võlast 2 401 389 krooni on R. Paala tasaarvestuste tõttu nõudnud üksnes 866 097 krooni, kuid R. Paala ei ole tõendanud tasaarvestuse toimumist ja suurust. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused R. Paala palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonikohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Asja lahendas maakohtus ebaseaduslik kohtukoosseis. Kohtunik lahendas asja ainuisikuliselt ega selgitanud TsMS § 164 lg 1 p-st 5 tulenevalt välja, kas protsessiosalised soovivad asja arutamist kollegiaalselt. Maakohus tugines otsuses põhjendamatult halduri seletustele. R. Paala esitas kaebuse võlausaldajate üldkoosoleku otsusele ja üldkoosolekut esindas kohtus koosolekul selleks valitud isik. Haldur ei olnud protsessiosaline. Protsessiosalistel ei olnud vaidlust nõude suuruse üle. Seega ei olnud apellatsioonikohtu
Tagaseljaotsust teha ei tohi (v.a juhul, kui ta on istungist teadlik ja asub välismaal, kuid ei taha istungist osa võtta); kohtuliku arutamise piirid selles ulatuses, milles prokurör on süüdistuse esitanud. 3. Kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud menetlust ei alustata või lõpetatakse. Menetluse alustab uurimisasutus või prokuratuur esimese menetlustoimingu tegemisest. Lõpetatakse määrusega. 4. Menetlusosalised: kohus ehk kohtukoosseis kohtunik või kohtunike kogu, kes lahendab konkreetset kriminaalasja; prokuratuur juhib eeluurimist, esindab riiklikku süüdistust. Osalemine kohtus kohustuslik; uurimisasutus esimene õigus läbi viia kohtueelset menetlust. Teine esmaste uurimistoimingute tegemise õigus. Menetleb asutus, kelle piirkonnas kuritegu toimus. Uurimisalluvust võib muuta järelevalvet teostav prokurör;
KOHTUOTSUS 3-2-1-34-06 · Kohtuasja nr: 3-2-1-34-06 · Otsuse kuupäev: Tartu, 3.mai 2006. a · Kohtukoosseis: eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik · Kohtuasi: OÜ K hagi aktsiaseltsi T vastu 457665 kr saamiseks ja aktsiaseltsi T vastuhagi OÜ K vastu 213 737 krooni ja 92 sendi saamiseks · Vaidlustatud kohtulahend: Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 2-2- 171/2005 · Kaebuse esitaja ja kaebuse liik: aktsiaseltsi T kassatsioonikaebus · Osalised: kostja T esindaja
Kohtuotsus 3-2-1-5-05 Otsuse kuupäev Tartu, 9. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Hansapank hagi Mart Susi vastu 2 252 117 krooni 24 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22/1189/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16
to people who need them, paid for by taxes 4. Unjustified dismissal - (vallandamine) the situation in which an employer wrongfully makes someone leave their job permanently 5. Benefit - (kasu) a helpful or good effect, or something intended to help 6. Expert assessors - (eksperthindajad) people who are professionally qualified with knowledge in a subject, especially a group of experts asked to advise a court of law on that subject 7. Court panel (kohtukoosseis) - (kohtukoosseis) set of judges who sit together to hear a cause of action 8. Judicial review – aim of this is reconsidering 9. To exceed statutory powers – to do more than allowed 10. A legal aid - (õigusabi) a system of providing free advice about the law and practical help with legal matters for people who are too poor to pay for it 11. Commercial dispute - (kaubandusvaidlus) any material conflict or claim in any respect
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.05.2004 Avaldamismärge: RT III 2004, 14, 177 3-2-1-56-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2004. a kohtuotsus AS Investa-R (pankrotis) hagis Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-293/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Investa-R (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud AS Investa-R lepinguline esindaja vandeadvokaat P. Varul, I
446/03) lahendi võimalike eelarveliste tagajärgede kohta Suurbritanniale. Esialgsetel hinnangutel tuleks Briti valitsusel rõivaketile tagastada ligi 30 mln naela ehk ligi 685 mln krooni. Ning seda seetõttu, et Briti maksuseadused ei luba Briti emaühingutel võtta arvesse välisriigis asuvate tütarühingute kahjumeid. Selline piirang olukorras, kus sarnast mahaarvamist lubatakse siseriiklike tütarühingute puhul, piirab kohtujuristi arvates piiriülest asutamisvabadust. Kui kohtukoosseis kinnitab kohtujuristi arvamust ja Marks & Spencer kohtus võidu saavutab, on Suurbritannial oodata samadel alustel täiendavalt kaebusi veel ligi 60 äriühingult, mis suurendaks Suurbritannia kohustust tagastada maksumaksjatele täiendavalt ligi 13 mld naela ehk 2268 mld krooni. Samale lahendile tuginedes on oodata aga maksutagastusnõudeid veel Kreekas, Soomes, Rootsis, Iirimaal, Hollandis, Prantsusmaal ja Saksamaal. Ainuüksi Saksamaal võivad äriühingute
Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Kohtukoosseis võib anda tsiviilasja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule ka juhul, kui see on kohtukoosseisu arvates vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks või kui koosseisu enamus tahab muuta tsiviilkolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel. (3) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu istungi kutsub kokku ja seda juhatab tsiviilkolleegiumi esimees, tema puudumisel aga ametialaselt vanim tsiviilkolleegiumi liige, võrdse ametialase vanuse puhul vanim liige.
afford the services of a lawyer 1. omama õigust kohtu poole pöörduda right of recourse to a court 2. kohtu poole pöörduma take recourse to a court 3. kohtus asju arutama, läbi vaatama adjudicate / hear matters in court, try cases 4. tsiviilhagi civil action 5. menetlusosalised participants in the proceedings 6. pooli esindama represent parties 7. kohtukoosseis court panel, panel of the court 8. kohtunikku taandama challenge a judge 9. kohtus ütlusi andma give statements to a court 10. tõendeid esitama submit evidence 11. kohtuotsuse või määruse peale edasi kaebama appeal against judgment or court ruling 12. seaduses sätestatud korras pursuant to the procedure provided by law 13. nõuet tagasi võtma withdraw a claim 14
teha kohe, kui saadakse teada taanduse aluseks olev asjaolu (menetlussubjekt: on varem osalenud samas kriminaalasjas madalama astme kohtus; on samas kriminaalasjas olnud eeluurimiskohtunik ja teinud kohtumääruse; on varem samas kriminaalasjas osalenud muu subjektina; on olnud süüdistatava, kannatanu või tsiviilkostja lähedane). Kui taanduse taotlus esitatakse kohtuistungil, siis vaatab selle läbi kohtukoosseis ja teeb selle kohta määruse, kas rahuldada või mitte. Kui kohtukoosseisu kohta on esitatud taandus: *ainuisikulise kohtukoosseisu vaatab läbi kohtunik ise ja teeb enda kohta määruse, kas taandus rahuldada või mitte; *kui taandus tehakse kollegiaalse kohtukoosseisu vastu, siis vaatab taandusavalduse läbi kohtunik, kelle kohta taandust ei tehtud. Kui taanduse kohta tehtud otsus kaevatakse edasi, siis järgmise astme kohus vaatab kõigepealt läbi taanduse põhjenduse.
судkohus судьяkohtunik судьи(mitm.) помощник судьиkohtunikuabi уездный судmaakohus окружной судringkonnakohus Государственный судRiigikohus третейский судvahekohus суд низшей инстанцииmadalama astme kohus суд первой инстанцииesimese astme kohus суд высшей инстанцииkõrgema astme kohus состав судаkohtukoosseis член судаkohtliige тайна совещания судейnõupidamissaladus особое мнение судьиkohtuniku eriarvamus отвод судьиkohtuniku taandamine самоотвод судьиkohtuniku taandumine замена судьиkohtuniku asendamine судебное разбирательство делаasja kohtulik arutamine рассмотрение делаasja läbivaatamine
Sellistel puhkudel on soovitatav sisse nõuda kõik võimalikud kõrvalnõuded ja kahjud, mis seoses saamata tuluga on võlausaldajale tekkinud. Kindlasti peaks kaaluma ka hagi tagamise võimalusi. Kui nõue ei ole täiesti selge ja on olemas reaalne oht, et hagi võib jääda rahuldamata või rahuldatakse oluliselt väiksemas osas kui soovitud, tasuks mõelda ka menetluse lõpetamisele kompromissiga (poolte kokkulepe menetluse lõpetamiseks). 99. Milline on kohtukoosseis erinevates kohtuastmetes ja erinevates menetlustes? Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel (1) Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel (1) Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul
kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud mehed. Soloni ajast oli Atika elanike orjastamine keelatud. Rahvakoosolek kogunes iga kümne päeva tagant. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelles seas 10 strateegi (väejuhti). Kõik allusid rahvakoosolekule. Iga aasta pandi ametisse 6000 kohtunikku, nende seast igaks kohtupäevaks paarisaja liikmeline kohtukoosseis. Kohtunikud, nõukogu liikmed ja riigiametnikud valiti liisu teel. Orjandus Orjadest enamuse moodustasid sisse ostetud barbarid. Neid kasutati põldudel, käsitööliste töökodades, teenijatena jõukate majapidamistes ja teistel madala kvalifikatsiooniga või ebameeldivatel aladel. ELUOLU JA PEREKOND Linn ja maa Tavaliselt paiknes linn kaljunukule rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolili paiknes templeid. Tegelik linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa
Under the term of employment legislation - Tööseadusandluse ? järgi Benefit, support, allowance toetus Claim nõue; hagi Perks = perquisite Ametihüved Updating courses teadmiste täiendamise kursused To report aru andma To be responsible millegi eest vastutama To be accountable kellelegi aru andma (kõrgemal seisvale inimesele vastutama) Sth is very costly kallis on midagi väga Expertise ekspertiis Expert assessors ekspert hindajad Panel kohtukoosseis Case load kohuasjade arv, mida keegi lahendama peab. Act as a watchdog Judicial review are subject to kohus võib need asjad läbi vaaadat, nn kohtulik järelvalve The nature on claims nõuete või hagide iseloom Lack of legal aid from the state riigi poole vähene õigusabi Article paragrahv (PÕHISEADUSES eriti) Section lõige sellisel juhul Section paragrahv Subsection/point lõige sel juhul
2. vaidlejad (menetlusosalised); 3. menetlust toetavad isikud. Kohus Põhiseaduse § 146 kohaselt on ainsaks õigusemõistjaks Eesti Vabariigis kohus. Erakorraliste kohtute loomine ei ole lubatud, vajadusel võib teatud liiki asjade lahendamiseks luua erikohtuid. Kohtu all tuleb mõista kohut kui institutsiooni tervikuna st kohtunikke ja kohtuametnikke ning konkreetset asja lahendavat kohtunikku või kohtuametnikku. Kohtuasja toimikust peab olema nähtav asja lahendav kohtukoosseis Kohtuasja lahendamisel võivad mõningaid menetlustoiminguid teha ka kohtuametnikud. Kohtuametnikud võivad teha ka kohtumääruseid, mis ei ole edasi kaevatavad. Lõpliku kohtulahendi teeb alati kohtunik va maksekäsu kiirmenetluses, kus lahendi teeb laiendatud pädevusega kohtunikuabi. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 kehtivad TsMS § 204 ja § 219 lg 1 ka maksekäsu kiirmenetluse kohta. Maksekäsu kiirmenetluse korraldamine on üldjuhul üle antud kohtunikuabide pädevusse
- Leida optimaalne lahendus juhtunule. Optimaalne ei ole alati iga hinna eest leida lahendus ja selgitada välja mis juhtus – kas on mõtet 5 aastat hiljem vedada kannatanu kohtusse ja punnitada uurida kuritegu. Riik on kanantanu konflikti ära varastanud – kurjategijad saavad küll karistada, aga kahju hüvitist ei järgne. Kuidas? - Eesmärkide prioritiseerimine; - Kes mõistab õigust – täpsemalt, milline on kohtukoosseis (üks neljast variandist)? Kas me tahame selliseid lahendusi, mis on üksikjuhtumil adekvaatsemad või tahame, et materiaalõigus toimiks, nagu kellavärk? Vandekohus on seatud üles tasakaalustamaks prokuratuuri ja seadusandjat. Vandekohus legitimeerib õigusmõistmist (vandekohus nüüd ka Jaapanis, Hispaanias, Kashastanis). 12 inimese otsus on usaldusväärsem kui 1 inimese otsus – rohkem vaatenurki, erinevad taustad. 12 inimese kasutamine on
1) õigust mõista lähtudes põhiseadusest, teistest seadustest ning oma südametunnistusest. 19 2) vaikimiskohustus ei tohi kusagil avaldada andmeid kinniseks kuulutatud kohtuistungi kohta. Terve istung ei pea olema kinniseks kuulutatud. Õigusemõistmise huvides. 3) nõupidamissaladuse hoidmise kohustus kohtukoosseis lahkub kohturuumist, läheb nõupidamisruumi kõik see, mis arutatakse jääb sinna seinte vahele. 4) Juhendamiskohustus praktikantide, kohtunike kandidaatide õpetamine. 5) enesetäiendamise kohustus koolitamise vajadus. Kinniseks kuulutatakse: 1. lapsendamissaladuse kaitseks, 2. perekonnaelu kaitseks/ eraelu kaitseks, 3. kurjategijad (osad) vabadused. Loodud on kohtute haldamise nõukoda 11 liiget: 6 kohtunikku, 2 riigikogu liiget,
kaitsele; · esimese astme kohtus toimub kohtuasja vahetu arutamine -- selle kohaselt peab kohus uurima tõendeid vahetult (kuulama ära protsessiosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, uurima ekspertide arvamusi ja dokumentaalseid tõendeid, vaatlema asitõendeid ja teostama paikvaatlusi); · esimese astme kohtus peab toimuma asja suuline arutamine kohtuistungil; · kohtuasja arutamise järjepidevuse tagamiseks arutab asja algusest lõpuni sama kohtukoosseis; kui asja arutamisel kohtunik või kohtukaasistuja vahetub, arutatakse asja algusest peale; · kohtumenetlus toimub eesti keeles. Kohtumenetlus võib toimuda ka muus keeles, kui kohus ja asjaosalised seda valdavad. Asjaosalistele isikutele, kes ei saa aru kohtumenetluse keelest, tagatakse õigus tutvuda asja materjalidega ja võtta osa kohtumenetlusest tõlgi vahendusel. Kohtumenetlus jaguneb:
Põhitegevus: veskipidamine rentisid härralt veski ja tegutsesid möldrina. Vabad talupojad, kes jäid taludesse, pidid hiljem alistuma lääniõigusele. Paljudes maades olid nad sõjaliseks jõuks, vasallide abid. 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis. Oli väga keeruline. Kohtukorraldusele iseloomulik: 1) kohtupidamine seotud maksustamisega; 2) kohut loeti õiglaseks siis, kui kohtumõistjad olid süüdlased samast seisusest; 3) Kohtuvõim ei olnud otsuse langetaja; Kohtukoosseis oli kahesugune: ühelt poolt riikliku võimu esindaja ja teiselt vastava seisuse esindaja. Võimuesindajad hoolitsesid sinult kohtukorra eest nn. vaatlejad. Otsuse tegija e. õiguse leidja oli seisuse esindaja. Talurahvakohtud: vakuse- või mõisakohus ( sõltuvalt sellest, kas maa mõisastatud või ei). Vakusekohus: maahärra esindaja + talupoja esindaja; Mõisakohus: mõisnik + talupoja esindaja, mõisakohtute võim erinev. N: Saare- Lääni ja Tartu käe- ja kaelaõigus, ordumaadel
§ 437. Asja arutamise uuendamine Kohus võib asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist: 1) tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada; 6. A esitas B vastu hagi laenusumma 50 000 krooni väljamõistmiseks. Maakohus rahuldab hagi. B esitab seepeale otsuse peale apellatsioonkaebuse. A ei vaidle apellatsioonivastuses B apelleerimisõigusele vastu. Ringkonnakohtu istungil ,,avastab" kohtukoosseis maakohtu istungiprotokolli lugedes, et selles sisaldub järgnev lause: ,,Pooled avaldavad ja kinnitavad, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.". Hämmeldunud B teatab, et sellist juttu polevat maakohtu istungil küll olnud, mistõttu ei lugenud ta ka maakohtu protokolli eelnevalt detailselt läbi ning ilmselt peab olema maakohtu poolse ,,apsakaga". Ka A ei suuda ringkonnakohtule veenvalt kinnitada, et maakohtus apellatsioonkaebuse õigusest loobumine oleks toimunud.
seaduses sätestatud juhul asja lahendamiseks pädeva kohtu ja lahendab muid seadusega tema pädevusse antud asju. Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kollegiaalne kohtukoosseis lahendab tsiviilasja puutuvad lahkarvamused hääletamisega. Kohtukoosseisu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest ega jääda erapooletuks. Küsimuste järjestikulisel hääletamisel ei ole varem vähemusse jäänud kohtukoosseisu liikmel õigust hääletamast keelduda. Kohtuniku taandumise kohustus Kohtunik ei või tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama:
Sünd 1660 a Stockholmis, tema isa oli sel ajal Stockholmis vangistatud kuna oli Liivimaal maanõunikest, keda süüdistati riigireetmises. Patkuli eest mitmed eeskstijad. Eestkostijad tegelesid Patkuli harimisega, sai väga hea hariduse, Kieli pikoolis õppis Õigusteadust teoloogiat ja ajalugu. Tegemist oli üsna väljakannatamatu inimesega, kes oli kättemaksuhimuline ja sattus tülidesse. Ühe oma eestkostijatega läks isegi duellile. Stockholmis peetakse kohtuprotsess, moodustatud lausa kohtukoosseis selleks, erinev tõlgendus õigustest absolutislik kuningavõim vs rüütelkond Liivimaalt. Kõik töötab Kuninga poolt, Patkul põgeneb Stockholmist, põgeneb Kuramaale. Kätte teda ei saadud, kolme teise mehe osas mõisteti surma nad aga otsust täide ei viidud. Jäid vangi kuni 1697 aastani, siis sureb Karl Xi, uus kuningas otsustab Liivimaalased koju saata. 20 det korraldus et Maapäev enam kokku tulla ei tohi, kui on soov liivimaa aadlikud kokku
- Leida optimaalne lahendus juhtunule. Optimaalne ei ole alati iga hinna eest leida lahendus ja selgitada välja mis juhtus kas on mõtet 5 aastat hiljem vedada kannatanu kohtusse ja punnitada uurida kuritegu. Riik on kanantanu konflikti ära varastanud kurjategijad saavad küll karistada, aga kahju hüvitist ei järgne. Kuidas? - Eesmärkide prioritiseerimine; - Kes mõistab õigust täpsemalt, milline on kohtukoosseis (üks neljast variandist)? Kas me tahame selliseid lahendusi, mis on üksikjuhtumil adekvaatsemad või tahame, et materiaalõigus toimiks, nagu kellavärk? Vandekohus on seatud üles tasakaalustamaks prokuratuuri ja seadusandjat. Vandekohus legitimeerib õigusmõistmist (vandekohus nüüd ka Jaapanis, Hispaanias, Kashastanis). 12 inimese otsus on usaldusväärsem kui 1 inimese otsus rohkem vaatenurki, erinevad taustad. 12 inimese kasutamine on kulukas,
annaabi.ee 
