse ka millimallikaks. Tal on vihmavarju kujuline keha, mille läbimõõt võib olla 5-40 cm. Oma nime on ta saanud oma sugunäärmete ristiasetumise pärast. Ta kehaõõs on kanaliteks moondunud. Keha servas on palju kombitsaid, täppsilmi ja teisi meeleelundeid. Silmaga ta hästi ei näe, vaid tajub seda kuspool pimedam on, kus pool valgem. Keha alapoolel on aga suuava, mida ümbritsevad suusagarad. Suusagaratega püüab meririst oma saaki. Meririst on lahksuguline ainuõõsne. Pärast munaraku viljastumist, areneb sellest esmalt vastne, kes peagi merepõhjale kinnitub ja polüübiks muutub. Kuna see polüüp on karika kujuline, siis nimetatakse meririste ka karikmeduusiks. Peale pikaajalist kasvamist moodustub
Kiriteol asub keha kaitsva koja sees. Teo kojast ulatuvad välja jalg ja pea. Meeleelunditest on teol kaks paari kombitsaid ja silmad. Arenenumad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Toidu peenestamiseks on teol neelus riivitaoline hõõrel. Tigudel on spetsiaalne seedenõresid tootev nääre maks. Tigude veeringe on avatud, nende veri on sinakasroheline. Vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused(veetigudel) või kops(maismaa- ja osaliselt veetigudel). Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad.
nahakarru ehk mantli eritistest. Koja alumises osas on avaus ehk koja suue. Sellest sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Tigu liigub tallaga vastu taime toetudes talla lihaseid kokku tõmmates väga aeglaselt. Teo liikumis teed võib näha tänu tema limase rajal, sest talla limanäärmed eritavad liikumist soodustavat lima. Sellise jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks Teol on kaks paari kombitsaid Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteol silmad. Nendega ei näe ta esemete kuju, vaid eristab ainult valgust ja varju. Seedeelundkond Seedeelundkond algab pea alapoolel paikneva suuavaga. Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmises osa pinnal asuvad arvukad kiriinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi ehk hõõrla.
2 ininappa, puudub, pea ja ajlg, pead, nägemine, lülistumata harjased, kühtjalgsed, 2 kompimine, suured silmad, keha. epiteel paari maitsmine lõuad, millega kombitsaid, purusatavd maitsmine, kalu kompimine Seedelundkon Suu-neel- Algab Sooltoru algab Suuava-neel- Magu, maks, Tindinääre, d sööögitoru- suuavaga, suuavaga ja hõõrel-magu- sooltoru, süda, seepiaplaat,
molluskikodadest ja söödud krabikestadest majakese. Igal majakesel on seinad, katus ja tihti isegi korralikult suletav kivist uks. Mõnel pool avastavad akvalangistid mere põhjast terveid kivist linnu. Iga ukse vahelt paistavad suured öökulli silmad ja mõni lokaatorina ringlev kombits. Kaheksajalg on loomult õige ettevaatlik ja uudishimulik. Uudishimulikkus on hädavajalik mistahes röövloomale. Ja röövloom just kaheksajalg ongi. Ablas ja ründehimuline. Ta on hästi relvastatud. Kombitsaid katavad lugematud iminapad. Lähedasel sugulasel kalmaaril - lisanduvad veel kassilaadsed küünised. Papagoi nokka meenutavad vägevad lõuad purustavad nagu muuseas paksu molluskikoja. Lisaks on iga kaheksajalg varustatud veel mürginäärmete ja tindipommidega. Kaheksajalg ei pelga ka endast sootuks suuremaid olendeid. Tema ohvriteks langevad kalad, karbid ja krabid. Risti ei löö ette ka kaheksajalg väiksemate liigikaslaste õgimise ees.
6 Alamklass: eeslõpusesed Eeslõpusesed moodustavad tigude kõige liigirikkama ja mitmekesisema alamklassi. Peaaegu kõigil neil on koda hästi arenenud. Selle alamklassi teod on enamasti lahksugulised, kuid siia kuulub ka hulk mõlemasugulisi. Kõikidele eeslõpusestele on väga iseloomulikuks tunnuseks nõndanimetatud erknideme ristsus. Meeleelundeist on tavaliselt arenenud enamasti küllalt primitiivse ehitusega silmad. Tasakaaluelundid vaagpõiekesed, paar peas asuvaid kombitsaid ning tõelise lõpusega seotud meeleelund haistel. Jalg on enamasti hästi arenenud. Primitiivsematel liikidel on see massiivne, jagunemata, roomamisel talitleva laia tallaga elund. Jala peal on tavaliselt sarvainest või lubjastunud kaaneke, millega tigu võib kajasse peitudes selle ava tihedalt sulgeda. Enamikul eeslõpusestel on hästi arenenud hõõrel. Mõned eeslõpusesed on kohastunud toituma veest sestonit filtreerides või on rööveluviisiga
Ümarussid Mõned ümarussid on parasiitse eluviisiga. Ümarussid on kujult ümarjad. Nende munad valmivad lõplikult, kui nad viibivad mõne aja väliskeskkonnas. Tähtsamad ümarussid on solkmed, piitsussid, naaskelsabad. Ümarusside poolt põhjustatud haigusi nimetatakse helmintoosideks. Rõngussid Rõngusside keha koosneb paljudest lülidest. Need lülid on keha pinnal näha vagudena. Peaaegu igal lülil asuvad neil harjased. Mõnel rõngusside rühmal esineb teisigi kehajätkeid: kombitsaid, kompimisjalgu. Rõngussidest on kõige tuntumad vihmaussid, kes elavad mullas. Sellesse rühma kuuluvad ka kaanid ning mitmed meredes elavad rõngussid. Rõngusse on maailmas kokku umbes 9000 liiki. Nende kehapikkus varieerub 1millimeetrist kuni 2,5meetrini. Osa rõngusse on hermafrodiidid, osa lahksugulised. Rõngussid võivad sigida ka sugutult - pungudes. Nende areng võib olla moondega või moondeta. Moondega arengu puhul on rõngussidel pärgvastne. Imiussid
kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägemata. Saagi kinnipüüdmiseks kasutavad nad kombitsaid ja nokataolist moodustist. Kombitsaid on laevukestel umbes 90, teistel peajalgsetel 8 või 10. Peajalgsetel on papagoi noka kujulised sarvlõuad, millega nad suudavad purustada isegi kalade luid. Toitu peenestavad nad hõõrlaga ehk raadulaga. Sellel asuvad tuhanded tillukesed hambad, mistõttu see töötab otsekui tükike liivapaberit. Peajalgsetel on suured silmad, paljudel värvilised. Huvitav on see, et need sarnanevad ehituselt selgroogsete loomade silmadega
Seepiat võib kasutada samades retseptides mida kasutatakse ka teiste peajalgsete puhul. Eriti väikesed tindikalad, kääbusseepiad on väga maitsvad friteeritult. 3-6 cm pikkustel seepiatel on peen, pähklit meenutav aroom. 4 Kaheksajalg Kaheksajalg kuulub peajalgsete sugukonda, mille esindajaid leidub maakera kõikides soojades meredes. Ta on hästi relvastatud. Kombitsaid katavad lugematud iminapad. Lähedasel sugulasel kalmaaril - lisanduvad veel kassilaadsed küünised. Papagoi nokka meenutavad vägevad lõuad purustavad nagu muuseas paksu molluskikoja. Lisaks on iga kaheksajalg varustatud veel mürginäärmete ja tindipommidega. Kaheksajalg ei pelga ka endast sootuks suuremaid olendeid. Tema ohvriteks langevad kalad, karbid ja krabid. Risti ei löö ette ka kaheksajalg väiksemate liigikaslaste õgimise ees
Kalmaarid ja seepiad liiguvad uimi liigutades Teod: elavad meres, maal, magevees, aias, rabades pole, eelistus niiske koht, päeval peidus, liigne auramine muidu, talvel maa sees, lehtede all, tardunud olekus. Taimtoidulised(ka Eesti teod), võib ka loomasid süüa. Eestis enamasti kiritigu Spiraalselt keerdunud koda, mis kaitseb kuivamise eest, ohu korral varju,nälkjatel pole koda, kombitsatega pea, laia tallaga jalg. Meritigude koda paksem. Koja sees siseelundid, peal on kaks paari kombitsaid, pikemate tipus silmad, millega eristavad valguse tugevust, lühikesed kompamiseks ja maitsmiseks. Suus paljude hammastega riivitaoline hõõrel, kraabib toitu. Jalal limanäärmed. Liiguvad lihaseid kokku tõmmates ja lõdvestades, limanäärmed toodavad lima, mis vägendab hõõrdumist ja aintab edasi libiseda. Nälkjatel paks kleepuv limakiht vaid, aias väheniidetud ala, Eestis suurim suur teatigu. Meredes on kojata teod, kes hingavad kehast välja ulatuvate lõpustega, väga mürgised
selgmine pool jne.); paaris elundid; kolm lootelehte: lisaks ekto- ja endotermile ka mesoderm. Kiirloomad: hõimkond ainuõõssed: Kiireline sümmeetria: pikitelg, (kere) ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Hõimkond kammloomad: Ovaalsed või meduusitaolised. Kehapinnal kaheksa rida kammi- taolisi sõudeplaadikesi. Kombitsaid ainult kaks, harva puuduvad. Kombitsail on kleeprakud kleepniitidega. Iseseisvalt tekkinud algeline kahekülgne sümmeetria. Kiirloomade näited: Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris, meririst (Aurelia aurita), Mnemiopsis leidyi, kammloom Cydippe. Loeng: alamad ussid 18. Lameusside (Platyhelminthes) klassid, nende eluviis, näiteid Hõimkond lameussid (Plathelminthes) Klass ripsussid (Turbellaria) Klass ainupõlvsed (Monogenea) Klass imiussid e
Hulkharjasusside igal kehalülil on liikumist hõlbustavad nähtavad harjased. Hulkharjasusside eluviisid on mitmekesised: nende hulgas on põhjamudas kaevandajaid, vee filtreerijaid ja rööveluviisiga liike. Päis paelussil keha eesmine osa, kus paiknevad kinnitusorganid. LIMUSED Kiriteol asub keha kaitsva koja sees, mille all on eriline nahakurd ehk mantel. Teo kojast ulatuvad välja jalg ja pea. Meelelunditest on teol kaks paari kombitsaid ja silmad. Arenenumad meeled on kompimismeel ja maitsmismeel. Toidu peenestamiseks on teol neelus riivitaoline hõõrel. Tigudel on spetsiaalne seedenõret tootev nääre maks. Tigude vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused (veetigudel) või kops (maismaatigudel ja veetigudel) Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad.
5.Tundlate Tundlatetipus tipusolevad olevadsilmad silmad otsejoones selle suunas [14]. 1.4.2. Haistmine, maitsmine ja kompimine Kompimiseks on viinamäeteol alumine paar kombitsaid, mis ulatuvad peaaegu maani. Samuti võivad nad kasutada kompimiseks ka ülemist paari, kui teel ei ole ees takistusi. Uurimused näitavad, et viinamäetigu tunneb ka lõhna ning teeb vahet erinevatel maitsetel. Lõhna- ja maitseandurid asetsevad üle kogu teo keha, kuid kõige rohkem on neid koondunud keha esiossa (maitseandurid suu ümbrusesse ja väikestele kombitsatele). Lõhna tundmiskauguseks võib olla koguni kuni 40 cm ning suudavad eristada magusat, mõrut ja soolast maitset [14].
rohkesti kasvas seemnesõnajalgu. Mereselgrootutest saavutasid laia leviku kuudikkorallid, ammoniidid ja karbid, selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad (sealhulgas kalasisalikud ja tiibsisalikud ning kilpkonnad). Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad. Triias algab ühelt poolt Permi lõpul toimunud hävinguga ning lõpeb samuti väljasuremisega. Kuudikkorallidel (Hexacorallia) on hulk septe (nende arv on kuuekordne) (foto 1) ja palju lihtsaid kombitsaid. Heksakorallid ilmusid Kesk-Triiases ja on tuntud kui "kõvad korallid" - nad on oma kõva sarraga põhilised korallrahude ehitajad. Kalasisalikud ehk ihtüosaurused (Ichthyosauria) olid Kesk-Triiasest kuni Kriidi ajastu lõpuni elanud kalalaadsed roomajad. Vara-Triiases ilmusid hiiglaslikud merekiskjad notosaurused ja plakodondid (joonis 2). Notosaurused olid loivataoliste jäsemetega pikasabalised kalasööjad
värvusest. 28. Peajalgsete keha jaguneb peaks ja kereks 29. Kõikidel peajalgsetel on peas mitu kombitsat õige 30. Peajalgsed elavad meres 31. Koda puudub kõikidel peajalgsetel vale 32. Peajalgsed ujuvad tagaots ees 33. Seepiatel on uimed keha külgedel 34. Kõik peajalgsed on röövloomad õige 35. Tindikalaks nimetatakse Sepia officinalis seepia 36. Missugusel peajalgsel on väliskoda? O. Nautiloidea laevukesed birgit 37. Missugusel peajalgsel on kõige rohkem kombitsaid? O. Nautiloidea laevukesed birgit 38. Missugused peajalgsed on kõige kiiremad ujujad? SbO. Oegopsida kalmaarilised 39. Missugused peajalgsed on võimelised lendama? 1) lendkalmaar Stenoteuthis sp., 2) Todarodes pacificus Jaapani lendkalmaar 40. Kalmaarid kuuluvad seltsi decapoda 41. Peajalgsed erinevad oma kehaehituse ja käitumise poolest teistest limustest üsna oluliselt. Miks paigutatakse nad limuste hõimkonda? 42
Ujuvad ja tungivad vingerdades läbi põhjasetete. Enamik on mikroskoopilised, mõni kuni 10 mm pikkune. Suurim meie vetes elav ümaruss on Dorylaimus stagnalis. Neid võib leida järvede ja jõgede põhjasetetest. Toituvad orgaanilisest ainest, mis settib veekogude põhja. 24. Kummarloomad. Kinnitunud, enamasti koloniaalsed, enamasti meres. Loomik peekri kujuline, tolle servas kombitsad, mille ripsmed suunavad vett keskelt eemale. Suu ja pärak mõlemad keset kombitsaid, vars kinnitub looma seljapoolele. Ärritamisel vars kõverdub (kummardub). Ilma tsöloomita, sees parenhüüm. Hermafrodiitsed. Ripsmeline vastne. Enamasti sigivad mittesuguliselt, pungudes. Põlvnemine vaieldav. Varem ühendati sammalloomadega (Bryozoa, Ectoprocta). Mõlemail on teisene, kuigi mittetäielik, kiireline sümmeetria! Koloonialised loomad, polüübi moodi varreliste loomikutega. Loomik koosneb kehast ja kombitsakaarmest ehk lofofoorist arvukate kombitsatega, mille ripsmed ajavad
Mõne aja pärast kooruvad kookonis munadest noored vihmaussid ning väljuvad mulda. 26. Millised lõuad on kaanidel? Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga. 27. Kes on limused? Limused ehk molluskid on: teod, karbid ja peajalgsed. Kõige rohkem on neid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. 28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid. Meeleelunditest on teol 2 paari kombitsaid ja silmad (asuvad teise kombitsapaari tipul - eristab valgust ja varju ).Teo tähtsamateks meelteks on kompamis- ja maitsmismeel. Kompavad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Peaaju on ühenduses närviväätidega. Seedeelundkond algab suuavaga (pea alapoolele). Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmise osa pinnal on kitiinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi hõõra (sellega kraabivad taimelehtedelt tükikesi). Edasi läheb toit makku. Seedeelundkond
- siseõõs tervik - polüüp -meeleelundid - 4 kombitsat (alg. (vetikale tav) pedaaliumist) - polüüp - ektro-, - meririst gastroderm - tugevad ujujad Hüdralaadsed Kurdhüdralised Ebaputkelised Putkloomad -polüüp - medusoid - puri põie üleval - vabalt ujuvad - kombitsaid 5- - mood. 9 Koloonia - 1-1,5 cm - ujupõis k. ül MIS MUUDAB ERILISEKS PUTKLOOMAD? 8 5 TAKSONOOMIA Lophotrochozoa PH lameussid platyhelminthes CL ripsussid turbellaria O umbeliselaadsed - acoelomorpha CL imiussid trematoda
miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8- 6-13-4.htm 27. Kes on limused? Limused ehk molluskid on: teod, karbid ja peajalgsed. Kõige rohkem on neid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/mollusca.html 28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid. Meeleelunditest on teol 2 paari kombitsaid ja silmad (asuvad teise kombitsapaari tipul - eristab valgust ja varju ).Teo tähtsamateks meelteks on kompamis- ja maitsmismeel. Kompavad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Peaaju on ühenduses närviväätidega. Seedeelundkond algab suuavaga (pea alapoolele). Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmise osa pinnal on kitiinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi hõõra (sellega kraabivad taimelehtedelt tükikesi). Edasi läheb toit makku. Seedeelundkond
nahklihasmõik, närvisüsteem juhib kõigi organite tööd ja võtab vastu ärritusi, toitub lagunevatest taimeosakesest, elab mullas, vereringe koosneb pikisoontest ja ringsoontest, hingavad naha kaugu, on liitsugulised loomad, on tähtis osa mullaviljakuse säilitamisel, vereringe on suletud. · Teo tunnused- pehmet keha kaitseb koda, kodast sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea, liigub lihaseid kokku tõmmates, kaks paari kombitsaid, hingavad kopsudega või lõpustega, liitsugulised, mõnel puudub koda, näevad ainult valgust ja varju, erituselundiks üks neer, avatud vereringega, järglased arenevad mullas, enamik elab vees, tähtsaimad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. · Karbi tunnused- elavad vees, koja poolemid ühendab elastne lukuside, hingavad lõpustega, ei ole pead, lahksugulised, koja peal on selgesti näha kasvurõngaid.
NS nöörredeltüüpi meeleelundid: täppsilmad, kompimis- haistmis ja maitsmismeel kehaõõs sageli kambriline vereringe suletud avatoruneerud KLASS HULKHARJASUSSID e polüheedid: Parapoodidel arvukalt harjaseid. Mereloomad. Harjasliimukas, liivatõlv, merihiir, punane süstlõpuslan. Bylgides sarsi, kuni 6 cm, harva ka Eesti rannavetes KLASS VÄHEHARJASUSSID e oligoheedid : Paraopoodid puuduvad, harjased vahetult kehaseinas. Peapiirkond nõrgalt eristunud. Kombitsaid ja palpe tavaliselt ei ole. Hermafrodiidid. Tuntakse ligi 2500 liiki. Magevee ja pinnasevormid, riimvee ja merevorme leidub vaid üksikuid. Harilik vihmauss, harilik mullauss, harilik valgeliimukas. KLASS KAANID e hirudiniidid: Keha ees- ja tagaosas iminapad. Iminappadega kinnitub kaan substraadile, kuid võib ka vabalt ujuda. Lihastik on hästi arenenud, keha väga paindlik. Verdimevad ektoparasiidid ja röövtoidulised vabaltelavad liigid. Hermafrodiidid. Areng
kes olid varustatud väikeste sõrgadega või spetsiaalsete lõugadega, mis olid mõeldud teiste surmamiseks ja närimiseks. Trilobiitidel on samuti leitud lõualaadseid struktuure, mis olid võimelised purustama väikseid saaklooma tükke. Meduusid püüdsid saaki surmavate nõelavate rakkudega. Kambriumi ajastul ilmusid samuti kiskjate hulka kuuluvad nautiloidid. Nagu kaasaja molluskidki, kuulusid nad peajalgsete klassi, kes kasutavad saagi haaramiseks kombitsaid. Arvukalt Kambriumi nautiloide on leitud Hiinast. Mujalt on neid teada vaid üksikuid. Kambriumi nautiloidid olid väikesed: enamike pikkus jäi 2 ja 6 sentimeetri vahele. Täielikult puudusid Kambriumi meredest suured kiskjad - loomad, kes oleksid suutnud purustada suuri merekarpe või kiskuda tükkideks suure saaklooma viisil, nagu kaasaja krabid ja kalad seda teevad. Arheotsüaadid elasid läbi kogu Vara-Kambriumi. Need koonusekujulised, tundmatu
ja kompimis-, haistmis- ja maitsmismeel. Vereringesüsteem on suletud. Erituselunditeks on metanefriidid ehk avatoruneerud. Liitsugulised. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. 8.1. Klass Hulkharjasussid ehk Polüheedid (Polychaeta) Parapoodidel arvukalt harjaseid. Mereloomad. Harjasliimukas, liivatõlv, merihiir, punane süstlõpuslan. 8.2. Klass Väheharjasussid ehk Oligoheedid (Oligochaeta) Paraopoodid puuduvad, harjased vahetult kehaseinas. Peapiirkond nõrgalt eristunud. Kombitsaid ja palpe tavaliselt ei ole. Hermafrodiidid. Tuntakse ligi 2500 liiki. Magevee ja pinnasevormid, riimvee ja merevorme leidub vaid üksikuid. Harilik vihmauss, harilik mullauss, harilik valgeliimukas. 8.3. Klass Kaanid ehk hirudiniidid (Hirudinea) Keha ees- ja tagaosas iminapad. Iminappadega kinnitub kaan substraadile, kuid võib ka vabalt ujuda. Lihastik on hästi arenenud, keha väga paindlik. Verdimevad ektoparasiidid ja röövtoidulised vabaltelavad liigid. Hermafrodiidid. Areng otsene
Liikide arv: 160 Maismaal elab umbes 80 liiki tigusid, mageveekogudes umbes 40 liiki tigusid ja 20 liiki karpe ning meres 15 liiki tigusid ja 8 liiki karpe Kirjandus: Vikipeedia Klass: Teod (kõhtjalgsed) (Gastropoda) Väga mitmesuguse välimusega loomad, keda iseloomustab palliaakompleksi rotatsioon 180 kraadi võrra. Nii muudavad oma asukohta paljude elundite eritusavad, nihkudes keha eesmisse ossa. Pea on hästi arenenud ja kannab kaht paari kombitsaid ning paari silmi. Sageli moodustub keha kaitseks lubiainest spiraali keerdunud koda. Osa paarilisi elundeid kaotab ühe poole ning muutub paarituks neer, kops lõpus süda. Sooltoru on U- kujuline. Lahk või liitsugulised, gonaade üks paar või ainult üks. Sageli esineb hermafrodiitne nääre. Areng otsene või vastse staadiumi kaudu. Alamklass: Eeslõpusesed Prosobranchia Hingavad lõpustega, mis paiknevad südamest eespool. Mageveevormidel koda suletav kaanekesega
millest sirutub välja jalg ning kombitsatega pea. Teo liikumist soodustavad limanäärmed, mis eritavad lima, et tigu talda kokku tõmmates lihtsamini liikuda saaks. Kõhu all asuva jala tõttu nimetatakse neid kõhtjalgseteks. Nälkijad on kojata teod. Teo välisehitus Koda, tugevdatud lubiainega ning ohu korral võib tigu sinna sisse tervenisti peitu pugeda. Koja all asub mantel. Tallast, millega tigu ka kombib, on eristunud pea, millel on kaks paari kombitsaid. Eesmiste kombitsatega tigu kombib ning tagumise kombitsapaari otsas asuvad silmad. Teo siseehitus Teol on väike peaaju ning kehas ja tallas on närviväädid(õ lk 32 on pilt nendest). Tigu kombib peamiselt kombitsate ning tallaga. Silmadega eristab tigu ainult valgust ja varju, kuju ta ei näe. Tigudel on avatud vereringe ning veri on neil veidi sinaka tooniga. Selle paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Südamest juhivad veresonned vere elundivahelistesse õõnsustesse
annaabi.ee 
