Erakonnad - ? Ideoloogia - ? Poliitika - ? Valimiskünnis - ? Koalitsioon ja opositsioon - ? Parlamendis fraktsioonid ja komisjonid, opositsioon - ? Hääletamine Riigikogus -lihthäälteenamus, koosseisu hälteenamus, vajalik häälte arv nt. presidendi val. Täidesaatev võim - valitsus Kuidas moodustatakse? Kellest koosneb? Kes juhib? Millega valitsus tegeleb? (ülesanded?) Riigi kolmas võim kohtuvõim Millega tegeleb? Eesti kohtusüsteem mitme astmeline? Millised on Eesti kohtuastmed? Mis on : haldusasjad, tsiviilasjad, kriminaalasjad millises kohtuastmes arutatakse- lahendatakse? Eesti Riigikohus kus asub? Kes ja kui pikaks ajaks selle kohtunikud ametisse nimetab? Hageja Kostja Advokaat Prokurör Tunnistaja(d) Apellatsioon Kassatsioon Kohalik võim Volikogu kuidas moodustub? Kes valida saavad? Kui sageli valitakse? Millega kohalik volikogu tegeleb? Volikogu juht Pärnus? Valla- või linnavalitsus kuidas moodustatakse? Millega tegeleb? Kes juhib? Kes Pärnus?
Seejuures ei teata, et EIK otsustab ainult selle üle, kas antud asjas on riik rikkunud inimõiguste konventsiooni.Seepärast kaebuste kuhjale vaatamata jõuab neist kohtuotsuseni vaid üliväike osa. Abi saamise lootus realiseerub aga harva, sest tervelt 98 protsenti Eestist saabunud kaebustest tunnistatakse vastuvõetamatuks. Sageli on kaebus põhjendamata, ületatud on esitamise tähtaega või on asja arutamisel läbimata siseriiklikud kohtuastmed. Inimesed teavad vähe sellest, millisel puhul EIK-i üldse pöörduda saab. Näiteks ei olda kursis, et kaebuse esitaja peab olema ise Euroopa inimõiguste konventsiooni võimaliku rikkumise ohver. Kaevata saab ainult mõne konventsiooni osalisriigi, mitte kolmandate riikide ega üksikisikute vastu. Enamikul juhtudel kahest protsendist Eestis saadetud kaasustest, mille kohta EIK lõpliku otsuse teeb, leitakse, et riik on Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkunud. 2011. aastal
Suurem või väiksem võim Pärilik riigipea: Piiramatu(absoluutne) valitseja(monarh) Piiratud, põhiseaduslik valitseja Poolpärilik riigipea mõnedes autoritaarsetes või vähearenenud riikides. KOHTUVÕIM Ülesanded: Lahendab vaidlusi mängureeglite üle Otsustab sanktsioone Põhilised toimijad: kohtud, tagavad institutsioonid, muu õigusala. Põhiseaduskohtu mõju süsteemile. Ekspertsus, hierarhilisus(kohtuastmed), spetsialiseeritus(harud), formaliseeritus. VALITSEMISSÜSTEEMID Parlamentalism ..rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ja hääletab ametisse valitsuse, valitsus annab aru parlamendile. NT.eesti, saksamaa, iirimaa jne. [parlamendi võim tugev, president ainult riigi esindaja ja sõltub rohkem parlamendist. Riigipea ül on tasakaalustada parlamendi ja valitsuse suhteid. Sagedased valitsuse vahetused. Plussid:parlament on tähtsaim võimuinstitutsioon, küsimused
on lõplik 19. Ombudsman ehk õigusvahemees- Huvide kaitse suhetes ametiasutuste ja –isikutega Õiguskantsler- Teostab järelvalvet õigusaktide üle Riigikotrolör- riigi vara säilimine, selle otstarbeka ja säästliku kasutamise kontrolli korraldamine, riigikontrolli struktuuri määramine ja tegevuse üldjuhtimine. 20. Euroopa Inimõiguste Kohus: Inimese, juriidilise isiku või osalusriigi kaebus Sinna võib pöörduda kui kõik riiklikud kohtuastmed on ammendatud (pole õigeks mõistetud) Saab määrata rahalist hüvitist, kui riik on teinud ülekohut kellegi suhtes 21. Kohaliku omavalitsuse kujunemise alus: Regionaal valitsus on vahendajaks ning kordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Tegevusvõimalused: Pea kõik vahendid tulevad keskvalitsuse sihtotstarbelisete eraldsitena, mis vähendab kohapealset otsustamis- -ning manööverdamisvõimet. Ülesanded: Kohalikule
" ,,Vältimatu vajalikkus sunnivahendite kasutamisel" (nt ametist kõrvaldamine). Õigus edasi kaevata PS § 24 lõige 5. Edasi kaebamise õigus tähendab, et õiguskaitseasutuste otsuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei saa see õigus olla absoluutne ja piiramatu. Edasikaebeõigus on üldise kohtuse pöördumise õiguse ja kaitseõiguse osa, mille eesmärk on tagada kohtulahendi kontroll, selleks et vältida eksimusi ja vigu kohtuotsuses. Õigus edasi kaevata Erinevad kohtuastmed. Riigisisene ja rahvusvaheline tasand. Kohtulahendi siduvalt lõplik iseloom. Õigusrahu ja -kindlus. EIK: Õigus vähemalt ühele edasikaebamisele. Edasikaebe astmete erinev arv erinevate menetluste ja otsuste/määruste puhul. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest PS § 23 lõige 3: Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.
Euroopa inimõiguste kohus (asub Luksemburgis) • Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (koostas Euroopa Nõukogu, jõustus 03. september 1953) • Konventsiooni on ratifitseerinud kõik 47 liiget (Valgevene, Kasahstan ja Vatikan pole liikmed) - Valgevene pole liige, kuna teostab siiani surmanuhtlusi. • Euroopa Inimõiguste Kohus 1959 - Inimese, juriidilise isiku või osalisriigi kaebus - Siseriiklikud kohtuastmed ammendatud Seotud isikud ja ametid Õiguskantsler – teostab järelvalvet õigusaktide üle. Nimetatakse parlamendi poolt 7 aastaks, täidab ka ombudsmani ehk õigusvahemehe funktsioone. Ombudsman ehk õigusvahemees – huvide kaitse suhetes ametiasutuste ja -isikutega, jälgib valitsemise põhiseadusega kooskõlas olemist Prokuratuur – juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, esitab riikliku süüdistuse
Ehitus Etapid 11.Võimude lahusus ja tasakaal Demokraatlikus riigis on võim jagatud erinevate riigiasutuste ja ametikandjate vahel Teooria kohaselt on võim jagatud kolmeks: 1. seadusandlik võim- riigikogu, mille ül-deks on seaduste vastuvõtmine ja muutmine 2. täidesaatev võim- vabariigi valitsus(mis koosneb peaministrist ning ministritest), mille ül-deks on ellu viia poliitikat 3. kohtuvõim- esindavad kohtud (I-III kohtuastmed ja õiguskantsler) Õiguskantsler on Eestis Ülle Madise, kes kontrollib, et kõik Eesti õigusaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega Riigikontrolör- Alar Karis, kelle ülesandeks on kontrollida, et riigi raha kasutatakse sihtotstarbe päraselt Eesti Panga president- Ardo Hansson. Selle riigiasutuse ül-deks on korraldada raharinglust Eestis Riigikohtu esimees- Priit Pikamäe Kaitsepolitsei (KAPO) jälgib, et riigi julgeoleks ja põhiseaduslikkord
Protsessiõigus võimaldas isikutel kaitsta oma õigusi, mis olid seotud nii teiste isikutega kui ka asjadega. Roomas ei lugenud riiklik võim oma ülesandeks lahendada eraisikute vahelisi tsiviilõiguslikke tülisid. Tsiviilprotsessi üheks iseloomulikumaks jooneks Rooma õiguses oli tema menetluse jagunemine kahte ajalooliselt eraldatud staadium - in iure ja in iudicio. Tänasel päeval on selline tsiviilprotsessi jaotus kadunud ja on asemel on tulnud kohtuastmed I astme kohus ehk maakohus, II astme kohus ehk apellatsioonikohus ja kõrgeima astme kohus ehk kassatsioonikohus ehk Riigikohus. Gaiuse Institutsioonid omasid sedavõrd suurt tähtsust ja et olid kasutusel üldtunnustatud õpikuna ka veel 6 sajandil ja seetõttu said aluseks Justinianuse Institutsioonide koostamisel. Kaasaegsete Rooma uuringute lähtepunktiks ongi aga just Justinianuse kodifitseerimiskava,
kes langetab otsuse, mis lõpetab vaidluse. Riigikohus 16. Vasta esitatud küsimustele lähtudes Eesti Vabariigi põhiseadusest Milline on kohtute esmane ülesanne? Esmane ülesanne on Õigust mõista Millest juhindub kohus oma töös? Põhiseaduse ja seadustest Kes nimetab ja kes teeb ettepaneku kohtunike ametisse nimetamiseks? Nimetab ametisse Vabariigi president riigikohtu ettepanekul Loetle kohtuastmed: maa ja linnakohus, halduskohus, ringkonnakohus ja riigikohus 17. Ülesanne. Eesti kodanik jääb välismaal hätta: varastatud on tema dokumendid ja raha. Kelle ülesanne on Eesti kodanikku välisriikides kaitsta ja abistada? Milline järgmistest vastusevariantidest on õigeim? 1) Välisriikides võib abi saada antud riigi ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt, kuid kohustus oma kodanikku kaitsta on ka Eesti riigil 18
esitada enda kaitse ning on süüdistaja asi esitada tõendid, mis piisavad isiku süüdimõistmiseks. Õigus edasi kaevata PS § 24 lg 5 Edasi kaebamise õigus tähendab, et õiguskaitseasutuste ostuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei saa see õigus olla absoluutne ja piiramatu. Edasikaebeõigus on üldise kohtuse pöördumise õiguse ja kaitseõiguse osa, mille eesmärk on tagada kohtulahendi kontroll, selleks et vältida eksimusi ja vigu kohtuotsuses. Erinevad kohtuastmed. Riigisisene ja rahvusvaheline tasand. Kohtulahendi siduvalt lõplik iseloom. Õigusrahu ja -kindlus. EIK: Õigus vähemalt ühele edasikaebele. Edasikaebe astemete erinev arv erinevate menetluste ja otsuste/määruste puhul. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest PS § 23 lg 3 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks
n Pärilik riigipea: n piiramatu (absoluutne) valitseja (monarh) n piiratud, põhiseaduslik valitseja n ,,Poolpärilik" riigipea mõnedes autoritaarsetes või vähearenenud riikides Kohtuvõim ® Ülesanded: n lahendab vaidlusi mängureeglite üle n otsustab sanktsioone ® Põhilised toimijad: kohtud, tagavad institutsioonid, muu õigusala. Põhiseaduskohtu mõju süsteemile ® Ekspertsus, hierarhilisus (kohtuastmed), spetsialiseeritus (harud), formaliseeritus Parlamentarism Tänapäevane: § parlamendi rolli vähenemine § usaldushääletuse piiramine § valitsusliikme roll olulisem parlamendi-liikme omast § partei juhib parlamendisaadikut § valitsusjuht liidrina Presidentalism n Võim lähtub nii presidendist, kes nimetab valitsuse ja domineerib administratsiooni, kui rahvaesindusest, kes teeb seadusi. Võrdsemate vaidluste korral on kohtuvõimu osa suurem.
See kõik toimub seetõttu, et valitsus domineerib parlamendi üle, sest valitsuses toimib kiire ja spetsialiseeritud otsustusprotsess. 92. Tutvusta kohtuvõimu sisu ja eripära ning kohtuvõimu kui võimuharu. Ülesanded: lahendab vaidlusi mängureeglite üle otsustab sanktsioone Põhilised toimijad: kohtud, tagavad institutsioonid, muu õigusala. Põhiseaduskohtu mõju süsteemile. Ekspertsus, hierarhilisus (kohtuastmed), spetsialiseeritus (harud), formaliseeritus. 93. Võrdle klassikalist ja tänapäevast parlamentarismi. Klassikaline: Tänapäevane: valitsemine esinduskogu kaudu parlamendi rolli vähenemine usaldushääletus usaldushääletuse piiramine võimude kokkusulamine valitsusliikme roll olulisem parlamendi-
Ringkonnakohus tühistab või muudab esimese astme kohtu või saadab materjalid tagasi maakohtusse. 3. Riigikohus. Asub Tartus. Kassatsioonikorras ringkonnakohus ei uuri enam tõendmaterjali õigsust, vaid ringkonnakohus vaatab aint seda, et kas madalama astme kohtud pidasid kinni kohtupidamise reeglitest. Võib saata materjalid tagasi madalama astme kohtusse. Reeglina ringkonnakohtusse. Kui riigikohus ei muuda otsust, et kõik kohtuastmed tegid tööd korralikult, siis kohtuotsus Eesti territooriumil on lõplik. Riigikohus tegeleb ka kogu Eesti territooriumil õigusjärelvalvega. Kui ei rahulda ka riigikohtu otsus, siis on võimalik kaebus esitada Euroopa Nõukogu juures asuvale inimõiguste kohtule. Inimõiguste kohus asub Strasbourg'is. Lahendatakse inimõigusi. Kohtunike ametisse nimetamine. Riigikohtu esimees. Esimehe kanditaadi nimetab president ja ametisse kinnitab riigikogu
liige, vaid on poliitilise usalduse alusel töötav ministeeriumi ametnik. 120. Kantsler Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. Kantsleril on õigus käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid. Valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajadusel lisaeelarve kohta käivad ettepanekud. X KOHUS 121. Kohtuastmed ja –harud Eestis 20 122. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse vahe APELLATSIOONIMENETLUS - ringkonnakohtusse kaebamine KASSATSIOONIMENETKUS - riigikohtusse kaebamine 123. Erakorralise kohtu keeld Keelatud on erakorraliste kohtute loomine (erakorraline kohus on kohus, mis on moodustatud teatud kindla kohtuasja lahendamiseks üksikjuhtumil, erinevalt erakorralisest kohtust on
volitusnormis sätestatud volitust. „seaduse alusel ja täitmiseks“ - üldjuhul on legaalsed üksnes määrused intra legem, mis on antud spetsiaaldelegatsiooni alusel. Täitevvõim ei saa praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mida põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusejõuliste „õigusaktidega”.” Et valitsus saaks realiseerida oma määrusandlusõigust, peab seadus sisaldama vastava volituse (delegatsiooni). X KOHUS 86. Kohtuastmed ja -harud Eestis Esimene aste – maa-, linna-, halduskohtud (PS kui nimetab, kuid linnakohtud enam ei ole). Maakohus (Viru, Harju, Pärnu, Tartu) arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju jm toimingud, mis on seadusega antud nende pädevusse. Halduskohus (Tallinn, Tartu) arutab seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Teine aste – ringkonnakohus (Tallinn, Tartu), vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu lahendeid
seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Kohtute sõltumatus: · kohtute objektiivne sõltumatus kohus peab olema vaba välistest mõjutustest, lisaks sellele peab kohus ka näima sõltumatu teistele ühiskonna liikmetele; · kohtunike personaalne sõltumatus ametialased tagatised kohtunikele, mis tulenevad seadustest 4. Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtuastmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus. Eestis reguleerivad kohtute tegevust järgmised olulisemad õigusaktid: · PS · Kohtute seadus, mis sätestab kohtute ülesehituse, kohtute juhtimise, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega seonduva. · Kohtumenetlus seadustikud- kriminaalmenetluse seadustik; tsiviilkohtumenetluse seadustik;
andmiseks peab seaduses olema vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning selle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus.” Vabariigi Valitsuse määrustega täpsustatakse ja konkretiseeritakse seaduste regulatsioone, et muuta seadused rakendatavaks. Valitsuse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär (§ 96 lg 3). X KOHUS 86. Kohtuastmed ja -harud Eestis 87. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse vahe APELLATSIOONIMENETLUS - ringkonnakohtusse kaebamine KASSATSIOONIMENETKUS - riigikohtusse kaebamine 88. Erakorralise kohtu keeld Keelatud on erakorraliste kohtute loomine (erakorraline kohus on kohus, mis on moodustatud teatud kindla kohtuasja lahendamiseks üksikjuhtumil, erinevalt erakorralisest kohtust on erikohus oma korralduselt alaline kohus). 89. Mis on erikohus?
andmiseks peab seaduses olema vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm. Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning selle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus." Vabariigi Valitsuse määrustega täpsustatakse ja konkretiseeritakse seaduste regulatsioone, et muuta seadused rakendatavaks. Valitsuse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär (§ 96 lg 3). X KOHUS 86. Kohtuastmed ja -harud Eestis 87. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse vahe APELLATSIOONIMENETLUS - ringkonnakohtusse kaebamine KASSATSIOONIMENETKUS - riigikohtusse kaebamine 88. Erakorralise kohtu keeld Keelatud on erakorraliste kohtute loomine (erakorraline kohus on kohus, mis on moodustatud teatud kindla kohtuasja lahendamiseks üksikjuhtumil, erinevalt erakorralisest kohtust on erikohus oma korralduselt alaline kohus). 23 89. Mis on erikohus?
kohtumenetlus vastavalt kohtumenetluse seadustiku reeglitele. Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses. 3. Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted. 4. Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtuastmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju;
inimõiguste olukorda liikmesriikides Euroopa Nõukogu istungitel. Eesti on ratifitseerinud Euroopa inimõiguste konventsiooni, sotsiaalharta ja lapse õiguste konventsiooni. Eesti Vabariigil on kohustus neid õigusakte järgida. Igal inimesel on õigus pöörduda kohtusse tema õiguste ja vabaduste rikkumise korral. Kui inimene oma inimõigustest tulenevat õigust või vabadust oma riigis siiski mingil põhjusel kasutada ei saa ja riigi kohtuastmed pole abi olnud, on siiski veel võimalik edasi tegutseda. Euroopa Nõukogu juurde on loodud Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa inimõiguste konventsiooni alusel võib iga isik või isikute rühm pöörduda inimõiguste rikkumise puhul sellekohase kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Kontroll riigivõimu kasutamise üle on demokraatia hoidmisel väga oluline. Võimu on vaja kontrollida selleks, et vältida riigivõimu kuritarvitamist.
ka arutatakse inimõiguste olukorda liikmesriikides Euroopa Nõukogu istungitel. Eesti on ratifitseerinud Euroopa inimõiguste konventsiooni, sotsiaalharta ja lapse õiguste konventsiooni. Niisis on Eesti Vabariigil kohustus neid õigusakte järgida. Igal inimesel on õigus pöörduda kohtusse tema õiguste ja vabaduste rikkumise korral. Kui inimene oma inimõigustest tulenevat õigust või vabadust oma riigis siiski mingil põhjusel kasutada ei saa ja riigi kohtuastmed pole abi olnud, on siiski veel võimalik edasi tegutseda. Euroopa Nõukogu juurde on loodud Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa inimõiguste konventsiooni alusel võib iga isik või isikute rühm pöörduda inimõiguste rikkumise puhul sellekohase kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Kontroll riigivõimu kasutamise üle on demokraatia hoidmisel väga oluline. Võimu on vaja kontrollida selleks, et vältida riigivõimu kuritarvitamist. Põhiseaduse ja seaduste järgimist
Nõukogu istungitel. Eesti on ratifitseerinud Euroopa inimõiguste konventsiooni, sotsiaalharta ja lapse õiguste konventsiooni. Niisiis on Eesti Vabariigil kohustus neid õigusakte järgida. Igal inimesel on õigus pöörduda kohtusse tema õiguste ja vabaduste rikkumise korral. Kui inimene oma inimõigustest tulenevat õigust või vabadust oma riigis siiski mingil põhjusel kasutada ei saa ja riigi kohtuastmed pole abi olnud, on siiski veel võimalik edasi tegutseda. Euroopa Nõukogu juurde on loodud Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa inimõiguste konventsiooni alusel võib iga isik või isikute rühm pöörduda inimõiguste rikkumise puhul sellekohase kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Kontroll riigivõimu kasutamise üle on demokraatia hoidmisel väga oluline. Võimu on vaja kontrollida selleks, et vältida riigivõimu kuritarvitamist. Põhiseaduse ja seaduste järgimist riigis
- (ebaõigete) andmete avaldamine vaidlusalusel viisil (tänavale paigutatud plakat võlgnike nimedega, kes ei täida oma kohustusi) on tajutav hageja avaliku häbistamisega - avaldatu riivab hageja mainet - kostja on tahtnud hagejat teadlikult solvata ja inimväärikust alandada - kolleegium leiab, et nähtuvalt eeltoodust võib lugeda kostjalt väljamõistetava hüvitise õiglaseks suuruseks 1000 eurot riigikogus ütles, et see summa mida eelmised kohtuastmed välja mõistsid, oli liiga väike. kristiine keskuses oli suur plakat võlgnike nimedega, Kahju hüvitamise viis Rahasummana - ühekordse maksena (§136 lg 1) - perioodiliste maksetena (§136 lg 3) Muul viisil (§136 lg 5) - kui ette nähtud seaduses - kui ette nähtud lepingus - kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik - naturaalrestitutsioon – eemsärk panna kahjustatud isik kahju hüvitamise kauda reaalselt (ja mitte üksnes majanduslikult)
juunil 2016 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku (kohtutäitur) 15. juuni 2016. a otsuse peale täiteasjas nr 008/2014/1902, paludes otsuse tühistada. Avaldaja palus ühtlasi peatada täitemenetluse kohtuasjas lahendi jõustumiseni, mis taotluse Harju Maakohus 1. juuli 2016. a määrusega rahuldas. 15. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides märgib kolleegium AÕS § 325 lg 5 kohaldamise kohta järgmist. 15.1. Mõlemad kohtuastmed on leidnud, et AÕS § 325 lg 5 reguleerib juhuseid, kus võlgnik ja pandiga koormatud isik ei ole üks ja sama, ehk et hüpoteek tagab kolmandast isikust võlgniku võlga. Sellise järelduse võib tõepoolest esmapilgul teha lg 5 sõnastusest, kuid kohtud ei ole selgitanud, millist eesmärki võiks selline ainult grammatiline tõlgendus omada. 15.2. AÕS § 325 lg 5 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud võlgnikuks
annaabi.ee 
