augud, n-tüüpi pooljuhil aga elektronid. Kui ühendada elektrolüüsiseadus: katoodil sadestunud aine mass p-tüüpi pooljuht vooluallika +ga ja n-tüüpi pooljuht on võrdeline vuulutugevuse ja ajaga. vooluallika-ga, siis laengukandjad hakkavad liikuma 3.Transistorit saab kasutada elektrisignaali üksteise poole ja läbivad tõkkekihi. Seda nim. võimendamiseks. Parempoolne patarei tekitab + pärisvooluks. Kui aga muuta vooluallikate poolt, siis pinge kollektori ja emitteri vahel. Vasakpoolne laengukandjad tõmbuvad üksteisest eemale ja voolu patarei tekitab baasil emitteri suhtes + pinge, kuid praktiliselt ei teki. Seda nim. vastuvooluks. P-n siirde kollektori suhtes jääb baas - . Seega tekib baasist põhiomadus on, et tal on ühesuunaline vool, mis emitterisse pärivool, st. elektronid liiguvad töötab nagu ventiil. vastupidiselt emitterist baasi. Kuna baasi kiht on
juhul projekteeritakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikesekiirgust ja soojeneb seega iseenesest, teisel juhul kogutakse kollektoritega[13] energiat kas soojusena või elektrina. Selleks paigaldatakse hoonete katustele või maapinnale päikesekollektorid. Päikesekollektorid on üldiselt ehitatud nii, et nad võivad energiat koguda nii selge kui ka pilvise ilmaga, kuigi viimasel juhul kujuneb on saak märksa väiksemaks. Kuidas päikesekollektor töötab? Läbinud kollektori spetsiaalkatte, langeb otsene päikesekiirgus kollektori tumendatud pinnale, kus kiirgus neeldub ning muundatakse juurdekuuluva tehnilise keskuse abil vajaminevaks soojusenergiaks. Lisaks kollektoritele kuuluvad süsteemi juurde veel juhtimisseadmed ning mahutid soojuse salvestamiseks. Kollektorid paigaldatakse katusekattele või monteeritakse sarnaselt katuseakendega katusesse. Kollektor täidab sel juhul samaaegselt katusekatte ülesannet, ei ole tarvis kollektorialust
pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides. Päikesepaneelid soojatootmiseks on oluline osa selle energialiigi kasutamise võimalustest. Milleks maksta võrguelektri eest, et saada sooja vett ning mõnusalt hubast toasooja? Kõik see on lahendatav kasutades päevavalgust! Vaakumtoru päikesekollektor on erinevatest paneelitüüpidest kõige enam tootlikum, andes aastas energiat ca 700 KWh ulatuses kollektori tööpinna ühe ruutmetri kohta. 3 Päikesekollektorid Eestis pole täpseid uuringuid päikeseenergia kasutamise kohta tehtud, kuid võib väita, et päikeseenergial toimivad küttesüsteemid on võimelised katma umbes poole eramaja aastasest sooja vee vajadusest, hoides kokku kütteõli või elektrit ning säilitades selle võrra ka elukeskkonna puhtamana.
aukud 6. Kuidas tekitab npn-bipolaartransistor võimenduse? IC>IB 7. Milline on tavaliselt emitteri dioodi eelpinge? Päripinge 8. Millisel alusel on tehtud bipolaartransistor? . . 9. Millisel klemmilt algab npn-transistori elektronide vool? kollektor 10. Milline on elektronide peamine toime npn-transistori baasis? npn , , - () . (). , - , , , . 11. Millega võrdub bipolaartransistori vooluvõimendustegur? = IC / IB. 12. Kas kollektori toitepinge tõstmine suurendab baasi voolu? Jah 13. Leidke pingevõimendus, kui sisendpinge on 0.2 V ja väljundpinge on 10 V. 50 14. Milline on vooluvõimendustegur, kui sisendvool on 5 A ja väljundvool 10 mA? 2000 15. Kui vooluvõimendustegur on 200 ja kollektori vool on 100 mA, milline on siis baasi vool (A)? =IC/IB IB= IC/ =100mA/200=500 A 16. Kui transistoril on emitteri vool 10 mA ja kollektori vool on 9.95 mA, milline on siis baasi vool (A)? 50 (I=I + I) 17
sisendsignaaliga, sest siis ei teki signaali kujundis moonutusi, seetõttu on kasutusel ainult lineaarreziim. Selleks, et tagada sisendi ja väljundi võrdeline sõltuvus peab transistor lineaarreziimi jääma ükskõik millise sisendsignaali hetkväärtuse korral. Selle tagamiseks antakse transistorile sobiv alalisvoolureziim, mida nimetatakse tööpunkti fikseerimiseks. 7. Loetlege transistoride piirparameetrid .PC - kollektori suurim lubatud hajuvõimsus. UCER - suurim lubatav kollektoripinge. UCB0 - kollektori ja baasi vaheline suurim lubatav vastupinge. UEB0 - emitteri ja baasi vaheline suurim lubatav vastupinge (tavaliselt 3...5 V). Icmax - suurim lubatav kollektorivool. ICM - suurim lubatav kollektorimpulssvool. 8. Milleks on vajalik bipolaartransistori tööpunkti stabiliseerimine? Joonistage tööpunkti stabiliseerimise emitterkompensatsiooni skeem
U CE E Joon.1.10 Toodust näeme, et kui baasi vool on null, on transistor praktiliselt suletud, sest teda läbib ainult väga väike kollektorsiirde algvool Ico, ning kollektori ja emitteri vaheline pinge võrdub praktiliselt toiteallika pingega. Selline reziim on koormussirge punktis A. Suurendades sisendvoolu, hakkab suurenema (algul mittelineaarselt, hiljem lineaarselt) ka kollektorvool, kuni punktini B millest alates sisendvoolu suurendamine enam kollektorvoolu suurenemist ei põhjusta. Selline reziim algab punktis B. Toodust tulenebki kolm olulist transistori reziimi(joon.1.11). I B
omavahel elektriliselt ühendatud suurteks patareideks Ø Kasutatakse fotoelemente, mis koosnevad kahest eri tüüpi juhtivusega pooljuhist (n- ja p- pooljuhid) Monoteraline Päikesepatarei Töötav monoteraline päikesepatarei elektronmikroskoobis Kui suur pindala oleks vaja katta päikesepaneelidega? Kuidas päikesekollektor töötab? Ø Läbinud kollektori spetsiaalkatte, langeb otsene päikesekiirgus kollektori tumendatud kunstmaterjalist või metall-pinnale, kus kiirgus neeldub ning muundatakse juurdekuuluva tehnilise keskuse abil vajaminevaks soojusenergiaks Ø Põhisõlmedest kuuluvad solaarse küttesüsteemi juurde lisaks kollektorile veel juhtimis- ja andmekeskus, mahuti(d) soojuse akumuleerimiseks ning tarbevee soojussõlm. Viimane välistab vajaduse eraldi soojaveeboileri järele. Võimalik on kasutada ka olemasolevaid mahuteid Click to edit Master text styles
· Paneel on kaetud klaasiga, mis laseb päikesekiirgust hästi läbi. · Vedelik pumbatakse läbi torude, kus see päikesepaistel kuumeneb. · Läbinud torud, jõuab kuumenenud vedelik soojusvahetisse, kus ta annab soojuse üle tarbeveele, näiteks keskkütteveele. Päikeseenergia Eestis · Eesti kliimas hoonetel võimalik kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega. · Hoone aastasest soojusenergia tarbest saab sellega katta 20-60%. · Kollektori optimaalne suund on lõunasuund ja Eestis parim kaldenurk 45-60°. · Kasutatakse sooja vees saamiseks märtsi algusest septembri lõpuni. · Ühe kollektori tootmisvõimsuseks võib olla Päikeseenergia Eestis Eesti suve helioenergeetiline (tehniline) ressurss, kWh/m2 Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeseenergia · http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kairer/Energiamajandus · http://geograafia.weebly
ehkki nende suhtes ollakse skeptilised, eriti meie pimedate ja lühikeste talvepäevade tõttu. 6 Päikesekollektor Eesti tingimustes annab optimaalne kogus päikesekollektoreid märtsi lõpust oktoobri alguseni sooja vee tasuta ja talvisel perioodil olenevalt päikese aktiivsusest kuni 35% lisatoetust küttele. Sõltuvalt kaldenurgast on Eestis ühe kollektori tootmisvõimsuseks 80-120 kWh/m² kuus, 1m² pinnaga paneele toodab keskmiselt 1 kW elektrienergiat. Kuigi eeldatakse, et Eestis pole päikeseküte atraktiivne meie kliima tõttu, siis tegelikkuses toodab 1 kW võimsusega süsteem Eestis ja Kesk-Saksamaal (päikeseküte laialdaselt levinud) arvestuslikult sama palju energiat aastas, ca. 850-1000 kWh. Eestis on arvestuslik võimsus kõrge tulenevalt suvekuude päikesekiirgusest, talvekuudel (november-veebruar) on tootlikkus
on võimalik valmistada kaht liiki transistore P-N-P ja N-P-N (vt. joonis 4.1). JOONIS 4.1. Transistori keskmist osa nimetatakse baasiks, üht äärmist emitteriks ja teist kollektoriks. Transistori tingmärgid sõltuvalt tüübist on toodud joonisel 4.1. Kristall, kus on tekitatud vastavad tsoonid, varustatakse väljaviikudega ja paigutatakse hermeetilisse kesta. Emitteri ja baasi vahelist siiret nimetatakse emitter-siirdeks, baasi ja kollektori vahelist siiret aga kollektorsiirdeks. Kuigi transistori konstruktsioon on skemaatiliselt sümmeetriline, ei ole ta seda elektriliselt, st. kollektor ja emitter ei ole vahetatavad. Erinevus on selles, et emitteri juhtivus peab olema tunduvalt suurem kui kollektoril. See saavutatakse lisandite erineva määraga (hulgaga) transistori eri osades transistori valmistamisel 4.2 Võimendi sisend ja väljundtakistus Sisendtakistus R on takistus, millega võimendi koormab signaaliallikat (joon.4.2)
on võimalik valmistada kaht liiki transistore P-N-P ja N-P-N (vt. joonis 4.1). JOONIS 4.1. Transistori keskmist osa nimetatakse baasiks, üht äärmist emitteriks ja teist kollektoriks. Transistori tingmärgid sõltuvalt tüübist on toodud joonisel 4.1. Kristall, kus on tekitatud vastavad tsoonid, varustatakse väljaviikudega ja paigutatakse hermeetilisse kesta. Emitteri ja baasi vahelist siiret nimetatakse emitter-siirdeks, baasi ja kollektori vahelist siiret aga kollektorsiirdeks. Kuigi transistori konstruktsioon on skemaatiliselt sümmeetriline, ei ole ta seda elektriliselt, st. kollektor ja emitter ei ole vahetatavad. Erinevus on selles, et emitteri juhtivus peab olema tunduvalt suurem kui kollektoril. See saavutatakse lisandite erineva määraga (hulgaga) transistori eri osades transistori valmistamisel 4.2 Võimendi sisend ja väljundtakistus Sisendtakistus Rsis on takistus, millega võimendi koormab signaaliallikat (joon.4.2)
on võimalik valmistada kaht liiki transistore p-n-p ja n-p-n (vt. joonis 6.1). JOONIS 6.1. Transistori keskmist osa nimetatakse baasiks, üht äärmist emitteriks ja teist kollektoriks. Transistori tingmärgid sõltuvalt tüübist on toodud samuti joonisel 6.1. Kristall, kus on tekitatud vastavad tsoonid, varustatakse väljaviikudega ja paigutatakse hermeetilisse kesta. Emitteri ja baasi vahelist siiret nimetatakse emittersiirdeks, baasi ja kollektori vahelist siiret aga kollektorsiirdeks. Kuigi transistori konstruktsioon on skemaatiliselt sümmeetriline, ei ole ta seda elektriliselt, st. kollektor ja emitter ei ole vahetatavad. Erinevus on selles, et emitteri juhtivus peab olema tunduvalt suurem kui kollektoril. See saavutatakse lisandite erinevate kontsentratsioonidega transistori eri osades. 6.2. Transistori tööpõhimõte Transistori ehitusest tulenevalt võime seda vaadelda ka kahe omavahel baasis kokkuühendatud dioodina
liikuvus on suurem kui aukude liikuvus. See parandab transistori kui võimendus- ja lülituselemendi kiiretoimelisust võrreldes pnp-struktuuri omavate transistoridega. Samas annab erinevate juhtivustüüpidega transistoride üheskoos kasutamine mitmesuguseid täiendavaid skeemitehnilisi võimalusi. Päripingestatud siiret nimetatakse emittersiirdeks, vastupingestatud siiret aga kollektorsiirdeks. Keskmist pooljuhtkihti nimetatakse baasiks ja selle juhtivustüüp on erinev emitteri ja kollektori ühesugusest juhtivustüübist. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 13 Joonis 3.10. Bipolaartransistori struktuur (npn- ja pnp-) ning tingmärgid [3]. Joonis 3.11. Planaarse ehitusega npn-transistori lihtsustatud ristlõige [12]. 3.4.1. Bipolaartransistor n-p-n transistori näitel Bipolaartransistor pingestatakse normaalses tööreziimis nii, et emittersiire on
soojusjuhid. 4. Miks pooljuhtide juhtivus temperatuuri tõstmisel muutub? Vabad elektronid tekivad temperatuuri tõustes, juhtivustsoonis elektronide arv suureneb. 5. Transistorid Kollektor hakkab koguma elektrone, emitter saadab auke välja kollektorisse. Transistori omadus transistor võimendab emitteri ja baasi vahelist pinget. Väikesed pingemuutused emitteri ja baasi vahel tekitavad suuri pingemuutusi baasi ja kollektori vahel. St et transistor on pinge võimendaja. Baasi potentsiaalid npn pos, pnp neg Transistor on pinge võimendaja. 6. Pooljuhtdioodi tööpõhimõte Elektrivoolu läbib pn siirde tekitavad põhilised laengukandjad. Nii n-pooljuhid kui p-pooljuhid. Voolutugevus on suur ja pn-siirde takistus on väike. 7. Väljatransistor ( tööpõhimõte, skeem) Pais + - kiirendab elektronide liikumist suudmele otsesiire
põhjal reguleerida kütuse peale andmise kogust mootorile selle tõhususe suurendamiseks. 3) Throttle Position Sensor (TPS): See andur ütleb arvutile, kui raske jalaga on juht ja kui kiiresti juht vajutab gaasi-pedaali. Mida rohkem ja kiiremini pedaali vajutatakse, seda rohkem seguklapp avaneb, suurendades sellega kütuse koguse pealevoolu, mis tuleb anda mootorile selle töötamise kiiruse suurendamiseks. 4) Manifold Absolute Pressure Sensor (MAP): See andur mõõdab muutusi mootori kollektori surves, mis saadab signaali ECU-le, kui palju koormust peab mootoril olema minnes allamäge või ülesmäge ja kui kiiresti see peab juhtuma kiirendades või aeglustades. Kui andur loeb kõrgsurve siis ECU vähendab mootori vaakumit, et lisada rohkem kütust ja madalsurve korral vastupidi. 5) Vehicle Speed Sensor (VSS): See andur ütleb ECU-le, kui kiiresti auto liigub ja reguleerib kütuse pealevoolu vastavalt sellele. See andur saadab ka signaale spidomeeteri ja püsikiiruse
seega iseenesest, teisel juhul kogutakse kollektoritega [LISA 1; Pilt 9] energiat kas soojusena või elektrina. Selleks paigaldatakse hoonete katustele või maapinnale päikesekollektorid. Päikesekollektorid on üldiselt ehitatud nii, et nad võivad energiat koguda nii selge kui ka pilvise ilmaga, kuigi viimasel juhul kujuneb saak märksa väiksemaks. Kuidas päikesekollektor töötab? Läbinud kollektori spetsiaalkatte, langeb otsene päikesekiirgus kollektori tumendatud pinnale, kus kiirgus neeldub ning muundatakse juurdekuuluva tehnilise keskuse abil vajaminevaks soojusenergiaks. Lisaks kollektoritele kuuluvad süsteemi juurde veel juhtimisseadmed ning mahutid soojuse salvestamiseks. (Energiasäästu portaal. Päikeseküte 1) Kollektorid paigaldatakse katusekattele või monteeritakse sarnaselt katuseakendega katusesse. Kollektor täidab sel juhul samaaegselt katusekatte ülesannet, ei ole tarvis kollektorialust laotuspinda eraldi katta
Kasutatakse vahelduvvoolu alaldamisel. Skeemi tähis: I-on rakendatud päripinge. P-N siiret läbivad põhilised laengukandjad. Neid on palju ja tekib tugev vool. II- on rakendatud vastupinge P-n siiret läbivad kõrvalised laengukandjad. Tekib väga väike vool-vastuvool. 11)Transistor ehk pooljuht triood. Põhiomadus: võimendus. Genereerib elektrivõnkumisi. Väikesed pingemuutused emitteri vooluringis U1, tekitavad suuri pingemuutusi kollektori vooluringis U2. p-n-p või n-p-n. + joonis 12)Termistor-termotakisti, ehk kui pooljuhte kasutatakse tundlike temperatuuritajuritena.
17)Stepool - Juhib krgpinge knaldesse Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: must/kollane D14 2V/10ms 18)Pihusti - Laseb vajaliku ktuse annuse igel ajahetkel silindrisse. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:sinine C4 sde sees : 11-14V thikigul: 10V/2ms 19)Detanatsiooni andur - Edastab juhtplokile signaale kuidas stehetke muuta Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:pruun/valge C11 50mV/1ms 20) Kollektori rhu andur - Signaali kasutatakse koos prlemissageduse ja gaasipedaali asendianduri signaaliga mootori koormuse mramiseks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:roheline A7 sde sees 4,8V mootor soe, thikigul 1,4V 21)Hapniku andur - Kontrollib heitgaaside jkhapnikusisaldust Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:roheline D9 mootor soe, thikigul 0,1-1V (kigub) 22)Gaasi klapi asendi andur - Edastab juhtplokile liugradade signaale
Joonis 6.1. ÜE- lülituses transistor kui neliklemm [2]. Bipolaartransistoril on kolm võimalikku tööreziimi: sulgereziim, aktiiv- e. lineaar- e. võimendusreziim ja küllastusreziim. Joonis 6.2. Transistori kolm reziimi ja kollektorivoolu sõltuvus baasivoolust [4]. Kui sisendvool e. baasivool IB on võrdne nulliga, on transistor praktiliselt suletud, sest teda läbib ainult väga väike kollektorsiirde algvool IC0 (eestikeelse tähistusega: IK0) ning kollektori ja emitteri vaheline pinge UCE (UKE) võrdub seetõttu praktiliselt toiteallika pingega. Selline reziim (sulgereziim) on joonisel 6.2 kujutatud sisendvoolu-väljundvoolu tunnusjoone vasakpoolseimas osas kuni punktini A. Sulgereziimis on transistori olek lähedane väljalülitatud lülitile - selle erinevusega, et transistori läbiv vool ei ole rangelt võetuna null, vaid on väga väike võrrelduna vooluga transistori avatud olekus.
Peamised transistorit iseloomustavad parameetrid on: a.) Sisendtakistus (Rs) b.) Vooluvõimendus(iv/is ehk hfe või β (BPT) c.) Pingevõimendus(uv/us ehk Au) d.) Väljundtakistus (Rv) Bipolaarse transistori ehitus: Väli E ainult siirdealas. Korjab vaid siirdealas olevaid laengukandjaid- vähemuslaengukandjate triiv. Vastupingestatud p-n siire. Täiendav päripingega p-n siire. Emitteris on suur difusioonvool. Elektriväli p-n siirdel baasi ja kollektori vahel tõmbab elektronid kollektorisse. Igale konkreetsele baasivoolule vastab kindel võimendatud kollektorvool. Vooluvõimendus on ligikaudne konstant, mis sõltub temperatuurist, sagedusest ja Uk-st. JUGFET võimendi: Transistorid: Filtrid: RC madalpääsfilter RC kõrgpääsfilter RL kõrgpääsfilter LC filter LCR filter Zener diood Zener dioodi kasutatakse vastupingestatult Dioodide lähendused Ideaalne diood: Lihtsustatud diood: Inverteeriv võimendi:
asendisse, siis toimub analoogiline ümber ühendamine ja nii võib mootor pöörelda lõpmatuseni või vähemalt esimese voolukatkestuseni, kui enne laagrid läbi ei kulu. Kui mootorile on rakendatud nõrk koormus (kui väliselt koormust pole, siis on selleks hõõrdejõud laagrites ja kommutatori ning harjade vahel) siis kasvab kiirus väga suureks, mis võib mõnedele mootoritele isegi kahjulik olla, tugev kulumine ja harjade ning kollektori kuumenemine. Samas on ka täielik kinni kiilumine enamikele alalisvoolumootoritele kahjulik kasvab vool ja mähised kuumenevad. Rootori pöörlemine S N 3 Kokkuvõte Alalisvoolumootor on üks kõige lihtsam mootor. Mootori peamisteks koostisosadeks on paigal seisev staator ja pöörlev rootor. Staator koosneb püsimagnetitest, rootor aga mähistest ja kommutaatorist. Kuidas mootor töötab
dollarit, aga 1970. aastal 150 dollarit. · Päikesepaneeli liigid: monokristallilised paneelid, polükristallilised paneelid, sadestatud kilega paneelid. · Päikesepaneelis energia kogumine ülekandmiseks vedelikule toimub läbi päikesekollektori. Päikesepaneelidest koostatud päikesepatarei Päikesekollektor · Jaguneb kaheks: lamekollektor ( tasapinnaline ja vasest plaat) ja vaakumkollektor( vaakumtorudega). · Otsene päikesekiirgus läbib kollektori spetsiaalkatte ja langeb tumendatud kunstmaterjalist või metall-pinnale, kus kiirgus neeldub ja muundub vajaminevaks soojusenergiaks. · Päikesekollektorite kasutegur lamedal ja vaakumtorudega kollektoril vastavalt kuni 75- 96% . · Juhtiv päikesekollektorite tootja maailmas on Hiina. Päikesetornid · Suhteliselt suure võimsusega päikeseelektrijaam, mis on võib energiat salvestada ja seda anda ka öisel ajal.
digitaalset signaali. Seal juures ESL loogikalülitustes mitte ükski transistor ei jõua küllastusreziimi, samuti ei ole ükski transistor ka täielikult välja lülitatud. Transistorid jäävad täielikult oma aktiivsesse tegutsemisolekusse kogu aeg. Selle tulemusena ei ole transistoridel tarvis lisa aega, et end sisse ja välja lülitada ning suudavad loogilisi olekuid kiiremini ümber lülitada. Seetõttu on selle tehnoloogia põhieeliseks erakordselt suur kiirus. 15.Lahtise kollektori, lahtise suudme mõiste. Väljundite ühendamine. Ajalooliselt käis VÕI elemendiga. 16.Kahesuunaline MOP-võti. 17.Loogikalülituste väljundite ühendamine sõltuvalt väljundite iseloomust. 18.Mis on kombinatsioonloogika? Kombinatsioonloogika on loogikaskeemi koostamise meetod, mille puhul väljund sõltub sisendite kombinatsioonist. y=f {x1,x2,...,xn} 19.Kombinatsioonloogika lülituste triviaalne realiseerimine tabelina esitatud loogikafunktsiooni alusel. 20.Multiplekser
omakorda tagab mootori võimsuse kasvu; b) kasutada kahetasemelist ülelaadimist, kus üks kompressor komprimeerib õhku enne selle sisenemist karburaatorisse ja teine kompressor komprimeerib küttesegu peale karburaatorit, st vahetult enne selle sisenemist silindrisse; c) sisselaskekollektoris oleva rõhu reguleerimine gaaside mahu järgi, mis läbivad turbiini. Lennukimootoritel kasutatakse jääkgaaside möödavoolu klapi juhtimiseks hüdraulilist ajamit, milles olevat survet reguleerib kollektori rõhuandur. Rõhuandur käivitub absoluutrõhu alampiirilt 39 40 tolliHg ja sulgeb möödavoolu kanali ning heitgaaside rõhk tõstab kompressori pöörlemissagedust. Ülelaadimisrõhu kasvades rõhuandur suleb täituris oleva klapi, mistõttu süsteemis rõhk kasvab ja ületab möödavooluklapi täituri vedru vastumõju ning möödavooluklapp avaneb. Alljärgnevalt esitatakse turbokompressori kolm ehitusprintsiipi, mis on kasutusel autotehnikas, need on
1500 18,70909 2000 24,94545 2500 31,18182 3000 37,41818 3500 43,65455 4000 49,89091 4500 56,12727 5000 62,36364 5500 68,6 6000 74,83636 6500 81,07273 Tabel graafiku kujul. ÜLESANNE 4. Lähteülesanne. Arvutada oma auto väljalaskesüsteemis voolukiirus väljalaske kollektori lõpus iga 500 p/min tagant, alates tühikäigust Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm SL kanal on ovaalne, otstes poolringidega, 47x35mm, mille ristlõike pindala on 0.001645m2. Mootori töömaht on 2354cm3, seega ühe silindri ruumala on 588cm3= 0.000588 m3 Täiteaste on 1. Kasutatud valem. n Q N TA vsl =
lubatud juhtida, kuid kanaliseerimata elamurajoonides ja teinekord ka ettevõtetes seda siiski tehakse. Saare tee sademevee väljalasku kogutakse Iru, Kloostrimetsa, Kose, Läänemere tänava ja Maarjamäe piirkonna sademe- ja drenaazveed ning Varsaallika oja. Osa veest jõuab kollektorisse isevoolselt, teine osa Pirita pumpla kaudu. Kollektor suubub Tallinna lahte Saare tee ja Pirita tee ristmiku lähedal. Lauluväljaku väljalasu kaudu juhitakse merre suurem osa Lasnamäe sademeveest. Kollektori suue asub Lauluväljaku läheduses meres kaldast mõnikümmend meetrit eemal. Russalka väljalasku kogutakse sademe- ja drenaazveed Suur-Sôjamäe tööstusrajoonist ja Tartu mnt. piirkonnast (lennuväli, Mõigu). Lisaks sellele juhitakse kollektorisse ka Ülemiste järve ülevool ning kuivendusvesi Ülemiste poldrilt. Vesi suunatakse Tallinna lahte Russalka mälestusmärgi läheduses. Tallinna sademevee kvaliteedi võrdlus normidega Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001
väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides. Päikesepaneelid soojatootmiseks on oluline osa selle energialiigi kasutamise võimalustest. Milleks maksta võrguelektri eest, et saada sooja vett ning mõnusalt hubast toasooja? Kõik see on lahendatav kasutades päevavalgust! Vaakumtoru päikesekollektor on erinevatest paneelitüüpidest kõige enam tootlikum, andes aastas energiat ca 700 KWh ulatuses kollektori tööpinna ühe ruutmetri kohta. Sajandi läbimurre päikeseenergia salvestamisel. Uus avastus võimaldab päikeselt kogutud energiat odavalt salvestada ning seega ületada peamine komistuskivi, mis on siiani takistanud päikeseenergia kujunemist peamiseks energiaallikaks. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi keemiaprofessor Daniel Nocera on välja töötanud katalüsaatori, mille abil saab vee molekule lõhkudes hapnikku toota. Reaktsiooni käigus vabanevad vesinikuioonid
Kui aga kasutada väljatransistore kus astme sisend taksistus on ühe megaoomi ringis see on tuhat korda suurem siis võib sidestuskondensaator olla tuhat korda väiksem 0,001uF-1uF. 2.4. Otseses sidestuses võimendi Joonis 2.4.1 Otseses sidestusesvõimendis on esimese astme väljund ühendatud järgmise astme sisendiga, otse ilma sidestus elemente kasutamata (puudub sidestus kondensaator). Taolises lülituses toimib esimese astme kollektori ja emitteri vaheline alaliskomponent teise astme baasi ja emitteri vahelise pingena. Kui esimese astme on kasutatud tavalist madalat tööpunkti, siis võib osutuda teise astme baasile antav pinge sedavõrd kõrgeks, et tema toimel läheb transistor küllastusse, ning lakkab võimendamast. Kui aga kasutada esimeses astmes kõrgemat tööpunkti siis väheneb kollektori ja emitteri vaheline pinge ja taoline lülitus on võimeline töötama. Joonis 2.4.2
Baasis muutuvad elektronid vähemuslaengukandjateks liikudes edasi põhiliselt difusiooni teel vasaku siirde poole. Baasi elektriväli praktiliselt elektronide liikumist ei mõjuta, sest nende laengud kompenseeritakse aukude poolt. Difusiooni käigus osa elektrone rekombineerub aukudega, osa hajub kristallvõres, ülejäänud aga kanduvad kollektorsiirde välja mõjul kollektorile. Kollektorivool moodustub kahest komponendist - emitterist injekteeruvatest laengukandjatest ja kollektori vastupingest. Kollektor-baasi vastuvool IKB0 ei ole muudetav ning sõltub ainult temperatuurist. Suurtes piirides on aga muudetav kollektorivoolu esimene komponent ning selle tüürimiseks kasutatakse välist vooluallikat. Joonis 3.20 Transistori ÜE-ühendus ÜE - lülitust kasutatakse kõige enam kuna sel juhul tüüritakse väljundvoolu baasivoolu muutmise teel. Ühisemitter lülituse korral võib kollektorivoolu muudu avaldada järgmiselt:
ULN2003 APG 1 DC mootor ja muudetav toiteallikas Antud labori käigus uurisime Sankyo TM001B02 alalisvoolumootorit, mis on harjade ja püsimagnetitega alalisvoolumootor, millel on 3 rootorimähist ning tagasisideahel. Veel kasutasime laboris kahvelsidestit, mootori võllile kinnitatud enkoodrilt tagasiside saamiseks ja darlingtonpaari mootori juhtimiseks PWM signaaliga. ULN2003 APG on 7st NPN avatud kollektori ja ühise emitteriga darlingtonpaarist koosnev integraal- lülitus, mille väljundvoolutugevus on maksimaalselt 500 mA, väljundpinge kuni 50 V ning väljunditel on integreeritud dioodid, mis võimaldavad lülitust kasutada näiteks induktiivahelates. Antud ülesande jaoks ühendame mootori toiteallikaga ning kasutame NI ELVISmx Instrument Launcheri VPS-i ja ostsilloskoopi Kasutades manuaalreziimi, muudame toiteallika pinget. Pinge tõustes mootori pöörlemissagedus kasvab,
tekitavad väiksesed sisendpinge muutused suhteliselt suuri emittervoolu muutuseid. 2.Peaegu sama suured voolumuutused kanduvad üle ka kollektorvoolule, kuna vooluülekandetegur = ... 1 3.Kollektorringi takistus on aga suur, kuna kollektorsiire on vastupingestatud . Lülitades sinna lisatakistuse koormuseks, ei mõjuta see kogu kollektorringi tööd. 4.Seega kanduvad emiteeris põhjustatud voolumuutused, ülekandununa kollektoriahelasse aga suurel kollektori takistusel pingemuutuse mis oleks väljundpingeks. KOKKUVÕTLIKULT Uvälj = (delta) IC * RK (vaskule poole avatud SUURUS m ) Usis = (delta) IE * r sus K= Uvälj KOKKUVÕTTEKS Väikese takistusega emitterringis sisendpinge poolt tekitatud voolumuutused kanduvad peaaegu samasuurtena üle suure takistusega kollektorringi ning kollektorringi lülitatud koormustakistilt saamegi võimendatud väljundpinge. TAKISTUSE MUUNDUR transistor? TRANSfer-resISTOR
ehitusest. Kaasaja mootorite väljalaskegaasid koondatakse kollektoris ja suunatakse edasi müra vähendamiseks summutisse ning sealt edasi keskkonda. Kollektorid valmistatakse korrosioonikindlast valuterasest. Summutid ehitatakse topelt korpustena. Peakorpuse sees on õhusoojenduskorpus, mis toodab sooja õhku kabiini ja karburaatori kütteks. Õhusoojenduskorpus omab soojenduspinna suurendamise eesmärgil palju mügarikke. Väljalaskekollektori konstrueerimisel tuleb arvestada, et kollektori ja summuti väljalaskesüsteemi hüdraulilise takistuse tegur oleks minimaalne ning nende ehitus ei kutsuks esile vasturõhu teket silindris. Ka turbolaaduri paigaldus väljalasketorustikusse kutsub esile heitgaaside vasturõhu teke. Turbiini konstruktsioon on valitud selline, et ta on võimeline tekitama maksimaalse energia minimaalse vastutakistuse korral.
23. Kust võtab õhk-vesi soojuspump oma sooja? välisõhust 24. Mida soendab õhk-vesi soojuspump? vett 25. Millest osadest koonseb Õhk-vesi soojuspimp? Väisosa ja siseosa 26. Mis erinevus on vesi soojuspumbal ja õhk soojuspumbal? Õhksoojuspump vajab lisa küttet aga vesisoojuspumbal on soendus juba sees olemas VESI-VESI SOOJUSPUMP 27. Kust võtab vesi-vesi soojuspump oma vee? Veekogudesse või puurkaevudesse paigaldatava kollektori abil 28. Mida soendab Vesi-Vesi soojuspump?----- 29. Millest osadest koonseb vesi-vesi soojuspimp?------ 30. Miks kasutatakse vesi-vesi soojuspumpe? Sest torude paigaldamine on odav 31. Seadme miinus pool? Eesti karlmid looduskaitse nõuded ja puurkaevu kaevamine on kallis. MAASOOJUSPUMP 32. Nimeta maasoojuspumpade liigid? maapealne kollektor ja põhjavee kollektor 33. Kust ammutab maasoojuspump hoone soojsusvarustuseks vajaliku soojusenergia?
Kuna kandjate soojuslikust liikumisest tingitud voolu kõikumised keskväärtuse ümber ja need voolukõikumised vallandavadki võnkeprotsessi. Oletame et mingil põhjusel suurenes teise transi kollektori vool sellest tulenevalt väheneb kollektori pinge ja temaga ühendatud kondensaator hakkab nüüd tühjenema. Tühjenemisvool kulgeb positiivselt polaarilt läbi transistori VT2 läbi toiteallika läbi takistuse Rb1 negatiivsele plaadile. See juures tühjenemis vool läbides takistuse Rb1 tekitab seal pinge
silinder on kaetud väga tiheda jahutusribistikuga. Jahutusribistik on pikem silindri väljalaskeklappi poolel. Mootori jahutamisel kasutatakse peale ja ärasuunatava õhu rõhudiferentsiaali suurendamist mootoriruumis olevate jahutuszalusiidega. Väljalaskegaaside temperatuur Väljalaske- ehk heitgaaside temperatuuri (exhaust gas temperature EGT) anduri paigatus mootorite juures on erinev. Üldlevinud paigutuskoht on ca 4" silindripeast heitgaaside kollektori suunas. EGT muutus võib olla üks mootori vealeidmise meetoditest, kuid eelkõige on see parameeter siiski küttesegu moodustamise kvaliteedi hindamiseks. Samas tuleb võtta teadmiseks ka asjaolu, et ülelaadimisega mootorite silindripea töötemperatuur on kõrgem (ca 50oC), kui imimootoritel . See on põhjustatud sissesuunatava õhu temperatuuri tõusust turbokompressori/õhulaaduri poolt. Turbokompressormootoritel mõõdetakse ka laadimisrõhku .
võredeks. Kolme elektroodiga elektronlampi trioodi tüürvõre potentsiaali väikesed muutused põhjustavad anoodvoolu suuri muutusi. seda trioodide omadust rakendatakse elektrivõngete võimendamiseks. Transistorvõimendi põhiosaks on pooljuhtelement. Transistoril on kolm väljaviiku: emitterist (piirkond, mis initsieerib laengukandjaid baaspiirkonda (baasi), kollektorist (piirkond, mis ekstraheerib st. tõmbab välja baasist laengukandjaid) ja baasist. Baas on emitteri ja kollektori vaheline pooljuhtkiht 2.Hüdraulilised võimendid. Kahe joatoruga jugavõimendi. Hüdraulilistes võimendites juhtseade tööpõhimõtte järgi jaotatakse juga, siiber, drossel, kompensatsioon ja kombineeritud juhtseadmeteks. A) Si ib
C1 = 47uF/50V C2 = 2,2nF C3 = 10pF C4 =4 - 30pF C5 =12pF Q= BC547B L= 0,127μ L=(D/10)2*n2/(4,5*D+10*l) ; D=1cm ;n=5 ; l=1cm Sisend pingeks kasutati 5V. Sellest lähtudes mõõdeti sageduseks 120MHz. Esialgsel joonisel puudub komponent C5, mis lisati töö käigus, et tagada skeemi töötamine. 4.3 Spice’i tulemused 4.3.1 Spice’i skeem Antud skeemile on lisatud kondensaator C5. Kõik mõõtmistulemused on sooritatud kollektori pealt mõõtes. 6 Joonis 2 – SPICE mudeli skeem Joonis 3 – SPICE tulemuse 7 Joonis 4 – Amplituudi mõõtmine SPICE’ist Spice’i tulemustest on näha ilusat signaali kuju, mis vastab ka praktilise töö käigus saadud tulemustele. Saadud sagedus erineb tulemusest, mis saadi praktilise töö käigus. Mingil
valgus, aku ja patareis keemia, elektrijaamas mehaaniline energia. fotoelemendireziim 1.17. Fototransistor, fototüristor Fototransistor Bipolaartransistor, mille baasialassetungib välisvalgus. Kollektori vool on määratud -ga. See on tundlikum kui fotodiood. Fototüristor Nagu tavaline ainult, et juht on asendatud valgusvooga. 1.18. Valgusdiood (LED) 7 Kiirgab valgust. Light Emitting Diode(LED). Valgus tekib läbiva voolu toimel. Materjal: Räni ei kõlba, sest annab infrapuna valgust. GaAsP.
seisneb pideva, päikesepaistest sõltumatu talitluse võimaluses, sest soojussalvesti ülesannet täidab tiik ise. Maailma esimene seda liiki elektrijaam (tiigi pindalaga 7000 m2 ja generaatori talitlusvõimsusega 150 kW) valmis aastal 1979 Iisraelis, Surnumere lähedal. Õhuvoolu-päikeseelektrijaam Jaam koosneb maapinna lähedal paiknevast lamedast, läbipaistva (nt polümeerkile-) kattega õhukollektorist, milles õhk päikesekiirguse toimel kuumeneb, ja kollektori keskel asuvast korstnast, mis tekitab tugeva loomuliku tõmbe. Korstnajalamil paiknevad rõhtsa teljega õhuturbiinid. Väiksemate jaamade korral võib kasutada aga ka ühtainust, korstnas paiknevat püstse võlliga turbiini. Õhukollektoris võib jaama talitluse ühtlustamiseks olla ette nähtud vesi- või muu soojussalvesti. (Joonis 4) Õhuvoolu-päikeseelektrijaam 1 päikesekiirgus 2 õhukollektori läbipaistev kate 3 korsten 4 õhuturbiin 5 generaator 6 õhuvool
meetodid. Hoolduskulud on väikesed või puuduvad. Visuaalseid ega müraprobleeme passiivse päikeseenergia puhul ei ole. 1.1.3 Aktiivne päikeseenergia Päikesekütte aktiivsüsteemid koosnevad päikesekollektorist, soojusmahutist ja soojuse jaotamise süsteemist. Päikesekiirgus absorbeeritakse mõnda vedelikku ning mahutus- ja jaotussüsteem väljastab soojust vastavalt vajadusele. Päikeseküttesüsteemi säästlikkus sõltub enamasti kollektori ja mahuti optimeerimisest vastavalt kohalikule ilmastikule, küttevajadusele, varuenergia tarnimise maksumusele jne. 1.1.3.1 Päikesekollektor Päikesekollektor neelab päikesekiirgust ja muundab selle soojuseks. Soojuse edasi- toimetamiseks kollektorist võib kasutada vedelikke või õhku. Kollektori tegelik suurus sõltub energiavajadusest ja kohalikust ilmastikust. Ühepereelamu kuumaveesüsteemides on kollektori tavaline suurus 4...6 m2.
4.1 Ehitus ja kasutusvaldkond Transistor on kolme elektroodiga elektroonika komponent, mille põhiosaks on kolmeosaline pooljuht- kristall, mille erinevad osad on erineva juhtivusega. Üht äärmist osa nimetatakse emitteriks teist kollektoriks ja keskmist osa baasiks. Vaatamata juhtivuslikult sümmeetrilisele ehitusele ei ole transistor sümmeetrilise ehitusega, sest emitter piirkonna juhtivus peab olema märksa suurem kui kollektori juhtivus. Baasi piirkonna juhtivus on nende vahepealne. Seega ei tohi transisotri töötamisel kollektorit ja emitterit omavahel vahetada. Kasutusvaldkondi on transistoril kaks: võimenduselemendina, kus ta on vaadeldav sisendvooluga tüüritava takistusena ja lülitina, kus teda kasutatakse releede ja lülitite asemel ning seejuures tüüritakse teda
astme sisendtakistus ei ole vabalt valitav, siis elemendiks, mille valikust sõltub alumine sageduspiir on sidestus kondensaator. Võimendi ülemine võimenduspiir Rakenduselektroonika 6 sõltub põhiliselt kasutatavate transistoride sagedusomadustest so. võimenduse piir sagedus ehk transiitsagedus. Ühendades otseselt esimese astme kollektori teise astme baasiga tekib prakitiliselt oht, et teise astme transistor läheb küllastusse, kuna tema baas saab liiga kõrge pinge, ning võimendi lakkab võimendamast. Samas on võimendi kasutamine vägagi ahvatlev, sest terve rida elemente jääb ära, ning vähenevad ka sagedus moonutused. Ereiti oluline on see mikroelektroonikas, sest senini ei osata valmistada intergraalselt suure mahtuvuslisi kondensaatoreid. Prakitilise realiseerimise
Punkttrans. enam ei tehata nende mitteküllaldase töökindluse tõttu. Liigitatakse emitter-baas, kollektor-baas ja dünaamiline takistus. (lk 103) Kasutuse seisukohalt liigitatakse TR lubatava kollektor hajuvõimsuse ja suurima töösageduse järgi. Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistoreid. Enamik transistore valmistatakse pooljuhtivast ränist. Kõrgsageduslike mudelite jaoks on kasutusel ka gallium-arseniid ja teised analoogsed materjalid. 34. Mis on kollektori vastuvool ICBO ja millest ta sõltub? Lk 103 Kollektor-baas ehk ühise baasiga lülituse vooluring on pingestatud pingeallika poolt vastusuunas, mistõttu baas-kollektor p-n-siirde pot.barjäär suureneb. Vool sõltub takistusest, mis pole lineaarne st takistuse väärtus muutub transistori reziimi muutusega. Ie=30/re 35. Mis on vooluülekandetegur ja kuidas teda tähistatakse? Seda võib vaadelda kui vooluvõimendustegurit (alfa), kui sisendvooluks on emitterivool ja
nisakannu korki. Sellega ei tohi liialdada ja korgid peavad olema hoolikalt puhastatud. Korralikult kulgevat lüpsi ei tohi rikkuda ,,raskesti lüpstavate lehmadega". Need on tavaliselt lehmad, kellel on, või on olnud mastiit. Sellised lehmad on otstarbekas lüpsta lüpsi lõpus. 1. 6. Nisakannude eemaldamine 6 Kui lehm on tühjaks lüpstud, tuleb nisakannud hoolikalt eemaldada: · sulgeda kollektori piimakraan · lase vaakumil nisa otste all ühtlustuda · hoia lüpsiriista kinni, kui see vajub nisadele oma raskuse mõjul · vältida kiiret vaakumi ühtlustamist Selliselt tegutsedes väldid mastiiditekitajate levikut ja piima liigset aeratsiooni. 1. 7. Nisade hooldus Nisade pind peab olema sile, pehme ja elastne. Kui nisa pind muutub kuivaks või karedaks, tuleb põhjus kõrvaldada.
0 U s is lä v i U s is m a x 38 Raadiovastuvõtjad Sõltuvalt võimendusastme skeemist saab tema pingevõimendust vähendada transistori kollektorvoolu vähendamisega, kuid mõnikord ka suurendamisega. Esimene moodus on rakendatav juhul, kui transi kollektori ja emitteri vooluringis ei ole suuri aktiivtakistusi.Transistori kollektorvoolu suurenemisel pühinevat AVR-i saab rakendada nt. sellise skeemi puhul, kui transi kollektori ja emitterivooluringis on suhteliselt suure takistusega takistid. Siis avab AVR-i tüürpinge signaali tugevnedes transsi rohkem. Suurenenud voolu tõttu suurenevad pingelangud kollektori ja emitteri takistitel, mis põhjustab kollektori ja emitteri vahelise pinge (nt. transile jääva pinge) vähenemise,
Põhimõtteliselt võib võnkeringi asendada RC-ribafiltriga või nn Wieni-Robinsoni sillaga. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku 3->Rts/Ro2. 4. TTL-Schottky loogika elemendid TTL – nii lülituse sisendis kui väljundis on transistorid. TTL-Schottky barjääriga transistorides on baasi ja kollektori vahel Schottky barjäär, mis vähendab siirde avamise lävipinget (0,7 voldilt 0,2...0,3 voldini) hoider ära transistori küllastumise. Seetõttu tõuseb loogikaelemendi töösagedus ja suureneb pingelang emittersiirdel, mille tõttu väheneb kollektorivool püsitalitluses. 5. RS-triger Igal trigeril on 2 olekut. Triger on primitiivsem jadaloogika lülitus. Ehituse aluseks on 2 eitusega (Ning/Või) elementi. RS-trigeril on seadesisendid S (set) ja R (reset).
Vedelik ei tohi sattuda vaakumpumpa! 36. LÜPSIMASINA EHITUS JA TALITLUS. Lüpsimasin koosneb neljast nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Nisakann koosneb hülsist, nisakummist ja lühikesest piima- ning vaakumvoolikust. Hülss on metallist või plastmassist silindrilise kujuga, mille otsad on kujundatud vastavalt nisakummi tüübile. Hülsi alumises osas on torujätk, mille külge kinnitub vaakumvoolik. Vaakumvooliku teine ots kinnitub kollektori jagaja otsiku külge. Nisakumm on painduv toru, mille ülaservas on mansett ja allosas lühike piimavoolik, mis on nisakummiga ühes tükis või ühendatud piimaklaasi abil. Nisakumm peab moodustama hülsi mõlemas otsas õhukindla ühenduse. Nisakummid kaotavad teatud aja järel vajaliku elastsuse, mistõttu tuleb need iga 6 kuu järel välja vahetada. Vahetatakse kõik neli korraga Ebakvaliteetsete nisakummide kasutamine võib põhjustada udarapõletikku
36. LÜPSIMASINA EHITUS JA TALITLUS. Lüpsimasin koosneb neljast nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Nisakann koosneb hülsist, nisakummist ja lühikesest piima- ning vaakumvoolikust. Hülss on metallist või plastmassist silindrilise kujuga, mille otsad on kujundatud vastavalt nisakummi tüübile. Hülsi alumises osas on torujätk, mille külge kinnitub vaakumvoolik. Vaakumvooliku teine ots kinnitub kollektori jagaja otsiku külge. Nisakumm on painduv toru, mille ülaservas on mansett ja allosas lühike piimavoolik, mis on nisakummiga ühes tükis või ühendatud piimaklaasi abil. Nisakumm peab moodustama hülsi mõlemas otsas õhukindla ühenduse. Nisakummid kaotavad teatud aja järel vajaliku elastsuse, mistõttu tuleb need iga 6 kuu järel välja vahetada. Vahetatakse kõik neli korraga Ebakvaliteetsete nisakummide kasutamine võib põhjustada udarapõletikku. Kollektor ühendab
voolugen VT. 4. Süst nimetus sõltub, mis elem alusel tehakse loogiline tehe: DL,DTL,TTL,TTLS,nMOP,pMOP,KMOP,ESL. Loogiline elem->võimendus 5. Pilet 13. 1. Stabilitron 2. ÜE väljund karakteristik 3. Integraator OV baasil 4. DTL 5. Registrid 1. STABilitron:alalispinge stab, läbilöögi põhimõte, kindel läbilöögipinge ja Istab min ja Istab max läbilöögi vool, selles vahemikus ei tohi rikenda. Muidu nagu diood 2. Baas emitteri siire pärisuunas, kollektori vastupinge. PNP: UKE=UBE<0-+, siis IK<0 ja kollektorist välja IB<0, baasist välja NPN korral vastupidi. IK=/(1-)IB+1/(1- )IKo=IB+(1+)IKo=>=IK/IB=/(1-). Karak: (telj:Ib-Ube) UKE pos korral hakkab kasv exp 0-st, UKE<=0 korral 1-st ning neg osa peal on konst IKo. karak: (telj:Ik-(-UKE)) 0-st suure tõusnurgaga sirge, millest väljuvad ca horison jooned altpoolt IB=-IKo, IB=0… Param: h21EiK/iB-vooluvõimendustegur(50..250) h11E=UB/iB-trans sisendtak. 3pdf 3.
transporti laske tööriista soojeneda 2-3tundi. Niiskes keskkonnas olnud saagi ärge sisse lülitage enne selle täielikku kuivamist. Igapäevane hooldus - Puhastage saag tööpäeva lõpul ja kontrollige detailide kinnitust. Pikaajaline tehniline hooldus : Tööpäaeva lõpul või vajadusel ka töötamise ajal puhastage ventilaatori avad tolmust. Garantiiaja jooksul ise lahtivõetud tööriist kaotab õiguse garantiile. Tööriista seest puhastamiseks pöörduge garantiiremonditöökotta. Kollektori seisukorra kontrollimine - pikaaegsel hoidmisel kollektor oksüdeerub ja võib põhjustada tööriista läbipõlemise. Harju tuleb kontrollida ja vajadusel välja vahetada 50töötunni järel. Puhastamiseks pöörduge remonditöökotta. Reduktori ja laagrite määrimine - määret vahetage reduktoris iga 50 ja laagrites iga 100 töötunni järel. Reduktoris täitke määrdega pool vaba ruumist. (Shell Retinax HDM või Ziatim-221). Elektriline lööktrell TRU3Z-13E(R)
annaabi.ee 
