b) Fragmenteerumine - killustumine - Kaudsed põhjused: Kui populatsioon on fragmenteerunud, võivad teda ohustada mitmed tegurid: a) Demograafiline stohhastilisus e. juhuslikkus (ei leia partnerit, kiskja rünnak jt.) b) Keskkonna stohhastlisus (ilmastiku varieeruvus), kliima muutused c) Geneetlised põhjused, kasvav homosügootsus d) Looduslikud katastroofid 8. Kohastumise mõiste Protsess, mis algab muutustega üksikute isendite nukleiinhapete struktuuris ning lõpeb populatsioonile, liigile või mõnele veelgi suuremale organismirühmale kasuliku omaduse kujunemisega. 9. Geenitriivi mõju väikestele populatsioonidele Geenitriiv on geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades juhuvaliku tõttu. Väikestes isoleeritud populatsioonides,
1. Tooneliilia Maaalune mugulsibul, kasvab kivisel pinnal. 2. Soolarohi Suur soolataluvus, lihakad varred, soomusjad lehed. 3. Kõrbeliilia Sirgub pärast vihma maaalusest sibulast. 4. Okotiljo Piisava veega ilmuvad punased õied, kuivaperioodil langetab lehed. 5. Kivitaim Hea maskeering, taime osad on mulla sees , pärast vihma puhkevad õide, Looma nimi Kohastumise kirjeldus 1. Labidjalgkonnad Kuivaperioodil elavad maa sees, vihmaga tulevad kudema ,kullesed arenevad kiiresti, 2. Hiidsametlestad Punane kaitsevärvus, vihamaga tulevad välja. 3. Skorpionid Peidavad kuumuse eest, astel saagi tapmiseks, Saavad vedeliku saagist, 4. Kärssmadu Toitub roomajatest ja munadest, mängib surnut, 5. Surikaadid Elavad kolooniatena, lapsehoidjad, üks peab valvet puu
Taimede ja loomade kohastumine kõrbes. Taime nimi Kohastumise kirjeldus 1. Mehhiko Juurtest valgub välja aine, mis mürgitab ümbruse mulda kreosoodipõõs ja teised taimed ei kasva ellel maaalal. (seda tõestab see, as et taime isendite vahel on kindela suurusega vahemaa). Taime kudedes asuvad lendavad keemilised ained, mis peletavad rohusööjaid. 2. Okotillid Taim kasutab ära vihmaperioode. Vihmaperioodil
muuda mingid evolutsioonitegurid. Kohanemine- individuaalne adaptatsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine- (populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptatsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. Kohastumus- populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. Kohasus- individuaalne genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega.
Osa muutusi võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismid kohasemaks, mistõttu võivad nad võrreldes populatsioonikaaslastega kauem elada või rohkem järglasi saada. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi looduslik valik. See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. Kõikide liikide sigivus on selline, et isendite arv peaks kiiresti kasvama, kuid ometi säilitavad populatsioonid enam-vähem püsiva suuruse. Ressursid (toit, elupaigad) on looduses piiratud Homoloogilised elundid- sarnase ehitusega, kuid funktsioon erinev (linnutiib muundunud
ei suuda nii kiiresti kohastuda 7) Kiiremini evolutsioneerub see, mille liikmed paljunevad suguliselt, sest meioosil ja viljastumisel toimub alleelide rekombineerumine 8) Liigitekke peamised tegurid – 1.geograafiline isolatsioon 2.mutatsioonid 3.geenitriiv 4.individuaalne muutlikkus 5.olelusvõitlus 6.suunav valik 7.kohastumine 8.ristumisbarjäär 9) Inimese evolutsiooni on mõjutanud – pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire, looduslik valik 10) Kohastumise ja kohanemise võrdlus, näited – kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine muutunud keskkonnatingimustesse (lõpushingamise asendumine kopsuhingamisega kahepaiksetel), kohastumise tulemusena tekivad organismidel kohastumused (ujunahkade areng kahepaiksetel), kohanemine on organismi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnatingimustele (hemoglobiini sünteesi intensiivistumine kõrgmäestikes), kohanemine seisneb organismi mittepärilikes muutustes tema
1. Pikaajaline protsess, pöördumatu 1. Lühoajaline protsess 2. Aluseks pärilik muutlikus 2. modifikatsioonid 3. Pärilik 3. ei ole pärilik 4. Tekivad grupid 4. tekivad üksikisenditel 5. Liigi püsima jäämise eeldus Kohastumine tekib tänu alleelide juurde tulekule, uus alleel A3 Kohastumine on looduliku valiku tagajärg Kohastumise tekkeks on vajalik: Kohastumise säilimiseks on vajalik: · Stabiliseriv valik · Suunav valik Taimede kohastumine kõrbes: Sügavad juured, Vaha, Õhulõhed avanevad öösel, Lehed muutunud okasteks, Kiire kasvuperiood Loomadel: Hele karvkate, Ainevahetuse muutus, Öine aktiivsus, Suveuinak, Suuremad kehaosad, Koha valiku täpsus LIIKIDE TEKE e. Evolutsiooniline protsess Liigi tekkeks on vaja:
Kiskja *Keelepüük (sisalikel, konnadel, rähnil) *Kajalokatsioon (delfiinil) *Rollijaotus rünnakul Parasiit * Paksud kestad, katted *Jäljendada peremehe keharakku (amööb) *Toksiiniga ründamine Herbivoor *Tundetu toksiinide suhtes *Muutused suuaparaadi ehituses *Rikkalik maksaensüümide kompleks, mis võimaldab lagundada mürkaineid (toksiine, alkaloide, eeterlikke õlisid) Looduslik valik Et looduslik valik toimiks, on vaja populatsioonis muutlikkust. Geneetiline mitmekesisus tagab kohastumise kliima ja evolutsiooni teguritega. Looduslik valik on isendite ellujäämise ja paljunemise edukus, mis tagab populatsiooni kindlasuunalise kohastumise. Geenivool Populatsiooni geneetilise struktuuri muutus migratsiooni tõttu. Geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni või ristamise teel Geneetiline triiv Populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutus, looduslik valik ei olene siin
*Lõhestav valik loodusliku valiku tüüp; liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade (alamiliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud. *Mikroevulutsioon populatsiooni- ja liigisisesed evulutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas. *Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms. tingimuste talumises. *Populatsiooni geneetiline struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis.
Kohanemine-individuaalne adaptatsioon, isendi fenotüübi otstarbekaks muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine-(populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptatsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. 1 Kohastumus-populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnusesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilitamist. Liik-populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi.
*ühe ja sama keskkonnateguri suhtes kujunevad erinevad, kuid konkurentsivõime seisukohalt samaväärsed kohastumused. *organismirühmale tervikuna kasulik omadus ei pruugi olla seda kõigi üksikisendite seisukohalt; *kohastumus töötab erinevates situatsioonides (kuigi teatud tingimustes ja teatud ajal) erinevate tagajärgedega. 6. Mis kujundab kohastumusi? Liigi uusi kohastumusi kujundab suunav valik olemasolevate. Kohastumine kui protsess on pidev ja kohastumise puhul üldiselt ei saa rääkida kindlast algusest ja lõpust. Seetõttu on ka kohastumise hindamine suhteliseks või absoluutseks alusetu. Suhtelised on kohastumused, mis tekivad kohastumise tulemusena. Kohastumine toimub organismirühmades. Üksikisend ei evolutsioneeru, järelikult ka ei kohastu. Pealegi algab kohastumine tavaliselt mingi kindla keskkonnateguri toimel. Konkreetne organismirühm ei suuda kohastuda lõputult. Populatsioonigeneetiline
saagitabamisviise, lindude rännet, järglashoolet, terdemängu. Loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid ja nende kombinatsioonid. Igas keskkonnas on mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Keskkonnatingimused pole püsivad ja muutuvad tihti ebaregulaarselt. Osa kohastumusi on kasulikud isendirühmale (perele, karjale jm) aga ohustavad üksikisendeid. Lisaks kõigele tuleneb organismidevahelistest suhetest vastastikuse kohastumise vajadus. Liigiteke Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. See on nn bioloogiline liigimääratlus. Sugutult sigivate organismide (näiteks paljud taimed) ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline (ehk tüpoloogiline) liigimääratlus. See ütleb: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest.
SISESEKRETSIOONINÄÄRMETE SÜSTEEM Hormooni mõiste ja funktsioon Hormoon on bioloogiline ühend (sisenõre), mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse Hormoonide toime soodustavad vaimset, füüsilist ja sugulist arengut toetavad reproduktsiooni põhilisi protsesse nagu sugurakkude produktsioon, viljastumine, loote kasv ja areng, sünnitus tagavad organismi kohastumise mitmesuguste tingimustega (stress, trauma, temperatuuri kõikumine) hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt püsival tasemel (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel), s.t. homöostaatiline funktsioon reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu Nimetage sisesekretoorsed näärmed
Selle tulemusena arenevad kohastumused 13. Kohanemine- individuaalne adaptsioon: isendi fenotüübi otstargekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires 15. Liigi teke algab isolatsiooni tekkega 16. Mikroevolutsioon- populatsiooni ja liigisisesed evolutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas 17. Makroevolutsioon- evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine
keskkonna suhtes juhuslikud. 5. Osa muutusi võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismid kohasemaks, mistõttu võivad nad võrreldes populatsioonikaaslastega kauem elada või rohkem järglasi saada. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi looduslik valik. 6. See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 7. Ressursid (toit, elupaigad) on looduses piiratud. Paleontoloogia- teadusharu, mis uurib muistsete organismide maailma fossiilide abil Fossiilid- ammustel aegadel elanud organismide jäänused Kõikidest maakeral elanud organismidest ei ole fossiile säilinud N: seened, pehme kehaga mereloomad Kivimikihtide kaudu arvutatakse välja fossiili vanus
Näiteks võivad varasemad head tunnused muutuda ebasobivateks(eemaldab heledad ja soosib tumedaid) Lõhestav valik soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatisooniks, mis erinevad üksteisest mingite tunnuste poolest(soosib äärmuslikke värvusi, milleks on siis kas väga heledad või tumedad) 4. Kohastumised (mõiste, osata tuua näiteid kohastumiste kohta taimedel ja loomadel, kohastumise suhteline iseloom, näited selle kohta) Taimede kohastumine loodusega ühte sulandumine(kaitse vaenlaste eest, märkamatu, kaktusel nt avanevad õhulõhed öösel) Loomade kohastumine loodusega ühte sulandumine, värvus annab teada, et on halva maitsega või siis ohtlikult mürgine(mimikri- sarnasus mõne teise liigiga, tavaliselt jäljendatakse ohtlikke liike) Kohastumise suhteline iseloom:
toodetakse ribosoomides valke (kontroll translatsiooni tasemel) * selektiivselt lagundades mõnesid mRNA molekule tsütoplasmas (kontroll mRNA degradatsiooni tasemel) * selektiivselt aktiveerides või inaktiveerides toodetud valke või transportides neid erinevatesse raku osadesse (posttranslatsiooniline kontroll) Geeni ekspressiooni reguleerimine annab rakule kontrolli struktuuri ja funktsiooni üle, on raku diferentseerumise, morfogeneesi, paindlikkuse ja kohastumise aluseks. Ribosüümid Ribosüüm- ensüüm, mis ei ole valguline, aga koosneb RNA ahelatest. Sellks on näiteks ribisoom.Seda peetakse ensüümiks, sest ribosooomi koosseisu kuuluv rRNA valgusünteesi käigus süntessib peptiididemeid aminohapete vahel. Geenmutatsioon, kromosoommutatsioon Geenmutatsioon- väikesed muudatused DNA nukleotiidses järjestuses. Nad hõlmavad tavaliselt geenisiseselt ühte või mõnda nukleotiidi. Geenimutatsioonide tulemusena võivad tekkida uued alleelid
muutumise kohta ega tõendeid Maa vanuse kohta. Carl von Linne nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda varem taimede peal seda märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. Jean Baptiste Lamarck arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta mõistis, et organismid on kohastunud elama neid ümbritsevas keskkonnas. Kohastumise mehhanismina pakkus ta välja, et elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele. Seda hüpoteesi on tema järgi hakatud nimetama lamarkismiks. Georges Cuvier fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise ning see on ka Cuvieri teene evolutsiooniteooria arengus. Samas arvas, et liigid on muutumatud: alguses loodi lihtsalt väga palju liike, millest osa aja jooksul katastroofiliste sündmuste tõttu välja suri.
mikro- ja makroevulutsiooni eraldi protsess. Liik - populatsiooni või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnased kui teise liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Lõhestav valik - loodusliku valiku tüüp, liigi keskmisest erinevate isendite eelispaljuneimine võrreldes nende hübriididega. Mikroevulutsioon - populatsiooni- ja liigisisesed evulutsioonilised muutused populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliset kohastumise suurenemise suunas. Olelusvõitlus - organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest tegureist. Populatsiooni geneetiline struktuur - eri alleelide ja genofondi arvulist suhet (suhtelist sagedust) antud geeni suhtes. Populatsiooni genifond - populatsiooni geenide, alleelide ja nende genoomide mittekodeerivate osakeste kogum. Pudelikaela efekt - geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni
ellujäämiseks vajalikke omadusi paremaks kujundada ja arendada. Seega, need mutatsioonid, mis põlvkonda eelmisest tugevamana ja paremana aitasid elus edasi, antakse edasi ka järgnevale põlvkonnale. Kahjulikud mutatsioonid surevad välja või siis kaovad. Muutudes teadlikumaks ja oskuslikumaks, osates paremini juhtida iseennast, toimus ka psüühika evolutsiooniline areng. 4. Mis on kohastumuslik probleem (adaptive problem)? Kohastumise käigus sobitutakse keskonda. Kõikvõimalikke iseärasusi arvesse võttes tegutsetakse harjumuspärasel viisil, sellisel, mis toimib ja on jätkusuutlik. Elujõulisemad on need, kes kohastumustele paremini ja kiiremini reageerivad ning need omaks võtavad. . Kohastumuslikke eluviise kohandades pidevalt muutuva keskkonna tõttu toimib areng. Vanemad on omandanud teatud hulga kohastumusi, siis tema järglased tegutsevad esialgu instiktide toel ja vanema hoole järgimisest
taandarenenud, ahvil täielik karvkate inimesed suhtlevad kõnes, ahvid suhtlesid zestidega; inimesel suurem ja arenenum töövõime kui ahvil. Evolutsiooniline progress ehk täiustumine uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Tagajärg: keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. Täiustumine on uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus, kuid mitte paratamatu protsess. Suured evolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. Kui mikroevolutsioonilised muutused seisnevad peamiselt uute alleelide tekkes ja nende levikus, siis makroevolutsiooni aluseks on uute geenide teke ja geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine. Divergents liigiline mitmekesistumine. Ulatus sõltub organismitüübi arenguvõimelisusest ja ökoloogiliste tingimuste mitmekesisusest.
ristumist lähtepopulatsiooni isenditega. Lõplik liigi iseseisvust tagav ristumisbarjäär kujuneb sageli välja alles eristunud populatsioonide taaskohtumisel. Liigist kõrgemate taksoniteteket nimetatakse makrorevolutsiooniks. Selles eristatakse mitmekesistumist, täiustumist ja väljasuremist. Makrorevolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi mikrorevolutsioonilistest muutustest samade tegurite toimel. Peamiseks makrorevolutsiooniliseks protsessik on liigitekke käigus kohastumise tulemusena toimuv mitmekesistumine. Liigiprotsesside jadas kuhjuvad liikide vahel erinevused, mis on aluseks nende rühmitamisele liigiülesteks taksonites perekondadeks, seltsideks, klassideks jne.. Evolutsioonilise täiustumise ehk protsessi lähtekohaks on erilaadsed mutatsioonid uute geenide teke ja geenide aktiivsust kontrollivate regulatsioonisüsteemide muutused. Täiustumine ehk organismide ehituse ja eluviisi keerustumine on evolutsiooni kaasnähtus, kuid pole üheski
(karu) toidubaas- toitumise kindel ala.(lindudel on oma toidubaas) lülijalgsed- loomaliigi hõimkond, kuhu kuulub 80% tänapäevastest loomaliikudest, iseloomulikuks tunnuseks on lüliline kehaehitus.(putukad, vähid, ämblikud) konvergents- eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine. (sarnased tunnused) mikroevolutsioon- populatsiooni ja liigisisesed evolutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas.(mingi liigi väljasuremine) geneetiline muutumine- DNA lõigu muutumine.
Milline seos on loodusliku valiku eri Need, kes ei suuda näiteks kliimaga harjuda vormidel kohastumisega? kas surevad välja või peavad võimaluse korral leidma omale geograafiliselt soodsama paiknemiskoha, vastasel juhul teeb looduslik valik ,,oma töö". Selgitage kohastumise suhtelisust ühe Eestis Nt. pruunkaru elava loomaliigi näitel. *omab pruuni karvkatet, mis teeb hoolimata ta suurusest ta metsas nähtamatumaks * magab talveund * ennem talvist und sööb kõhu täis, et rasv teda talvel soojas hoiaks
isashirvedel sarved kakluseks 3) Keskkonnatingimused pole püsivad, muutuvad tihti ebaregulaarselt NT soojal talvel süüakse valge kasukaga jänes kohe ära Osa kohastumusi on kasulikud isendirühmale (perele, karjale jms), kuid ohustavad üksikisendeid. NT mesilased surevad torke tagajärjel. Lisaks organismidevahelistest suhetest vastastikuse kohastumise vajadus. Kui saaklooma või peremeeslik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. „kohastumisvõidujooks“ Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Liigiteke on kohastumise kõrval teine oluline evolutsiooniline protsess. Liigiteket käsitatakse ka üleminekuna mikroevolutsioonilt makroevolutsioonile .
2) Keskkonnas mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Kompromisslahendus. NT kaelkirjakul halb kohastumus joomiseks, isashirvedel sarved kakluseks 3) Keskkonnatingimused pole püsivad, muutuvad tihti ebaregulaarselt NT soojal talvel süüakse valge kasukaga jänes kohe ära --Osa kohastumusi on kasulikud isendirühmale (perele, karjale jms), kuid ohustavad üksikisendeid. NT mesilased surevad torke tagajärjel. Lisaks organismidevahelistest suhetest vastastikuse kohastumise vajadus. Kui saaklooma- või peremeeslik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. ,,kohastumisvõidujooks" Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Liigiteke on kohastumise kõrval teine oluline evolutsiooniline protsess. Liigiteket käsitatakse ka üleminekuna mikroevolutsioonilt makroevolutsioonile. --- Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel
(Loodusliku valiku vormi näide) G. Populatsioonile või liigile kasulike tunnuste kooskõlastumine elukeskkonna Tingimustega on suunav valik. 22. Tõmba õigele variandile ring ümber! 22.1. Kohastumine/ kohanemine on organismirühmade / organismi pöördumatu sobitumine muutunud keskkonnatingimustesse, näiteks lõpushingamise asendumine kopsuhingamisega kahepaiksete asumisel veest maismaale 22.2. Kohastumise/ kohanemise tulemusena tekivad organismidel kohanemused / kohastumused, näiteks ujunahkade areng kahepaiksete jäsemetel 22.3. Kohastumine/ kohanemine on organismi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonna tingimustele, näiteks hemoglobiini sünteesi intensiivistumine inimesele kõrgmäestiku tingimustes 22.4. Kohastumine/ kohanemine seisneb organismi mittepärilikes / pärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires 22.5
Väike kasva. sinivaal, polaarjaamad. olnud. Talved riba Euraasia ja Taimedest on polaarrebane, Jaamade väga külmad Põhja-Ameerika kõige sinivaal. jälgitakse ning karmid. rannikut) Arktika vastupidavama (Kohastumise ilmastikku, lõunapiiri d sammal, ks paks jääväljade tähistab samblikud, rasvakiht ja triivimist, maismaal 100c ja vetikad ja loomad on mereomadusi jne. merel 50c plaaton. loomtoidulise isojoont
jaoks kõlblikud maismaa-osad nende poolt piisavalt asustatud. Jäid veel teised, kuivemad alad. Neid said endale elupaigaks võtta ainult kahepaiksete järglased - roomajad. Kuid vee-elulise vastse kaotamiseks, kuiva naha saamiseks, kopsude keerukamaks muutumiseks ja organismi teisteks ümberehitusteks läks vaja umbes 70 miljonit aastat. Roomajad tekkisid umbes 250 miljonit aastat tagasi. Maismaa kuivad osad, kuhu asusid elama roomajad, olid laialdased ja mitmekesised. Kohastumise käigus arenesid roomajatel mitmesugused omadused. Hiljem asustasid roomajad vee ja tekkisid ka lendavad sisalikud. Roomajate õitseng kaasnes ürgkahepaiksete väljasuremisega. Algas roomajate valitsemisaeg, mis kestis 170-180 miljonit aastat. Maismaa-roomajad. Väljakaevamistel on vahel leitud hiiglasuuri loomaluid. On selgunud, et paljud neist kuuluvad roomajatele dinosaurustele, mis tõlkes tähendab "kohutavad sisalikud". Mõned dinosaurused kaalusid 40-50 tonni ja olid kuni 26
vahendid ja kirjas, sotsiaalne mälu 14) Millal ja mis inimliik tekkis Aafrikas, kellest lõpuks arenes välja inimene? 250-200 tuhat aastat tagasi homo sapiens 15) Selgita mõisted. DIVERGENTS liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist,organismide mitmekesistumine evolutsioonis SÜMBIONEGENEES evolutsiooniline protsess, mille puhul oranismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel TÄIUSTUMINE uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus LÕUNAAHV australopiteeg,esimene inimlane KONVERGENTS - eripäritoulu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega (nt veeloomad, delfiin, kalasisalik, hai, nende kehad on sarnased) SOTSIAALNE PÄRILIKKUS - kõik, mis eelnev põlvkond on omandanud, antakse edasi järglaspõlvkondadele. Antakse edasi kommunikatsioonivahenditega (kõne, kiri). On horisontaalne suund (antakse edasi mitte ainult oma järglastele vaid ka eri rahvastele ja kultuuridele).
23. kohastumus vt. adaptsioon. 24. ristumisbarjäär vt. bioloogiline isolatsioon 25. liigiteke uue liigi evolutsiooniline teke olemasolevast. (nt sümpatriline liigiteke, hübriid- liigiteke) (hübriidid tavaliselt kas hukkuvad või jäävad viljatuks, nt muul) II Too näiteid 1. viljastumiseelsetest ristumisbarjääridest 2. viljastumisjärgsetest ristumisbarjääridest 3. kohastumuste suhtelisusest 4. mimikrist 5. organismide vastastikuse kohastumise kohta 6. käitumiskohastumusest 7. olelusvõitluse teguritest 8. sugulisest valikust
Hallhüljes Meie Läänemeres elavad kolm hülgeliiki on eeskujulikult jaotunud üle laia kohastumise skaala. Põhjapoolseim viigerhüljes on tõeline pagofiil ehk jäälemb, kes oma pojadki peidab jääväljadele kaevatud lumekoobastesse. Mere keskosa hallhüljes kuulub nõndanimetatud servaelupaikade liikide hulka, kes üldjuhul eelistavad kindlasti jääd, kuid saavad hakkama ka kuival maal. Lõunapoolseim, Eestisse pigem eksikülalisena sattuv randal on selline hüljes, kes on oma arengus jääväljadelt soojematesse oludesse tagasi pöördumas. Randali pojad
keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni kaaslastega võivad nad elada kauem või saada rohkem järglasi. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi looduslik valik. 7.) See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 3. Kuidas tõestatakse evolutsiooni toimumist paleontoloogiast lähtuvalt. Fossiilid ehk kivistised on ammusetel aegadel elanud organismide jäänused. Nende vanust saab määrata samades kivimikihtides leiduvate laialt levinud ja teadaoleva vanusega fossiilide abil. Mida sügavamal asub kivimikiht koos kivististega, seda kaugemast ajast need pärinevad. Kivistised võimaldavad
2015 1 Loodusliku valiku teooria Teooria põhineb eeldusel, et Halvemini toime tulevad indiviidid võistlevad organismid jäävad omavahel, püüavad jääda konkurentsis alla ja nende ellu ja maksimeerida oma allajäämist põhjustavad sigimisedukust. geenid kaovad, surevad välja. Kõik elusorganismidel esinevad tunnused on välja kujunenud kohastumise teel – elusolendid sobituvad neid ümbritseva elus ja eluta loodusega. Need, kes keskkonda paremini sobituvad, naudivad suuremat sigimisedukust. Nende geene jõuab järgmisse põlvkonda rohkem. 2 Sugulusvalik (kin selection) Altruistlik tegu on kasulik teistele ja kahjulik iseendale. Sugulusvaliku puhul on koostööd soosiva altruistliku teo tegija ja vastuvõtja sugulased.
tulemusena jaotub populatisoon kaheks v enamaks alampopulatisooniks Kohanemine organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine Kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu muutumine Populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid ning muud geneetilised elemendid Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri muutused ajas, enamasti kohastumise suurenemise suunas Kombinatiivne muutlikkus muutlikkus, mis tuleneb alleelide omavahelisest kombineerumisest sugulisel paljunemisel Geenivoog migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel Geneetiline triiv ehk geenitriiv geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades Mutatusioon päranduv geneetilise info muutus Mutageen mutatsioone põhjustav füüsikaline v keemiline tegur
Seega me maa on asustatud tohut arv liikide poolt. Nende levik pole juhuslik, erinevates piirkondades on erinev kooslus, asutus. · Enamus liike ei esine enamuses piirkondades enamuse osa ajast! Järelikult me ei pea mitte vaid seletama, miks eksisteerib, vaid et miks ei levi enamuses. Looduslik valik, kohanemine, kohastumine Kohanemine on fenotüübiline, nt mingile temperatuurile, kuid ei anna seda omadust oma järglastele edasi. Kohastumine on genotüübiline (?) annab selle kohastumise edasi järglastele. Looduslik valik on peamine osa evolutsioonist, mis tugineb alljärgnevatele: (LV on evolutsiooni alustala) 1. Darvini I tees. Organismid, mis moodustavad liigi populatsiooni ei ole identsed. Nad erinevad oma suuruse, arengu kiiruse, temp tundlikkuse jm poolest. 2. Mõningad neist erinevustest on pärilikud. St organismi ja tema järglaste tunnuste samasus ei sõltu kekskonnast, vaid antakse geenidega vanematelt järglastele, millest
2. sp, et on vastandliku toimega ökoloogilised tegurid kaelkirjaku pikad jalad ja pikk kael, kuid tal on raske vett juua. 3. ajalise kauguse tõttu keskkonnatingimused muutuvad kiiremini, kui looduslik valik jõuab tunnuseid muuta. MUUTUMISVÕIME ON EVOLUTSIOONI EELDUSEKS populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid ning muud geneetilised elemendid mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri muutused ajas, enamasti kohastumise suurenemise suunas kombinatiivne muutlikkus muutlikkus, mis tuleneb alleelide omavahelisest kombineerumisest sugulisel paljunemisel geenivool e geenisiire - migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel geneetiline triiv e. geenitriiv geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades mutatsioon päranduv geneetilise informatsiooni muutus mutageen mutatsioone põhjustav füüsikaline või keemiline tegur
nende omanikud elavad paremini ja saavad rohkem järglasi. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist. Evolutsiooniliste muutuste põhisuunaks peetakse kohastumist. Kohastumine Kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine uute elamistingimustega. Kohastumise tulemusel tekivad organismidel kohastumused. K ohastumine on mitmeastmeline protsess , mis algab muutustest isendi DNA struktuuris ja lõpeb organismirühmale kasuliku omaduse kujunemisega. Kohastumine jaguneb kahte protsessi: geneetiliselt määratud individuaalse muutlikkuse tekkimiseks(kujuneb välja materjal) ja individuaalse muutlikkuse valikuliseks kinnistumiseks organismirühmas.Suur on looduslikul valikul. Järgnevalt toon välja erinevaid kohastumusi: 1
· Egiptus, Mesopotaamia (sumerid), Vana Kreeka, Vana Rooma · Ühised omadused o Vanade kultuurrahvaste muusika kujutas endast maailma korraldust ehk. KOSMOLOOGIAT o Tihedalt seotud matemaatikaga ja astronoomiaga o Sagedased 5 ja 7 astmelised helilaadid ehk SAKRAALARVUD (muusika loomise alus), lähtuvalt sellest tehti keelpillid 5 või 7 keelega o Tähtis inimese kasvatamise ja religioosse kohastumise vahend o Muusika arenemine: sakraalmuusika ilmalikmuusika o Muusika oli ühehäälne, esines juhuslikku mitmehäälsust HETEROFOONIA o Suuline traditsioon (võis olla noodi kiri) Kreeklastel oli noodi kiri pillil ja vokaalik erinevad EGIPTUS Niiluse jõgi · Kultuur kõrgel järjel · Religioon tähtis · Tähtis pill HARF väljendas elu rõõmu, nikedatud püha lille lootose kujuliseks
Eelistatud on liigi keskmised tunnused. Liigid säilivad, uusi liike ei teki. 2. Suunav valik- toimub, kui keskkond muutub. Eelistatud on tunnused, mis aitavad muutunud keskkonnas ellu jääda (keskmisest erinevad tunnused). Suunav valik viib uute liikide tekkimiseni. 3. Lõhestav valik- eelistatud on erinevas suunas keskmisest erinevad tunnused (inimeste rassilised tunnused) Mikroevolutsioon=kohastumine Kohastumise tulemus on kohastumus. Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. Kohanemine ei ole kohastumine. Indiviid kohaneb. Grupp kohastub. Kohastumused avalduvad: · Ehituses (keskkonna värvusega sarnanev värvus liblikatel, kameeleoni võime muuta värvust, mimikri, kajalokatsioon nahkhiirtel, lihakad vettvaruvad lehed mägisibulal jne) · Füsioloogias (antifriis arktlilistel kaladel, kahekordne hingamine, kahel jalal kõndimine
Ämblikud Grete Veskiväli (Ettekanne koos pildimaterjaliga, vt lõpus) *Ämblikud ehk täpsema seltsi nimetusega ämblikulised on kohastumise poolest ühed maailmaimed, sest nad elavad igal pool meie ümber, isegi arktilises kliimas. Enamus ämblikke on vaid mõne millimeetrise läbimõõduga. *Ämblikud kuuluvad ämblikulaadsete ehk arahniidide hulka. Ämblikulaadsed kuuluvad arvatavasti vanimate maismaaloomade hulka, sest skorpione on leitud juba ülemsilurist ehk umbes 400 miljonit aastat tagasi. Ämblikulaadsed on näiteks skorpionid, puugid, lestad
30. Mis põhjustab evolutsioonilist konvergentsi? Tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, hai ja kalasisalik on kohastunud vees elamiseks. 31. Kumba eelistada kas molekulaargeneetilist või morfoloogilist süstemaatikat? Eelistan molekulaargeenilist süstemaatikat, sest leian, et inimesel ja simpansil on rohkem ühiseid tunnuseid, kui inimesel ja gorillal. 32. Milles seisneb kohanemise ja kohastumise erinevus? Kohanemine(individuaalselt) seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohastumine muudab seevastu organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumus arenebki välja kohanemisest.
Jaotatakse: ainuraksed ja hulkraksed. Jotatakse2: prokarüoodid ehk eeltuumsed (bakterid) ja eukarüoodid ehk päristuumsed Populatsioon- Rühm mingeid liiki isendeid/ühte liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja saavad paljunemisvõimelisi järglasi. (ahvenad kuremaa järves) Kohastumine (adapteerumine) ja kohastumus- Kohastumine on organismi elutegevuses ja ehituses toimuvad pöördumatud muutused mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja järglaste saamiseks. Kohastumise tulemuseks on kohastumus ehk tunnus, aitab paremini hakkama saada ja ellu jääda. Kohanemine (aklimatiseerumine)- organismis toimuvad muutused mis aitavad tal paremini ellu jääda. See toimub ühe organismi eluea jooksul. KOHASTUMINE (adapteerumine) KOHANEMINE (aklimatiseerumine) - Toimub paljude põlvkondade - Toimub organismi eluea jooksul jooksul - Põhjustab looduslik valik - Muutused on pöörduvad
Kohastumused ei avaldu võrdselt ja ühetaoliselt. Igas keskkonnas on vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Kaelkirjakute pikk kael ja jalad, isashirvede suured sarved. Keskkonnatingimused pole püsivad. Tavalistele tingimustele kohastunud metskitsed võivad ootamatu külma tõttu hukkuda. Talvekarvas valgejänes on kiskjatele lumevaesel talvel hästi näha. Osa kohastumusi on kasulikud isendirühmale, kuid ohustavad üksikisendeid. Mesilase astlatorked. Vastastikuline kohastumise vajadus: kohastumustega üle trumpamine. Kohanemine: indiviid sobitub elu kestel elutingimuste muutustega päriliku reaktsiooninormi piires. Mittepäriliku alusega ja pöörduv (silma pupill, päevitamine, lihasmassi suurenemine, immuunsus). Liigiteke: teine oluline evolutsiooniprotsess peale kohastumist üleminek makroevolutsioonile. Liik: looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel (nn bioloogiline liigimääratlus Mayr)
haaramiseks hambad, teine osa aga ,,Spetsialiseerus" väga mugavale toiduhankimisele avatud suuga pisielundite 2 ooplanktoni parvest läbiujumisele ja sel teel toidu saamisele. Minu valik on sinivaal seepärast, et nad on kõige suuremad imetajad Maa peal. Nende omapära on see, et nad on rahulikud ja ei ole inimestele ohtlikud. Algul tundus imelik, kui sain teada et sinivaal oli kunagi maismaaloom ning ta kohastus pärast ümber veeloomaks. Kuidas aga ta sai vees kohastumise, selle saab teada referaadist ,,Sinivaal". Kaselott (hammasvaal) Grööni vaal (kiusvaal) Joon.1. Suurimate hammas-ja kiusvaalade suuruse võrdlus. Sinivaal (kiusvaal) Sinivaal Suurim loom maakeral
õp lk 48 - 75 (kuni Kohastumise peatükini) ja vastavad osad töövihikust. MUUHULGAS pöörata erilist tähelepanu: 1. Füüsikaline ja keemiline evolutsioon. "Elu hällid" (3). Füüsikaline evolutsioon (suur pauk elementaarosakesed aatomite teke). 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. Keemiline evolutsioon (aatomid makromolekulid mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi sobitamine elukeskkonna tingimustega); liigistumine (liigilise mitmekesisuse teke); organiseeriutse mu...
6) NEO PI-R (Neo personality inventory revised) - McRae ja Costa (1996) võtsid aluseks selle, et milline oleks kõige väiksem arv tunnuseid, mis inimese isiksuse ära seletaksid - suur viisik (big five) ISIKSUSE JOONED - isiksuse põihomadused (McRae ja Costa) on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid (seadumused), teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes ümbritseva keskkonnaga kohastumise viisides. *SEADUMUSTE OMADUSED - pole vahetult jälgitavad - püsivus - avaldumine pole piiratud - avaldumine sobivas olukorras FAKTORID SUURES VIISIKUS - neurootilisus (kuidas negatiivsusega toime tuleme - kui see on kõrgem, siis halvemini) - ekstravertsus (seadumus kogeda positiivseid emotsioone) - avatus (seadumus, mis paneb inimesi maailma ja sündmuste vastu huvi tundma, ka iseenda sisemiste seisundite vastu) - sotsiaalsus (seadumus usaldada teisi)
· Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. · Kohastumused on pärilikud. Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks. Kohastumused avalduvad organismide: 1. Ehituses (kuju, värvus, jne) 2. Füsioloogias (fotosünteesi eripärad, "antifriis" putukate kehavedelikes, hapnikku talletavad lihased vaaladel) 3. Käitumises (ränded, pulmamängud) Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused (mikroevolutsioon) on kohastumused. Kohastumise tulemus on kohastumus. Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. Indiviid kohaneb. Grupp kohastub. Kohastumine · Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. Näiteks mesilaste mürgiastel jääb imetajate naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast. siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus, mimikri
oma sugulastega ja millised antakse edasi järglastele sugulaste poolt. LV ei indutseeri pärilikku varieerumist. Valik on protsess, mis eristab olemasolevaid geneetilisi variante. LV ei vii populatsiooni alati optimaalse tunnuste kogumini. Igas populatsioonis on alati olemas optimaalset tunnuste kogumit määravad alleelid (nn globaalne optimum). Samas on olemas ka selline alleelide kogum, mis annab populatsioonile peaaegu maksimaalse kohastumise antud keskonnas(nn lokaalne optimum). Üleminek lokaalselt optimumilt globaalsele on võimatu, sest liik peab selleks läbima vähem kohastunud staadiumi. Seepärast viib looduslik valik populatsiooni vaid lokaalse optimumi poole. See on üks kaasaegse evolutsioonilise bioloogia alusprintsiipe, mille sõnastas Sewall Wright- kohastumusliku maastiku printsiip(adaptive landscape). LV puudub kaugem eesmärk. Ta võimaldab organismidel kohastuda vaid nende praeguse keskkonna suhtes
Tavaliselt Piirdub väliste tunnustega ega muuda organismirühma põhitunnuseid. 2)täiustumine- evolutsiooniliseks protsessiks e. Täiustumiseks nimetatakse uute senistest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. Täiustumisel on ka tagajärjed- keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. Täiustumine on uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus, kuid mitte paratamatu protsess. makroevolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. Kui mikroevolutsioonlilised muutused seisnevad peamiselt uute alleelide tekkes ja nende levikus, siis makroevolutsiooni aluseks on uute geenide teke ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine. 3) väljasuremine- väljasuremine on evolutsiooniprotsessi tähtis osa. Paleontoloogide andmeil
annaabi.ee 
