toodud nende võlgnevused ja palutakse need omapoolse kinnitusega või reklamatsiooniga tagasi saata. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks ebatõenäoliselt laekuvad arved ning nõuete summa mis tulevikus kindlasti laekub. KOHUSTISTE ARVESTUS 1. Kohustiste jaotus. Kohustis on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus: mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustised tekivad tavapärase äritegevuse käigus. Ettevõttel ostes kaupa järelmaksuga tekib kohutis müüja eest, arvestades töötasult makse tekib kohustis Maksu-ja Tolliameti ees, võttes laenu tekib tagasimaksu kohustis laenuandja ees jne. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel. Näiteks kohustis maksta võetud laenudelt intressi või välja vahetada müüdud tooted garantiiaja jooksul. Teadaolev kohustis on kohustis, mis tuleneb lepingust (selle otseste või kaudsete
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe) Kasum/kahjum – aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb
Raamatupidamisbilanss (lihtsustatud) VARA (AKTIVA) Arvelduskonto 6,700 Hooned 210,000 Kaup 4,000 Maa 20,000 VARA (AKTIVA) KOKKU 240,700 Egle Moones 164998 TAF0070 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL (PASSIVA) Osakapital 240,700 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 240,700 (PASSIVA) KOKKU PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET Anti rendile laoruumid (01.12.20x1- 1 01.12
Mõdriku 2018 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED.....................................................................5 2LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED...........................................................................6 1.1Lühiajalised kohustised, mille summa on teada................................................................6 1.2Hinnangulised lühiajalised kohustised..............................................................................7 1.3Tingimuslikud kohustised................................................................................................10 1.4Pikaajaliste kohustiste arvestus..............
Mõdriku 2017 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED.....................................................................5 2LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED...........................................................................6 1.1Lühiajalised kohustised, mille summa on teada................................................................6 1.2Hinnangulised lühiajalised kohustised..............................................................................7 1.3Tingimuslikud kohustised................................................................................................10 1.4Pikaajaliste kohustiste arvestus..............
12.20x1 30.11.20x1 Käibevara Arvelduskonto 345 200 Kaup 2 890 3 500 Nõue ostja vastu 1 030 Käibevara kokku 4 265 3 700 Põhivara Materiaalne põhivara 531 Põhivara kokku 531 VARA (AKTIVA) KOKKU 4 796 3700 VARA ALLIKAD (PASSIVA) 31.12.20x1 30.11.20x1 Kohustised Lühiajalised kohustised Lühiajaline pangalaen 1 000 Intressivõlg 5 Lühiajalised kohustised kokku 1 005 Pikaajalised kohustised Pikaajalised kohustised kokku Kohustised kokku Omakapital Osakapital 3 700 3 700 Aruandeaasta kasum 91 Omakapital kokku 3 791 3 700 VARA ALLIKAD (PASSIVA) KOKKU 4 796 3700 KASUMIARUANNE
(seadmed $50, mööbel $60) 31-dets-06 sekretäri detsembrikuu palk $500 Perioodi muutused 16 300 -4 600 2 100 -600 300 -200 2 000 31.12.2006 Konto jääk 11 700 1 500 100 2 000 varad koku 18 790 kohustised koku 4 700 omakapital koku 14 090 Finantsaruanded (financial statements) Marsha Walker, konsultant Rahakäibearuanne (statement of cash flows) 01. - 31.12.2006 $ Äritegevus (operating activities)
Kohustiste arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Kohustiste jaotus 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·oskad eristada teadaolevaid kohustisi ja tingimuslikke kohustusi; ·tead, kuidas kajastatakse tingimuslikke kohustisi bilansis. 2 Kohustiste jaotus Kohustis on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus: ·mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ·millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustised tekivad tavapärase äritegevuse käigus. Ettevõttel ostes kaupa järelmaksuga tekib kohutis müüja eest, arvestades töötasult makse tekib kohustis Maksu-ja Tolliameti ees, võttes laenu tekib tagasimaksu kohustis laenuandja ees jne. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel. Näiteks kohustis maksta võetud laenudelt intressi või välja vahetada müüdud tooted garantiiaja jooksul.
mineviku sünmdustest ja millest vananemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist. Bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). See koosneb kahest osast: 1. Vara ehk aktiva 2. Vara finantseerimise allikad ehk kohustised ja omakapital ehk passive Käibevara Põhivara Raha Pikaajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised finantsinvesteeringud Kinnisvara investeeringud Nõuded ja ettemaksed Materiaalsed põhivarad Varud Bioloogilised varad Bioloogilised varad Immateriaalsed põhivarad Kohustised Omakapital
1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõistad (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Vara – ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustis - Raamatupidamiskohustlase lasuv rahaliselt hinnatav võlg Omakapital - Raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Kasum (kahjum) - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – aruandeperioodi sissetulekud (vara suureneb, kohustised vähenevad, omakapital suureneb) Kulu – aruandeperioodi väljaminekud (vara väheneb, kohustised suurenevad ehk tekkivad, omakapital väheneb) Majandustehing – algdokument, muutub rmpk vara, kohustise või omakapitali koosseis. Algdokument – majandustehingut kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Käibevara ja põhivara. Lühiajalised kohustised ja pikaajalised kohustised. Omakapital. 3. Majandusaasta aruanne.
Bilansi horisontaalanalüüs Hälve +;- % juurdekasv Bilansi kirje 31.12 2014 12/31/2015 2015/14 ..... Käibevara kokku 25156 26740 1584* 6.20% Põhivara kokku 67714 71542 3828 5.60% Kokku varad (A) 92870 98282 5412 5.80% Lühiajalised kohustised 11302 12455 1153 10.20% Pikaajalised kohustised 182 386 204 112% Kohustised kokku 11484 12841 1357 11.80% Omakapital kokku 81386 85441 4055 5% Kokku koh.ja omak 92870 98282 5412 5.80% KASUMIARUANDE horisontaalanalüüs Hälve +;- % Kirje nimetus 2014 .2015 2015/14
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip
7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus Kohustised
Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega 60 Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega 10 Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks 10 Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Bilanss = varad + kohustised ja omakapital Varad = kohustised + omakapital Aktiva = Passiva ehk Käibevara + põhivara = kohustised + omakapital. Vara konto lõppsaldo = algsaldo + deebetkäive - kreedikäive Kohustiste, omakapitali lõppsaldo = algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive Periood: 01.09.2018 - 30.09.2018 Algsaldo: 200 Raha- ja pangakontode jääk bilansis antud arvestusperioodi lõpuks on: 200 + 282 346 = 136 Deebet: 25 + 200 + 50 +7 = 282 Kreedit: 10 + 6 + 100 + 20 +150 + 60 = 346 II
reguleerib arvutitarkvara kasutamist raamatu-pidamises, reguleerib raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRAND JA RAAMATUPIDAMISBILANSS Raamatupidamine tugineb raamatupidamise põhivõrrandile. Omanik paneb oma ressursid firmasse: ressursid = ressursside allikad ehk vara = kapital Tavaliselt sellest ei jätku ja võetakse laen- kohustis: vara = kohustised + omakapital ehk lõpuks aktiva = passiva Bilanss (finantsseisundi aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). Bilanss koosneb kahest osast: aktiva ja passiva. Aktivasvara Passivasvara finantseerimise allikad ehk kohustised ja omakapital Raamatupidamiskohustuslase vara (aktiva) Käibevara- lühikese kasutusajaga vara (aasta)
tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali ; Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või
Varad Käibevarad Raha 88 000 Käibevarad kokku 88 000 Põhivarad Ehitised 350 000 Masinad ja seadmed 12 000 Mööbel 50 000 Põhivarad kokku 412 000 Varad kokku 500 000 Kohustised Pangavõlg 200 000 Kohustised kokku 200 000 Omakapital Omaniku kapital 300 000 Omakapital kokku 300 000 Kohustised ja omakapital kokku 500 000 VÕÕRKAPITALi OMAKAPITALi = kontod + kontod
8% 200 000 9% 187 000 VARAD / ASSETS = Kuupäev / Käibevara / Majandustehing/business transactions date current assets Lühaj. Kohustised / S Võlakirjavõlg / Raha / cash Bonds payable D (+) K (-) D (-) 31. dets 08 Jääk (31.12.2008) ? 31. dets 08 Võlakirjade emissioon preemiaga 214 000 31. dets 09 Tekkep. intressikulu arvest.& maksm
Vähemusosalus kasumis Puhaskasum Konsolideeritud jaotamata kasumi aruanne Jaotamata kasum Puhas kasum Dividendid Jaotamata kasum 31.12.2015 Konsolideeritud bilanss 31.12.2015 Varad Käibevara Raha 135,000.00 Ostjate tasumata arved 450,000.00 Varud 415,000.00 Põhivara Maa 385,000.00 Seadmed 692,000.00 Goodwill 150,000.00 Varad kokku Kohustised ja omakapital Kohustised Võlad tarnijatele 242,000.00 Laenud 120,000.00 Kohustised kokku Omakapital Vähemusosalus 231,400.00 Aktsiakapital 1,000,000.00 Jaotamata kasum 633,600.00 Omakapital kokku Kohustised ja omakapital kokku Vähemusosalus Konsolideeritud 212,500.00 1,062,500.00 126,000.00 630,000.00 86,500
Passiva kokku 2 korda korda korda päeva korda miljonit (*100) % laekumise välde evuse käibevälde ete kulu netokäibe kordaja) /tootmisvarude käibekordaja se võla kattekordaja apitali suhe on 1 (ehk nad on võrdsed). Kuna aktiva on kokku 2 miljonit siis on ka passiva kokku 2 miljonit ehk kohustised on 1 miljon ja alised kohustused kohustised on 1 miljon ja omakapital 1 miljon
käibevara−varu−ettemaksed maksevõime kordaja= lühiajalised kohustused Maksevalmiduskordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma, st kui suures osas on lühiajalised kohustused kaetud kõrglikviidse varaga. raha+ väärtpaberid maksevalmiduse kordaja= lühiajalised kohustised Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varast finantseeritakse võõrkapitaliga. kohustised kokku võlakordaja= kohustised + omakapital kokku Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustiste osatähtsust pikaajalises võõr- ja omakapitalis. pikaajaline kohustus kapitaliseerituse tase= pikaajaline kohustus+omakapital
käitlus. Joonis 2. Põhivara muutus aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Põhivara 100.00% 99.00% 98.00% Põhivara 97.00% 96.00% 95.00% 94.00% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Ettevõtte bilansi vertikaalanalüüsi passiva kirjetes on näha, et ettevõtte peamine rahastamisallikas on kohustised, mis tuuakse ka välja joonisel 3, kus on näha, et omakapitali pole piisavalt, mis võib tulevikus suurendada pankrotiohtu. Mida rohkem kohustisi ettevõttel tekib, seda suurem on tulevikus tõenäosus, et kohustisi ei suudeta õigel ajal täita. Ettevõtte maksevõime on kindlasti parem, kui kohustised ja omakapital oleks rohkem tasakaalus. 6 Joonis 3. Kohustised ja omakapital osakaal passiva poolest aastatel 2010-2015 (autorite koostatud)
Eesti finantsaruandluse standardist lähtuvalt mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest, nendeks on kasumiaruanne ja bilanss. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid) Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit ehk raamatupidamiskohustuslase vara, kohustisi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. Varad = kohustised + omakapital Omakapital = vara kohustised Aktiva = Passiva Käibevara + põhivara = lühiaj. + pikaaj. kohustised + omakapital 6. Bilansimuudatused 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2) Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude liikidest. Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes funktsioonidest. Raskem on skeem 2 kuna kõikide ärikulude juures vaja otsustada millise ettevõte funktsioonidega nad on. 8
Varad/Assets = KOHUSTISED / LIABILITIES + OMAKAPITAL/OWNER'S EQUITY Pikaajalised
- hooned Masinad (Accumul. jaDepr. seadmed - Build.) -7 000 (Machinery & Equipment) 146 000 Akum. kulum - M&S (Accumul. Depr. - M&E) -18 000 Põhivarad kokku 421 000 Varad kokku 715 000 Kohustised Omakapital Jaotamata kasum/kahjum (Retained profit/loss) 406 250 Kulud (expenses) -25000 Kohustised ja omakapital kokku 406250 VARAD (assets) =
konservatiivsuse printsiipi. Oluline on selline aruandeinfo, mis võib mõjutada infotarbijate majandusotsuseid. Konservatiivsuse printsiip – aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on tõenäoline, et varaobjektide reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud maksumusest, siis tuleb vara alla hinnata. Ühtlasi tuleb arvesse võtta kõik teadaolevad tingimused ja kohustised. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – info peab olema järjepidevalt sama põhimõtte alusel esitatud, et info oleks võrreldav. Arusaadavuse printsiip – aruanne peab olema arusaadav finantsvaldkonna inimesele. Objektiivsuse printsiip – infot tuleb esitada neutraalselt, ei tohi olla kellegi huvist kallutatud Sisu ülimuslikkuse printsiip – kajastamisel lähtume sisust, vormil pole vahet.
00 AKTIVA KOKKU 1,393,125.00 PASSIVA Võlad tarnijatele 84,468.75 Lühiajalised laenund (arvelduskrediit) 250,000.00 Lühiajalised laenud (kapitalirent) 0.00 LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 334,468.75 Pikaajalised laenud (kapitalirent) PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 0.00 Aktsiakapital 750,000.00 Kasum / kahjum 308,656.25
Aktsiakapital kokku (Total paid-in capital) Jaotamata kasum / kahjum (Retained earnings / deficit) Omakapital kokku (Total Stockholders' equity) $ 0 20 000 30 000 50 000 -5 000 45 000 Deebet Kreedit 50 000 50 000 7 000 2000 5000 Kohustised / Omakapital/Owner's capital Varad / Assets = Liabilities + Aazio - lihtaktsiad / Eelisaktsiad / Lihtaktsiad / Paid in capital in Raha/cash Preferred stock Common stock excess of par
T-11.4 Ainetute varaobjektide maksumust tuleb amortiseerida nende kasuliku eluea jooksul ja lepingus määratud aja jooksul. Kui kasulik eluiga ja lepingus määratud aeg on erinevad, siis valida tuleb lühem. T-11.7 Firma bilansis kajastatud goodwill näitab, et firma on soetanud ettevõtte hinnaga, mis ületab viimase indentifitseeritava puhasvara reaalväärtuse. T-11.8 Suur Firma soetas Väikefirma, makstes selle eest 550 000 eurot. Väikefirma vara reaalväärtus oli 900 000 eurot ja kohustised 400 000 eurot. Suur Firma peaks tehingust kajastama goodwilli 50 000 eurot. SEST... 900 000 on turuväärtus 900 000 400 000 = 500 000 (turuväärtus ilma kohustisteta) Makstakse 50 000 eurot rohkem, seega goodwill ongi 50 000 eurot. ÕPIK LK 275 ÜLESANDED Ü-11.1 Firma ostis 20 aastaks frantsiisi, makstes selle eest 50 000 krooni. Teha raamatupidamiskanne ostu ja esimese aasta amortisatsioonikulu kajastamise kohta. ____ 1. Ostu kajastamine D: Frantsiis 500 000
oma lühiajalised kohustused tasuda. 1.Maksevõimetase Maksevõimetase näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast ja mitme euro ulatuses on ettevõttel olemas käibevara ühe euro lühiajaliste kohustuste tagamiseks. Maksevõime on liiga madal , sellisel juhul on ettevõttel raskusi lühiajaliste kohustuste tasumisega. Valem : Maksevõimetase (lühiajalise võlgnevuse kattekordaja) = käibevarad / lühiajalised kohustised 2015 7070311 =1,24 5706920 Näitajad 1,2-1,59 on rahuldav 2016 6458081 =1,5 4295914 Tulemus rahuldav 1.5 1.25 Maksevõime 2015 2016 2. Happetest ehk kiire maksevalmiduse kordaja / likviidsuskordaja Valem : Happetest= likviidsed käibevarad/lühiajalised kohustused Happetest on parem likviidusnäitaja kui maksevõime tase, kuna on konservatiivsem. Näitab kas
maksuarvestus, eelarvestamine, juhtimis- ja kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, sise- ja audiitorkontroll. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IAS, IFRS). 3. Raamatupidaja kutse-eetika 4. Raamatupidamise põhimõisted Bilanss ja kasumiaruanne. Finantselemendid: vara, kohustised, omakapital, tulud ja kulud, nende omavahelised seosed. Majandustehingutest tulenevad bilansikirjete muutused. Kontod. Kahekordne kirjendamine. Lausend. Majandustehingu lausendamine. Lausendi tõlgendamine majandustoiminguks. Sünteetilised ja analüütilised kontod, nendevahelised seosed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites Varude arvestus. Materiaalse, immateriaalse põhivara arvestus. Töötasu arvestus.
ning allikaid on ettevõttel bilansi koostamise momendil rahalises väljenduses. Bilanss koosneb järgmistest finantselementidest: Vara Kohustus ( Kohustis) Omakapital Raamatupidamise põhivõrrand VARA = KOHUSTUS + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED NETOVARA = BILANSI AKTIVA ÜLDSUMMA - PASSIVAS NÄIDATUD KOHUSTUSTE ÜLDSUMMA Laiendatud võrrand VARAD = KOHUSTISED + EELMISE PERIOODI OMAKAPITAL +/- (ARUANDEPERIOODI TULUD - KULUD) Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivas näidatakse vahendite koosseis ja paigutus (varade struktuur). Varade struktuur annab informatsiooni selle kohta, millised majanduslikud ressursid on bilansipäeval ettevõtte käsutuses, et potentsiaalset tulu tuua. Bilansi passivas näidatakse vahendite moodustamise allikad ja kasutamise otstarve (finantseerimise struktuur)
Vara Kulud Puhaskasum Omakapital a) Suureneb ei muutu ei muutu suureneb; b) Ei muutu suurenevad väheneb väheneb; c) Suureneb ei muutu ei muutu väheneb; d) Väheneb suurenevad väheneb suureneb. 6-8 Firma bilanss seisug 01.01.05 oli järgmine: vara 850 000.-, kohustised 750 000.-, omakapital 100 000.-. Aasta jooksul laekus teenustuluna 600 000.-, kulusid maksti välja 520 000.-, vara soetati 250 000.- (maksmine toimub hiljem). Firma omanik investeeris firmasse 200 000.-. 6. Firma omakapital seisuga 31.12.05 on: a) 100 000.-; b) 180 000.-; c) 430 000.-; d) 380 000.-. 7. Firma vara seisuga 31.12.05 on: a) 500 000.-; b) 1 380 000.-; c) 480 000.-; d) 380 000.-. 8. Firma kasum (kahjum) 2005. aastal oli:
2. Koguvara puhasrentaablus =------------------------------------------ (ROA) keskmine koguvara (aktiva) puhaskasum 3. Omakapitali puhasrentaablus = ----------------------------------------- (ROE) keskmine omakapital Kapitali struktuuri suhtarvud Kohustised 1. Võlakordaja = ------------------------ (üldine võlasuhe) Kogupassiva lühiajalised + pikaajalised kohustused võõrkapital 1.1. Omakapitali võlasiduvus= ------------------------------------------------- = ----------------------- omakapital omakapital koguvara
Metsade puhul ümberhindamine - üles ei saa hinnata Immateriaalsed põhivarad (pole füüsist, katsutav füüsis on väiksem kui on sisaldus tegelikult 1. Firmaväärtus 2. Arenguväljaminekud (nt farmaatsiatööstuses ravimite väljatöötamine, seal vaja patenti, see ongi nt arenguväljaminek) 3. Muu immateriaalne põhivara (juba olemasolev patent või firmamärk, tarkvarad 4. Tehtud ettemaksed ja lõpetamata projektid *Kokku põhivarad *Kokku varad *Kohustised ja omakapital *Kohustised *Lühiajalised kohustised Laenukohustised Võlad ja ettemaksed 1. Ostjate ettemaksed (tekib kohustus kaupa/teenust müüa) 2. Võlad tarnijatele (kui teenus on tarbitud, tuleb teenuse eest maksta, ka eseme soetamise eest tuleb tasuda - ettevõtte tarbeks) 3. Maksuvõlad (kui maksud maksmata - KM, aktsiisid, SM, TM, kogumispension, töötuskindlustus) 4. Muud võlad (võlg töötajale e töötasu, dividendid) 5
- , lõppvaru 200 tk hinnaga x , leia kas kasutatakse Fifo lifo vms meetodit vastus LIFO on vastus . 10) Töötaja palk oli 900 euri . sotsmaks jt maksud olid ka antud ja pidid valima õige variandi , et kui palju tööandja kulu on ! sinna lisad 900+ sots maks+ töötuskindlustusmaks ja ongi olemas. 11) Milliste kannetega kajastatakse intresside arvestamist ( D: intressikulu; K:intressivõlg) 12) Omakapitali küsimus õige omakapital=vara-kohustised 13) Lühiajalised finantsinvesteeringud bilansis vahetult pärast ''raha'' 14) Pliiatsi ostmine peab vastama millisele printsiibile (konservatiivsuse, tulude-kulude vastandumise printsiibile, olulisuse printsiibile, majandusüksuse printsiibile, objektiivsusprintsiibile ) 15) Õpi pähe mis kuuluvad majandusaasta aruandesse! (nt kasumiaruanne , bilnass jne) 16) Kahekordne kirjendamine : deebetisse ja kreeditisse pannakse ühesugune summa!
informatsioon ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud või et vanemad on lapse lapsendanud või et vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada. Lapsendamissaladuse eesmärk on tagada lapse, vanema ja lapsendaja eraelu kaitse, ära hoida soovimatut sekkumist ning diskrimineerimist päritolu või muul alusel. Kuidas jaotatakse ühisvara varaühisuse lõppedes? Kui (kohustuslik) varaühisuse reziim lõppeb, jagatakse vara ja kohustised pärast tasumata hüvitiste või tagasimaksete tasumist võrdselt. Ülejäänud ühisvara suhtes kohaldatakse tavapäraseid ühisvaraga seonduvaid sätteid. Kui abikaasad ei jõua ühisvara jaotamise osas kokkuleppele, otsustab selle üle kohtunik. Kui vastupidist ei ole võimalik tõendada, käsitatakse vallasvara osana ühisvarast (tsiviilseadustiku paragrahv 195). Seoses laste vajaduste ja nende hooldusõigusega võib kohtunik määrata ühe abikaasa kasutusvaldusesse
läbiviimine 6. Järelduste ja ettepanekute tegemine ning esitamine Meetodid: · Suhtarvuanalüüs · Vertikaalanalüüs · Horisontaalanalüüs · Absoluutnäitajate analüüs i. Likviidsussuhtarvud - Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio): Kriteeriumid: üle 1,60 - hea 1,20 1,59 - rahuldav ... 1,19 mitterahuldav CR = käibevara / lühiajalised kohustised - Likviidsuskordaja (quick ratio): Kriteeriumid: üle 0,8 hea 0,6 0,8 rahuldav kuni 0,59 mitterahuldav QR = (käibevara varud) / lühiajalised kohustised ii. Kapitali struktuuri suhtarvud - Võlakordaja (debt-to-total assets ratio) Kriteeriumid (USA reitinguagentuurid): ~ 0,36 väga hea ~ 0,56 hea Võlakordaja = kohustised / varad
8. Püsivad müügi- ja halduskulud on kokku 250 000 EUR kvartalis. Summa sisaldab kulumit 50 000 EUR. 9. Eelarvestatud muutuvad müügi- ja halduskulud on 10 EUR müüdud toote kohta. Kõik muutuvad müügi- ja halduskulud tasutakse kulu tekkimise kvartali jooksul. 10. Ettevõtte bilanss seisuga 31.12.2019 on järgmine, EUR: Varad Pank 250 000 Laekumata arved 3 300 000 Materjalid 5 256 000 Seadmed 33 500 000 Kokku varad 42 306 000 Kohustised ja omakapital Tasumata arved 7 248 000 (ainult materjali soetuse eest) Aktsiakapital 27 000 000 Jaotamata kasum 8 058 000 Kokku 42 306 000 11. Ettevõte maksab iga kvartal dividende 300 000 EUR. Viimase kvartali lõpus soetatakse uusi seadmeid 2 000 000 EUR eest. 35 1. MÜÜGIPLAAN
i. Likviidsussuhtarvud Likviidsus ehk lühiajaline maksevõime ehk laenukindlus. – Kvalitatiivses tähenduses Ettevõtte lühiajaliste maksekohustuste täitmise võime – Kvantitatiivses tähenduses Käibevara (või likviidsete või kiiresti realiseeritavate) vahendite, ja lühiajaliste kohustiste suhe Likviidsussuhtarvud - Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio) CR=käibevara/lühiajalised kohustused Likviidsuskordaja (quick ratio) QR=(käibevara-varud)/lühiajalised kohustised ii. Kapitali struktuuri suhtarvud • Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevõime ehk finantsvõimendus – Kvalitatiivses tähenduses Ettevõtte pikaajaliste maksekohustuste täitmise võime – Kvantitatiivses tähenduses Intressekandvate kohustiste osatähtsus finantseerimisallikates • Võlakordaja (debt-to-total assets ratio) Võlakordaja (lihtsustatult) = kohustised / varad Kriteeriumid (USA reitinguagentuurid) ~ 0,36 väga hea ~ 0,56 hea
c) potentsiaalseteks d) otsesteks e) eraldisteks 11. Kas tulude ja kulude vastavuse printsiip tähendab, et a. tulude ja kulude puhul ei saa järgida perioode b. tulud ja kulud on perioodis võrdsed c. sama perioodi tuludele vastavad sama perioodi kulud 12. Juhul kui kohustist ei kajastata, siis selle tulemusena: a. puudub igasugune mõju puhaskasumile b. puhaskasum on suurem c. vara on suurem d. kohustised ja omakapital on suuremad 13. Täisühingu ABC puhaskasum oli 700 000 krooni. Kui osanike A, B ja C osalus kasumi jaotuses on vastavalt 50%, 30% ja 20%, siis C peaks puhaskasumist saama : a) 350000 b) 210000 c) 140000 d) mingi muu summa 14. Kaubavaru algjääk oli 80000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 150000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 60000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on: a) 90000 b) 230000
–teehoiu tulude ja kulude määramine –investeeringute tasuvuse kindlakstegemine 2.Milline majanduslik kategooria seob kasumiaruannet ja bilanssi (st –finantseerimisvajaduse hindamine kantakse majandusaasta lõpul omakapitali)? Intensiivsussuhtarvud 2.Millised kohustised võivad kuuluda teehoiuettevötte lühiajaliste kohustiste hulka (vähemalt 3)? 3.Milliseid rahakäibeid (3) kajastatakse teehoiuettevõtte rahakäibe –Võlakohustused aruandes? –Võlad tarnijatele rahakäibed äritegevusest
D: Lühilaen A pnagast 20 000 K: Arvelduskonto 21 800 5) D: Lühilaen B pangast 10 000 D: Intressivõlg 625 sest laenuperiood algas kuu keskel D: Intressikulu 625 K: Arvelduskonto 11 250 6) Laen A Laen B 160 000 90 000 1 kuu intress on 1600 Poole kuu intress on 562,5 1600 + 625,5 D: Intressikulu 2162,5 K: Intressivõlg 2162,5 Oktoobri lõpuseisuga kohustised: 250 000 laenud + intressivõlg 2162,5 = 252 162,5 ÜLESANNE 2 2.01.20X1 D: Arvelduskonto 1 200 000 K: Pikaajaline pangalaen 1 200 000 D: Intressikulu 4000 (see on tehingutasu) K: Arvelduskonto 4000 31.12.20X1 D: Intressikulu 60 000 (5% 1 200 000-st) K: Intressivõlg 60 000 D: Pikaajaline pangalaen 400 000 D: Intressivõlg 60 000 K: Arvelduskonto 460 000 D: Pikaajaline pangalaen 400 000 K: Pikaajalise pangalaenu lühiosa 400 000 31.12.20X2 D: Intressikulu 40 000 K: Intressivõlg 40 000
· Põhinõue infole · Täpsus · Objektid · Arvestussüsteem · Mõõtühikud · Info esitamine · Kohustuslikkus Seisundi aruanne bilanss- seisuga 31.dets 20x3 Perioodi aruanded- kasumiaruanne, rahakäibe aruanne. Palgavõlg- Töötasu alammäär on -täistööajaga töötamise korral 276,02 eurot -töötasu alamääraks tunnis 1,73 eur Töötasu arvestamisel kajastatakse: Tööjõukulud (töötasu ning tööandja maksud ja maksed) maksude ja maksete kohustised palgas muude kinnipidamiste kohtustised. Kinnipidamised töötasust (1) · Töötasust peetakse kinni- · Töötajate töötuskindlustus (v.a pensionäridi korral= · Kogumisepension ehk pensionikindlustus nn ll pensioni samma ( kui töötaja on liitunud Ä) · Tulumaks Kinnipidamised töötasust (2) Töötaja töötuskindlustuse määr on 2,8 % töötasust. Pensionikindlustus on 2 % töötasust. Kinnipidamised töötasust (3) ......
1. LOENG 8. saj ekr - 6. saj ehk rooma õigus kehtis ligi 1300 aastat Rooma õiguse tähtsus: - ajalooline väärtus, sest rooma õigus on osa euroopa kultuurist - oluline verstapost inimkonna arengus - taustaks kogu kaasajalisele õigusele (tsiv õigus) Tähtsaim panus: Rooma õigus lõi suure hulga klassifikatsioone (lepingud, omandid jne) Rooma õiguse filosoofiline alus - aluseks kreeka filosoofia (tähtsaim Seneca stoitsism) stoitsismi filosoofia - läheb nagu läheb ja sellega peab leppima 2 koolkonda: anglo-ameerika ja kontinentaal õigus Rooma õiguse vead: 1) väga individualistlik ehk puuduvad arusaamad juriidilisest isikust 2) mõnikord keerulisem kui vaja 3) rooma õigus tegeleb väga vähe juriidiliste tagajärgedega Omavad tähtsust rooma õiguse seisukohalt: - kuningate aeg, ld k rex; 753 ekr - 510 ekr ab urbe condita linna loomisest saadik - vabariigi aeg; 510 ekr - 27 ekr tekivad esimesed riiklikud võimus...
tingimus on hageja poolt 22. augustil 1997. a 100% AS Satwo aktsiate omandamisega saabunud ning kostjal tuleb oma lepingujärgne kohustus täita. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pole tasunud lepingus kokkulepitud ostu-müügihinda. Samuti pole poolte vahel vaidlust selles, et lepingu p-s 2.2 sätestatud kohustuse täitmise tähtaja saabumisel oli alustatud AS Satwo likvideerimismenetlusega ning AS Satwo aktsiate väärtus oli langenud. 12. Tsiviilkoodeksi § 173 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Tsiviilkoodeksi § 174 sätestab, et kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine pole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Ringkonnakohus leidis, et kostjal oli õigus oma kohustuste täitmisest TsK § 248 alusel keelduda, sest hageja rikkus lepingut ning ei säilitanud ostu-müügilepingu eset (aktsiad). Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu
määratlemine). ● Finantsplaneerimine – rahaliste ressursside olemasolu tagamine. Lühiajalises perspektiivis käibekapitali planeerimine, keskmises ja pikas perspektiivis kapitalimahutuste planeerimine. Seotud finantsotsustega. ● Finantsotsuste tegemine: ○ Pikaajalised ehk strateegilised - dividendipoliitika, investeeringud, pikaajalised laenud ja muud kohustised. ○ Lühiajalised ehk taktikalised/operatiivsed - finantseerimine, rahavoogude juhtimine, kapitali eelarvestamine. Jagunevad omakorda igapäevasteks ning erakordseteks otsusteks. ● Finantskontroll – võrrelda planeeritud tulemusi tegelikuga. Ettevõtte plaanid jagunevad: 1. Pikaajalised ehk strateegilised plaanid – 1-5(10) aasta pikkust perioodi haarav kogu ettevõtte pikaajaliste eesmärkide määratlemine. 2
kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed) • Kasum/kahjum – summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum) Raamatupidamine tugineb raamatupidamise põhivõrrandile, kus: ressursid = ressursside allikad ehk vara = kapital = kohustised + omakapital ehk aktiva = passiva Bilanss (finantsseisundi aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). Käibevara: raha, lühiajalised investeeringud, nõuded ja ettemaksed, varud; (N reklaam) Põhivara: pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara ; (Seadmed,
Jaekaubanduses 0,6 ilma, et sellega kaasneksid riskid. Muret tekitavad seisvad varud. Kui varude osatähtsus osutub suureks siis tuleb edasi analüüsida varude liikumist kajastavaid suhtarve. 3. Puhta töökapitali osatähtsus koguvarades (net working capital to total assets) Mida suurem tulemus seda parem. Rusikareegel: puhaskäibekapital peaks olema 5-6 korda väiksem müügitulust. 4. Vahetu maksevalmiduskordaja (cash ratio) näitab kui suures osas on lüh.kohustised kaetud kõrglikviidse varaga (raha ja rahalähendid). Rusikareegel: piisavaks loetakse, kui see kogusumma moodustab 5-10% koguvaradest. Hindamisskaala võiks olla: Hea üle 0,05; rahuldav 0,03-0,05 vahel; mitterahuldav alla 003. Efektiivsuse e. Varade kasutamist näitavad suhtarvud (asset utilization ratios) Siin vaadeldakse suhtarve, millised näitavad, mitu korda aasta vältel firma müüb maha
valitsusepoolset abi, mille väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata (näiteks riiklikud garantiid ja valitsusasutuste poolt pakutavad tasuta konsultatsioonid) ning tavapärastel tingimustel valitsussektoriga sõlmitud majandustehinguid [11]. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud [11]. 7.1.4 Lühiajalised eraldised Hinnangulised lühiajalised kohustised on sellised, milliste tekkimine on kindel, kuid nende suurust ega tekkimise aega ei saa täpselt määrata. Hinnangulisi lühiajalisi kohustisi kajastatakse bilansis lühiajaliste eraldiste kirjel [20 : 148]. Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted: · eraldiste hindamise kriteeriumid; · eraldiste hindamise kord; · eraldiste moodustamiseks koostatav algdokumentatsioon; · kontode kasutamine pearaamatus;
annaabi.ee 
