populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. St et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Kehtib kui: 1) Populatsioon on väga suur 2) ristumised on vabad 3)mutagenees puudub 4)populatsioon on isoleeritud puudub geenivool teistest populatsioonidest 5) puudub looduslik valik kõik genotüübid on võrdse kohasusega e valikuväärtusega. Populatsioonide geneetiline struktuur võib muutuda: 1)geenide ja kromosoomide struktuur ning arv 2) olemasolevate alleelide ja seega genotüüpide sagedus
Seadus kehtib aga ainult järgmistel tingimustel: - populatsioon on väga suur (s.t selles on väga palju sigivaid isendeid) - kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, s.t nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest - mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagetusega uusi mutatsioone - populatsioon on isoleeritud puudub geenivool teistest populatsioonidest - puudub looduslik valik, s.t kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutus. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilisest erinevusest ja elutegevuse piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivne evolutsiooni põhitegur. Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil
Seadus kehtib aga ainult järgmistel tingimustel: - populatsioon on väga suur (s.t selles on väga palju sigivaid isendeid) - kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, s.t nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest - mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagetusega uusi mutatsioone - populatsioon on isoleeritud puudub geenivool teistest populatsioonidest - puudub looduslik valik, s.t kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutus. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilisest erinevusest ja elutegevuse piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivne evolutsiooni põhitegur. Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil
Sisalikud ja vaalad vette, tumedad liblikad tööstuspiirkondades. o Lõhestav valik – kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega. Siis kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Neis piirkondades kujunenud erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega ja mõnevõrra erinevad kohastumused. Hübriidid vähenenud kohasusega mõlema piirkonna tingimuste suhtes. Võib eristuda uus liik. Teguriks võivad olla ka sesoonsed muutused elutingimustes (nt. paaritumise aastaaeg). 5. Mis on "elav fossiil", too näiteid. Elav fossiil on taime- või loomaliik, mis on aja jooksul väga vähe muutunud. Elavad fossiilid on enamasti mõne kõrgema ja kunagi laialt levinud taksoni ainsad allesjäänud reliktsed liigid. Tuntud elavateks fossiilideks on hõlmikpuu ning vihtuimne kala latimeeria 6
kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks, kui: · Populatsioon on väga suur · Kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud (sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest) · Mutagenees puudub (ei teki uusi mutatsioone) · Populatsioon on isoleeritud (puudub geenivool e immigratsioon teistest populatsioonidest). · Puudub looduslik valik ehk kõik genotüübid on võrdse kohasusega. Populatsiooni geneetilised muutused: muutub geenide ja kromosoomide struktuur ja arv; muutub alleelide ja seega genotüüpide sagedus. Mikroevolutsioon: populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Geneetilise muutlikkuse allikad: · Mutatsioonid. Kui mutatsioon pole dominantselt letaalne (surma põhjustav), siis pärandub see ja moodustab teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikkuse varu.
St et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks . Kehtib kui: 1) Populatsioon on väga suur 2) ristumised on vabad 3)mutagenees puudub 4)populatsioon on isoleeritud – puudub geenivool teistest populatsioonidest 5) puudub looduslik valik – kõik genotüübid on võrdse kohasusega e valikuväärtusega. Populatsioonide geneetiline struktuur võib muutuda: 1)geenide ja kromosoomide struktuur ning arv 2) olemasolevate alleelide ja seega genotüüpide sagedus Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks . HardyWeinbergi seaduse järgi saab hinnata mikroevolutsiooni tegurite toime suunda ja intensiivsust populatsioonides
St et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Kehtib kui: 1) Populatsioon on väga suur 2) ristumised on vabad 3)mutagenees puudub 4)populatsioon on isoleeritud puudub geenivool teistest populatsioonidest 5) puudub looduslik valik kõik genotüübid on võrdse kohasusega e valikuväärtusega. Populatsioonide geneetiline struktuur võib muutuda: 1)geenide ja kromosoomide struktuur ning arv 2) olemasolevate alleelide ja seega genotüüpide sagedus Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. Hardy-Weinbergi seaduse järgi saab hinnata mikroevolutsiooni tegurite toime suunda ja intensiivsust populatsioonides. Nendeks teguriteks on mutagenees, geenivool, geneetiline triiv ja looduslik valik.
jäävad põlvkonniti muutumatuks. Sama kehtib aga ainult järgnevatel tingimustel: · populatsioon on väga suur (palju sigivaid isendeid) · kõik ristumised on vabad (ehk juhuslikud; st et nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest) · mutagenees puudub (populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone) · populatsioon on isoleeritud (puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest) · puudub looduslik valik (st kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega). Selline on ideaalpopulatsioon ning see ei muutu, ta säilitab muutumatuse igavesti. Kuid sellist populatsiooni pole olemas. Populatsioonide geneetilist struktuuri võivad muuta: · geenide ja kromosoomide struktuur ja arv · võib muutuda olemasolevate alleelide ja seega genotüüpide sagedus. Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nim. mikroevolutsiooniks. Geneetilise muutlikkuse allikad
sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatus. Tingimused: 1) populatsioon on väga suur st. Selles on väga palju sigivaid isendeid. 2) Kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud st. Nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest. 3) mutagenees puudub. Populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone. 4) populatsioon on isoleeritud. Puudub geenivool teistest populatsioonidest. 5) puudub looduslik valik. St. Kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega. - selline ideaalpopulatsioon ei evolutsioneeru. Ta säilitab oma muutumatse igavesti. Niisugust looduses ei ole. Populatsioonide geneetiline struktuur on püsiv, kuid see võib siiski muutuda kahtemoodi: 1) võib muutuda isendite geneetiline materjal- geenide ja kromosoomide struktuur ning arv. 2) võib muutuda olemasolevate alleelide ja seega genotüübi sagedus. Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. 2
-patogeensuse aste. ka nende organismide mürgisus. Virulentsuse kui ühtse omaduse määravad infektsioossus (nakatamisvõime), invasiivsus (võime peremeesorganismis paljuneda ja levida) ja toksilisus (võime moodustadatoksiine)[1]. Virulentsus sõltub suuresti vaadeldavast mikroobitüvest (tüvespetsiifilisus). 26. Lõivsuhted (mõiste ja näide) ühe funktsiooni kaudu realiseerunud kohasus on negatiivses põhjuslikus seoses teise funktsiooni kaudu realiseerunud kohasusega Nt taimedel vegetatiivne ja generatiivne paljunemine piiratud sama ressursi poolt. 27. Hõimuvalik is the evolutionary strategy that favours the reproductive success of an organism's relatives, even at a cost to the organism's own survival and reproduction. 28. Koevolutsioon on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon. 29
muutumatuks. Seadus kehtiv aga ainult järgnevatel tingimustel: 1) populatsioon on väga suur (st selles on väga palju sigivaid isendeid) 2) kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, st nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest 3) mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone 4) populatsioon on isoleeritud puudub geenivool teistest populatsioonidest 5) puudub looduslik valik, st kõik genotüübid on võrdsed kohasusega ehk valikuväärtusega. * mutatsiooniline muutlikus tekib harva ; kõik ei avaldu (nt geenmutatsioonid); enamus avalduvaid on kahjulikud või letaalsed (ei pärandu); osa neutraalsed; vähesed kasulikud (ainult need evolutsiooni materjaliks), võib lisanduda uusi alleele. * kombinatiivne muutlikus olulise tähtsusega; suurim osa geneetilisest muutlikkusest; ristsiire; alleelide kombineerimine sugulisel paljunemisel, tekivad erisugused genotüübid
Millal võib olukord muutuda? 4. Millest sõltub alleeli A sagedus põlvkonnas (t+1)? 5. Millistest faktoritest sõltub suhteline kohasus (relative fitness)? 6. Defineerige selektsioonikoefitsent. Mida see näitab? Kohasuse vastandväärtuseks on selektsioonikoefitsient (s), millega hinnatakse mingi genotüübi suhtelise eliminatsiooni intensiivsust. See seostub kohasusega kui täiendsuurus: w + s = 1; w = 1 – s; s = 1 – w. Maksimaalse kohasusega genotüübi puhul s = 0, letaalse genotüübi puhul s = 1. wa/wA=1-s Selektsioonikoefitsient summeerib paljunemiskiiruste erinevuse nii, et on lihtne arvutada selle erinevuse mõju alleelisagedusele: fA(1)=NA/NA+(1-s)Na 7. Millest sõltub alleelisageduse graafiku tõus? Millisel puhul on tõus järsem/laugem?
lihtne, sest täismoondega putuka koed lahustuvad nukustaadiumis ju peaaegu täielikult. Katselisi tõendeid kaitseainete hinna kohta pole väga palju, sest enamasti on keemiline kaitse liigiomane ja pole piisavalt varieeruvust isendite vahel, mis võimaldaks võrrelda keemiliselt kaitstud ja mitte kaitstud liigikaaslasi. Mõnel juhul on küll võimalik kaitseainete sisaldust loomorganismis manipuleerida, kuid sageli jääb sel puhul selgusetuks, kas tuvastatud mõju isendi kohasusega korreleeruvatele parameetritele on põhjuslikus seoses just kaitseainetega või millegi muu kaasnevaga. asja uuritakse. Aga vastates küsimusele, et miks kõik mürgised pole, ei tohi muidugi ära unustada koevolutsiooni toimumist (vt vastav loeng). Kui saaklooma populatsioon evolutsioonerub tugevama keemilise kaitse suunas, käivitub kiskja populatsioonis evolutsioon saaklooma "keemiliselt üle kavaldamaks", kui see õnnestub, pole saakloomal oma keemilisest kaitsest enam
sulestikuga isastel vähem parasiite või isaste teatud käitumuslikud jooned viitavad nende suuremale vitaalsusele. ,,Heade geenide teooria" Kohasuse (fitness) - st väljendeid "looduslik valik soosib A'd" ja "A'l on kõrgem kohasus" võib vaadelda sünonüümsetena. Kohasust võib seega defineerida kvalitatiivsel tasemel kui (suhtelist) paljunemisedukust ehk paljuneja panust järglaspõlvkondadesse. Kohasuse mõiste on põhimõtteliselt rakendatav alleelile ja isendile. Kõrgema kohasusega ("kohasem") alleel on see, millel on rohkem koopiaid populatsiooni järglaspõlvkondade genofondis. Kohasem isend on see, mis/ kes tagab oma alleelide suurema esindatuse järglaspõlvkondades, ehk siis "on edukam oma geene levitama". Üldjuhul võib esitatud isendi kohasuse definitsiooni teise poole asendada fraasiga "millel on rohkem järglasi", sest ei saa ju oma alleele edasi anda teistviisi kui järglasisendite kaudu. Koadaptatsioon -
1. suunav valik muutunud või uute keskkonna tingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid ja nende poolt määratud fenotüübid. Toimub kindlate alleelisageduste kindlasuunaline sagedusmuutus. Võivad fikseeruda ka retsessiivsed alleelid. Mida väiksem aju, seda kohasem 2. lõhestav valik soosib isendeid, kellel aju suurused on äärmuslikud. Võib viia uue liigi tekkeni, on aeglasem kui sv ja tulemused ei ole nii stabiilsed. Suurema kohasusega on 2 rühma. 3. valikut ei rakendu keskkond ei muutu ja samale keskkonnale paremini kohastunud vorme ei teki. Kohasus ei mõjuta aju suurust. 3. Mida tähendab, et mutatsioon on juhuslik evolutsioonitegur? Mutatsioonid on juhuslikud. Need on metsikud sündmused, mis on täiesti kontrollimatud. Kui mutatsioon toimub, on see juhuslik ilming, ootamatu. Mutatsioonid on kohasuse suhtes juhuslikud ega mõjuta alleelisageduse muutumise suunda populatsioonis. LV annab
· Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone; · populatsioon on isoleeritud puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest; · puudub looduslik valik, s.t. kõik genotüübid on võrdsed kohasusega ehk valikuväärtusega. 3. Mis on mikroevolutsioon? Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. 4. Milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel? Kui mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Kui mutatsioon pole dominantselt lekatiivne (s.t. seda kandva indiviidi surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve ja moodustab koos
Nt hiire saba pikkus on h2=0,6 see tähendab et 40% on plastilisuse roll. Mida suurem on päritavus seda kergemini on see tunnus valiku all. R valiku vastus(response). R sõltub h2 ja S(valiku surve erinevus hetkeolukorra ja ideaali vahel). Evolutsioon kui optimeerimisülesanne Organismid on paljude tähtsate omadustega. Kuhu suunata ressursse, kas kasvada suuremaks või toota rohkem järglasi. Kuhu paigutada ressursse? Allokatsioon paigutus ühte või teise funktsiooni, mis on seotud kohasusega. Kohasus on seda suurem, mida rohkem kasvatakse ja mida rohkem paljunetakse. Vasakpoolne joonis on iteropaaria(elu jooksul paljunetakse korduvalt), parempoolne semelpaaria(elu jooksul üks paljunemispingutus). Kurna suurus on munade arv pesas. Paljunemise hind - näitab kui palju vanem energiat, aega ja oma tervist kulutab selleks, et järglaskond üles kasvatada. Paljunemise hind on seda suurem, mida rohkem järglasi on. Lõivsuhe(trade-off) ja allomeetriline seos
A. lx B. ax C. vx D. mx E. R0 See mõõdik on paljunemisväärtus, C on õige; 137. Kas populatsiooni puhas kasvukiirus on defineeritud kui: A. Keskmine järglaste arv, mida üks populatsiooniliige elu jooksul toodab? B. Keskmine järglaste arv, mida üks populatsiooniliige ajaühikus toodab C. Keskmine puhaste laste arv, keda üks populatsiooniliige mustades tingimustes toodab? D. Keskmine kõrge kohasusega järglaste arv, mida iga paljunemispingutuse korral toodetakse? Definitsiooni kohaselt on A õige; 138. Kuidas aitavad häiringud kaasa liigilise mitmekesisuse tekkimisele ja püsimisele: A. Takistavad konkurentsitasakaalu tekkimist (domineerimisvõimeliste liikide vohamist)? B. Tekitavad materjali kunstliku valiku jaoks? C. Kiirendavad liigitekke mehhanisme? D. Seovad atmosfäärist molekulaarset lämmastikku?
..) Endogeensed antioksüdandid (väljastpoolt saadavad): Melaniin - pigment, oganismid ise sünteesivad neid. Madal glutatiooni tase on vajalik tumedama melanniinse värvuse sünteesi. · Lõivsuhe Lõivsuhe (trade-off, eestikeelseks vasteks pakutud ka kompromiss-sõltuvus) evolutsioonilise ökoloogia kontekstis on olukord, kus ühe funktsiooni kaudu realiseerunud kohasus on negatiivses põhjuslikus seoses teise funktsiooni kaudu realiseerunud kohasusega. Kujutagem ette taime, mis võib paljuneda nii vegetatiivselt kui ka generatiivselt ning mõlemad paljunemisviisid on piiratud sama ressursi poolt. Selge see, et mida rohkem ressurssi investeerida generatiivsesse paljunemisse, seda vähem jagub seda vegetatiivse paljunemise tarbeks ja vastupidi. Sellisel puhul öeldakse, et kahe paljunemisviisi vahel on lõivsuhe. Ehk piltlikult: kahte head asja korraga ei saa. EÖ praktikas tuleb lõivsuhet ette peamiselt kahel tasandil.
valiku vastus, valiku surve? Kohasus lühiajaline paljunemise edukus ehk vaadeldava genotüübi (kohastumuste kompleksi) panus tulevastesse põlvkondadesse. Looduslik valik paremini kohastunud genotüübid annavad suurema panuse tulevastesse põlvkondadesse. Tunnuste päritavus näitab, kui determineeritud mingisugune tunnus on ehk kui suur on selle tunnuse määramisel geneetilise komponendi roll. Allokatsioon - paigutus ühte või teise funktsiooni, mis on seotud kohasusega. (Kuhu paigutada ressurss, kas kasvu või paljunemisse? ) Kohasus on seda suurem, mida rohkem kasvatakse või paljunetakse. Iteropaaria elu jooksul mitu paljunemispingutust, paljunetakse korduvalt. Linnud. Senelpaaria elu jooksul tehakse üks paljunemispingutus, paljunetakse ainult ühe korra. 5 tähtsamat elukäiguomadust: Organismi arenguks kulunud aeg - ontogeneesi kiirus; kasvukiirus Järglaste arv Noorjärkude suremus Täiskasvanute suremus Intervall paljunemispingutuste vahel
Kuid mingil hetkel kui piisavalt ära võetud, tekib katastroof. Katastroofist taastuda on juba raskem. 43. Looduslik valik, kohasus; Looduslik valik Hutchinson kohasemad jäävad ellu (need, kelle paljunemisedukus on suur, aga et edukalt paljuneda, tuleb KK-s ka hakkama saada). Rohkem fertiilseid järglasi annavad need, kes on keskkonnaga paremini kohastunud ehk kes saavad seal paremini hakkama. Looduse valiku surve all on korraga mitu tähtsat tunnust. Seotud kohasusega, meil peab olema sobiv kohasus, et piisavalt paljuneda, aga et ka ellu jääda, sest kui me tahame palju paljuneda, siis ei kasva väga ja kui tahame teistest palju tugevamad olla ja kasvada, siis paljunemine kannatab. Kohasus on suur siis, kui me oleme leidnud sobiva kesktee. Kohasus lühiajaline paljunemisedukuse mõõt, genotüübi panus tulevastesse põlvkondadesse. Mõõdetakse järglasi andnud järglaste järgi
kerge ülesanne. Iga konkreetse otsustusmuutuja puhul tuleb uurijal kõigepealt selgusele jõuda, mis võiks olla otsustusest tuleneva puhaskasu sobivaks mõõduks ehk vääringuks (currency). Firma puhul oli selleks säästetud vara, kajakate puhul poegade ellujäämise tõenäosus. Toitumiskäitumise puhul kasutatakse vääringuna harilikult ajaühikus omandatud energia hulka. Puhaskasu puhul eeldatakse, et see on otseses seoses isendi fitnessiga ehk kohasusega, st puhaskasu kasvades suureneb ka fitness ja vastupidi. Vääring näitab harilikult vaid tegeliku puhaskasu ligikaudset hinnangut. Puhaskasu ei ole harilikult võimalik eriti "targa" käitumisega tõsta lõputult suureks. Reaalsetes situatsioonides esinevad teatud piirangud (constraints), mis õieti tingivadki käitumisotsustuse kasu ja hinna funktsioonide spetsiifilise kuju (vt joonistel). Firma puhul oli
(selective pressure) s. sA- = 0 ning saa = 1,0. Selektiivne surve s varieerub nullist üheni. Kohasus w varieerub samas vahemikus. Nende omavaheline suhe on vastandlik: w=1s Kuna selektiivne surve s genotüübi aa suhtes on 1.0, siis on aa kohasuse väärtus võrdne nulliga. Kuna variantide AA ja Aa suhtes selektiivne surve puudub, siis nende puhul on w väärtus võrdne ühega (1,0). Korrutades iga genotüübi sageduse nende kohasusega, saame arvutada genotüüpide sageduse järgmises põlvkonnas. Kui algselt on mõlema alleeli sagedus 1/2, on genotüüpide esindatus, lähtudes Hardy- Weinbergi valemist, järgmine: ¼ AA (1,0) : ½ Aa (1,0) : ¼ aa (0,0) Kuna järglaskonda annavad ainult AA ja Aa isendid, siis on erinevat tüüpi vanemate osalus vastavalt 1/3 ja 2/3. See leitakse, jagades AA ja Aa sagedused ¼ ja ½ AA ning Aa esinemissageduste summaga ¾.
Gameetide tasemel jagunevad nad enam-vähem võrdselt A ja a vahel, kuid kuna sellest gameetide hulgast kasutatakse järeltulijate jaoks vaid tühist osa, siis tõenäosus selleks, et ei säilu täpne tasakaal, on märkimisväärne. Kui urnist võtta pimesi musti ja valgeid mune ja kui neid on seal väga palju, siis esimese võtte tulemus praktiliselt ei mõjuta järgmise tulemuse tõenäosust. Kui aga vähe, siis mõjutab oluliselt. Võrdse kohasusega (the same fitness) alleelide sagedused muutuvad ajas juhuslikult. Kui AA, Aa ja aa on kõik ühtmoodi kohased, öeldakse nende kohta, et need genotüübid on selektiivselt neutraalsed . Olgu lisatud, et selektiivne neutraalsus näib olevat üsna tavaline, nii et tegemist pole liialt kunstlike algtingimustega (kuid vt. ka pt. "kergelt kahjulikud mutatsioonid"). Kui alleelis on kaks lookust, siis võib juhuvalik mõjutada nende alleelide sagedust populatsioonis
annaabi.ee 
