EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus Eesti riigilipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul
....................................................................12 KOKKUVÕTE...............................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................14 2 SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks Eesti sümboolika, kuna tihtipeale kipub ununema, miks meil on just selline vapp, hümn, rahvuslind ja lill. Tahtsin teemat nii endale kui ka teistele rohkem selgeks teha, kuna tegu on ju väga tähtsate sümbolitega. Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja- lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. 3
...........Keskkool EESTI SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Koostaja: ...................... Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................3 2. Riigilipp.................................................................4 2.1 Lipp..........................................................................................4 2.2 Lipupäevad................................................................................. 5 2.3 Heiskamine................................................................................. 5 3. Riigivapp................................................................6 3.1 Vapp..........................................................................................6 4
Ruila Põhikool 9.klass Kaiti Järvela REFERAAT Eesti sümbolid Juhendaja : Tiia Rosenberg 2010 SISUKORD: · Eesti Lipp ja selle ajalugu · · Eesti riigivapp · · Eest rahvus hümn · Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS : Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp,vapp, hümn , kuid ka rahvuslind ja rahvuslill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus. Eesti Lipp ja selle ajalugu : Sinimustvalge lipp sündis 4.juunil 1884 aastal. Lipp on ristkülik, millel on kolm võrdset horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. Kõige levinum seletus valitud värvidele on, et sinine sümboliseerib kodumaa taevasina, must kodumaa mullapinda ning valge väljendab lootust ja isamaa helget tulevikku. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal , kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4
EESTI SÜMBOLID Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eesti Lipp..............................................................................................................................................4 Lippu Ajalugu.......................................................................................................................................5 Heiskamine.........................................................................................................................................10 Eesti Vapp...............................................
Riiklikud sümbolid Eesti riigilipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.
Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Eesti eraldumine Venemaast viis omariikluse tekkimiseni, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja sinimustvalgete lippude all Eesti vabariik. 21. novembril 1918 kinnitas Ajutine Valitsus riigilipuks sinimustvalge rahvuslipu. Eesti võimu tähisena heisati sinimustvalge lipp 12. detsembril 1918 Pika Hermanni torni.
Üldise arvamuse järgi sümboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku, must eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp" .Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid "hoiule" Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue kalendri järgi) valmis Karl August Hermanni abikaasa Paula eestvõttel ja Miina Hermanni (Miina Härma) ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermanni tütre Emilie Beermanni kaasabil EÜS-i lipp. Teise versiooni järgi ostis Emilie Põltsamaalt Liehbergi riidekauplusest kolm tükki siidriiet ja õmbles selle kokku oma toas jõeäärses kihelkonnakooli majas. Gustav Beermanni puutöötoas valmis varras ja tema poeg Christoph Beermann viis lipu Tartusse. See siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai
Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Kirikla saalis toimus lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine. Pühitsusakti lõpus lõi Kalevipoja- õhtute algataja Heinrich Rosenthal hõbenaela ajaloolise sinimustvalge lipu vardasse. Esialgu kasutati sinimustvalget värvikombinatsiooni tagasihoidlikult: laulupidudel, Eesti Põllumeeste Seltsi näitustel ja kooride laulupäevadel
Eesti Vabariigi sümboolika EESTI RIIGIVAPP on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. EESTI RIIGILIPP, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Värvide tähendus : S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa
SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................2 1. Eesti lipu ja vapi ajalugu.....................................................................................................3 1.1. Eesti lipu ajalugu..........................................................................................................3 1.2. Eesti riigivapi ajalugu.................................................................................................. 4 2. lipu kasutamise hea tava......................................................................................................5 3. lipu heiskamine................................................................................................................... 6 3.1. Nõuded lipu heiskamisele...........................................................................................
Eesti lipu lugu Raili Retpap Lipu loomine Idee tekkis Eesti Üliõpilaste Seltsil. 29. september 1881. Lipu värvideks valiti sinine, must ja valge. 1905. aastal sai rahvuslipuks. Esimene avalik värvide demonstratsioon 7. aprill 1882. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti 4. juunil 1884. a Otepää kiriklas. Ametlikuks riigilipuks sai 1918. aastal. Lipu värvid pidid... Kajastama eesti rahva iseloomu ja aateid. Tähistama eesti rahvariiete enamlevinud värvitoone. Peegeldama eesti ilmastikku ja loodust. Olema omavahel kooskõlas. Värvide tähendusi seletati ka nii: Sinine- usk ja lootus eesti tulevikku, samuti oli ustavuse sümboliks. Must- meenutamaks eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta
..........................6 Rahvuslind................................................................................................................. 6 Rahvuskala................................................................................................................ 7 5.Kasutatud kirjandus....................................................................................................8 2 1. Sissejuhatus Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks(näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas).Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp
Eesti riiklik ja rahvussümboolika Inimene ja ühiskond 4. klass Taimi Luik Paistu Põhikool Juhendaja Marika Anissimov RIIKLIK JA RAHVUSSÜMBOOLIKA Riiklik sümboolika Rahvussümboolika lipp rahvuslill vapp rahvuslind hümn rahvuskivi rahvuseepos LIPP • Sinine on taevas ja Eesti sisepinnalised järved • Must on meie rahva minevik, muld, mulgi mehe must kuub ja head tuld andev süsi • Valge näitab rahva püüdlust valge ja valguse poole EESTI SUUR RIIGIVAPP • kuldne kilp • kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi • külgedelt ja alt kaks allosas ristuvat kuldset tammeoksa LIPU KASUTAMINE • heisatakse riigi- ja rahvuspühadel • heisatakse päikesetõusul • langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00 • jaaniöö
· Ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. · Sinine väljendab helget tulevikku ja tähistab põhjamaist taevast. · Must meenutab rahva minevikku ja tähistab mullapinda. · Valge märgib rahva püüdlusi vaimuvalguse poole ning tähistab talvist valget lund ja suviseid valgeid öid. · Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 x 165 · Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. · Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.
Pärast Eesti ühinemist NATOga 2004. aastal kuulub Eesti Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning organisatsiooni põhikirja artikli 5 alusel on Eesti kaitsepoliitika aluseks organisatsiooni liikmesriikide kollektiivse kaitse põhimõte. Eesti Vabariigi sümboolika EESTI RIIGIVAPP on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. EESTI RIIGILIPP, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Värvide tähendus : S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks. M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat
kohustusi. Vabariigis saavad riigi kodanikud osaleda riigi valitsemises. Rahvuspüha: 24. veebruar (iseseisvuspäev) (1918) Riigipea: Vabariigi President – Toomas Hendrik Ilves Riigikord: parlamentaarne vabariik Põhiseadus: vastu võetud 28. juunil 1992 Eesti Vabariigi sümbolid: Vapp (Eesti VR tunnus) Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Lipp Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks. Lipuvärve tõlgendatakse järgmiselt: sinine - usk Eesti tulevikku; must - Eesti mullapind, raske minevik; valge - lootus Eesti ilusasse tulevikku. Eesti rahvushümn- "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad: Johann Voldemar Jannsen Rahvuslind - SUITSUPÄÄSUKE Rahvuspuu - TAMM
tookordsete olude kohta erakordne saavutus. Kreutzwaldi kõrval oli teiseks oluliseks rahva äratajaks Lydia Koidula. Ka tema puhul on palju piike murtud tema kirjanduse omapära ja väärtuse hindamisel. Suur osa Koidula loomingust on tugeva saksa mõjuga. Ka tema suhtes oleme hinnangut muutnud ja vaatame teda oma aja lapsena, kelles polnud midagi, mis oleks olnud teadlikult võlts. Tema kõige tuntumaks saanud luuletus on lauluna rahvuslikuks sümboliks muutunud: "Mu isamaa on minu arm, kel südant andnud ma..." Koidula elupäevil polnud kuigi palju inimesi, kes nii oleks mõelnud. Nüüd võtame nende ridade puhul mütsi peast ja pisargi tuleb silma. Kui Kreutzwald ja Koidula olid kirjanduslikud isiksused, siis ühiskondliku tegemise alal täitsid seda osa Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Kreutzwald ja Koidula, kuigi vaimselt erinevad, olid omavahel head sõbrad, aga seda ei saa öelda Jannseni
Tavaliselt vaadatakse põlvnemist ainult meesliinis (esi ehk tüviisa, poeg, pojapoeg jne, või esi ehk tüviema, poeg, pojapoeg jne). Tüvijadakond jadakond, mis moodustab päisniku põlvnemisaheliku tüvi meesliini, lähtudes tüvivanemaist või isast või emast. Sugukond ema või isaliini kaudu end ühest (müstilisest või reaalsest) esivanemast tuletav sotsiaalne üksus 13. EESI GENEALOOGIA algatajaks on Martin Lipp, Nõo kirikuõpetaja, kes Jakob Hurda rahvaluule kogumistöö eeskujul keskendub eesti suguvõsade ajaloo kohta käiva ainese kogumisele. Lipp pidas sugukondade uurimise peamiseks ülesandeks tuntumate avaliku elu tegelaste põlvnemisloo tutvustamist. Esimese maailmasõja aastail, eriti aga pärast M. Lipu surma vaibus mõneks ajaks eesti suguvõsade uurimine. 17. mail 1924.a. registreeriti Eesti Eugeenika Selts. Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi juurde asutati 12. mail 1931.a. eri
Tavaliselt vaadatakse põlvnemist ainult meesliinis (esi ehk tüviisa, poeg, pojapoeg jne, või esi ehk tüviema, poeg, pojapoeg jne). Tüvijadakond jadakond, mis moodustab päisniku põlvnemisaheliku tüvi meesliini, lähtudes tüvivanemaist või isast või emast. Sugukond ema või isaliini kaudu end ühest (müstilisest või reaalsest) esivanemast tuletav sotsiaalne üksus 13. EESI GENEALOOGIA algatajaks on Martin Lipp, Nõo kirikuõpetaja, kes Jakob Hurda rahvaluule kogumistöö eeskujul keskendub eesti suguvõsade ajaloo kohta käiva ainese kogumisele. Lipp pidas sugukondade uurimise peamiseks ülesandeks tuntumate avaliku elu tegelaste põlvnemisloo tutvustamist. Esimese maailmasõjaaastail, eriti aga pärast M. Lipu surma vaibus mõneks ajaks eesti suguvõsade uurimine. 17. mail 1924.a. registreeriti Eesti Eugeenika Selts. Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi juurde asutati 12. mail 1931.a
1217 veebruari võit Otepää all + Sakslased lahkusid Eestist, koostöö venelastega 21. september Madisepäeva lahing + Eestlased purustati, sakslased jõudsid kohale enne venelase + Sureb Lembitu ja Kaupo + Jõudude vahekord eesti kahjuks edasipidi 1219 taanlased Tallinna all abis + Põhijõud Põhja-Euroopas + Tallinna = Reval (refallen metskitse langemine) + Punane, valge ristiga lipp Dannebrog olevat just seal ilmutanud ennast sakslastele, kui neil halvasti hakkas minema. Lipp võeti see-eest kasutusele alles 14.sajandi teisel poolel, legend tekkis 17.sajandil. 1220 võiduristimine rootslaste purustamine Lihula all 1222 taanlaste tagasilöömine Saaremaal 1223 eestlaste üldpealetung + Eesti suudeti lühiajaliselt viimast korda välisjõust vabastatud
a rajatud Lübecki linn. Sealt lähtusid oma missioonidele eestlaste ja liivlaste maale Saksa kaupmehed. Koos nendega saabus liivlaste asualadele 1184.a munk Meinhard, kes hiljem kuulutati siinsete alade piiskopiks. Ta rajas Üksküla kiriku ja linnuse ning ristis mõningad liivlased, teiste seas ka liivlaste tuntuima vanema Kaupo. Peale Meinhardi surma määrati 1198.a uueks piiskopiks Berthold, kes aga langes esimeses liivlastega peetud lahingus. Piiskop Alberti pitsat ja Mõõgavendade ordu vapp III piiskopiks pühitseti 1199.a Albert. Albert ei olnudki enam palverändur, pigem kirikuvürst. Ta ei kavatsenud liivlasi usulise misjonitööga ristiusule võita, vaid nad võimuga alistada, rajades nende maale tugeva, vaimulikku ja ilmalikku võimu omava piiskopkonna. (Oma ametiajal (1200-29) käis Albert
Näiteks tutvustatakse alguses autorit ja teost, nendega seotud asjaolusid ja seiku. Teema arenduses käsitletakse teost mõnest probleemist lähtudes. Lõpetuses tehakse kokkuvõte, tuuakse esile olulisemad väited ja antakse hinnang. Arvustust hinnatakse selle järgi, kui hästi on autor suutnud tasakaalus hoida objektiivse ja subjektiivse käsitluslaadi. Asklepios kreeka mütoloogias arst ja heategija, kelle isa oli valguse- ja ennustusjumal Apollon. Asklepiose sümboliks on maod, keda peeti tema teenijateks. assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Udu rikub uue kuue. (Rahvalaul.) assonantsriim irdriimi liik, mis põhineb pearõhulise silbi vokaalide kokkukõlal. Näiteks: hood : loog. assotsiatiivne luule luule, kus sisu arenguid asendavad assotsiatiivsed (seostel põhinevad) kujutlused. Eesti kirjanduses on iseloomulik Artur Alliksaare (19231966) luulele. Näiteks: Alternatiive
juuste ja habeme kärva pärast Rebase-Reinuks kutsuti. «Vaat' see on noormees, kelle pähe mõistuse poolest mahuks teisi päid tükki kümme halli habemega tükkis. Ja missugune sõdija! Ma ütlen, et . . . et . . . minagi tema ees araks läheksin . . . see on, ma ei pistaks plehku, sest mina ei pista kellegi ees plehku . . . aga nõnda nagu veidi kutistav oleks niisugusele vastu hakata.» «Hohohoo!» kajas rõõm kunstliku kõnekäänu üle ümberringi, ja terve koor päris noore rüütli Kuuno von Rainthali tegudest ligemat teatust. «Meil oli,» algas jutustaja punaseid vurrusid keerutades, «meil oli mineval suvel ving ninas, et leedulased meid sel aastal nokkimata ei jäta. 40 Kui säherdusi asju on tulemas, siis on inimesel otsekui teravam silm ja teravam nina.» «Ja-jah, jänese silm ja hirve nina,» pilkas keegi kuulaja.
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=20 Kalendreid avades saate näha, mida kujutasid endast kalendrisabad. Ajalehte tunti esialgu nädalalehe, aviisi või seitungi nime all. Termin "aealeht" on fikseeritud esmakordselt 1865 Eesti Postimehes, ajakiri pisut hiljem. Kasutatud on ka mitmeid sünonüüme, nagu käimakiri, sõnumikandja, sõnumitooja. 1854-57 ilmus uudisteajakiri "Tallinna koddaniko ramat oma sõbbradele male" kasutati sõna "raamat". Hermann nimetas oma ajakirju lihtsalt lehtedeks. Ajakirjanduse esimene murranguline ja aegumatu teene on maailma toomine lugeja koju. Praegu peame seda perioodika argitööks, aga ajalehe algusaegadel oli see vapustav murrang. Varasemas ajakirjanduses on välissõnumitel suur ülekaal. Kohalikud uudised levisid lähikonnas suust kõrva, enamasti ei pakkunud need ka ulatuslikumat huvi. Välissõnumid aga tõid võrdlusi, kuidas inimesed mujal elavad.
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
..............................................................................................194 Lisad...............................................................................................................................195 Tuntud inimesed..................................................................................................196-202 Sõnastik...............................................................................................................203-204 Lipp........................................................................................................................205 Vapp.......................................................................................................................206 Uudised...............................................................................................................207- 222 Ärikultuur..............................................................................................
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
