Kobras ja Merikotkas Kobras on Eesti põlisasukas, kes poolteist sajandit tagasi liigse küttimise tagajärjel siit kadus viimased andmed aastast 1841 ja sajandi jagu hiljem (1957) taas meie jõgedele asustati ning samal ajal ka ise kagu poolt sisse rändas. Ta on jõudsasti levinud ja paiguti väga arvukas.' Kopral on kaks liiki: Castor fiber euroopa kobras (Euraasias, ka Eestis) Castor canadensis kanada kobras (Põhja-Ameerikas) Nad on sarnase välimuse ja eluviisiga. Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid ja et oleks külluses rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit. Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mi...
Eestlaste elamistingimused kujundas jääaeg Maa ajaloos on esinenud pikki jääaja perioode, mil kliima on nii külm, et liustikud laskuvad alla mägedest ning katavad suure osa maismaast. Viimane jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ja lõppes alles 10 000 aasta eest. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Eesti ajal on olnud 4 jääaega. Liustik , mis jääajal Eestimaad kattis oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal. Kui jää sulas, hakkas maapind kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa loodeosa. Seal on maapind kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik, maaga kokkukasvanud saared, järvedeks muutunud merelah...
Vabrikute ehitatud tööliselamud jagunevad kolme põhitüüpi: 1) suured kasarmud, neist osa suurte ühiseluruumidega, osa koridorisüsteemilisi ja väikeste korteritega. 2) ridamajad, põhiplaanilt mõisa moonakamajade sarnased, korteritesse väljast eraldi sissepääs. Tihti nimetati pikki ridamaju kasarmuiks. 3) väikemajad, neid ehitati seal, kus töökäsi vajati vähe või kus oskustöölised toodi algul väljastpoolt sisse. Kõige raskemad olid elamistingimused vanades, enne 1870.aastaid ehitatud suurtes kasarmutes. Ruumid olid külmad ja niisked. Niiskust soodustas pesu keetmine toas, sest pesukööki polnud. Õhku rikkuasid välisukse kõrval seisvad lahtised uriinitünnid(uriini koguti vabrikus kalevi pesemiseks ja värvimiseks). Üürnikud püüdsid ise olukorda parandada, jaotades ruume vaheriidega väiksemateks osadeks. Kes kurtis vi kaebas, see kaotas nii korteri kui ka töö. Alles 19.sajandi lõpus, aga eriti pärast 1905.-07
Alaline Ajutine (nt.õppima) Pendelränne (elu ja töökoht erinevates piirkondades) Valglinnastumine Madaltiheda linnakeskkonna planerimatu laialivalgumine linna tagamaale. Transpordivajaduse kasv Loodusalade hävimine Kuritegevuse kasv Rännet mõjutavad faktorid Tõmbetegurid Tõuketegurid Suur töökohtade ja Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik õppimisvõimaluste valik Kõrgem palk Madal palk Head elamistingimused Halvad elamistingimused Sugulased, sõbrad, Ebameeldiv, üksluine tuttavad sotsiaalne keskkond Looduskatastroofid, sõjad OHUD Mõjutab rahvaarvu ning soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. Majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Mõjud lähteriigile Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused Osa rahast saadetakse kodumaale Uued kultuuritavad
Põhjuseks võivad olla sõjad, relvakonfliktid, poliitiline/usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, pursked, üleujutused, õnnetusjuhtumid (Tsernobõl), näljahädad(etiooplaste ränne Sudaani), küüditamine(eestlased Siberisse) vms. Ajaloo suurim sundränne oli orjade vedu Ameerikast Aafrikasse 17.ja 18. sajandil, ligi 20 miljonit orja. Tõuketegurid : väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ; madal palk ; inimestevahelised lahkhelid ; ebasoodne looduskeskkond ; halvad elamistingimused . Tõmbetegurid : suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, meeldiv sotsiaalne keskkond, soodne tervislik keskkond, sugulased tuttavad, head elamistingimused. Rahvusvaheline ränne Pikaajaline ühes-suunas toimuv ränne muudab nii lähte-kui ka sihtriigi rahvaarvu, rahvastiku soolis-vanuselist ja rahvuslikku koosseisu ning selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Inimeste liikumine teise riiki ja kultuuri
Rahvastiku liikuvus Ränne Pendelränne Rahvusvaheli Riigisisene Igapäevane ne Perioodiline Tõuketegurid: Väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik Väike palk Halvad elamistingimused Inimestevahelised lahkhelid Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid Tõmbetegurid: Suur töökohtade või õppimisvõimaluste valik Suur palk Head elamistingimused Sugulased, sõbrad, tuttavad Meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond Soodne, tervislik looduskeskkond Fertiilne iga aeg millal naistel on võimalik järglasi saada Demograafiline üleminek ehk siire teooria mis kirjeldab rahvastiku
aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud. III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed elamistingimused (puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem), haigused, vaesus. Inimesed elatuvad kuritegevusest, prügimägedest ja juhutöödest. Näiteks: Mumbai, Mexico, Sao Paulo. Linnastu- lähestikku paiknevad linnad tegutsevad ühese linnana, linnad on kokku kasvanud. Näiteks London, Moskva, Tokyo, BosWash. Eellinnastumine- linna lähedal asuvad väikeasulad arenevad kiiresti. Näiteks Tallinna lähiümbrus. Valglinnastumine- inimesed rajavad oma kodud linna lähedale maale
Eluiga pikenes, sündimus kõrge, madal suremus, rahvaarv kasvas · II etapp sündimus langeb, suremus suht stabiilne, rahvaarvu kasv aeglustub 6. MIGRATSIOONI LIIGID · Iseloomu järgi: vabatahtlik, kaasränne, sundränne Ulatuse järgi: riigisisene, rahvusvaheline Kestuse järgi: alaline, ajutine, sesonne · Tõuketegurid: vähe töökohti/koole, madal palk, kehvad elamistingimused, looduskatastroofid · Tõmbetegurid: palju töökohti/koole, kõrge palk, head elamistingimused, tervislik looduskeskkond · Barjäärid ehk takistused: kaugus, infopuudus, rände maksumus 7. RAHVASTE RÄNDED · Enne 20 saj. Kesk: Indiast itta ja läände, (sundränne) · Tänapäeval: Ida-euroopast kesk-euroopasse, põhja-ameerika lõunast edelasse 8. RÄNNETE MÕJU RIIKIDELE
maailmas, etteantud regioonis või riigis; elamiseks ja majandustegevuseks on sobivamad lähistroopika ja parasvööde, sp on need kõige tihedamini asustatud. Asustustihedust posit mõjutavad tegurid: mõõdukas kliima, tasandikuline reljeef, viljakad mullad, pikem vegetatsiooniperiood, rikkalikult loodusvarasid, piirkond asub veekogu ääres, tööstuse ja transpordi arendamiseks piisavalt raha ja tehnoloogiat, head elamistingimused ja haridus, valitsus investeerib taristusse Asustustihedust negat mõjutavad tegurid: ekstreemne kliima, mägine reljeef, looduslik taimestik hõre, väheviljakad mullad, vähe loodusvarasid, puudub korralik taristu, halvad elamistingimused, valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisse 2) analüüsib demograafilise ülemineku teooriale toetudes rahvaarvu muutumist maailmas, etteantud regioonis või riigis ning seostab seda arengutasemega; (vt vihikust ülemineku teooriat)
· Rahvusvaheline · Lõuna riikidest Põhja riikidesse · Immigrantide osakaal rahvastikust Kestvus · Alaline · Ajutine (nt.õppima) · Pendelränne (elu ja töökoht erinevates piirkondades) Valglinnastumine · Madaltiheda linnakeskkonna planerimatu laialivalgumine linna tagamaale. · Transpordivajaduse kasv · Loodusalade hävimine · Kuritegevuse kasv Tõmbetegurid · Suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik · Kõrgem palk · Head elamistingimused · Sugulased, sõbrad, tuttavad Tõuketegurid Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik Madal palk Halvad elamistingimused Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond Looduskatastroofid, sõjad · 192 miljonit inimest elab väljaspool sünnikohta · 3% maailma rahvastikust · 17 miljonit neist põgenikud (pagulased) OHUD · Pikaajaline ühes suunas toimuv ränne mõjutab nii lähte- kui ka sihtkohariigi rahvaarvu
· Taimestik- kõrbe alal taimi kasvatada ei saa, metsaaladel hõre asustus · Mullad- vulkaani jalamitel viljakad mullad, rohtlates asustatud · Veestik- jõgede ääres tihedam asustus nt Tigris, Eufrat · Maavarad- kaevandamine annab tööd(tihe asustus) · Ajaloolised- Hiina, Ees-Aasia · Majanduslikud- infrastruktuur, teenindusasutused, kultuuriasutused, väljapääs merele · Sotsiaalsed- töökohad, elamistingimused · Poliitilised- riigi toetus, tagakiusamine 3) Demograafilise ülemineku etapid: suremus, sündimus, loomulik iive, vanuseline koosseis, eluiga, näited riikide kohta Näitajad Traditsiooniline Plahvatus Vananemine Kaasaegne Suremus Suur Väike Väike Väike Sündimus Suur Suur Väike Väike(suurem
Migratsioon inimeste alaline elukoha vahetus Rändeiive ehk rändesaldo on sisse-ja väljarände vahe Migratsiooni põhjused: 1. vabatahtlik parem töökoht, õppimisvõimalused, perekond 2. sunniviisiline sõda, poliitiline tagakiusamine, usulised põhjused, looduskatastroofid 3. riigisisene linna,suurlinna, linna lähiümbrusesse, 4. rahvusvaheline arenenud riikidesse 1. Lähtekohas väike töövalik, halvad õppimisvõimalused, madal palk, halvad elamistingimused, üksluine ümbruskond, ebasoodne looduskeskkond 2. Sihtekoht paremad tööpakkumised, kõrgem palk, head elamistingimused, perekond, mitmekülgne sotsiaalne keskkond. Rahvusvaheliste rännete 1. etapp kuni 20. saj keskpaigani ( Euroopast välja, Aafrikast orjad) 2. etapp alates 20. sajandi keskpaigast ( arengumaades kiire rahvaarvu kasv, suund sealt välja) Kaasaegsed rändevood: 16-17. sajandil oli peamine rändesuund Euroopast välja, sest oli
osatähtsus väheneb, inimesed elavad vanemaks, vanurite osakaal ühiskonnas kasvab. Migratsiooni põhjused ja näited. 1. vabatahtlik parem töökoht, õppimisvõimalused, perekond 2. sunniviisiline sõda, poliitiline tagakiusamine, usulised põhjused, looduskatastroofid 3. riigisisene linna,suurlinna, linna lähiümbrusesse, 4. rahvusvaheline arenenud riikidesse 1. Lähtekohas väike töövalik, halvad õppimisvõimalused, madal palk, halvad elamistingimused, üksluine ümbruskond, ebasoodne looduskeskkond 2. Sihtekoht paremad tööpakkumised, kõrgem palk, head elamistingimused, perekond, mitmekülgne sotsiaalne keskkond. Kaasaegsed rändevoog ja põhjused: Lääne-Euroopa: tööjõud. Ida-Euroopas- poliitilised põhjused. Põhja- Ameerika- töö, Lähis-Ida naftariigid- majandustegevus. Migratsioonivoogude tagajärjed nii lähte- kui ka sihtmaale. Lähteriigile: väheneb tööpuudus, paranevad
muutunud. Aastaks 2050 prognoositakse Eesti rahvaarvuks 1 213 261 inimest1. Aastal 2013 oli see 1 320 174 inimest2. Kui võrrelda neid kahte aastat, siis me näeme üle 100 000 inimese võrra suurust langust. Tekib küsimus, kuhu need inimesed kõik kaovad? Arvan, et selline prognoos osutub üpris tõeseks. Rahvaarvu vähenemisel on kindlasti üheks suureks teguriks väljaränne, mida põhjustavad Eestis mõnevõrra halvemad töö- ning elamistingimused kui välismaal. Noored pered võivad samuti välismaal näha paremaid võimalusi laste paremaks kasvatamiseks ja harimiseks. Kindlasti on ka väiksema rahvaarvu põhjuseks vähene järelkasv. Hetkel on Eesti keskmises peres 1-2 last. Loomulikult on ka erandeid, kuid see peaks olema palju suurem, et tulevikus rahvaarv kasvama hakkaks. Veidi positiivsemaks küljeks võib pidada seda, et rahva vanuseline koosseis on aastatega kasvanud
Migratsiooni jaotus iseloomu järgi: vabatahtlik ränne, kaasränne(lapsed koos vanematega), sundränne(küüditamine) Rände tõukepõhjused: väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, madal palk, halvad elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid, ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus. Positiivne-negatiivne mõju - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid:
IDA-VIRUMAAL ELAVAD LAPSED SÕPRADETA Daniel Felert 12. Klass Kiviõli 1. Keskkool Ida-Virumaal elab palju lapsi sõpradeta Suhtelise vaesuse määr Ida-Virumaal on 31,7%; absoluutse vaesuse määr on 14,2%; materiaalse ilmajäetuse määr on 31,6% ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr on 13,6%. Põhjused On halvad elamistingimused Lapsevanemad ei hoolitse laste eest Ida-Virumaal on vähe töökohti Sihtgrupp Ida-Virumaal elavad lapsed sõpradeta Teenused Psühholoogiline nõustamine Erinevad üritused Korraldada mängud (koolides) Koostöö Ida-Virumaa koolid, linnavalitsused, noortekeskused, sponsorid. Asukoht: Kontor Kiviõlis, vajadusel liikuv abi Rahastus Linnavalitsused, sponsorid, projektid, Euroopa Liidu struktuurifondide toetus. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Eneseotsingutee - Untitled Halvad elamistingimused Isa läks teise naise juurde Raha probleemid Kristiina Kinnine, tagasihoidlik, arg,
1. Arenenud maades tarbitakse päevas 220 liitrit in kohta, arengumaades 3 liitrit in kohta. Millest selline vahe? Elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Vee puuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. 2. Too vähemalt üks näide inimtegevuse kahjulikust mõjust veekogudele. Halvasti käsitletud või käsitlemata heitvee jõudmine vette. 3. Selgita, milline tähtsus on Läänemerel Eesti inimese jaoks ? Meri on olnud toidu allikaks ning kaubanduse vahendajaks. 4. Milline hoovus mõjutab Eesti kliimat ja kuidas ? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab Eesti kliimat ja tänu sellele mõjule on Eesti ilmastik
rändeiibeks ehk saldoks. 15. Kuidas jaotatakse rändeid iseloomu järgi? Vabatahtlik, kaasränne, sundränne 16. Kuna toimus ja mis oli ajaloo suurim sundränne? Ajaloo suurim sundränne oli orjade vedu Ameerikast Aafrikasse 17.ja 18. sajandil, ligi 20 miljonit orja. 17. Nimeta migratsiooni tõuketegureid. Tõuketegurid : väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ; madal palk ; inimestevahelised lahkhelid ; ebasoodne looduskeskkond ; halvad elamistingimused 18. Nimeta migratsiooni tõmbetegureid. Tõmbetegurid : suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, meeldiv sotsiaalne keskkond, soodne tervislik keskkond, sugulased tuttavad, head elamistingimused. 19. Mis on rahvastikupoliitika?Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel.Rahvastikupoliitika (inglise keeles population policy) on
Seetõttu kutsuti teda Haisukotiks ja Karvandiks. Kadri tundus kaaslastele kohmaka ja õppimises saamatuna, sest ta sai halbu hindeid. Ta oli teose esimeses pooles klassis õppimises viimane. Halvad elamistingimused, kuna elasid Halvad elamistingimused kodus, kuna väikses ja umbses keldrikorteris. elasid väikses korteris. Täpsusta Vanaema mälestustest selgub, et Kadri vanematekodu hävis sõjas. Pärast oli raske kortereid saada. Seepärast jäigi
Slummid Ardi, Helerin, Rauno K Kiviõli 2014 Mis on slumm? Slumm on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Millest slummid tekivad? Looduskatastroofid (maavärinad, üleujutused jne..) Ränne (kodusõjad ja sotsiaalsed konfliktid) Suur töötus(maapiirkondades peamiselt) Halb infrastuktuur Probleemid Magevesi Rikutud toit Jäätmed Õhusaaste Elamistingimused Haigused Puuduv infrastruktuur Koolid, haiglad, politsei, ühistransport jne... Mida tehakse olukorra parandamiseks? Inimesed arendavad paremaid vee- ja sanitaartingimusi. Loovad linnadesse ise välikäimlaid ning hoiavad need korras. I...
Auschwitz Keit Putrolainen 12. h Auschwitz Sunnitöö- ja surmalaager ,,juutide probleemi" lahendamiseks Rajati 1940. aastal Lõuna- Poolas Auschwitz on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja 2006. aastal renoveeriti põhjalikult Nime sai Oswiecimi järgi Vangid selekteeriti töökõlblikeks ja kõlbmatuiks Inimesi mürgitati Zyklon-Bga, mis oli mõeldud satikatõrjeks Ühest gaasikambrist ei piisanud ja ehitati neli tükki juurde Hukkunud Peeti kinni 1,3 miljon inimest 1,1 miljonit hukkus, kellest 90% olid juudid Kuid hukkunute arvuks on pakutud 800 000 kuni 5 miljoni inimeseni Elamistingimused Lääneliitlased jäid Auschwitzis toimuvat uskuma alles 1944. aastal 27. jaanuar on rahvusvaheline Holokausti ohvrite mälestuspäev Laagri komandant Rudolf Höss mõisteti süüdi ja poodi ainsa s...
rahvastike asustus -RAHVAARVU MUUTUS - lk 38. õpikus joonis 1990 u. HAKKAS KIIRESTI KASVAMA SEST: - elamistingimused paranesid - 6,8 miljardit nüüdseks..voah ! -linnastumine -elutingimuste järkjärguline paranemine -tevisehoid ja arstiteaduse areng VAREM AEGLANE KASV SEST: -haigused -sõjad -nälg -loodusõnentused Mõisteeeed: DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- väga kiire rahvaarvu kasv, sest suremus langeb, kõrge sündimus säilib, rahvaarv säilib kiiresti, rahvastiku koosesius on palju lapsi ja noori. RAHVASTIKU IIVE-rahvaarvu kasvu iga-aastane muutumine -üld iive -loomulik iive -mehaaniline iive
MAAKERA RAHVASTIK 1. Maakera rahvaarv. Prognoos aastaks 2050. Rahvaarv 8000 a eKr 4mln. Keskajal kasvas rahvaarv väga vähe, sest olid sõjad, halvad elutingimused, halb arstiabi jne. Rahvaarv kasvas kiiresti 19. ja 20. sajandil, sest elamistingimused, arstiabi, toit jms. on paranenud. Rahvaarv kaasajal 6,7 miljardit. Prognoos 2050. aastaks 8 10 11 miljardit. Rahvaarv kasvab Aasia arvelt. Maltuse teooria maakera rahvaarv on liiga suur, maakera ei suuda ära toita. 2. Rahvastiku paiknevust mõjutavad tegurid (7 ja nende positiivne mõju). - pikem vegetatsiooniperiood - rikkalikud loodusvarad - piirkond asub veekogu ääres - viljakad mullad - tasandikuline või lainjas reljeef
Elukvaliteedi näitajad hõlmavad kaheksat valdkonda: tervis, töö- ja pereelu ühiltamine, haridus, kogukond, turvalisus, valitsemine ja kodanikkond, keskkond ning subjektiivne heaolu. Joonis 1. OECD heaolu ja progressi mõõtmise raamistik Inimese heaoluIndividual – well-being ElukvaliteetQuality – of life Materiaalsed Tervis – Health status elamistingimused Material – Töö- ja pereelu ühitamine – living conditions Work and life balance Sissetulek Income – Haridus – Education and skills and wealth Kogukond – Social connections Elamumajandus –
Kõik ülejäänud huvitavad teemad olid ära võetud KOOSTIS JA ELUVIIS Vetikad fotosünteesivad Need moodustavad taimse hõljumi või on kinnitatud veekogu põhja Vetikarakkudes on kloroplastid, milles on pigmente Neis on ka klorofülli, ksantofülle, pigmente jne MIS ON MEILE KASU PUNAVETIKATEST? Punavetikatest saadud ainega tehakse näiteks marmelaadi Punavetikatest tehakse näohooldus tooteid Neist tehakse ka juuksemaske Ka vitamiine tehakse neist ELAMISTINGIMUSED Nad elavad Läänemere põhjaosas Nad saavad elada ainult soolases vees Kasvavad sügavamal, kui 5 m Nende vahel on alati rohkesti rannakarpe Nad on harjunud vähese valgusega HUVITAVAD FAKTID Ta võib kasvada kuni 15cm pikuseks Kasvades jaguneb iga haru kaheks Eestis on teda kõige rohkem levinud Liivi lahes Kõige tuntum punavetikas on agarik Ta on koduks paljudele kaladele Neid on 4000 liiki PILDID JA VIDEOD https:// www.youtube.com/watch?v=22vU4 0nOF7M TÄNAME KUULAMAST
haigusi. Mitmed tuhanded, kui mitte miljonid inimesed, surid katku. Surma võis põhjustada ka raske töö tegemine või töötamine kohas, mis võis tekitada raskeid tervisekahjustusi. Tänapäeval aga on palju rõhku pööratud sellele, et töökohad oleksid puhtad ning, et töötegemine oleks ohutu. On erinevaid organisatsioone ja ühendusi, mis kontrollivad, et töökohad ja tingimused vastaksid nõuetele. Suureks erinevuseks nende kahe sajandi vahel on ka üldised elamistingimused. Inimesed elasid mitmekesi väikestes ning kitsastes majades. Kõik, nii maja seest, kui ka hoovid ja tänavad olid räpased. 21. sajandil naljalt midagi sellist ei kohta. Pidevalt korraldatakse erinevaid üritusi, et meie ümbrust korrastada, nagu näiteks Teeme Ära. Inimesed elavad suurtes majades ning korterites. Kohati tundub, et isegi praeguste asotsiaalide elu ja elamistingimused on mitu korda paremad, kui 19. sajandil tavainimestel. Samuti erinevad töötajad 19.-l ning 21. sajandil
Kasvuhooneefekt Kasvhooneefekt mõjutab maad ja elusolendeid ning ilma selleta oleks maa peal elu raskem. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefektil on nii otsene kui ka kaudne mõju inimeste tervisele. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Keskmistel laiuskraadidel tekkiv põud ja sellest tingitud kõrbestumine toob suurtele aladele näljahäda ning ennustatav merepinna tõus põhjustab katastroofe madalamatel rannikualadel. Mõlemad muutused põhjustaksid...
Jane Eyre fotoromaan Lapsepõlv Gatesheadis Jane Eyre oli orb, kes elas oma tädi juures koos tädi kolme lapsega. Jane'i elu Gateheadis oli väga raske, peamiselt sest ta kannatas pidevalt vägivalla all. Lowoodi vaestekool Jane'i tädi saatis tüdruku Lowoodi jalust ära. Elu Lowoodis oli väga raske: koolireeglid olid väga karmid, söök oli kehv ning elamistingimused halvad. Lowood Jane sai Lowoodis sõbraks Helen Burnsiga. Kooli tabas tüüfus ning paljud õpilased surid. Peale kooli lõpetamist õpetas Jane õpetajana Lowoodis veel 2 aastat. Thornfield Jane soovis vaheldust Lowoodist ning läks Thorfieldi guvernandiks Adelele. Thornfieldis armus Jane oma peremehesse mr Rochesteri. Pulmad Jane ja mr Rochester otsustasid abielluda. Pulmad jäid aga katki, sest üks mr Rochesteri
Tööstusliku pöördega kaasnenud muudatused Manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Uued leiutised nt. aurumasin või elektripirn. Inglismaal rajati uusi söekavandusi. Saksa tolliliit. Tagajärjed olid kiire ühiskonna areng ja suur populatsiooni kasv. Soodustas hariduse levikut. Tööpuudus. Suurenenud kaubatootmine Tööstusühiskonna tunnused Kitsad ja räpased elamistingimused mis hiljem paranesid. Pikk tööpäev. Enamasti töölised naised ja lapsed. Töölised ei olnud rikkad, aga väga vaesed nad ka ei olnud. Vabrikute ümber tööliste asulad.
· Rändeiive e. Saldo sisse ja väljarände vahe Rännete liigitus · Vabatahtlik · Kaasränne · Sundränne Rännete mõisted · Immigratsioon sise ränne · Emigratsioon väljaränne · Remigratsioon tagasiränne · Migratsioonisaldo sisse ja väljarände vahe · Pendelränne inimeste liikumine elu ja töökoha vaheö Lähtepiirkonna tõuke tegurid · Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik · Madal palk · Halvad elamistingimused · Inimestevahelised lahkhelid · Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond · Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid Barjäärid · Kaugus · Infopuudus · Rände maksumus · Sõbrad, sugulased jäävad maha Sihtpiirkonna tõmbetegurid · Suur töökohtade valik · Õppimisvõimalused · Kõrge palk · Head elamistingimused · Sugulased, sõbrad, tuttavad · Sotsiaalne keskkond · Soodne ja tervislik looduskeskkond
Uute masinate leiutamine tõigi endaga kaasatööstusliku pöörde.See mõjutas inimeste elu päris korralikult. Tekkisid palgatöölised,kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Vabrikute ümbere hakkasid tekkima linnad,toimus linnastumine.Linnad muutusid pemisteks tööstus ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi.Ka linna elul olid omad hüved ja puudused. Esialgsed räpased agulid korrastati ja elamistingimused muutusid jätjest paremaks. Linnadesse koondunud kultuuriasutused teatrid raamatukogud jne. Võimaldasid inimestel paremini sisustada tööst vaba aega. 18 sajandi üks suurimaid tehnilis ileiutisi oli aurumasin.Aurumasin avardas oluliselt seniseid liikumisvõimalusi. Auriku leiutamisega said tähtsateks veoteedeks jõed. Veduri leiutamine pani aluse raudteeliklusele. Tänu nendele asjadele said inimesed rohkem liikuda. Et pidevalt
Urbaniseerumine stumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja l stumise tempo väga kiire, aga arenenud riikides on tempo aeglane, kuid tase kõrge. stumise peamiseks põhjuseks on soov leiada parem töökoht ja eluting majanduses on palju tööd automatiseeritud. ndussektoris on rohkem tööd. Linnastumisega kaasnevad probleemid: Palju mitteametlike elanike Ebahügeenilised elamistingimused - slummid Arstiabi kehvem kättesaadavus Nakkushaiguste kiire levik Erinevate kultuuride segunemine Riigist raha nö välja viimine Linnastumine Eestis just 1990ndatel, kui Tallinna, Tartu ja Pärnu lähedal asuvatesse valdadesse hakati kolima, Tallinna üm umine, kuna linna planeeritakse vanalinna silmaspidades. Fakte Ennustuste kohaselt elab 2030. aastal 60% maailma elanikest linnapiirkondades.
Migratsiooni jaotus iseloomu järgi: vabatahtlik ränne, kaasränne(lapsed koos vanematega), sundränne(küüditamine) Rände tõukepõhjused: väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, madal palk, halvad elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid, ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus, riigi piirangud. Positiivne-negatiivne mõju lähteriigile, sihtriigile - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn
Tõuketegurid Barjäärid Tõmbetegurid *Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste *Kaugus *Suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik *Infopuudus valik *Madal palk *Rände maksumus *Kõrge palk *Halvad elamistingimused *head elamistingimused *Inimestevahelised lahkhelid *Sugulased, sõbrad, tuttavad *Ebameeldiv, üksluine sotsiaalkeskkond *Meeldiv mitmekülgne sotsiaalne keskkond *Ebasoodne looduskeskkond *Soodne tervislik looduskesk
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse organisti ja koorijuhina 1904...
sõjad, ehk rahuaeg. Veel, et Elevandiluurannik asub rohkem rannikuäärne riik (asub Atlandi ookeani ääres). Põllumajanduse poolest on samuti Elevandiluurannik heal kohal ning see on toonud rohkem immigrante. Suur osa väljarändest on ajaloos toimunud Prantsusmaale, sest 1893. aastal sai Elevandiluurannikust Prantsusmaa koloonia. Väljarännet ehk tõukepõhjusteks Elevandiluurannikult minema minemiseks võib olla halvad elamistingimused, mis ei ole Aafrikas ainulaadne. Seal võib palganumber ka natuke väike olla. Samuti on aafrika riikides näljahädad põhjustanud väljarännet. Elevandiluuranniku elanike arvu on ajaloos kahandanud peamiselt orjakaubandus, mille tulemusena on mindud Ameerikasse, mis on olnud sundränne. Elevandiluurannikul elab üle 60 eri rahvuse. 42% Elevandiluuranniku inimestest kuuluvad Akani gruppi, kes elavad peamiselt riigi ida- ja keskosas. 17% inimestest rahvastikkust moodustavad Voltaigued(Gur)
Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat
Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas Maailmas kasvab iga päevaga inimeste arv, mis on viinud ülerahvastumisele. See on muutunud globaalprobleemiks. Samas kui maailmas on rahvast liiga palju, kahaneb aga Eestis rahvaarv. Miks see nii on? Eesti on pisike riik, kus on kõigil ebavõrdsed tingimused nagu ka mujal maailmas. Eesti riik soovib rahvaarvu kasvu, et olla veelgi tugevam. See aga ei õnnestu ning aina enam lahkuvad Eestist eestased, kes asenduvad mitte-kodanikega. Eesti riigi ülesandeks on luua kõigile võrdsed elamistingimused ning ka toetada välismaal elavaid eestlasi. Eesti rahvuspoliitikasse kuuluvad ka mitte-eestlased. Eesti riik peab tähtsaks, et kõik Eestis elavad inimesed saaksid toetust. Selle tagajärjel on palju positiivseid külgi: Eesti ühiskond on tolerantsem, vähenenud on rahvusvahelised konfliktid ning kasvanud on mitte-eestlaste eesti keele oskus. Kuid on ka ...
Rahvastik ja asustus maailma rahvaarv 6.872 miljardit inimest riigi rahvastikku saab iseloomustada: loomuliku iibe; sündimuse; suremuse; imikusuremuse; sisserände; väljarände ja rahvastiku tiheduse järgi. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina (1.33); India (1.17); USA (0.31); Indoneesia; Brasiilia... Rahvaarvu muutumise tegurid: sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne. Loomulik iive= sündimus suremus loomulik iive . 1000%o = loomuliku iibe üldkordaja rahvaarv sisseränne väljaränne= rändesaldo rahvaarv = rahvastiku tihedus 1 km2 pindala rahvaarvu juurdekasv toimub arenguriikide arvelt sündimus- sünnijuhtude arv 1000 elaniku kohta suremus- surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta loomulik iive- teatud piirkonna (riigi,maakonna...) sünni ja surmajuhtude arvu vahe arenguriikides sündimust mõjutavad tegurid: *perepoliitika puudub *rasestumisvastaste vahendite mittekasutamine suremust mõjutav...
pingereas kokku olevast 187 riigist. Nendeks on valdavalt Euroopa riigid, USA ja Kanada, Austraalia ning Aasiast Jaapan, Singapur, Lõuna- Korea, Katar, Bahrein ja Saudi Araabia. Madala arengutasemega riikide hulka jäävad enamasti Aafrika riigid, suurematest Aasia riikidest Afganistan ja Pakistan. Nende riikide SKT inimese kohta on madal - enamasti alla 5 tuhande USD inimese kohta.Inimeste oodatav eluiga ei ole kõrge jäädes alla 65 eluaasta. Elamistingimused on suuremal osal inimestest halvad, koolihariduse ja arstiabi kättesaadavus on vilets. Riikide arengutaset võib sõltuvalt eesmärgist iseloomustada kitsamalt ja laiemalt, ühele majandusnäitajale toetudes või mitmete eluvaldkondade näitajate alusel arvutatud indeksite põhjal. Varasemalt kasutati peamise arengutseme näitajana sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta, viimasel ajal on üha enam hakatud kasutama mitmetest osaindksitest koosnevaid arengutaseme näitajaid.
elamistingimustest ja perede toimetulekust, samuti uuriti õpilaste stressitaset ja vabaaja veetmise võimalusi. Uurimismeetod oli kirjeldav. Uuriti Pärnu linna koolide 7.-8. klasside õpilaste eluolu: 1. Arvuti, interneti ja mobiiltelefoni kasutus 2. Taskuraha kasutus 3. Kodused kohustused 4. Mured ja rõõmud 5. Stress 6. Kooliväline tegevus 7. Huviringid ja neist osavõtt Valimiks on põhikoolide 7.-8. klasside õpilased. Uurimuse tulemustest järeldati: Elamistingimused on 89% õpilastest head, sest elatakse oma majas või korteris. Uuringus selgus, et enamik õpilasi ehk 99% omab nii mobiiltelefoni kui ka arvutit ning interneti kasutamise võimalust. 92% vanematest annavad oma lastees taskuraha. 28% isadest ja 2% emadest töötavad välismaal, mis on väga suur osa ja võivad mõjutada kodust elu. Suurem osa uuringus osalenud õpilastest peab oma vanemaid aitama koduste tööde tegemises. Enamus nendest töödest olid koristamisega seotud tegevused
proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. 2. Miks korraldatakse rahvaloendusi? Rahvaloendusi korraldatakse andmete täpsustamiseks. 3. Mida näitab loomulik iive? Loomulik iive näitab sündimuse ja suremuse vahet. 4. Nimeta rände tõuke- ja tõmbetegureid. Tõmbetegurid kõrged palgad, palju võimalusi eneseteostuseks, hea arstiabi, head elamistingimused, hea haridus. Tõuketegurid madalad palgad, palju töötuid, vähe võimalusi eneseteostuseks, halb arstiabi, viletsad elutingimused, kehv haridus, suur kuritegevus. 5. Iseloomusta sündimust ja suremust Eestis. Eestis on rahvastiku loomulik kasv viimastel aastatel kiiresti vähenenud ja asendunud rahvaarvu kahanemisega - aasta jooksul sureb rohkem inimesi kui juurde sünnib. 6
· Orjade vedu Aafrikast Ameerikasse · Lääne-Euroopasse mujalt Euroopast II laine Algas 1950 seoses demograafilise plahvatusega arengumaades · Arengumaadest minnakse arenenud riikidesse Ladina-Ameerikast USA- sse, Aafrikast Euroopasse ja Ameerikasse · Minnakse naftariikidesse Tõmbe- ja tõuketegurid · Palk · ,,Valge leht" uus algus · Paremad õppimisvõimalused · Loodusõnnetused, sõjad, konfliktid · Paremad elamistingimused (eluase, miljöö, kliima jne) · Tagakiusamine poliitilistel ja usulistel põhjustel · Kultuur · Kogemus, uudishimu Hõive & haridustase www.stat.ee/files/koolinurk 1. Arenenud riigid I kohal teenindus (üle 50%) II kohal tööstus (u. 30%) III kohal põllumajandus, metsandus, kalandus (primaarne sektor, alla 10%) Haridustase kõrge, kirjaoskus üle 90%, tööjõud on kvaliteetne ja haritud
Sama tegur võib olla ühe inimese jaoks olla tõuke-, teise jaoks tõmbeteguriks Rännet takistavad mitmed sotsiaalsed, majanduslikud ja formaalsed barjäärid 41 Lähtepiirkonna tõuketegurid: Väike töökohtade arv ja õppimisvõimaluste Ebameeldiv, valik üksluine sotsiaalne Madal palk keskkond Halvad Ebasoodne elamistingimused looduskeskkond, Inimestevahelised looduskatastroofid lahkhelid 42 Sihtpiirkonna tõmbetegurid: Suur töökohtade arv ja õppimisvõimaluste valik Kõrge palk Head elamistingimused Sugulased, sõbrad, tuttavad Meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond Soodne, tervislik looduskeskkond 43 Rände barjäärid: Kaugus
Eristatakse kolme heaolumudelit: konservatiivne, sotsiaaldemokraatlik ja liberaalne. Selleks, et teada saada millist heaolumudelit luuakse Eestis peab lahkama mudelite olemusi ja Eesti riigi korraldusi erinevates valdkondades. Konservatiivne heaolumudel on mõeldud eelkõige töötavale inimesele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Ka Eesti ühiskonnas on parimad elamistingimused töötaval inimesel. Peretoetused on väikesed. Igakuiselt makstakse lapsetoetust 300 900 kr. Seega on enamjaolt peres töötav isik, kelle palk on peamiseks elatusallikaks. Konservatiivse heaolumudeli põhjal määrab inimese heaolu tema töökus, kuna enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel. See tähendab, et kes on maksnud kõrgemaid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Nõnda toimib ka meie koduriigis.
käsitöölised töötasid varasemalt kodus, arvestamata kindlaid kellaaegu, mida nüüd tuli järgima hakata. Tööstuspöörde tagajärjel hakati ka lihtinimest seostama üldise turuga. Talle maksti kindlal ajal kindlat palka, mille eest ta sai osta vajalikke vabrikutooteid. Mõningal määral tähendas see murrangut ka inimese mõttelaadis, kuna varasemalt oldi harjutud paljusid asju ise kodus valmistama, nagu näiteks kangast, leiba vms. 18. sajandil halvenesid ka lihtrahva elamistingimused. Tööstusettevõtete kasv tõi linnadesse palju uusi elanikke, kellele sageli ei jätkunud korralikke eluasemeid. Töölistele ehitati küll uus odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, kuid ka nendes oli suur ülerahvastatus ja halvad tingimused. Vanalinnadest kujunesid urkad. Rahulolematust tööliste seas tekitasid ka halvad töötingimused, vabrikuruumid olid halvasti valgustatud ja külmad. Tööstuspöörde tulemusena tekkinud linnaühiskond mõjutas oluliselt
RAHVASTIKUPOLIITIKA Maailma rahvaarv: 6,3 miljardit Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterved eluviisid, sõjad, veepuudus, looduskatastroofid, õnnetused, keskmine eluiga, haigused (südame veresoonkonna haigused, vähk, AIDS jne ), vägivald. Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Iive ehk rände saldo on sisse- ja väljarände vahe. Rännete jaotamine: vabatahtlikud (abiellumine, töö, õppimine) ja sunniviisilised (küüditamine, sõjapakku minek, näljahäda). Rände tõuketegurid: töökohtade puudus, vähe õppimisvõimalusi, madalad palgad, halvad elamistingimused, looduskatastroofid, inimestevahelised lahkhelid. Rände tõmbetegurid: kõik eelnev vastupidi. Posit...
10. Millised majanduslikud, sotsiaalsed ja looduslikud tegurid mõjutavad rahvastikku paiknemist? majanduslikud tegurid:puudub korralik infrastruktuur,tööstused transpordiarenduseks puuduvad. Loodusliku tegurid :Põhjas parem kliima,lõunas enamasti kõrbed ja savannid, mida ei anna maaharimiseks kasutada.sotsiaalsed tegurid:halvad elamistingimused,haridus ja tervishoid raskesti kättesaadavad. 11. Maakera keskmine rahvastiku tihedus? Eestis? Rahvastiku tihedus erinevates maailmajagudes.42 in/km2 aafrikas 14 aasias 84 austraalias 83 euroopas 39 lõuna-ameerikas 16 ja põhja-ameerikas 11. 12. Kui suur on keskmine eluiga tänapäeval Põhja ja Lõuna riikides. Milliste vanusekategooriate abil võrreldakse rahvastikku koosseisu? Nigeeria 52 egiptus 68 usa 77
reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi,lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid. NT.Soomes on vastsündinud lapse isal õigus saada kuni kuu tasulist lapsehoolduspuhkust. NT.Hiinas ja Indias püütakse kiiret rahvaarvu kasvu pidurdada 1-2 lubatud lapse poliitikaga ning sundabortidega. 47.Rännete tõmbetegurid: Suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik. Kõrge palk Head elamistingimused. Sugulased, sõbrad, tuttavad. Meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond. Looduslik, tervislik looduskeskkond. Rännete tõuketegurid: Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik. Madal palk. Halvad elamistingimused. Inimestevahelised lahkhelid. Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne ühiskond. Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Peamised rändesuunad:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
