• Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. • Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt • Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas toas lasta valgust läbi kolloidlahuse ja tõelise lahuse, siis on näha, et kolloidlahuses on valguskiirte tee nähtav, aga tõelises lahuses ei ole. • Tyndalli efektiga saab kindlaks teha, kas tegemist on tõelise lahusega või kolloidlahusega. • Tyndalli efektiga võib kokku puutuda ka igapäevaelus. Näiteks autotulede kiired udusajus, valguskiirte tee pimedas kinosaalis, udus või tolmuses õhus. Leidumine ja kasutamine
• Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. • Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt • Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas toas lasta valgust läbi kolloidlahuse ja tõelise lahuse, siis on näha, et kolloidlahuses on valguskiirte tee nähtav, aga tõelises lahuses ei ole. • Tyndalli efektiga saab kindlaks teha, kas tegemist on tõelise lahusega või kolloidlahusega. • Tyndalli efektiga võib kokku puutuda ka igapäevaelus. Näiteks autotulede kiired udusajus, valguskiirte tee pimedas kinosaalis, udus või tolmuses õhus. Leidumine ja kasutamine
· Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. · Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. · Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt · Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas toas lasta valgust läbi kolloidlahuse ja tõelise lahuse, siis on näha, et kolloidlahuses on valguskiirte tee nähtav, aga tõelises lahuses ei ole. · Tyndalli efektiga saab kindlaks teha, kas tegemist on tõelise lahusega või kolloidlahusega. · Tyndalli efektiga võib kokku puutuda ka igapäevaelus. Näiteks autotulede kiired udusajus, valguskiirte tee pimedas kinosaalis, udus või tolmuses õhus. Leidumine ja kasutamine
Pihussüsteemid ehk pihused Osakeste mõõtmed Tõelised Jämepihused Kolloidlahused lahused Väiksemad kui 10-5 10-3 cm 10-7 10-5 cm 10-7 cm 12.02.2006 7 Tõeliste lahuste ja kolloidlahuste eristamine Tyndalli efekt Kolloidlahuses on valguskiire tee näha helenduva koonusena kuna kolloidosake hajutab valgust Kui juhtida valguskiir läbi tõelise lahuse, siis ei täheldata midagi 12.02.2006 8 Suspensioonid Pihustunud aine on tahke ja pihuskeskkond on vedelik Näiteid igapäevaelust: - Liiv, lubi + vesi = lubimört - Kustutatud lubi + vesi = lubjapiim - Tsemendisegud - Õlivärvid, lakid - Kasutatud mootoriõli
a) kolloidlahustest b) tõelistest lahustest c) ei kolloidlahustest ega ka tõelistest lahustest 11. Kolloidosakeste liitumist suuremateks osakesteks nimetatakse: a) flotatsiooniks b) koagulatsiooniks c) solvatatsiooniks d) hüdratatsiooniks 12. Kui kolloidlahus kaotab oma voolavuse, siis tekivad: a) kristallid b) kristallhüdraadid c) tarded d) suspensioonid 13. Kuidas eristada kolloidlahust tõelisest lahusest? Kolloidlahuses on valguskiire tee näha helenduva koonusena kuna kolloidosake hajutab valgust. 14. Mille poolest on tõelised lahused ja kolloidlahused sarnased? 15. Mille poolest erinevad kolloidlahused tõelistest lahustest? 2
pesemisvahendid).Näiteks Na-stearaadi C17H35COONa dissotsiatsioonil tekib pindaktiivne anioon C17H35COO- ja Na+- ioon. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Mitsellid võivad moodustada erinevaid kujusid: sfääriline, kettakujuline, silindriline ja ellipsikujuline. 29. Valguse hajumine disperssetes süsteemides Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte
loetakse ainet praktiliselt mittelahustuvaks. Kolloidlahused Lahuste all mõistetakse tavaliselt niinimetatud tõelisi lahuseid. Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida võib iseloomustada kui heterogeenset süsteemi.Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. Kolloidsüsteemide liigitus Pihustunud vedelik gaasis on aerosool. Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon. Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits või aerosool. Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon. Pihustunud gaas vedelikus on vaht.
Lahustunud saasteainete transport keskkonnas: adsorbtsioon, ioonvahetus, lenduvus, red- ox reaktsioonid. 75. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 1*10-9m. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palju silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1-100nm. 76. Mis on pindpinevus? Pindpinevus e pinna vabaenergia töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. 77. Mis on adsorbtsioon? Adsorbtsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarside jõudude toimel tahke keha pinnale. 78. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsed- veekeskkonnas hüdrofoobsed Hüdrofiilsed- kõrgmolekulaarsete ühendite lahused 79
aine jaotunud teises) Liigitus: Jäme-, kolloidsüsteemid ja tõelised lahused 60. Mitselli ehitus. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid 61. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Tyndalli efekt Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte 62. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata b. Tsüklilistel ja aromaatsetel c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! a) Küllastunud ained- on üksikside kahe süsiniku vahel, nt: alkaanid
Ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu Sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalseltvõi tekivad reaktsioonil 84. Koagulatsioon. Osakeste ühinemine suuremateks agregaatideks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Koagulatsiooni kutsub esile ioon, mille laeng on vastandmärgiline kolloidosakese laengule. Nt munavalge hüübimine keetmisel või praadimisel. 85. Tyndalli efekt. Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremas kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 86. Mitsell. Mitsell on molekulidest tekkinud assotsiaat, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on omavahel ühendatud. Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete molekulidest. 87. Absorptsioon ja adsorptsioon.
pidurdavad osakeste kasvu Sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalseltvõi tekivad reaktsioonil 84. Koagulatsioon. Osakeste ühinemine suuremateks agregaatideks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Koagulatsiooni kutsub esile ioon, mille laeng on vastandmärgiline kolloidosakese laengule. Nt munavalge hüübimine keetmisel või praadimisel. 85. Tyndalli efekt. Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremas kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 86. Mitsell. Mitsell on molekulidest tekkinud assotsiaat, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on omavahel ühendatud. Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete molekulidest. 87. Absorptsioon ja adsorptsioon
lahustumisentroopia. Korrastatud tahkise lahustumisega peaks kaasnema entroopia kasv. 61. Tõelised ja kolloidlahused. Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodunaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused - Heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodunaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. 62. Gaaside lahustumine vedelikes. Henry seadus. Gaaside lahustuvus väheneb t° tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: C = Kh x P
Lahustumisentalpia sõltub kontsentratsioonist. Korrastatud tahkise lahustumisega peaks kaasnema entroopia kasv. Enamus negatiivse lahustumisentalpiaga ained peaksid olema lahustuvad. 61. Tõelised ja kolloidlahused. Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. 62. . Gaaside lahustumine vedelikes: Henry seadus Gaaside lahustuvus väheneb t° tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: C = KH P
87. Kuidas saaks kasutada kromatograafilist meetodit? Pinnanähtused ja adsorptsioon 88. Kolloidsüsteemide jaotus. 89. Kolloidsüsteemide tekke tingimused. 90. Koagulatsioon. Koagulatsioon on kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri koageeli. Koagulatsiooni põhjustavad enamasti füüsikalised või keemilised tegurid. 91. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Tyndalli efekt Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 92. Mitselli ehitus. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist
lakid) Suspensioon: jämepihused (savi, tsement, värvid, pastad) Soolid ehk kolloidlahused: kolloidosakese suurusjärgus tahked osakesed jaotunud vedelikus Tarded ja geelid: makromolulaarsete ühendite lahused ja kolloidsüsteemid 2. Kolloidlahused. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. 3. Kolloidsüsteemid ja kolloidosakesed toiduainetes (piim ja piimatooted). Kolloidsüsteemid on laialt levinud nii looduses kui ka tehnikas. Organismides kulgevate eluprotsesside ja tekkivate struktuuride aluseks on valgud, tärklis, tselluloos jt. suuremolekulilised ained. Toiduained (leib, või, margariin, koor, liha), riided ja jalatsid
Kolloidlahus Lahuste all mõistetakse tavaliselt niinimetatud tõelisi lahuseid. Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 110-9m. Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida võib iseloomustada kui heterogeenset süsteemi. *Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. *Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. *Filtreerub läbi filterpaberi *Hajutab valgust (Tyndalli efekt) Tyndalli efekt *Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. *Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte
Kolloidlahus Lahuste all mõistetakse tavaliselt niinimetatud tõelisi lahuseid. Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 110-9m. Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida võib iseloomustada kui heterogeenset süsteemi. *Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. *Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. *Filtreerub läbi filterpaberi *Hajutab valgust (Tyndalli efekt) Tyndalli efekt *Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. *Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte
Vee tihedus = 1g/cm3 = 1000kg/m3 ; gaaside tihedust väljendatakse grammides liitri kohta (g/l). TOITAINED- süsivesikud, vagud, rasvad; toiduainete koostisosad. TOITEVÄÄRTUS- 1g toitaine oksüdatsioonil vabanev energia (kJ/g). TÕELINE LAHUS- vees lahustunud soolade, hapete, leeliste jt. lauhs; lahustunud aine osakeste suurus ona väiksem kui 10-7cm ja need esinevad ioonide või molekulidena. TÜÜPMETALLID- perioodilisussüsteemi IA ja IIA rühma metallilised elemendid. TYNDALLI EFEKT- kolloidlahuses tekib helendav koonud,st. Kolloidosakesed hajutavad valgust ja muutuvad nii helendavateks punktideks. TUUMALAENG- aatomi tuuma positiivne laeng, määratud prootonite arvuga tuumas. VAHT- süsteem, milles vedelikku on pihustunud gaas. VALK- org. polümeer, mis sisaldab hapnikku ja lämmastikku ning on elusaine väga tähtis koostisosa. VULKANISEERIMINE- kautsuki kuumutamine väävliga, tekib kumm. VEE PEHMENDAMINE- kareduse kõrvaldamine. VESINIKHALOGENIID- vesiniku ja halogeeni ühend
8. Fotoemulsioon Fotoemulsioon koosneb zelatiinist ja selles ühtlaselt jaotunud hõbehalogeenide (AgHal) mikrokristallidest. Põhimikule kantud ja seal kuivatatud fotoemulsioon moodustab fotomaterjali valgustundlikku kihi. Fotoemulsioon on üldkasutatav traditsiooniline nimetus, rangelt võetuna pole tegemist emulsiooni, vaid suspensiooniga. Fotoemulsiooni valmistamise protsess on keeruline. Kõigepealt toimub emulgeerimine hõbehalogeenide suspensiooni moodustumine zelatiini kolloidlahuses, sellele jägnevad esimene, nn. füüsikaline, ja teine nn. keemiline valmimine, mille käigus fotoemulsioon omandab valgustundlikkuse jt. fotograafilised omandused ning mehhaanilise tugevuse, elastsuse, võime püsida põhimikul ja taluda lagunemiseta lahuste toimet fotomaterjalide töötlamisel. 14 9. Fotomaterjali valgustundlikkus Fotomaterjal on fotokujutise saamiseks tarvilik valgustundlik materjal.
*filtreerimine Pulbrid: Tahked osakesed,mille vahel on gaas, kui hästi kontsentreeritud aerosoolid. Mida peenem pulber, seda suurem kokkupuutepind Pindaktiivsete ainete omadused: On vees lahustuv. Kui kontsentratsiooni tõsta, siis alates kindlast kontsentratsioonist tekivad pindaktiivsete ainete ühinenud moodustised- mitsellid Mida pikemalainelisem on valgus, seda vähem ta hajub kolloidlahuses ja vastupidi. Sellepärast ongi meri ja taevas sinised, sest õhk ja meri sisaldavad kolloidosakesi. Seep on rasvhappe sool. Seep on anioonne pindaktiivneaine. Kuidas seep peseb? Õlikihi välispind muutus hüdrofiilseks, seebi sees olles takistavad osakesed õlipleki uuesti kinnitumise. Hüdrofiilne plekk laguneb vees lihtsalt ära. Disperssete süsteenmide (kolloidsüsteemide) optilised omadused. · Optiliste meetmetega on võimalik määrata osakeste suurust ja kuju.
1. Kolloidlahuste saamise meetodid kolloidlahust võib saada näiteks töös 6k tehtud viisil. Põhimõtteliselt tuleb tekitada olukord, kus mingi faas lahusest välja sadeneb ja raskusjõud ületab difusiooni. Vt 6.töö juurest. 2. Kolloidosakeste mtmed. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm.Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. 3. Millise ehitusega on AgI mitsell, mis on saadud lahjade KI ja AgNO3 reageerimisel a) KI liia puhul? b) AgNO3 liia puhul?. 4. Mis on lahuse optiline tihedus - optical density measures how much light an object absorbs and how much of the light passes through the object
Kuidas selle vastu võidelda? metallide keemiline hävinemist väliskeskkonna toimel. metalli isoleerimine väliskeskkonnast, katoodkaitse, protektorkaitse, katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn), inhibiitorite kasutamine. 69. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Keskkonna ja aine omaduste (suuruse), tõeline lahus-molekulaarne süsteem, milles lahustunud osakesed esinevad ioonidena või molekulidena (soola- ja suhkrulahus). kolloidlahuses on osakesed suuremad kui tõelises lahuses. 70. Mis on pindpinevus? Pinna püüe kokku tõmbuda. 71. Mis on adsorbtsioon? Aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. 72. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsed- mittepolaarsed (metallid, õlid, rasvad); Hüdrofiilsed- polaarsed (anorgaanilised soolad, tärklis, savid). 73. Lahuste stabiilsus – mis ja kuidas seda mõjutavad: van der Walsi jõud- määrab
tõuseb 0 tõusu tõttu, ja läbinud maksimumi, hakkab hoopiski langema. 27. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 28. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks. Võrreldes molekulaarsete süsteemidega (näiteks elektrolüütide lahused) on kolloidsüsteemid vähepüsivad. Kineetilist püsivust iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses. Püsivas lahuses on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada dispergeerimisastet. Seda tagab nii kolloidosakeste ühenimeline laeng (tõukuvad) kui ka solvaatkatte teke osakeste ümber, milline takistab osakeste lähenemist ühinemiseks vajaliku kauguseni sest eespool vaadeldud
kogub pinnakihti, nim adsorbaadiks. Adsorbent on aine, mille molekulaarsete süsteemidega vähepüsivad. Kineetilist püsivust ELEKTROFOREES aerosoolides Väikeste osakeste korral Eeldus: faasid on teineteises lahustumatud. Faaside kokkuviimisel kohale koguneb adsorbaat. Pindaktiivsed ained adsorbeeruvad ja iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses. Püsivas lahuses omandavad osakesed molekulaarkineetilise iseloomu ja aerosooli tekib faasidevahelisel piirpinnaladhesioon - Gibbsi vaba vähendavad pindpinevust. Kui adsorptsiooniprotsess kandub üle on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel osakesi võib vaadelda kui suuri molekule, millised liiguvad väikeste pinnaenergia vähenemine seoses pinna vabade sidemete
elektrilise kaksikkihi paksus alaneb kuni A-kihi paksuseni difusioonikihi kokkusurumise tõttu. ; lisataval elektrolüüdil ei ole samasuguseid ioone: võib toimida vastasioonide väljavahetamine nt kolmevalentsete vastu, võib potentsiaali märk muutuda lausa vastupidiseks. Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks, võrreldes molekulaarsete süsteemidega vähepüsivad. Kineetilist püsivust iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses. Püsivas lahuses on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada dispergeerimisastet. Seda tagab nii kolloidosakeste ühenimeline laeng (tõukuvad) kui ka solvaatkatte teke osakeste ümber, milline takistab osakeste lähenemist ühinemiseks vajaliku kauguseni sest eespool
läbinud maksimumi, hakkab langema. 23. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine 24. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks. Võrreldes molekulaarsete süsteemidega (näiteks elektrolüütide lahused) on kolloidsüsteemid vähepüsivad. Kineetilist püsivust iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses. Püsivas lahuses on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada dispergeerimisastet. Seda tagab nii kolloidosakeste ühenimeline laeng (tõukuvad) kui ka solvaatkatte teke osakeste ümber, milline takistab osakeste lähenemist ühinemiseks vajaliku kauguseni sest eespool vaadeldud
ioonideks. · Sellised lahused on termodunaamiliselt pusivad susteemid (dosake < 2 nm). Kolloidlahused- · Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida voib iseloomustada kui heterogeenset susteemi. · Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad uhtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nahtavad. · Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. · Kolloidlahused ei ole termodunaamiliselt stabiilsed. See tahendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb naiteks sademe tekke naol. Kolloidsusteemide liigitus · Pihustunud vedelik gaasis on aerosool. · Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon. · Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits voi aerosool. · Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon.
Analoogiliselt krüoskoopiaga on siin tähtsaimaks tingimuseks lahuse aururõhk. Vee ebulloskoopiline constant on 0,5160. 63. Kolloidlahused ja nende stabiilsus ebapüsivus. Kolloidlahused e. pihused, mida võib iseloomustada kui heterogeenset süsteemi. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa kuna liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses 1 100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda et näiteks aja jooksul kolloidlahus laguneb sademe tekke näol. 64. Kolloidlahused looduses. Looduses on kolloidlahused väga levinud. Kolloidlahused on praktiliselt kõik elusorganismides olevad vedelikud, ka suur osa looduses olevaid lahuseid jne. 65.Adsorptsioon. Le Chatelier'I printsiibi rakendatavus adsorpsiooniprotsessi kirjeldamisel.
13. Fotoemulsioon Fotoemulsioon koosneb zelatiinist ja selles ühtlaselt jaotunud hõbehalogeenide (AgHal) mikrokristallidest. Põhimikule kantud ja seal kuivatatud fotoemulsioon moodustab fotomaterjali valgustundlikku kihi. Fotoemulsioon on üldkasutatav traditsiooniline nimetus, rangelt võetuna pole tegemist emulsiooni, vaid suspensiooniga. Fotoemulsiooni valmistamise protsess on keeruline. Kõigepealt toimub emulgeerimine hõbehalogeenide suspensiooni moodustumine zelatiini kolloidlahuses, sellele jägnevad esimene, nn. füüsikaline, ja teine nn. keemiline valmimine, mille käigus fotoemulsioon omandab valgustundlikkuse jt. fotograafilised omandused ning mehhaanilise tugevuse, elastsuse, võime püsida põhimikul ja taluda lagunemiseta lahuste toimet fotomaterjalide töötlamisel. 14. Fotomaterjali valgusetundlikkus Käsitsi ilmutamisel on materjalid ja negatiivid väga valgustundlikud. Ilmutamisel kasutatakse ainult infrapuna valgust
Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodunaamiliselt püsivad süsteemid. Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida võib iseloomustada kui heterogeenset süsteemi. · Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. · Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. · Kolloidlahused ei ole termodunaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. Neid eristadakse molekulide jaotamise järgi. 38. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (sageli mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. · Küllastunud lahuse kontsentratsioon on lahustuvus.
Valke iseloomustab kindel pI. Mida suurem on suhe happelised/aluselised(R-grupid), seda madalam on pI. Kui on saavutatud pI, siis valk sadeneb kõige kergemini, kiiremini. pH < pI – positiivselt laetud pH > pI – negatiivselt laetud Happelised aminohapped annavad valgule happelised omadused ja aluselised vastavalt aluselised omadused. Vt aminohapped. 8. Füüsikalis-keemilised omadused Kolloid-osmootsus e onkootsus(osmootne rõhk kolloidlahuses)[enamik valke on hüdrofiilsed ja vesilahustuvad. Kollageenid ei lahustu vees ahelatevaheliste sidemete tõttu, kuid punduvad (seovad rohkesti vett). Tõelised (molekulaarsed) lahused. Püsivus – valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult). Väike difusioonikiirus – lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama konsentratsiooni suunas tasakaalu saabumiseni, st lahustunud aine molekulide ühtlase jaotumiseni lahuses
Valke iseloomustab kindel pI. Mida suurem on suhe happelised/aluselised(R-grupid), seda madalam on pI. Kui on saavutatud pI, siis valk sadeneb kõige kergemini, kiiremini. pH < pI positiivselt laetud pH > pI negatiivselt laetud Isoelektriline punkt pH väärtus, mille juures ei ole summarset laengut e laeng on 0 (anioonid=katioonid). 8. Valgu Füüsikalis-keemilised omadused Kolloid-osmootsus e. onkootsus (osmootne rõhk kolloidlahuses), enamik valke on hüdrofiilsed ja vesilahustuvad. Kollageenid ei lahustu vees ahelatevaheliste sidemete tõttu, kuid punduvad (seovad rohkesti vett). Valgulahused- Tõelised (molekulaarsed) lahused. Püsivus valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult). 2
25. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 26. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks. Võrreldes molekulaarsete süsteemidega (näiteks elektrolüütide lahused) on kolloidsüsteemid vähepüsivad. Kineetilist püsivust iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses. Püsivas lahuses on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada dispergeerimisastet. Seda tagab nii kolloidosakeste ühenimeline laeng (tõukuvad) kui ka solvaatkatte teke osakeste ümber, milline takistab osakeste lähenemist ühinemiseks vajaliku kauguseni sest eespool
ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida võib iseloomustada kui heterogeenset süsteemi. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodunaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. 62. Gaaside lahustumine vedelikes: Henry seadus Gaaside lahustuvus väheneb t° tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: C = KH P
annaabi.ee 
