TEADUSKIRJ. PUBLITSIST. TARBETEKST. GRAAFILIS. ELEKTROON. Artikkel, refe-raat, Uudis, artikkel, Õpik, sõna-raamat, Gloobus, kaardid, dia- Arvuti, telefon, piipar, uurimis-töö, intervjuu, reportaaz, reisi-juhid, konspekt, grammid, plakatid reklaamid, tiitrid, e- väitekiri, essee. koomiks eeskiri kuulutus, kirjad spikker
Haiku jaapani lühike luulevorm mille sisuks on ilusast looduspildist saadud elamus . Valm luulevormis jutustatud mõistulugu , mis on õpetlik ja tegelasteks on enamasti loomad . Paroodia millelegi sõbralikult pilkav jäljendus Sisu keel Teabetekst faktid ( teaduslikud ) range Ajakirjandustekst faktid ( päevakajalised ) poolvaba Tarbetekst faktid ( ametlikud ) range Ilukirjandus väljamõeldis vaba Epiteet omadussõna mis täiendab põhisõna. Võrdlus ühe nähtuse võrdlemine teisega Isikustamine elutule nähtusele elusolendi omaduste ja vimete omistamine Kordus sama lause , sõna , rida kordumist . Meedia ajalehed , ajakirjad,raadio,televiisor,internett. Nad vahendavad teavet ehk informatsiooni ehk infot .
ilukirjandusstiil koondab kõikide stiilide tunnuseid. Tekst võib olla mitmetähenduslik, lubatakse eirata keelenorme, ainuke, mis mõeldud inimeste esteetiliseks mõjutamiseks Kuhu paigutub reklaamtekst? Reklaam ühelt poolt avalik tarbetekst, järelikult keelesiselt korrektne, ühemõtteline, teiselt poolt kunst, st aktsepteerib vabadusi Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. Sõnumi mõistmine algab kujundi olemuse taipamisest. Mitmetähenduslik suhtlus (ambivalentne). Kirjanduse mõistmisel on oluline mitmuslikkus, eri lahenduste dialoog. Kirjanduse tõlgendamisel ei sobi jäigad määratlused, sulgumine teistele lahendustele
Kokkuvõte 9.klassi kirjanduskursusest 9.klass Eestlane laulab ja pajatab 19. sajandi alguses kaotati Eestis pärisorjus ning eestlased said endale perekonna nimed. Paarkümmend aastat hiljem asutati Friedrich Robert Faehlmanni initsiatiivil Õpetatud Eesti Selts. Aastal 1888 ilmus Jakob Hurda ,,Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele``. 20. sajandi alguseks oli Hurda kogudes üle 122 000 lehekülje rahvaluulet. Perioodi tähtsaim esindaja oli Jakob Hurt (1839-1907). Tema sõnastas rahvusliku liikumise põhiülesanded. Lisaks avaldas ta aastail 1875-1886 rahvalaulukogumikud ,,Vana Kannel´´ 1-3. Rahvaluule ehk folkloor. Selles kajastub kõige ilmekamalt esivanemate ajalugu. Rahvalaul Eesti rahvaluule vanim kihistus, kus väljendusid eestlase teadmised maailmast, tema usk, elukogemus ja kunstimeel. Regilaul lühike, anonüümse autoriga. Muistend jaguneb tekke- ja seletus-, vägi...
- teksti mõistetavus - teksti aktsepteerimine Tekst Sobivus: - vastuvõetavus kontekstis - vastuvõetavus kasutussituatsioonis Tekst Teksti teevad terviklikuks kindel struktuur ja piirid, algus ja lõpp. Tekst peab moodustama sisulise (tähendusliku) terviku. 4 5.05.2016 Tekst Argikeel Ilukirjanduskeel Tarbekeel Tarbetekst Annab edasi mingi asja sisu. Tarbetekst Ametlik Teaduslik 5 5.05.2016 Tarbetekst Tunnused: - objektiivne suhtumine kirjutaja poolt - keel asjalik ja ühemõtteline - järeldused ja tähelepanekud üldistavad - kõiki asjaolusid arvestavad - faktidest ühemõtteliselt järeldatavad - loogiline ülesehitus - isikupära ei ole märgatav Tarbetekst
Tarbetekstid on kindla ja selge rakendusliku eesmärgiga tekstid, mis peavad andma lugejale tööks või eluks vajaliku informatsiooni, võimaldama vastu võtta otsuseid või algatama mingit tegevust. Tarbetekstide ring on väga lai, ulatudes bussi sõiduplaanist või juhendist pangaautomaadi ekraanil kuni liikluseeskirja või rahvusvaheliste seadusteni. Suurema osa tarbetekstidega puutub inimene kokku lugeja positsioonilt, kuid mõningaid väga olulisi tarbetekste peaks oskama ka ise kirjutada. Tarbetekst erineb teistest tekstidest selle poolest, et reeglina annab ta edasi põhiliselt faktilist informatsiooni, harvemal juhul ka arvamusi ja tundeid. Tarbetekstideks saame nimetada õpikuid, käsiraamatuid, reisijuhte, teatmeteoseid, sõnaraamatuid, telefoniraamatuid, kirju, postkaarte, telegramme. 5 Oluline on osata neid koostada ja kasutada. Ega siin tegelikult midagi keerulist olegi, sest tänapäeval pole eriti vaja avaldustki ise kirjutada, sest kõikjal on olemas vastavad
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
