suurem on vahemaa monopolistliku konkurentsi firma (MKF-i) nõudlus- ja piirtulukõvera vahel suuremad on MKF-i püsikulud mitteelastsem on MKF-i toodangu nõudlus elastsem on MKF-i toodangu nõudlus ANSWER: D 3. Monopolistlikule konkurentsile ei ole iseloomulik: Hinnaväline konkurents Suhteliselt suur arv firmased Diferentseeritud toodang Tootmine minimaalse keskmise kogukuluga pikal perioodil 4. Peamine erinevus MKF-i ja TKF-a vahel seisneb selles, et: MKF ei ole huvitatud oma kasumi maksimiseerimisest TKF peab oma toodangu hinda alandama, et rohkem müüa TKF-i toodangu nõudlus on täiesti mitteelastne MKF toodab diferentseeritud toodangut 5. Pika perioodi tasakaalupunktis on MKF-i toodangu hind: Väiksem nii MC-st kui ka ATC-st Suurem kui ATC ja võrdne MC Suurem kui MC ja võrdne ATC-ga
a) piima hind tõuseb b) tarbijate sissetulek kasvab c) koorejäätise hind tõuseb d) koorejäätise hind langeb 4. Liikumisel piki nõudluskõverat allapoole, kogutulu kasvab, kui a) nõudlus on mitteelastne b) nõudlus saab ühikuelastseks c) nõudlus on täielikult elastne d) nõudlus on täielikult mitteelastne 5. Kui monopolistlikult konkureeriv firma on pika perioodi tasakaalupunktis siis a) toodab ta minimaalse keskmise kogukuluga b) piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga c) normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga d) majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 2 osa ÜLESANDED 1) Otsusta igal konkreetsel juhul, kas n'udluse ja pakkumise muutus toob kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja tasakaalukoguse(q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?). Näita muutused joonisel:
Muud kulutused (projektijuhi töötasu, personali kóolitus, kontoritarbed, lilled, turvateenisnus, jäädvustamien jne) 10. Mille alusel saab ettevõte hinnata messi tulemusi? Kontakti hind messil osalemise kogukulu jagatuna tõsiste kontaktide arvuga Uue kliendi hankimise kulu - messil osalemise kogukulu jagatud uute klientide arvuga Müügi lisandumine iga investeeritud krooni kohta messil osalemisest tingitud müük jagatud messil osalemise kogukuluga Kasum iga investeeritud krooni kohta - messil osalemisest tingitud müügi kasum jagatud messil osalemise kogukuluga 11. Milline on efektiivne tooteesitlus messil? Toote väljapanek messiboksis Toodete/teenuste esitlus suust suhus Toote/teenuse esitlused meediumi vahendusel Müügimaterjalid (näidised, degusteerimine, trükised jne)
hinnaga d. tarbijad paremas olukorras, kuna nad ostavad nüüd suurema kaubakoguse madalama hinnaga e. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse sama hinnaga vale Kasumilävepunkt (BEP) saavutatakse väljundi koguse juures, mil: a. Keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga b. Kogutulu võrdub piirkuluga c. Kogutulu võrdub hinnaga d. Kogutulu võrdub piirkuluga e. Keskmine tulu võrdub keskmise kogukuluga. Keynesi järgi: a. tuleb likvideerida eraomandus b. valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust c. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel d. kõik valed e. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme Koolis käimise ilmutamata alternatiivkulu on: a. õpikud b. õppemaks c. saamata töötasu d. tasud e. Elamiskulud Kui inimesed muutuvad vähemsäästvamaks, siis muude tingimuste samaks jäämisel:
suurt arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut Monopolistliku konkurentsi üheks tunnuseks on toote järgi eristumine, kusjuures pakkumisepoolseid turuosalisi on palju. Küsimus 7 Monopolistlikule konkurentsile Valmis ei ole Hinne 1,0 / 1,0 iseloomulik Vali üks või enam: tootmine minimaalse keskmise kogukuluga pikal perioodil diferentseeritud toodang hinnaväline konkurents suhteliselt suur arv firmasid Küsimus 8 Teatavasti sisaldab monopolistlik konkurents nii täieliku konkurentsi kui Valmis monopoli tunnusjooni. Mis alljärgnevast on õige? Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam:
b. tal on märkimisväärsed väliskulud c. teda pakub valitsus d. tema tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral Küsimus 10 3 Täiusliku konkurentsi firma (TKF) kasumi maksimiseerimine toimub, punktis, kus: Vali üks: a. piirtulu võrdub piirkuluga b. keskmine tulu võrdub keskmise kuluga c. tulu võrdub hinnaga d. keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga e. kogutulu võrdub kogukuluga Küsimus 11 3 Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat: Vali üks: a. Palgataseme muutus b. Selle toodangu hinna tõus, mida tööjõu abil valmistatakse c. Tööjõu ja kapitali efektiivseima ühendusviisi kasutuselevõtt tootmises d. Tööjõu asendamine masinatega Küsimus 12 3 Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: Vali üks: a. mõlemad on ühikelastsed b
olema bensiini hinna tõus, et tarbija vähendaks tarbimist 1% võrra? Vastus: e = DQ/DP siit, DP % = DQ% / e ja DP =1% / 0,5 = 2% SEMINAR 4 KONKURENTS Täieliku konkurentsi turg : Nõudlus = piirtulu= keskmine tulu= turuhind Millega võrdub täielikult konkureeriva firma (TKF) keskmine tulu (AR)? Vastus: AR = D = MR = turuhind Täielikult konkureeriva firma piirtulu: MR = AR = p = D Kui MC > MR , siis firma ei maksimeeri oma kasumit Kui monopoli toote hind võrdub keskmise kogukuluga ATC, siis saab ta nn. normaalkasumit kui aga p > ATC, siis ka majanduslikku kasumit. Monopolil: a) ei ole pakkumiskõverat; b) on võime kujundada toodangu hinda; c) on negatiivse tõusuga nõudluskõver Hinnadiskriminatsiooni on toodangu müük erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamist erinevate kaubakoguste eest. Monopoolselt konkureeriva firma pika perioodi lõpu olukorda kirjeldavad
Outsoursing teenuste sissostmine, raamatupidamise teenus, transport, tootmine. Sisendlogistika haarab ennem tootmist toimuva toormaterjalide ja pooltoodete hankimise/ostmise. Järgneb tootmine. Väljundlogistika puhul kasutatakse nimetusi, nagu (füüsiline) jaotus, turunduslogistika. V.log ülesandeks on toote saamine kliendini või lõpptarbijani õigel ajal, sobivate partiidena. Laiem eesmärk: oma konkurentsiasendi jaoks parim teenindustase võimalikult madala kogukuluga. Ehk marketing. Väärtus on summa, mida klient on nõus organisatsiooni poolt pakutava kauba eest maksma. Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. Iga kommertsettevõtte eesmärgiks on maksimeerida kaubale lisanduvat väärtust, suurendamaks seega oma konkurentsivõimet ning kasumit. Kaubale lisanduvat väärtus saab suurendada: 1. ettevõte vähendab kauba tootmise kulusid 2
17. Täielikult konkureeriv firma saab lühiperioodil majanduskasumit, sest siis on tal mingi eelis (kas või kiirem olemine) ning hiljem tuleb samasse harru firmasid juurde. 18. Punktis, kus MC=AVC on sulgemispunkt. Kui hind langeb madalamale kui on minimaalne AVC, on firmal kasulikum tootmine lõpetada. 19. TKT pikal perioodil- Niipea kui hind hakkab langema, majanduskasum väheneb. Hind võrdub keskmise kogukuluga ning firmad teenivad nullmajanduskasumit. Firmad saavad üksnes normaalkasumit, sest konkurents surub nii hinna kui kulutused minimaalseks. 20. Monopol-mastaabiökonoomia(üksainus firma, olles turul suudab üksi toota väiksemate kuludega kui seda suudaks teha kaks turul olevat firmat loomulik monopol), sisenemisbarjäärid (patendid, suurus), kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle
kõrgema hinnaga d. tarbijad paremas olukorras, kuna nad ostavad nüüd suurema kaubakoguse madalama hinnaga e. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse sama hinnaga - Kasumilävepunkt (BEP) saavutatakse väljundi koguse juures, mil: a. Keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga b. Kogutulu võrdub piirkuluga c. Kogutulu võrdub hinnaga d. Kogutulu võrdub piirkuluga e. Keskmine tulu võrdub keskmise kogukuluga. Keynesi järgi: a. tuleb likvideerida eraomandus b. valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust c. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel d. kõik valed e. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme Koolis käimise ilmutamata alternatiivkulu on: a. õpikud b. õppemaks c. saamata töötasu d. tasud e. Elamiskulud Kui inimesed muutuvad vähemsäästvamaks, siis muude tingimuste samaks jäämisel: a
täpselt sama suur kui keskmine kogukulu. S.t. Kogust, mille hind (p) võrdub piirkulu (MC) ja minimaalse keskmise kuluga (ATCmin). Pukti, kus keskmine kogukulu on minimaalne nim kasumiläveks e tasuvuspunktiks, kuna sel tootmistasemel on firma kogutulu täpselt sama suur kui tema kogukulu. Kui lühiperioodil saadakse kahjumit, lahkub osa firmasid pikal perioodil. See vähendab koguapkkumist ja tõstab hinda. See toimub kuni järelejäänud firmad toodavad minimaalse keskmise kogukuluga, e kuni kahjum on elimineeritud. Seega, hind võrdub minimaalse keskmise kogukuluga ja kõik tootmisharu firmad saavad üksnes null(majandus)kasumit või -kahjumit, st saavad üksnes normaalkasumit. Pikal perioodil sunnib konkurents firmasid tootma kogust, mille hind, piirtulu, keskmine tulu, keskmine kulu ja piirkulu on võrdsed ning keskmine kogukulu on minimaalne. Mittetäielik konkurents
Kui kaubaühiku hind on keskmisest kogukulust väisem,saab firma kahjumit - Õige Lühiperioodil on firma huvitatud sellise koguse tootmisest,millekeskmine kogukulu on minimaalne · Vale.firma pole huvitatud selle koguse tootmisest,kuna kasumi maksimeerimise tingimus on piirpiirkulu ja piirtulu võrdsus Firmaa saab normaalkasumit,kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga- Õige Lühiperioodil onfirma nõus kahjumiga tootma ainult siis,kuikahjum ei ületa firma püsikulu. Täielikult konkureeriva firma piirtulu võrdub nii tooteühiku hinna kui firma keskmise tuluga. Kui täieliku konkurentsi turul toodangu nõudlus kasvab,siis lühiperioodil firma majanduskasum kasvab ,kuid pikal perioodil tuleb tootmisharru ussi firmasi ja majanduskasum saab võrdseks nulliga
43. Millise alljärgneva võrduse korral on tagatud ressursside kõige efektiivsem jaotus? a) p = ATC = MC; b) p = AR = MR; c) p = MR = MC; d) ATC = MR. 44. Kui toodangu nõudlus kasvab, siis tootmiskulud kasvavate kuludega harus suurenevad a) kahaneva mastaabiefekti tõttu; b) kahanevate tulude tõttu; c) kõrgemate ressursihindade tõttu; d) pakkumise vähenemise tõttu. 45. Kui ühiskonnas toodetakse kaupu, mida tarbijad vajavad, siis iga kauba a) hind võrdub kauba keskmise kogukuluga; b) hind võrdub piirkuluga; c) piirkulu võrdub piirtuluga; d) hind võrdub piirtuluga. Seminar 5 Monopol (9-10 õppenädal) 1. Missugust kasumit saab monopol, kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga? Missugust kasumit saab monopol siis, kui hind ületab keskmise kogukulu ? kui monopoli toote hind võrdub keskmise kogutuluga ATC, siis saab ta nn. normaalkasumit, kui aga p>ATC, siis majanduslikku kasumit 2. Mida kujutab endast hinnadiskriminatsioon? Tooge näiteid. 3. Monopolil
Pikal perioodil on asjad teistmoodi. Algselt toodavad kõik firmad majanduskasumit, siis niipea, kui hind langeb (firmasid tuleb juurde jne.) hakkab kasum vähenema. Lõpuks toodab iga firma pikal perioodil koguse, mille hind on täpselt sama suur, kui kesmine kogukulu. Selles punktis p=MC=ATCmin Kasumilävi, tasuvuspunkt punkti, kus keskmine kogukulu on minimaalne ( ehk tootmiseks kulutatakse võimalikult vähe ressursse), selles punktis on firma kogukulu täpselt sama suur firma kogukuluga. Kui pikal perioodil osad firmad lahkuvad toimub vastupidine reaktsioon ja hind tõuseb, kuid pika perioodi peale jääb majanduskasum siiski nulli. Siit järeldubki, et pikal perioodil täieliku konkurentsi korra, sunnib konkurents tootma kogust, mille hind(p), piirtulu(MR), keskmine tulu(AR), keskmine kulu(AC) ja piirkulu(MC) on võrdsed ning keskmine kogukulu on minimaalne. Sellisel korral ongi majanduslik efektiivsus maksimaalne. Mittetäielik konkurents(50-58) Monopol
Tegevust on mõtet jätkata siis, kui firma poolt saadav tulu ületab tema muutuvkulud (TR > VC) või, teisisõnu, kui turuhind ületab firma keskmised muutuvkulud (p > AVC). Sulgemishind - on hind, mis võrdub firma minimaalse keskmise muutuvkuluga. Sulgemispunktis MC = AVCmin Kasumilävel - e. tasuvuspunktis saab firma normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Hind võrdub minimaalse keskmise kuluga: p = ATCmin Firma kogutulu võrdub kogukuluga, mis sisaldab kaudseid kulusid (TR = TC). Pakkumiskõver: FIRMA LÜHIPERIOODI PAKKUMISKÕVER - on firma piirkulukõvera see osa, mis jääb ülespoole piirkulukõvera (MC) ja firma keskmise muutuvkulukõvera (AVC) lõikepunkti. TURU PAKKUMISKÕVER - kujutab endast kõigi firmade pakkumiskõverate horisontaalsummat Lühiperiood: Seega, kuna lühiperioodil ei jõua uued firmad turule tulla või olemasolevad
38 Monopoolse firma kasumi maksimeerimise reegel. Näidata joonisel Nagu iga teinegi firma, maksimeerib monopoolne firma enda kasumi juhul kui piirkulu võrdub piirkuluga MC=MR. 39 Monopoli tegevus lühiperioodil: teenib kasumit, on tasuvuspuktis, saab kahjumit. Näidata joonisel Teenib kasumit Kui hind on valitud tootmismahu juures kõrgem kui keskmine kogukulu. Saab kahjumit Kui hind on keskmisest kogukulust madalam. On tasuvuspunktis kui hind on võrdne keskmise kogukuluga. 40 Oligopol. Iseloomustus. Firma tegevuse põhilised seaduspärasused. Murtud nõudluskõvera mudel. Näidata joonisel Oligopol turg, kus väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Firmade väikesest arvust tingituna mõjutab iga muutus iga firma tootmismahus või hinnas nii enda konkurenide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Oligopoli käitumist ei saa seletada mingi ühe mudeli abil. Tegelikuses on palju
jätkata (sel juhul p>AVC).
· Kui firma kahjum on suurem, kui firma püsikulu (FC), minimeerib firma oma
kahjumi tootmise lühiperioodil lõpetades (sel juhul p
majanduskasumit (TR > TC) olla kasumilävel, kus TR=TC teenida majanduskahjumit, kuid jätkates tootmist (tingimusel et majanduskahjum < TFC) olla sulgemispunktis (tingimusel et majanduskahjum = TFC) lõpetada kahjumi tõttu tootmise ja lahkuda tegevusvaldkonnast Pikal perioodil LR toodab monopolistliku konkurentsi firma MKF tasuvuspunktis e kasumilävel, kus majanduskasum =0 ning saadakse ainult normaalkasumit ei tooda aga minimaalse keskmise kogukuluga (P=ATC, kuid PATCmin) OGLIPOL vt text TÖÖJÕUTURG Turustruktuuridena esinevad tootmistegurite turul: täieliku konkurentsi turg TKT monopson oligopson muud juhud (bilateraalne monopol) Tuletatud nõudlus, nõudluse hinnaelastsus. TÖÖ(JÕU) PIIRTULU MRL on ettevõtte kogutulu TR muut(us), mille põhjuseks on ühe täiendava töötaja palkamine. Väärtuselt nii positiivne (plussmärgiga) kui ka negatiivne (miinusmärgiga), sõltuvalt sellest, kas ettevõtte kogutulu TR
ühesugused. Kuna sisenemisbarjäärid ei takista uute firmade tulekut turule, mis MKT tingimustes võivad uued turule tulnud firmad tõmmata ära olemasolevate firmade tarbijaid ning selliselt vähendada iga MKF nõudlust. See toimub seni, kuni majanduskasum saab LR tasakaalupunktis võrdeks nulliga. LR toodab monopolistliku konkurentsi firma MKF tasuvuspunktis e kasumilävel, kus majanduskasum = 0 ning saadetakse ainult normaalkasumit MKF ei tooda minimaalse keskmise kogukuluga (P = ATR = ATC, kuid P ei võrdu ATCmin) Pikal perioodil LR muudavad firmade turule tulekud ja lahkumised iga MKF-i nõudlust, kuni MR ja MC võrdsustuvad ning pole majanduskasumit kui MR = MC, siis teiste tootmiskoguse korral oleks firma ATC > P, seega kaotaks MKF raha, kui tootmist laiendada või vähendada MKF sarnaneb monopoliga, kuna D kõver on negatiivse tõusuga MKF sarnaneb TKF-ga saades LR-s vaid normaalkasumit, majanduskasum = 0
a) pp == ATC ATC == MC; MC; b) p = AR = MR; c) p=MR=MC; d) ATC=MR. 78. Kui toodangu nõudlus kasvab, siis tootmiskulud kasvavate kuludega harus suurenevad a) kahaneva mastaabiefekti tõttu; b) kahanevate tulude tõttu; c) kõrgemate ressursihindade tõttu; d) pakkumise vähenemise tõttu. 79. Kui ühiskonnas toodetakse kaupu, mida tarbijad vajavad, siis iga kauba a) hind võrdub kauba keskmise kogukuluga; b) hind hindvõrdub võrdubpiirkuluga; piirkuluga; c) piirkulu võrdub piirtuluga; d) hind võrdub piirtuluga.
Kui monopol suudab müüa 9 tooteühikut hinnaga 5 krooni/tükk ja kümnenda ühiku müümisel oleks tema piirtulu 2 krooni, siis peaks ta need 10 ühikut müüma järgmise hinnaga: 4.70 krooni(Õige, kuna kogutulu 9 toote müügist on 45 ja piirkulu 10-nda toote lisandumisel on 2, seega kogutulu 10 toote müügist oleks 45+2=47, siis kõigi 10 toote müügihind oleks 47:10= 4.70 krooni) Missugust kasumit saab monopol, kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga? Normaalkasumit Kui monopoli toodangu nõudluskõver on negatiivse tõusuga, on piirtulu alati väiksem kui toodangu hind. Väide on õige Pikal perioodil on kasumit maksimeeriva monopoli eesmärk maksimaalse ühikukasumi saamine Vale väide! Monopoli kogukulu võrdub 1000 + 30q, kus q on toodangu maht. Tema toodangu nõudlus on p = 200 q, kus p tooteühiku hind. Kui monopol toodab 20 ühikut, võrdub tema kogutulu: 3600(Õige, kuna TR = p*q = (200 q)*q = 180*20 = 3600)
KASUMI MAKSIMEERIMISE KULDREEGEL: MR = MC TKF-i nõudluskõvera kogu ulatuses: MR = p = AR LÜHIPERIOODI KAHJUMI korral on mõtet tootmist jätkata, kui kogutulu ületab firma muutuvkulud (TR > TVC) TOOTMIST JÄTKATAKSE, kui p = MC > AVC SULGEMISHIND: hind, mis võrdub firma keskmise muutuvkuluga. Sulgemispunktis MC = AVC min KASUMILÄVEL e. TASUVUSPUNKTIS on ATC minimaalne. Firma saab normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Firma kogutulu võrdub kogukuluga, mis sisaldab kaudseid kulusid. TÄIELIKULT KONKUREERIVA FIRMA PAKKUMISKÕVER: see osa firma piirkulukõverast, mis on ülalpool piirkulukõvera ja keskmise muutuvkulukõvera lõikepunkti MITTETÄIELIKU KONKURENTSI TURG I MONOPOL TURUKAITSETÕKKED: 1. Mastaabisääst 2. Seaduslikud piirangud 3. Oluliste ressursside ainuomandus MONOPOLI NÕUDLUSKÕVER = turunõudluskõver MONOPOLI KESKMINE TULU = tooteühiku hind MONOPOLI NÕUDLUSKÕVER = keskmise tulu kõver
suurt arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut Tagasiside Monopolistliku konkurentsi üheks tunnuseks on toote järgi eristumine, kusjuures pakkumisepoolseid turuosalisi on palju. Küsimus 7 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Monopolistlikule konkurentsile ei oleiseloomulik Vali üks või enam: diferentseeritud toodang hinnaväline konkurents suhteliselt suur arv firmasid tootmine minimaalse keskmise kogukuluga pikal perioodil Küsimus 8 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Teatavasti sisaldab monopolistlik konkurents nii täieliku konkurentsi kui monopoli tunnusjooni. Mis alljärgnevast on õige? Vali üks või enam: täieliku konkurentsi elemendid tulenevad toodangu diferentseeritusest ja monopoli elemendid kõrgetest sisenemisbarjääridest täieliku konkurentsi elemendid tulenevad suhteliselt suurest ettevõtete
tegevuse ajutiselt lõpetada Tegevust on mõtet jätkata siis, kui firma poolt saadav tulu ületab tema muutuvkulud (TR > VC) või, teisisõnu, kui turuhind ületab firma keskmised muutuvkulud (p > AVC) Sulgemishind on hind, mis võrdub firma minimaalse keskmise muutuvkuluga. Sulgemispunktis MC=AVC min Kasumilävel ehk tasuvuspunktis saab firma normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Hind võrdub minimaalse keskmise kuluga: p=ATCmin. Firma kogutulu võrdub kogukuluga, mis sisaldab kaudseid kulusid (TR=TC). Pakkumiskõver FIRMA LÜHIPERIOODI PAKKUMISKÕVER on firma piirkulukõvera see osa, mis jääb ülespoole piirkulukõvera (MC) ja firma keskmise muutuvkulukõvera (AVC) lõikepunkti. TURU PAKKUMISKÕVER kujutab endast kõigi firmade pakkumiskõverate horisontaalsummat. Seega, kuna lühiperioodil ei jõua uued firmad turule tulla või olemasolevad sealt lahkuda, võivad firmad täieliku
Joonis 7.1 iseloomustab täieliku konkurentsiga turul oleva ettevõtte kogutulu, kogukulu ja kasumit. Kogukulu on 25 krooni päevas ka siis kui tootmine on 0, sest isegi mitte midagi tootes on olemas teatud püsikulud. Tootmismahu suurenedes hakkab ka kogukulu suurenema. Kogutulu ja kogukulu kõverate vaheline erinevus on kasum. Kangatootja saab kasumit kui ta toodab rohkem kui 4 ja vähem kui 12 meetrit kangast päevas. Tootes 4 või 12 meetrit kangast päevas on kogutulu võrdne kogukuluga. Kangatootja kasumit, mis on välja arvutatud tabeli viimases veerus, iseloomustab joonise teine pool. Kangatootja saab kasumit kui kogutulu kõver asub kõrgemal kogukulu kõverast (kasumi kõver asub siis kõrgemal horisontaalteljest). Meie näites on kasumit maksimeeriv tootmismaht 9 meetrit kangast päevas. Sellise tootmismahu juures on kasum 40 krooni päevas. Kogutulu ja kogukulu TR TC
· firma püsikulud on OA (kogukulu kui toodangumaht võrdub nulliga); · normaalkasumi kindlustavad toodangumahud C ja H, sest siis võrdub kogutulu kogukuluga; 12. Firmateooria puudused ja täiendused. Tegelikkuses on harva puhast konkurentsi ja puhast monopol Palju enam esineb mittetäieliku konkurentsi turgu, mille tähtsaim tüüp on oligopol. Sellel turul valitseb väike arv suurettevõtteid. Sellel turul lisandub hinna ja toodangu määramise probleemile vajadus prognoosida konkurentide käitumist. Täieliku konkurentsi turul sellist probleemi pole, sest rivaale on liiga palju ja -monopoolsel turul rivaale lihtsalt pole.
monopoli valikuvõimalused nende kombinatsioonidega. Legaalsed barjääridega on tegu, kui valitsus annab õiguse mingi toote või teenuse pakkumiseks ainult ühele firmale, et tagada näiteks pakutavate toodete ja teenuste kvaliteeti, stimuleerida leiutustegevust vms. Mittelegaalsed barjäärid tekitavad loomulikke monopole. Loomuliku monopoli puhul suudab üks firma toota tooteid madalama keskmise kogukuluga (ATC) kui kaks või rohkem firmat. Monopolid maksimeerivad oma kasumit põhimõtteliselt samal moel nagu firmad täieliku konkurentsi tingimustes. Kui MR > MC, siis on võimalik tootmismahtu suurendades kasumit suurendada. Punktis, kus MR = MC, on kasum maksimaalne. Erinevus seisneb selles, et kui täieliku konkurentsi tingimustes tegutsevate firmade nõudlus moodustas väikese osa turunõudlusest, siis monopoli nõudlus ongi turunõudlus (sest ta on ainuke firma).
kvaliteeti. Või siis selleks, et stimuleerida leiutustegevust. Leiutiste puhul antakse mingi uue toote väljatöötajale patent, mis annab sellele tootjale mingi perioodi vältel ainuõiguse oma leiutatud toodet pakkuda. Mittelegaalsed barjäärid tekitavad loomulikke monopole. Loomuliku monopoli puhul suudab üks firma toota tooteid madalama keskmise kogukuluga (ATC) kui kaks või rohkem firmat. Loomuliku monopoli ja täieliku konkurentsi turgu on võrreldud joonisel 25. Joonisel 25 vasakpoolsel graafikul näidatakse, et toodangumahu kasvades ATC väärtus pidevalt väheneb. Seega, mida suuremat kogust üks firma toodab, seda madalamat hinda saab ta küsida. Kui turul oleks kaks firmat, siis mõlemad firmad rahuldaksid ainult osa
Kogukulu on 25 krooni päevas ka siis kui tootmine on 0, sest isegi mitte midagi tootes on olemas teatud püsikulud. Tootmismahu suurenedes hakkab ka kogukulu suurenema. Kogutulu kõvera kuju on sarnane kogutulu kõveraga joonisel 9.2. Kogutulu ja kogukulu kõverate vaheline erinevus on kasum. Kangatootja saab kasumit kui ta toodab rohkem kui 4 ja vähem kui 12 meetrit kangast päevas. Tootes 4 või 12 meetrit kangast päevas on kogutulu võrdne kogukuluga. Kangatootja kasumit, mis on välja arvutatud tabeli viimases veerus, iseloomustab joonise teine pool. Kangatootja saab kasumit kui kogutulu kõver asub kõrgemal kogukulu kõverast (kasumi kõver asub siis kõrgemal horisontaalteljest). Meie näites on kasumit maksimeeriv tootmismaht 9 meetrit kangast päevas. Sellise tootmismahu juures on kasum 40 krooni päevas. 68 Joonis 9
Kogukulu on 25 krooni päevas ka siis kui tootmine on 0, sest isegi mitte midagi tootes on olemas teatud püsikulud. Tootmismahu suurenedes hakkab ka kogukulu suurenema. Kogutulu kõvera kuju on sarnane kogutulu kõveraga joonisel 8.1. Kogutulu ja kogukulu kõverate vaheline erinevus on kasum. Kangatootja saab kasumit kui ta toodab rohkem kui 4 ja vähem kui 12 meetrit kangast päevas. Tootes 4 või 12 meetrit kangast päevas on kogutulu võrdne kogukuluga. Kangatootja kasumit, mis on välja arvutatud tabeli viimases veerus, iseloomustab joonise teine pool. Kangatootja saab kasumit kui kogutulu kõver asub kõrgemal kogukulu kõverast (kasumi kõver asub siis kõrgemal horisontaalteljest). Meie näites on kasumit maksimeeriv tootmismaht 9 meetrit kangast päevas. Sellise tootmismahu juures on kasum 40 krooni päevas. MIKROÖKONOOMIKA 43
kulus ja müügihinnas, võrrelda seda konkurentide omaga, võrrelda oma kulu aegreas ning teha järeldusi ettevõtte logistikakulude muutumise trendi, põhjuste ning logistikasüsteemi toimimise tõhususe kohta. Suhtarvu saamiseks jagatakse ettevõtte ühe aasta logistika kogukulu ettevõtte kogukuluga või müügihinnaga. Keskmisena moodustab logistikakulu tootmisettevõtte müügikäibest 7–8%. Hulgimüügi- ettevõtetes võib ulatuda logistikakulude tase kuni kolmveerandini kogukulude hulgast. Sageli arvutatakse ettevõtte logistikakulu ka selle kogukulu suhtes.
annaabi.ee 
