VLAN Joonis: Miks seda kasutatakse? VLAN-i kasutatakse võrgu jagamiseks mitme grupi vahel. Mis on VLAN? Virtuaalse kohtvõrgu VLAN teenuse eesmärk on ühendada kaks või enam Ethernet-i punkti ühiseks virtuaalseks kohtvõrguks. Ühendamine käib pordi põhiselt ja võimaldab porti läbivat andmesidekiirust kontrollida megabitipõhiselt. VLAN andmevahetuses osalevatel Enthernet raamidel on lisaks juures spetsiaalne VLAN silt, mis sisaldab andmeid selle kohta, millisesse VLANi raamistiku kuulub. VLAN siltide abil saavad võrgus osalevad seadmed kontrollida kõnealuse raamistiku liikumist
IEEE 802.x Indrek Salm Ajalugu 1980. aastal käivitus USA-s IEEE (The Institute of Electrical and Electronics Engineers) Projekt 802, mille eesmärgiks oli kohtvõrgu ühtse standardi loomine. Üpris pea jagunes projekt erinevateks alamprojektideks vastavalt praktikas kasutatavate võrgutopoloogiate ja andmeedastusmeetodite alusel. Projekti käigus stabiliseerusid teatud võrgutehnikad ja omandasid konkreetseid piire ja ettekirjutusi, mis omakorda võimaldasid kogu lokaalvõrgu intensiivse ja laia kasutuselevõtu. IEEE 802 esimesed standardid määratles standardid võrgu selliste füüsiliste
KOOL IKT Osakond .......... Wifi Referaat Juhendaja Tartu 2011 1. MIS ON WIFI WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis baseeruvad IEEE 802.11 standardil. Nime Wi- Fi kasutatakse sageli IEEE 802.11 tehnoloogia sünonüümina. IEEE on Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut, USA-s asuv maailma suurim erialaühing, mis asutati 1884.a. ja kuhu kuulub üle 320 tuhande liikme 147 riigist. IEEE toetab ülemaailmseid tehnikakonverentse, sümpoosiumeid ja seminare ning avaldab ligi 25% kõigist
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: Traadita kohtvõrk WLAN Aruanne Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. Kasutatavad seadmed Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest R313A", sülearvuti ja veel üks WLAN tugijaam kanalil 1. Töökohal 2 on kasutada üks WLAN tugijaam, arvuti nr 4 WLAN jaoks ja arvuti nr 3 Ethernet jaoks. 1.Marsruuteri sisevõrgu DHCP serveri seadistus
Ruuter e marsruuter (router) Ruuter e marsruuter (router) tegemist jällegi võrgu keskseadmega, aga juba vähe keerulisemaga. Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke. Ruuter on niipalju tark, et oskab vaadata ka selle info sisse, mis teda läbib ja vastavalt selle teha etteantud otsuseid. Ruuteri reziimis WAN seadistused tuleb sisestada ISP- lt saadud informatsiooni põhjal. LAN seadistustel selliseid piiranguid ei ole. WAN ühenduse saab kohtvõrgu kasutajate juurdepääsu piiramiseks välja lülitada. Maskeraadiseadistus võimaldab kasutada ruuteri NAT (Network Address Translation) võimalust. Kui see valik on sisse lülitatud, "peidab" TEW-212APBO LAN aadressid välisvõrgu eest. Sisevõrgus asetsevatele teenustele, näiteks veebiteenused, pääseb juurde kasutades pordiedastust. Vihje: Kasuta kohtvõrgu jaoks privaataadresse, sest kui sa kasutad avalikke aadresse, ei saa sa ühendust WAN-ga. Ruuter Hub
Mobiilne internet: GPRS - 64 kb/s EDGE - 256 kb/s 3G – 1 Mb/s 3,5G - 5 Mb/s 4 G - 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? • Media Access Control (MAC) - aadress on võrgukaardi unikaalne identifikaator. MAC aadress koosneb 48 bitist ja seda väljendatakse tavaliselt kuusteistkümmendsüsteemi arvuna. • IP aadress - on antud võrgus oleva lõppseadme unikaalne identifikaator. IP aadress on määratud selle kohtvõrgu poolt, kuhu lõppseade on ühendatud, MAC aadress ei muutu ega olene sellest, millisesse kohtvõrku on kaart ühendatud. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? IP aadress on jagatud kaheks osaks: võrguosa ja võrgus oleva seadme osa. Võrguosa suuruse määrab alamvõrgu mask (subnet mask). Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 1 bitikohad on võrguaadressi bitikohad. Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 0 bitikohad on seadme aadressi bitikohad.
Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti). IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? Alamvõrgu mask näitab ära, milline osa IP-aadressist kuulub võrgule ja milline arvutile (hostile). Seega näitab kohtvõrgu suurust ning varjab laivõrgu osa IP-aadressis. 5) Mis ülesandeid täidab kohtvõrgus ruuter? · Annab arvutitele võrguaadressid (DHCP) · Andmete (pakettide) edastamine erinevate kohtvõrkude vahel (vähemalt 2 kohtvõrku) · Võrguaadressite tõlkimine (NAT) kui soovitakse ühendada mitut arvutit ühe globaalse IP-aadessi taha 6) Mitu arvutit saab olla alamvõrgus maskiga 255.248.0.0? 2nd süsteemis: 11111111.11111000.00000000.00000000 Arvuteid võrgus = 219-2 = 524 286
Protseduurne keel töötleb ridu ükshaaval. Klient-server andmebaasid Klient/server arhitektuurist võib rääkida arvutivõrgu ülesehituse aga ka programmide omavahelise suhtlemise kontekstis. Samuti andmebaaside kontekstis. Klient/server andmebaas on hajussüsteem, kus arvutivõrkudega ühendatud andmebaasi serveritele ja klientidele on mingite kriteeriumide alusel jaotatud andmed ja funktsioonid. Omavahel lähedal paiknevad kliendid võivad moodustada kohtvõrgu, mis on ühendatud lokaalserveriga, lokaalserver omakorda võib abil olla ühenduses keskserveriga. Võib-olla ka klient/server andmebaase, kus puudub selgelt eristatav keskserver. Ettevõtte või organisatsiooni klient/server andmebaas on tihti realiseeritav ka ainult kohtvõrgu baasil. SQL standard kirjeldab CONNECT ja DISCONNECT operatsioone. SQL andmebaasi kasutav rakendusprogramm (klient) peab edastama andmebaasisüsteemile CONNECT käsu, selleks, et ta saaks hakata andmebaasi kasutama
keskkonnas (õppeasutus) ikkagi tarvis on? Liigne sõltuvus välisvõrgust tuleb ilmsile nii pea, kui ühendus meie sisevõrgu ja välisvõrgu vahelt kaob. Suurel määral tasub ikkagist, vähemasti infovahetusega seotud lahendused, realiseerida kohalikul tasandil, sellega on kindlustatud, et ei käida kellelgi kaelas pärimisega ,,miks minul internetti ei ole? ma ei saa oma tööd teha". Organisatsiooni-sisese töö tegemiseks loodavad töötingimused on suurel määral teostatavad kohtvõrgu lahenduste abil, olgu neiks siis andmelaod, sisevõrgu meiliteenus, domeeni võimekused kasutajakogemuste isikupärastamiseks. Õppeasutustes tasub ära õpetajate õppematerjalide ladustamine kohtvõrgu tasemel. 4 2. ANDMEKÄITLUS Kõik see tööprotsesside kiirendamine toimub ikkagist ju millegi alusel? Andmelaod, olgu neiks
• Kohtvõrku eristab laivõrgust üldjuhul suurem andmeedastuskiirus, väiksem geograafiline ulatus ning tasuliste andmesideliinide mittevajalikkus. Sõlm • Sõlm on seade, mis on ühenduses osana arvutivõrgust. • Sõlmed saavad olla arvutid, pihuarvutid, mobiiltelefonid või mitmed teised võrguseadmed. • Sõlmi, mis saavad aktiivselt juhtida andmeid teistele võrgusolevatele seadmetele nagu ka neile endile nimetatakse supersõlmedeks. Ethernet • Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis vastab Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi standardile IEEE 802.3 ja kasutab juhuslikku pöördumisviisi CSMA/CD (multipöördus süsteem põrketuvastusega). Siinvõrk • Siinvõrgu topoloogiaks on võrk, kus kõik klientarvutid on ühendatud ühe ja sama võrgukaabli külge. • Siinvõrk on üks lihtsamaid arvutivõrke, kuhu saab ühendada mitmeid arvuteid, kuid võivad tekkida probleemid, kui kaks arvutit soovivad samal ajal
● Interneti protokolle on kaks IPv4 ja IPv6, aadresside erinevad tüübid IPv4 jaoks: 1. üksikedastus (unicast), mis on kõige enam kasutatav aadressi tüüp ja selle abil toimub sideseanss kahe arvuti vahel. 2. Multiedastus (multicast), mille puhul saadab üks arvuti infot mitmele arvutile samaaegselt ja selle eeliseks on väiksem võrgukoormus. 3. Leviedastuse (broadcast) puhul saadetakse info kõigile arvutitele samas kohtvõrgu segmendis mingi päringu teostamiseks (näiteks ARP või DHCP päringud). ● Pv6 puhul on erinevad aadresside tüübid: üksikedastus, multiedastus ja suvaedastus (anycast). Viimane aadressitüüp võimaldab vahetada infot ühelt arvutilt ühele mitme hulgast ja seda kasutatakse marsruuterite puhul ● IPv4 aadressideruum on piiratud, kuna aadress on vaid 32 bitine ja seetõttu on väga populaarne kasutada ühe avaliku IP aadressi jagamist paljudele kohtvõrgu
kodukataloogi sisu ega selles olevaid faile. Pääsuõigused oktaalesituses 700 lubavad omanikule kõiki õigusi ning grupile ja teistele mitte ühtegi õigust. student@server:~$ sudo chmod 700 /home/lotte/ Ülesanne 2. Failisüsteemi tõstmine eraldi kettale Tõsta kataloog /var/www eraldi failisüsteemi. Selleks: Kontrolli, et serveris töötab veebiserver ja näitab testlehekülge. Serveri kohtvõrgu aadress on 192.168.0.2 . Avame veebibrauseri Firefox ning tipime aadressiribale serveri aadressi. Loo uus jaotis (partition) kettale /dev/sda kasutades vahendeid parted või gparted . parted on olemas, gparted on vaja paigaldada. gparted kasutamiseks tuleb serverisse logida -X võtmega. Käivitame programmi parted . student@server:~$ sudo parted Valime ketta /dev/sda . (parted) select /dev/sda Vaatame, kus on vaba ruumi uue jaotise jaoks.
Sertifikaadid Jagunevad kuude valdkonda: Routing ja Switching Design Network Security Service Provider Storage Networking Voice Tasemed Raskuastmelt jagunevad sertifikaadid kolmeks: Associate Professional Expert Lisaks täiendavad neid ka 37 spetsialisti sertifikaati CCNA sertifikaat CCNA Cisco Certified Network Accociate Näitab teadmisi arvutivõrkude põhialustes. Serfitseeritud spetsialist on võimeline installeerima ja kasutada kohtvõrgu-, laivõrgu- ja sissehelistamise teenuseid väikestes võrkudes. CCDA sertifikaat CCDA - Cisco Certified Design Associate Näitab põhiteadmisi Cisco arvutivõrkude projekteerimiseks CCDA sertifikaadi omanik on võimeline projekteerima keerulisi võrke ja nendel jooksvaid teenuseid Sertifikaadi taotlemiseks peavad olema CCNA taseme teadmised CCNP sertifikaat CCNP - Cisco Certified Network Professional Sertifikaadi omanik on võimeline installeerima, konfigureerima ja haldama
Tüüpiline töökindlusklaster jaguneb primaarseks sõlmeks, mis täidab mingit ülesannet, ja tagavarasõlmedeks, mis on kuulavas režiimis. Primaarse sõlme riknemisel võtab mõni teine klastri sõlm selle tööülesanded üle. 2) Arvutusklaster on klastri tüüp, mida peamiselt kasutatakse suurt arvutusvõimsust nõudvate teaduslikke arvutuste tegemiseks. Neid võib jagada omakorda kaheks: Beowulf ja võreklaster. Beowulf on üle kohtvõrgu ehitatud klaster, mis peamiselt koosneb laiatarberiistvarast. Tavaliselt kasutatakse üht juhtsõlme, mis on ühendatud välismaailmaga ja millel on sisend- ja väljundseadmed. Võreklaster on aga klaster, kus sõlmed on omavahel palju nõrgemalt seotud. Võreklastritel rakendatakse ülesandeid, mis on väga kergesti paralleelseks muudetavad ega vaja klastri sõlmede omavahelist suhtlust. 3) Koormuse jagamise klastrid on omamoodi hübriid töökindlusklastrist ja arvutusklastrist.
.................................................................................. 15 Kokkuvõte................................................................................................................. 18 Kasutatud kirjandus.................................................................................................. 19 Sissejuhatus WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (WiFi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis baseeruvad IEEE 802.11 standardil. Nime WiFi kasutatakse sageli IEEE 802.11 tehnoloogia sünonüümina. IEEE on Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut, USAs asuv maailma suurim erialaühing, mis asutati 1884. aastal ja kuhu kuulub üle 320 tuhande liikme 147 riigist. IEEE toetab ülemaailmseid tehnikakonverentse, sümpoosiumeid ja seminare ning avaldab ligi 25% kõigist tehnilistest
Esimene turule jõudnud SQL versioon pärines firmalt Oracle Corporation (1979). SQL Ajalooliselt oli SQL miniarvutite ja suurarvutite andmebaasihaldurite jaoks populaarseim päringukeel. Kuna SQL toetab hajusandmebaase (andmebaase, mille erinevad osad asuvad erinevatel arvutitel), on see leidnud järjest rohkem kasutamist ka PC andmebaaasisüsteemides. See võimaldab ühtlasi mitmel kasutajal üheaegselt töötada sama andmebaasi kallal üle kohtvõrgu. SQL 1986.a.tunnistas ANSI SQL standardiks piiratud versiooni, mida ta 1991. a. korrastas. Korrastatud standardi nimi on SAG SQL. MYSQL Avatud lähtekoodiga andmebaasihaldur mis kasutab SQL keelt. Kuna MySQL'i lähtekood on avalik, siis võib igaüks seda alla laadida ja oma vajadustele kohandada. MySQL paistab silma kiiruse, töökindluse ja paindlikkuse poolest. MYSQL MySQL'i esimene versioon tuli välja jaanuaris 1998.
halvemal juhul aga kahjustada faile, kasutada kõvakettal leiduva või teha muud kahju . Kust tulevad arvutiviirused? Kõik kellel on kunagi arvutiviirus olnud või midagi muud ebasündsatmasinas toimuma hakkanud , need vaadaku seda veebisaadet.Ehk tuleb midagi tuttavat ette . Veebisaate pikkus on umbes pool tundi ,kuid varuge kannatust . Vahel on üksnes selles ,et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad , vaid arvutid , mis omavahel diskettide, CD-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teise ,,suhtlusvahendite ,, vahendusel konkanteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad . Arvutiviirused . Esimene laialt esinenud ,,metsik" oli Pakistantist pärit Brian Vitus, mis sai avalikusks 1986.aastal. Järgmisel aasatal alustasid tegevust Jerusalem-levinumaid ja visamaid raaliviirusi,millest oh ohtralt erinevaid varjante. Viiruse tunneb ära ekraanil ilmuma Fraasi ,,Your PC is Stoned" järgi . stoned tähnedab argoos meelemõistuse kaotnult purjus või
Vanem tehnik 4 Tehnik Tehnik Windows XP Control panel Classic view Juhtpaneel Klassikaline vaade Internet options System Network Connections Interneti valikud Süsteem Võrgu ühendused IP 192.168.0.2 Internet Protocol Local Area (TCP/IP) Connection Kohtvõrgu ühendused DNS 82.10.255.86 c view kaline vaade rk Connections Modem options ühendused Modemi valikud Area ection õrgu ühendused
pesa, jämeda koaksi puhul l5-kontaktiga DB-pesa, mille külge ühendatakse AUI-kaabel transiivrist (vaata joonis F-16b). Keerdpaari korral kasutatakse kas RJ-ll või RJ-45 pistikut (joonis F-18b) ja vastavat pesa. Väliselt sarnaneb viimane telefoniliidese RJ-ll-ga, kuid 4 kontakti asemel on neid 8. Tavaliste võrgukaartide kõrval on turule ilmunud ka erifunktsiooniga adaptereid. Traadita andmeside jaoks väljatöötatud võrgukaardid on ette nähtud kas kohtvõrgu loomiseks või tööjaama ühendamiseks kaabelvõrgu külge ja sisaldavad komplektis ka: antenni koos ühenduskaabliga, tarkvarapaketti võrgutööks, diagnostikaks ja installeerimiseks. Mõnel juhul on andmekaitse nõuded nii kõrged, et tööjaamades volitamata ligipääsu ja kopeerimisvõimaluse vältimiseks ketasmälud puuduvad üldse. Sel juhul tuleb arvutite käivitamiseks ja võrku lülitamiseks kasutada erilisi võrgukaarte, mis sisaldavad
IP tasemel side kahe võrgusõlme vahel puudub. 5. Milline on DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) serveri töö üldine põhimõte? a. Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll (ingl Dynamic Host Configuration Protocol, lüh DHCP) on andmevahetuse protokoll, mis võimaldab võrguadministraatoril lasta serveril või ruuteril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist kohtvõrgu seademetele (juhul kui eelnevalt on defineeritud MAC ja/või IP-aadresside nimekiri) ja võimaldab seda kasutada teataval ajavahemikul. DHCP serveri võimalust kasutamata tuleb IP-aadressid määrata käsitsi ning igale võrguseadmele eraldi. DHCP võimaldab kasutada ka staatilisi ehk püsivaid IP-aadresse seadmetel, mis seda vajavad (võrguprinter näiteks). DHCP on samaks otstarbeks mõeldud BOOTP ehk Bootstrap protokolli
Edastusmeediumid Andmeedastus Andmeedastuseks nimetatakse andmete teisaldamist andmesidevahenditega ühest punktist teise või teistesse punktidesse. Peamiseks andmeedastuse liigiks on andmevahetus kahe arvuti vahel. Andmeedastuseks kasutatakse tavaliselt kaablit, kuid kaablid on erinevad. Koaksiaalkaabel Koaksiaalkaabel saab olla kas jäme või peenike. Vahe on kaabli läbimõõdus ja sellega koos ka kaabli segmendi pikkuses. Koaksiaalkaabel on mõeldud kohtvõrgu loomiseks. Koaksiaalkaabel 2 Kaabli keskosa on vasest ja koosneb ainult ühest kiust. Seda kiudu kaitseb plastikust isolatsioon, mis eraldab sisemist kiudu ja metallist kaitset. Metallist kaitse (ekraan) on mõeldud andmeedastuse häirete vältimiseks. Väline kaitsekiht. Koaksiaalkaabel 3 Kaabli väliskest on tavaliselt kõva, kuid on ka pehme kestaga kaableid. Varjestuse parandamiseks kasutatakse vahel topelt või neljakordset ekraniseerimist.
võrguprinterid võrku ühendatud arvutite CD-lugejad 33. Millised probleemid võivad tekkida Internetist muusikafailide "tõmbamisel" arvutisse? saadud failid võivad olla ebakvaliteetsed arvuti helikaart võib rikki minna võid liigselt koormata võrguliiklust failivahetusprogrammide kaudu levivad arvutiviirused võid kergesti sattuda vastuollu autoriõiguse seadustega 34. Millise Windowsi ikooni abil saab vaadelda kohtvõrgu kättesaadavaid ressursse? Võrk (Network) Minu võrgukohad (My Network Places) Minu Arvuti (My Computer) Microsoft Outlook 35. Kas Internetti võivad olla üheaegselt lülitatud kaks ühesuguse nimega arvutit? jah ei jah, kui nad asuvad erinevates domeenides 36. Mis võib olla põhjuseks, kui sisestatud veebiaadressi brauseri aadressiribale, aga veebilehte ekraanile ei tule? internetiühendus puudub või on katkenud oled eksinud aadressi sisestamisel
1. 2,4GHz WIFI 4 2. Teised sagedused 5 3. Eelised 6 4. Puudused 6 5. Tulevik 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud materjalid 8 Sissejuhatus WiFI ehk Wireless Fidelity on kaasajal laialt levinud keskmaa kohtvõrgu raadioühenduse üldnimetus. Raske on leida sülearvutit, millel puudub WIFI kaart, pigem võib mõnel väiksemal mudelil (nt. Apple Macbooc Air) puududa pesa juhtmega internetiühenduse jaoks. WIFI leiab ka enamuset nutitelefonidest ja taskukonsoolidest. WiFI võimaldab paljudel inimestel ühenduda internetiga samaaegselt olles erinevates kohtades (muidugi leviala piires). Ühe tugijaama levi katab üldjuhul keskmise kontori või kodu.
Intelligentne agent – programm, mis otsib nettis huvipakkuvaid materjale arvutikasutajale. Internet Eestis – 1990 Commodore PET – 1977, 8bit Mosaic Communications Corporation - 1994 Schickard - 1623 mehhaaniline kalkulaator William Shockley - 1947 transistor GPL – GNU kontendi kasutamine vabalt DEC- PDP-8 - 1965 esimene kommertsiline edukas miniarvuti minimax algorithm - valib välja kõige minimaalse ja kasulikuma käigu mängus Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis võimaldab andmevahetust kaadrite kujul kõikide kohtvõrku ühendatud seadmete vahel.
andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus ,,elavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid, mis omavahel diskettide, CD-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teiste ,,suhtlusvahendite" vahendusel konktakteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad. Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti
5. SÕNASTIK Marsruuter ehk ruuter on elektrooniline seade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside. Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid. WAN ehk laivõrk on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus. Firmware ehk püsivara on seadme püsimälusse salvestatud programm või programmid (tarkvara). WEP on andmeturbe protokoll traadita (raadio-) võrkudele See oli algne krüpteering kõikidele Wi-Fi seadmetele.
konfigureerimisandmetest. Kahjuks pole NIS-domeenidel midagi ühist DNS- domeenidega. Ebaselguse vältimiseks tuleb alati täpsustada, millist domeenitüüpi silmas peetakse. NIS-domeenid on moodustatud vaid haldusotstarbeks ning jäävad kasutajatele enamasti nähtamatuks, välja arvatud paroolide ühiskasutus domeeni kõigis arvutites. Seega on NIS-domeeni nimi oluline ainult võrguülematele. Tavaliselt sobib iga nimi, mis erineb teistest teie kohtvõrgu NIS-domeenide nimedest. Näide 2 Virtuaalse Sulevi võrguülem võib luua kaks NIS-domeeni: ühe Sulevile endale ja teise kommivabrikule, nimetades nad vastavalt sulev ja kommid. Teine üsna levinud moodus on lihtsalt kasutada DNS-domeeninime ka NIS-i jaoks. Meie hosti NIS-domeeninime saab kuvada ja häälestada käsuga domainname. Argumente andmata esitab domainname praeguse NIS-domeeninime, häälestamiseks peame aga siirduma juurkasutajaks ja tippima: # domainname sulev
Tehniliselt on Internet laivõrk. (ingl.WAN-Widse Area Network)-koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseksühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine,raadiosidet,valgustuskaablit Kohtvõrk ühendamisest internetti tulevad turvaprobleemid.Mõlemad vajavad kaitset. Kohtvõrku ja selle kasutajat tuleb kaitsta võimalike väljast sisse tulevate rünnakute eest. Kohtvõrku tuleb kaitsta seestpoolt tulevate selle sama kohtvõrgu ja tema kasutajate vastu suunatud rünnakute eest. Sellised probleemid on andmete hävitamine ja muutmine,volitamine juurdepääs või arvutisüsteemi töö häirimine mitmel muul viisil. Elektronpost Elektronpost(e-post.e-mail,meil) on kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise. Sõnumitele võib lisadena kaasa panna teksti-, pildi-, heli-, või videomaile. Elektronposti saatmiseks ja lugemiseks on kaks võimalust :
koosneb mitmete kilomeetrite kaugusel olevatest osadest. Neil lahendustel on mitmeid erinevaid realisatsioone vastavalt klientide paigutusele. Näiteks kui on vaja pakkuda Interneti ühendust mingile kontorite jaoks mõeldud majale, kus igal korrusel on erinev firma oma kohtvõrguga, siis võib terve maja võrku lülitamiseks panna vastasmaja külge antenn, mis on ühendatud ühe CUga. Igal firmal tuleb sel juhul hankida endale raadio moodul, mis juba ühendatakse kohtvõrgu HUBiga. Sellisel juhul vähenevad iga firma kulutused seadmete ostmiseks, sest neil piisab seadmesse integreeritud antennist, et saada signaali vajaliku võimsusega. Raadio moodul on tavaliselt 8 varustatud väikese radiaalantenniga nii, et lisakulutusi kaabli ja antenni soetamiseks pole vaja teha. Tavalise traadita kohtvõrgu rajamine ühe maja ulatuses toimub juba nimetatud AP serverite abil
Traadita kohtvõrk WLAN Tööd tegid: Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 1. WLAN tugijaama seadistamine Kasutusel olev WLAN tugijaam on sisevõrgu (LAN) ja välisvõrgu (WAN) osaga. Välisvõrgu jaoks antakse tugijaamale IP aadress labori arvutivõrgu DHCP serveri poolt. Sisevõrgu jaoks on tugijaamal oma sisse ehitatud DHCP server, mis on vaja ära seadistada. Juhendaja loal on tehtud tugijaamale
Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. 7 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 4. WAN Laivõrk ehk WAN (Wide Area Network) on arvutivõrk, mis annab sideteenuseid kohtvõrgu või regionaalvõrguga võrreldes suuremale geograafilisele alale (arvutite vaheline kaugus ületab tavaliselt 1000 m). WAN arvutivõrk kasutab järjestikliine. WAN ühendusi kasutatakse et ühendada LAN ühendusi. Paljud laivõrk ühendused on privaatsed ja ainult mõeldud ühle organisatsioonile.Tihti ehitatakse laivõrke kasutades rendiliine. Igas liini otsas on ruuter ja HUB ehk jaotur. 4.1 WAN ühendused 1. Rendiliiniga ( leased line ): Ühendus kahe arvuti vahel või LAN'is. 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr. 3 aines Side (IRT3930) Traadita kohtvõrk WLAN ARUANNE Töö tegija: Juhendaja: Töö tehtud: 20.oktoober 2008 Aruanne esitatud: 4. detsember 2008 1. Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 2. Kasutatavad vahendid Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest R313A", arvuti nr 5 ja veel üks WLAN tugijaam kanalil 1. Töökohtadel WLAN tugijaam, vajalikud ühenduskaablid (võrgukaabel), kaks lauaarvutit. 3. Töö käik 3.1 WLAN tugijaama seadistamine Algseadistasime enda WLAN tööjaamad
loovutama võrgukaardile. Seda, milline on vaba, saab näha CMOS setup'ist, tavaliselt pannakse 5 või 9,10 Võrguoperatsioonisüsteemid · Peer-to-Peer (P-t-P), kus kõik võrdsed, või Client- Server (C-L) lahendus, praktilises mõttes enam suurt vahet pole, näiteks keegi ei keela teha Win95-masinast serverit. · Windows for Workgroups 3.11, Windows 95 (,MSClient, MS-LANClient) (P-t-P) · Windows NT 3.51/4.0 Workstation/Server (C-L, P- t-P) Kohtvõrgu konfigureerimine · Masina nimi võrgus (Computer Name) ja töögrupp (Workgroup), NT Serveri küljes olevatel masinatel vaja konfigureerida ka domeen (Domain). · Windows NT Serveri puhul ka tekitada domeen (Domain). · Vajalikud ka määrata, milliseid protokolle kasutada (NetBEUI, NWLink IPX/SPX, NWLink NetBIOS, NFS, TCP/IP ( jne). Kohtvõrguteenused · Ketaste, printerite, modemite, skannerite ja muude lisaseadmete jagamine. · Suhtlus (Chat), teated (WinPOPUP)
internetist juurdepääsu arvutis olevale veebiserverile. Juhul, kui kasutatavast veebiserveritarkvarast leitakse turvalisusega seotud viga, ei takista tulemüür selle turvavea ärakasutamist, kuna antud teenus on avatud kõigile. Tulemüür (inglise Firewall) on tarkvara või seade, mis turvakaalutlustel piirab ja reguleerib võrguliiklust arvutivõrgus või võrkude vahel vastavalt seadistatud reeglitele. Tavaliselt kasutatakse tulemüüri interneti ja kohaliku kohtvõrgu vahel. Tulemüüri esmane otstarve on väljastpoolt juurdepääsu takistamine ressursidele, millele pole sellist juurdepääsu ette nähtud. On ka tulemüüre mis piiravad väljuvat liiklust. Tarkvaraline tulemüür on integreeritud ka Windowsi operatsioonisüsteemidesse alates Windows XP-st. Tulemüüri saab implementeerida nii tarkvaraliselt, riistvaraliselt kui ka kombinatsioonina mõlemast. Tavaliselt kasutatakse tulemüüri, et ennetada autoriseerimata Interneti kasutajate
Kaustapuus on sama taseme asjad ühendatud punktiirjoonega. Punktiirjoonel asuv `+'-märk näitab, et vastavas kataloogis (kettal) asub alamkatalooge. Hiireklõps sellel märgil lülitab sisse kausta alampuu näitamise ning märk muutub `-`-märgi kujuliseks. Hiireklõps `-`-märgil lülitab alampuu näitamise jälle välja. Windows Exploreri kaustapuu juureks on arvuti töölaud (Desktop), mis jaotub: · minu arvuti (My Computer); · prügikast (Recycle Bin); · kohtvõrgu arvutid (Network Neighborhood) kui arvuti on ühendatud võrku, siis siit saate infot teiste võrgus olevate arvutite kohta. Mingi kausta sisu vaatamiseks tuleb avada selle ketta alampuu, kus kaust asub (klõpsates ketta nime ees oleval '+'-märgil, kui alampuu näitamine pole sisse lülitatud). Kaustapuus tuleb liikuda soovitud kaustani, avades vajadusel järjest nende kaustade alampuusid, milles soovitud kaust alamkaustana asub
seda kasutati ka andmeedastuseks 10Base2 ja 10Base5 Etherneti arvutivõrkudes. Cat 5 kaabel Cat 5 kaabel on keerdpaar kaabel, mis on maailmas laialt levinud ning mida kasutatakse arvutivõrkudes, telefonisides ning videosignaali edastamisel. Kaabel on tavaliselt varjestamata, mis on ka põhjuseks, miks paarid keerdus on. Keerdudel on omadus vähendada müra mõju kaablis levivale signaalile. Andmesidekiht Ethernet protokoll Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis vastab Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi standardile IEEE 802.3 ja kasutab juhuslikku pöördumisviisi CSMA/CD (liikluse ja põrke tuvastusega multipöördus). Ethernet on alates 1990ndatest põhiline kohtvõrgu tehnoloogia ja selliste võrkude kaudu on ühendatud enamik ühenduses olevatest arvutitest ja tööjaamadest maailmas. Kõik ülejäänud kohtvõrgustandardid on ta välja tõrjunud või muutnud nisitoodeteks (kiudleviandmeliides
järgmisse võrgusõlme. Kommutaator võib lisaks teatud määral täita ka marsruuteri funktsioone, s.t. määrata kindlaks andmete liikumise marsruudi ja eekõige selle, millisesse lähimasse võrgupunkti andmed tuleb saata. Toimub MAC-aadressi alusel. Hub- Võrgus asuvate seadmete ühendusseade. Ethernet'i jaotur töötab OSI mudeli kõige alumises e. füüsilises kihis ning ei tee midagi muud, kui ühendab kohtvõrgu arvutid omavahel füüsiliselt kokku üheks võrgusegmendiks. Võrgukaart-Võrguadapter kujutab endast trükkplaati, mis pistetakse kliendi või serveri kaardipessa ja juhib nendevahelist andmevahetust andmelingi kihis (OSI mudeli 2. kiht). Ning igal kaardil on oma unikaalne MAC-aadress. Repeater- Seade, mille ülesandeks on signaali võimendamine, signaalikuju taastamine ja ajastamine. Järgurid töötavad OSI mudeli 1. kihis
Võrgu ulatus on 2,5 km. Kokku 2MB=16Mb=> 1,6s 2,5km l2bib kogu info 2000 korda, seega 5*106/2,1*108=0,0238 V: 1,6+0,024=1,624s 31. Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 800 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. Kokku 0,88MB=7,04Mb t=0,704s 32. Kohtvõrgus kasutatakse Ethernet protokolli. Kirjeldage kohtvõrgu ehitusele esitatavaid nõudeid ning ülekantavate pakettide põhiparameetreid. 33. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks ligikaudu olla marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4? 48b MAC+32b IPv4 80b*10=800b=100B 34. Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemi edasiarenduse käigus leiab kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside
otseselt ei kasuta, kuid kellel on tehnilistel kaalutlustel juurdepääs kõigile süsteemi ressurssidele. Alljärgnevad alapeatükid käsitlevadki mitmesuguseid andmekaitse ja infoturbe praktilisi aspekte. Tasub toonitada, et siintoodut ei saa kindlasti pidada ammendavaks materjaliks, millest igapäevatöös lähtuda, niisiis tasub asjast huvitatutel tutvuda lisamaterjalidega. Mõned viited on toodud lõpus. Kohtvõrgu turve ja klient-server mudel Tihti räägitakse eraldi füüsilistest, organisatsioonilistest ja infotehnoloogilistest turvamehhanismidest, kuid kohtvõrgu projekteerimisel ja arendamisel on otstarbekas arvesse võtta kõiki kolme korraga, kuna üks dikteerib teise - füüsiline paigutus peaks lähtuma kasutatavast ülesehitusmudelist, kasutus aga sõltub võrgu füüsilisest ehitusest, seega on oluline,
valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tavaliselt kodus ühendab teenusepakkuja (ISP) võrgu kohtvõrku (LAN) ruuter. Tavaline switch sobib ühendamiseks ainult kohtvõrku. Ruuterit ja switchi saab ka omavahel ühendada. Ruuter võib sisaldada erinevaid funktsioone: SWITCH - võrgu jagamiseks; DHCP - arvutile automaatselt IP aadresse andev funktsioon; FIREWALL - arvutite kaitsmiseks rünnakute eest; aga ka üha enam levinud WIFI ehk traadita kohtvõrgu loomiseks. Traadita võrgu jaoks sisaldab router ka erinevaid kaitsmisvõimalusi. WEP krüpteering on peal enamustel traadita võrgu toega ruuteritel, aga palju turvalisem on WPA või WPA2, mille võimalust tuleks enne muretsemist kindlasti uurida. On ka ruutereid, millele on juba näiteks DSL modem sisse ehitatud. Enam levinud ruuteri nimed, mida Eestis müüakse: Linksys, SpeedTouch, Buffalo, Trendnet, D-Link, SMC, ZyXEL jpt.
Vaktsiinihävitusviirused (bounty hunter) Vaktsiinihävitusviirused on peitviiruste edasiarendus. Nad tuvastavad viirusetõrjeprogramme ja hävitavad või nakatavad neid. Selliseid viiruseid on praegu üsna vähe, kuid mõned neist on osutunud väga tõhusateks. (14) 8 Võrguviirused Võrguviirused on spetsialiseeritud ründama võrguoperatsioonisüsteemi (nt NetWare) ja kasutama seejärel võrku enda levitamiseks. Keskmiselt kulub kohtvõrgu järgmise tööjaama nakatamiseks 10-20 minutit, niisiis piisab mõnest tunnist kogu allüksuse või ettevõtte halvamiseks. (10) Makroviirused Makroviirused kasutavad ära makrode eelised, st käsud, mis on juurutatud failidesse ja need käivituvad automaatselt. Paljud programmid, näiteks nagu tekstiredaktorid ja tabelprogrammid kasutavad makrosid. Makroviirus on seega makroprogramm, mis kopeerib iseend ja levib ühelt faililt teisele. Kui Sa avad
andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega se igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks rvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus lavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ng isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei e mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid, mis omavahel diskettide, D-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teiste ,,suhtlusvahendite" vahendusel onktakteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad. rvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti asutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on õeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, kitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja atma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad
· võrgukiht tegeleb pakettide suunamisega läbi võrgu adressaadini · transpordikiht jagab portsudeks · rakenduskiht üksustevahelise koostöötingimuste rahuldamine Võrguga seoses kohtame mõisteid : 7 Modem - ühendab arvuti telefoniliiniga teisendab digiandmed telefonisignaaliks ja vastupidi Hub "jaotur" või ühenduskarp, kuhu ühenduvad kohtvõrgu arvutid ja ta lihtsalt suunab andmepaktette võrgu ühest osast teise. Switch "jaotur" või kohtvõrgu ühenduskarp, mis valib välja tee, mida mööda pakett saadetakse järgmisse võrgusõlme. Ruuter e. Marsuuter võrkudevaheline "liikluspolitseinik", pakettide liikumist suunav ja korraldav masin. Marsuuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ( IP aadress) ja otsustab sisemiste marsuutimistabelite alusel, kuidas (mis teid pidi) seda edasi saata
ja võtavad enda ajaarvamise aatomi resonantssagedusest. Kasutataksegi siis aja ja sageduse paika ajamiseks. Aja täpsus on 10-9 sekundit päevas. Inimesed, kes töötavad SDH halduritena ütlevad tihtipeale: "Ükski raamat ega kirjandus ei anna iialgi teada seda, kuidas SDH töötab, seda saad alles siis teada, kui sa seda konfigureerima hakkad ja reaalselt käpa külge paned." Ethernet '''Definitsioon ja ülevaade''' 5 Kohtvõrgu standard IEEE 802.3, mida esmakordselt kirjeldati 1976. a. ja mis on praeguseks saanud üldkehtivaks. Andmed jagatakse pakettideks, mille ülekanne toimub CSMA/CD algoritmi kasutades ilma pakettide omavaheliste põrgeteta, kuni nad saabuvad sihtkohta. Igal ajamomendil iga sõlm kas saadab andmeid või võtab neid vastu. Etherneti ribalaius on ligikaudu 10 Mbit/s, kuid andmeedastus toimub TCP/IP protokollistikku kasutades kiirusega 30 kbit/s. Ethernetivõrgu kaablite tähistus on "XBaseY", näit
maailma läbi statsionaarsete, mobiil- ja satelliitsidesüsteemide 4G - Neljanda põlvkonna mobiilsidetehnoloogia. Tähtsaim erinevus 4G ja 3G vahel seisneb 4G suuremas andmekiiruses. Jaapani NTT DoCoMo andmetel võimaldab i-Mode teoreetiliselt andmekiirust kuni 9,6 kbit/s (praktikas kipub kiirus muidugi väiksem olema), 3G lubab ca 200 korda suuremat kiirust ja 4G kiirus peaks ulatuma kuni 20-40 Mbit/s, mis on 10-20 korda suurem ADSL'i kiirusest. 802.11 - IEEE raadiokohtvõrgu (traadita kohtvõrgu) standardite perekond, millele pandi alus aastal 1997. Esimene praktikasse juurutatud standard 802.11b määrab ära andmekiiruse 1 kuni 11 Mbit/s vabas sagedusalas 2,4 GHz ning kasutab DSSS tehnoloogiat. WECA on sellele standardile vastavate toodete jaoks võtnud kasutusele kaubamärgi "Wi-Fi" ("Wireless Fidelity"). 802.16 - IEEE traadita võrgu (raadiovõrgu) standardite komplekt aastast 2002, mis näeb ette andmekiirust kuni 70 Mbit/s 10-66 GHz sagedusalas ühenduskaugusega kuni 60 km
varjatult ja mõningate viiruste puhul ei pruugi inimene aastate jooksulgi aru saada, et ta arvutis on viirus. Maakeeli nimetatakse arvutiviirust pahalaseks. Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus ,,elavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid, mis omavahel diskettide, CD-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teiste ,,suhtlusvahendite" vahendusel kontakteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad. Terminit "viirus" kasutatakse harilikult, et viidata paljudele erinevatele nuhkvara programmide tüüpidele. 1.3.Viiruste ehitus ja talitlus 1.3.1.Nakatamissüsteem Nakatamissüsteem on viiruse kõige olulisem osa, ülejäänud osad võivad isegi puududa. Ta peamised ülesanded on järgmised: 1. Saada sissepääs rünnatavasse süsteemi
sellega liitusid üksteise järel terved uued piirkonnad ja riigid. Alates sellest ajast kuni tänaseni kasvab Internet pidevalt umbes 10-15 % kuus, seega ligikaudu 3-5 korda aastas. 1989 oli Internetiga ühendunud 500 mitmesugust alamvõrku, 1990 aga 2218 ning 1991 juba ligi 5000 alamvõrku. Alamvõrk kujutab endast teatud omavahel ühendatud arvutite kogumit, mille kõige lihtsam näide on ühe kooli arvutid. Need on omavahel ühendatud LANi. Aga samas ühenduvad needsamad kohtvõrgu arvutid serveri kadu laivõrku, ehk siis Internetti. 1990-ndate alguses töötati välja info otsimise süsteem Archie, sellele järgnesid kohe rakendused WAIS, Gopher (ja selle otsisüsteem Veronica) ning WWW. Veebi e. WWW mugavamaks kasutamiseks loodi programm Mosaic, mida võib pidada tänapäevaste hüperlehtede sirvijate ehk brauserite eelkäijaks. (Riim 2002, lk. 17)Sel ajajärgul vallutas Internet peaaegu kogu maailma, muutudes kiiresti uueks meediakanaliks
o märtsist hakkas Eestis kehtima uus sundeksemplari seadus. Selle alusel saadakse üks komplekti eesti trükistest, millest mitteprofiilne osa loovutatakse teistele raamatukogudele; o reorganiseeriti rõdu teatmekogu. Kirjandus paigutati 8-sse avatud sektsiooni, kus on ka lugemiskohad; o näitustel eksponeeritud trükiste nimestikke saab nüüd vaadata raamatukogu WWW leheküljelt; o kohtvõrgu serverile LIB installeeriti võrgutarkvara uus versioon Novell Netware 4.11 100-le kasutajale; o võrku ühendati Akadeemia tee 5 asuv õpikute osakond; o käivitati WWW server, mis võimaldab hoida raamatukogu webi lehekülge oma serveril LIN; o raamatukogu CD-ROM andmebaaside kasutamiseks ülikooli lokaalvõrgus hangiti LAN-CD server koos tarkvaraga; o TTÜ Raamatukogu töötajatest esimesena kaitses magistritöö
(ESN). Uuemate traadita modemite tehnoloogiatel on suuremad andmeedastuskiirused (UMTS, HSPA, EVDO, WiMax), mida kaalutletakse ka kui lairibaühendusega traadita modemeid ja konkureerivad teiste lairibaühendusega modemitega. Kodu Internet Modemit on võimalik kasutada ka kiire kodu interneti ühenduse loomiseks, eriti neile, kes kasutavad juba olemasolevat juhtmestikku. Üheks näiteks võib tuua G.hn standardi, mis on loodud ITU-T poolt. See võimaldab suure kiirusega kohtvõrgu ühendust, milles on kasutusel olemasolev juhtmestik (Voolu juhtmed, telefoni juhtmed ja koaksiaalkaablid), kus kiirus võib koguni ulatuda kuni 1 Gbit/sec. G.hn seadmed kasutavad ristisageduse keerukat jaotamist (OFDM), et luua digitaalse seadme edastamine läbi kaabli. Väljend "Null modem" kasutatakse erilise kaabli kirjeldamiseks mida kasutatakse jadaportide ühendamiseks kahe erineva arvuti ühendamiseks. Sama tarkvara kasutavaid modemeid nagu
Interneti ükskõik kuhu maailmas Internetitelefon ehk IP-telefon ehk VoIP Internetitelefon või IP-telefon (inglise keeles ka VoIP, Voice over Internet Protocol 'Hääl üle InternetiProtokolli') on kõneside liik, mille puhul kasutatakse heli transpordiks IP andmesidepakette, mida liigutatakse üle Interneti või kohtvõrgu. Tuntuim internetitelefoni pakkuja on Skype. Internetitelefoni kasutades saab helistada ühest arvutist teise, aga samas on kõnedeks võimalik kasutada ka tavatelefone imiteerivaid telefoniaparaate. Eksisteerivad ka teenused, kus tavatelefonilt algatatud kõne suunatakse keskjaamas üle Interneti ja see jõuab vastuvõtjani IP-kõnena või suunatakse vastuvõtja geograafilise asukoha lähistel tagasi tavatelefoni süsteemi, nii
annaabi.ee 
